apelsiniliköör kesksel kohal. Grand Marnier`i aluseks on konjak ja haiiti kibedate apelsinide koor. Värvuselt merevaigukolane, kuiv tsitruskomponent sulab suurepäraselt ühte rikkalikku konjaki suitsusarnase maitsega. Meeldiv jääga või puhtana serveerituna. Värvus: Kirgas, särav ja veiklev kollane, sekka kuldseid ja merevaigukollaseid varjundeid. Aroom: Apelsiniõite lõhna täiendab suhkrustatud apelsinikoore hõng, konjak ja selle tammevaatides laagerdumine lisavad puidu-, vanilli- ja piimakaramellivarjundeid. Maitse: Mõrkjat apelsinimaitset ilmestab ja rikastab konjakimekk, milles leidub apelsinimarmelaadi, suhkrustatud ja purustatud apelsinide ning metspähkli ja iirise maitsenüansse. Järelmaitse on harmooniline ja kauapüsiv. Orienteeruv hind kaupluses: 306.60 EEK Serveerimistemperatuur: 16 ºC Detailne iseloomustus: Ajalugu Loodud 1880. aastal Louis-Alexandre Marnier Lapostolle'i poolt.
muutuvad paremaks, kui neid paar päeva külmkapis hoida (soovitavalt rippudes), et lihaskiud lõdvestuksid ja rasvkude hanguks (rasv on elusloomal praktiliselt vedel). Noorloomaliha (siga, (kevadised) talled, vasikaliha) ei vaja pikaajalist laagerdamist, sest neil puudub pealmine rasvakiht või marmorjas rasvkude, mis kaitseks neid laagerdumise ajal roiskumise eest. Sealiha puhul on enamasti lihas ka teatud bakterid, mis kiirendavad roiskumist. Sellegipoolest oleks 5-7 päevane laagerdumine sobiv - ja soovitatav - ka nende lihade jaoks. Lihamaitse parandamise jaoks on veiseliha ja lambaliha (mutton) puhul pikaajaline (ehk 10 päeva ja rohkem) laagerdumine parim; sama kehtib ka jahilindude ja ulukite puhul. Laagerdumise "lisaboonuseks" on see, et laagerdunud liha talub palju paremini sügavkülmutamist. See on jälle niiskuse pärast. Vesi (mida "märjas" lihas on palju rohkem) paisub sügavkülmutamisel ning jääkristallid lõhuvad lihaskiude
Viinamarjad pressitakse ja pannakse käärima. Selle tulemusena saadav toorvein saavutab suhteliselt madala alkohooli sisalduse ( 7-9 vol) ja säilitab kõrge happelisuse. Peale destilleerimist valatakse vedelik kohe tammepuidust tünnidesse. Tünnid on valmistatud peamiselt Limosin´i ja Troncais´i piirkonna tammest ja nende maht on 350l. Sealse tammepuidu eripäraks on poorus ja tanniini suur sisaldus, mis teevad temast ideaalse materjali konjaki järgmise valmimisprotsessi jaoks. Laagerdumine Konjaki üheks saladuseks on õhu, eaux-de-vie ja tanniini vastastikune mõju laagerdumise ajal. Selle protsessi ajal väheneb tünnis oleva vedeliku kogus igal aastal aurustamise tõttu u. 3%. Seda kadu nimetatakse õigustatult la partes des anges- inglise osa. Konjaki vanus või õigemini kvaliteet on alati märgitud vastava tähistusega ( V.S; V.S.O.P jne ) ja ka pudeli etiketil. Click to edit Master text styles Second level Third level
 Münster  Pont-l'Eveque  Livarot  BelPaese  Ēpoisses Poolkõva juust  Kuumutamata pressitud juust, mida on laagerdatud üsna kaua ja väga niiskes ruumis.  Kahvatukollase värvusega.  Juust võib olla nii vahaga kaetud kui vahata.  Cheddar  Cantal  Gouda  Edam  Fontina  Monterey Jack Kõva juust  Kõik kõvad juustud ei pruugi olla kõva koorikuga. Mõnikord on koorikut pestud ja kaabitud, et parandada juustu laagerdumist.  Laagerdumine kestab 4–12 kuud.  Mõnel puhul tekib juustu sisse süsihappegaas, mis koguneb mullikesteks ja moodustab juustuauke.  Kõva juustu ratas võib kaaluda kuni 130 kilogrammi  Emmental  Gruyère  Parmesan  Raclette  Beaufort  Romano Sinihallitusjuust  Seda juustu ei kuumutata ega pressita.  Vaar lõigatakse väiksemateks tükkideks, vormitakse, nõrutatakse, soolatakse ja külvatakse hallitusseen. Nõeltega süstitakse
tootmine Kalgendamine, juustumassi vormimine  Esiteks piim kalgendatakse. Selles järgus piimale lisatud juuretis või laap (noore mäletseja maost saadav ensüüm) töötleb piimavalke ja põhjustab vaari kalgendumise.  Juustumassi vormimisel eemaldaks juustumassi vesi (vadak).  Pärast vormimist juustumassi jäävast vadaku hulgast sõltub juustu kõvadus ja struktuur.  Selles järgus toimub hallitusjuustude puhul ka juustu lõikamine. Soolamine, külvamine, laagerdumine  Järgmisena juustumass soolatakse. Soolamine pidurdab mikroorganismide kasvu, parandab juustu kvaliteeti ning kiirendab kooriku kuivamist ja teket.  Seejärel külvatakse juustumassi hallitusseene, näiteks Penicillium roqueforti või Penicillium gorgonzola.  Nõeltega süstitakse juustu sisse hapnik, et juba varem juustu sisse pandud hallituskultuur seal arenema hakkaks.  Pätsid pistetakse keldrisse, kus need seisavad 14-kraadisel
maailmas. ·Suri veremürgitusse ( " Moral: Never go to work early." ) ·Jack Daniel`si erakordsus seisneb puusöefiltri kasutamises valmistusprotsessi juures. Vahtrapuud laotatakse virna ja põletatakse hoolega, seejärel korjatakse süsi kokku ning asetatakse 4m kõrgusesse küpsetustünni. Tünnides olev viskidestillaat ühtlustub ning lõpptulemuseks on toote pehme ja suitsune maitse. Samuti lisab puusüsi Jack Daniel`sile omase värvuse. ·Virre pumbatakse uutesse tammevaatidesse, kus laagerdumine toimub vähemalt 4 aastat. Tänu sellisele tootmisprotsessile ei ole Jack Daniel`s mitte bourbon viski vaid Tennesee Whiskey. Tooteliik: viski Valmistajamaa: USA Tooraine: oder,vesi Alkoholisisaldus: 45% vol Värvus: läbipaistev merevaik Maitseomadused: pehme ja suitsune maitse Serveerimissoovitus: kokteilides või rohke jääga Joogisoovitus: Danny Boy 4 cl Jack Daniel`s 2 cl Lime Sprite Jää
Ülejäänud segu kuumutatakse 52-55C juures teda pidevalt segades. Kui segu on settinud, kõrvaldatakse ülejäänud vadak. Juustumeistrid kurnavad rätikuga tera katlast välja ja valavad ta vooderdatud rättidega vormidesse. Peale väga ettevaatlikult pressimist pannakse 24-40 kilo kaaluvad juustud valmimiskeldrisse, kus nad valmivad üks aasta 16-18´C ja kõrge õhuniiskuse juures. Alles pärast seda algab lõplik laagerdumine madalate temperatuuride juures. Parmesani, millele juba Boccaccio oma "Dekameronis" kiidulaulu laulis ja mis prantsuse komöödiakirjanikule Moliere´ile oli tema kõrges vanuses peatoiduks, serveeritakse dessertjuustuna, põhiliselt aga kui maitseainet riivjuustuna paljude itaalia toitude juurde. Itaalia vanasõna: "Riivi juustu alles siis, kui nuudlid juba keevad" ei pea sõna-sõnalt võtma. Õige on aga, et värskelt riivitud Parmesani
juust Juustumassi leotatakse ning Mozzarella sõtkutakse ja venitatakse kuni vajaliku konsistentsi saavutamiseni. See annab juustule kergelt kummise struktuuri. Poolkõva juust Kuumutamata pressitud juust, Gouda mida on laagerdatud üsna kaua Edam ja väga niiskes ruumis. Enamasti on need juustud kahvatukollase värvusega. Juust võib olla nii vahaga kaetud kui vahata. Kõva juust Vaari kuumutatakse vähemalt Emmental tund. Parmesan Laagerdumine kestab 4Â12 kuud. Mõnel puhul tekib juustu sisse süsihappegaas, mis koguneb mullikesteks ja moodustab juustuauke. Kõva juustu ratas võib kaaluda kuni 130 Sinihallitus juust Seda juustu ei kuumutata ega Rokfoor ehk Roquefort pressita. Bleu de Bresse Vaar lõigatakse väiksemateks tükkideks, vormitakse, nõrutatakse, soolatakse ja külvatakse hallitusseened. Nõeltega süstitakse juustu sisse hapnik, et juba varem juustu
Hiljem jahutatakse 5 kraadi C-ni , ning lisatakse kultuurpärmi. Algab käärimine 5  10 päeva jooksul muutuvad käärivad suhkrud süsihappegaasiks ja alkoholiks ning pärm kas vajub põhja või tõuseb pinnale. Õlled jaotatakse põhja- või pinnapärmiõlledeks, vastavalt pärmi tüübile , mida õlle kääritamisel kasutatakse. Käärimise lõppedes lastakse heledal õllel 8-12 ööpäeva ja tumedal õllel kuni 70 ööpäeva laagerduda. Laagerdumine kujutab endast pikaajalist õlle valmimise ja stabiliseerumise protsessi püsivates tingimustes ( 4  8 C ) juures , mille jooksul saavutab õlu õige maitse ja lõhna. Laagerdunud õlu filtreeritakse ning sageli ka pastöriseeritakse. Värvi saab õlu linnastelt , mida liigitatakse - tavalised linnased; - karamell-linnased; - värvi ehk kohvilinnased. Erinevad linnased saadakse linnaste kuivatamisel erinevatel temperatuuridel  mida kõrgem on temperatuur seda tumedam on linnas.
SEASÜDA JA VEISESÜDAME LÕIK VEISE JA VASIKAMAKS SEAMAKS JA KANAMAKS AJU KEEL VORSTIDE TOOTMINE Liha ettevalmistamine  rümpade tükeldamine; Kondistustamine  pehmete kudede eraldamine kontidelt; Siirimine  soonetustamine on väheväärtuslike ja lihaosade eemaldamine konditustamisel saadud pehmest lihast; Liha sorteerimine Vorstiliha soolamine  liha peenestamine ja segamine kuiva soolamisseguga või soolveega ja liha laagerdumine. Vorstisegu valmistamine  teistkordne peenendamine kutris Vorstide pritsimine  ettevalmistatud vorstikestade täitmine vorstipritsi abil; Vorstide sidumine, klipsimine, riputamine Vorstide termiline töötlemine keeduvorstide suitsutamine (üle 45ºC); keeduvorstide keetmine (umbes 75ºC); Jahutamine külma veega 10-20 minutit või külma õhuga SUITSUVORSTID NB! Pool ja täissuitsuvorstid suitsutatakse
keemispunkt on krgem kui alkoholi oma. Kahekordse destilleerimise tulemusel saadakse selge läbipaistev vedelik - eaux-de-vie, mille alkoholisisaldus on tavaliselt 67-72% Vol. Peale destilleerimist valatakse vedelik kohe tammepuidust tünnidesse. Tünnid on valmistatud peamiselt Limousin'i ja Troncais'i piirkonna tammest ja nende maht on 350 l. Sealse tammepuidu eripäraks on poorsus ja tanniini suur sisaldus, mis teevad temast ideaalse materjali konjaki järgmise valmimisprotsessi jaoks. Laagerdumine Konjaki üheks saladuseks on hu, eaux-de-vie ja tanniini vastastikune mju laagerdumise ajal. Selle protsessi ajal väheneb tünnis oleva vedeliku kogus igal aastal aurustumise tttu umbes 3%. Seda kadu nimetatakse igustatult 'la partes des anges - inglite osa. Konjaki vanus, vi igemini kvaliteet on alati ära märgitud vastava tähistusega (V.S., V.S.O.P. jne.) ka pudeli etiketil. Et lpuni mista konjaki vanust ja kvaliteeti, tuleb silmas pidada, et vastavalt seadusele
• - maksimum • - lahenemine Surmakangestus kestab veiselihal 48 tundi ja sealihal 24 tundi. Surmakangestus algab kiiremini noorloomadel ja lahjemate loomade lihas. Surmakangestus – tapajärgse lihaste kokkutõmbumise tõttu tekkiv seisund, mille põhjuseks on aktiini- ja müosiinifilamentide vaheliste ristsildade teke. Algab 5-6 tunni möödudes. Surmakangestuse alguses algab lihaste lühenemine ja kangeks muutumine. III Liha valmimine (laagerdumine) • Laagerdumine toimub madalatel temperatuuridel 2 nädala jooksul. Laagerdamise tulemusel saadakse pehme ja õrn liha. IV Liha riknemine • Sügav autolüüs, mida lihatööstuses esineda ei tohiks. Autolüüsi kulgemise kiirusele ja sügavusele avaldavad mõju looma väsimusaste tapmise eel, söötmistingimused, tapaeelne pidamine ja erinevad pidamistingimustest tulenevad tegurid. 18. Tapajärgsed muutused lihas
Järgnev aeg on umbes kaks nädalat pikk. Seejärel on käärimine peatunud ja õlu on valmis pudelisse villimiseks. Pudeli põhja võib panna pool või terve teelusikatäie suhkrut. See paneb õlle korraks uuesti käima ja õlu karboniseerub ehk pudelisse tekib süsihappegaas (CO2). Nüüd lastakse õllel seista samal temperatuuril (17Â25 kraadi) kaks nädalat ja seejärel viiakse külma. Järelsettimine ja laagerdumine võtab laagerõlledel aega 2Â3 nädalat 2-6 kraadi juures, et nn rohelisest õllest saaks valmis jook. Nüüd võib sind juba õnnitleda. Sinu esimene kodupruul on valmis. Kalla õlu ettevaatlikult klaasi ja jälgi, et sa põhja settinud valke ja pärmi klaasi ei kallaks. Eksperimenteerida ju võib, aga arvan, et maitseelamus ei
reglementeeritud, käivitub tavaliselt novembris ning peab olema lõppenud hiljemalt 31. märtsiks. Destilleerimine toimub traditsioonilisel viisil padadestillaatorites. Esimesel korral saadav eaux-de-vie ehk brouillis on 28Â30% alkoholisisaldusega toorpiiritus. Peale teist destilleerimist, mida nimetatakse bonne chauffe, eraldatakse sellest konjakipiirituse parimate omadustega südamik ehk nn coeur, mille alkoholisisaldus on 68Â72%. Järgneb vähemalt kaks aastat vältav laagerdumine tammevaatides. Enamasti on vaadid Limousini, vahel ka Troncais'i või Allier'i päritolu. Tammepuit, mille eripäraks on poorsus ja kõrge tanniinisisaldus, võimaldab ajal korrigeerida konjakipiirituse maitset, värvi ning alkoholisisaldust, ülejäänu eest kannab hoolt tilluke keldriõhust ning konjakist elatuv bakterseen torula compniacensis Richon. Tõsi küll, tänu tema osalusele tuleb tootjail arvestada ka iga-aastase 3% loomuliku kaoga. Teisisõnu kulub 10-aastase laagerdumistsükli
Taimi matsereeritakse ehk leotatakse toatemperatuuril mõnest kuni 24 tunnini, seejärel redestilleeritakse jook lõplikult. 16.BRÄNDI Brändiks võib nimetada üksnes viinamarjaveini destilleerimisel saadud kuni 94,8% alkoholisisaldusega jooki, mis on vähemalt aasta suures või pool aastat väikses tammevaadis laagerdunud. Võib öelda, et kõik konjakid on brändid, kuid kaugeltki iga brändi pole konjak. Brändi valmistamine: *Veini tegemine *Destilleerimine *Baaspiirituse laagerdumine tammevaatides *Erinevate brändide segamine *Müügikanguseni lahjendamine *Villimine 17.KONJAK Konjaki alkoholisisaldus ei tohi olla alla 40% vol. Konjak on valimistatud Prantsusmaa ainult ühes piirkonnas Cognacis. Konjaki valmistamine: *Veini valmistamine *Destilleerimine pajadestillaatoris ja saadakse 28-30% vol toorpiiritus *Teine destilleerimine 68-72% vol *Laagerdumine tammevaatides kolm aastat *Segamine *Vajadusel alkoholisisalduse alandamiseks lisatakse destilleeritud vett
Kahekordse destilleerimise tulemusel saadakse selge läbipaistev vedelik- eaux- de- vie, mille alkoholisisaldus on tavaliselt 67- 72% vol. Peale destilleerimist valatakse vedelik kohe tammepuidust tünnidesse. Tünnid on valmistatud peamiselt Limousin´i ja Troncais´i piirkonna tammedest ja nende maht on 350 liitrit. Sealse tammepuidu eripäraks on poorsus ja taniini suur sisaldus, mis teevad temast ideaalse materjali konjaki järgmise valmistamis protsessi jaoks. Laagerdumine Konjaki üheks saladuseks on õhu, eaux-de- vie ja taniini vastastikune mõju laagerdumise ajal. Selle protsessi ajal väheneb tünnis oleva vedeliku kogus igal aastal aurustumise tõttu umbes 3%. seda kadu nimetatakse õigustatult ´la partes des anges- inglite osa. Konjaki vanus või õigemini kvaliteet on alati ära märgitud vastava tähistusega pudeli etiketil. · VS- Very Special ; noorim konjakimarkeering(laagerdunud vähem kui 4,5 aastat).
Teelehed on fermentatsiooni (kääritamise) välistamiseks kergelt aurutatud ja kuivatatud, seetõttu vajab valge tee ka pikemat valmimisaega (7 min) Punane tee- ,,Oolong" (Hiina, Taiwan)- teelehed punase, rohelise triibulised KOHV Robusta ja Arabica- kohvipuud 1. Saagi koristus-aastaringselt 2. Kuivatamine 3. Marjade koorimine ja poleerimine 4. Sorteerimine ja pakkimine ning suunamine vabrikutöötlemisele 5. Kohvi laagerdumine 1-10 aastat 6. Kohvi röstimine 180-2000C juures 7. Kohvi jahvatamine 8. Valmiskohvi pakkimine PIIM JA PIIMATOOTED ..........................................-on rasva (koore) eraldamine tsentrifugaaljõu abil ..........................................-piima rasvasuse viimine soovitud tasemele- lisatakse piima või koort ............................................-rasvaosakeste pihustamine väikesteks osakesteks, et nad püsiksid ühtlaselt kogu piimas ega tõuseks pinnale ..
maakonnas cava  sampanjameetodil valmistatud vahuvein noble rot  väärishallitus Piirkonna kvaliteeditähised: ·D.O (Denominacion de Origen) - määratletud algupäraga veinid, pärinevad 50-st kvaliteetveinipiirkonnast ja peavad vastama oma piirkonna tarvis kehtestatud nõuetele. · D.O.C tähis (Denominacion de Origen Calificada) - kontrollitud päritolutähisega kvalifitseeritud veinid. See on kõrgem klass ja omistatud ainult kahele piirkonnale, Rioja ja Priorat. Laagerdumine: · Crianza - vein, mis peab olema laagerdunud minimaalselt 24 kuud, millest vähemalt kuus kuud tammevaatides. · Reserva - vein, mis laagerdunud vähemalt 3 aastat, millest 1 aasta tammevaadis ja 2 aastat pudelis. · Gran Reserva - vein, mis laagerdunud vähemalt 5 aastat, millest 2 aastat tammevaadis ja 3 aastat pudelis
tekib settekiht, nn. veini sade. Kohe pärast käärimise lõppu tuleb vein ümber valada. Ümbervalamiseks on soovitav võtta teine, natuke väiksem pudel, mille maht vastab veini hulgale. Ümbervalatud veinile lisatakse retseptis ettenähtud magustamissuhkur. Suhkur lahustatakse eelnevalt väikeses koguses veinis. Kui vein on ümber valatud, pannakse pudel ruumi kus temperatuur ei ületa 15 C. Laagerdumine kestab maksimaalselt 210 päeva. Kui valmistame veini antud soovituse järgi, siis villitakse lauaveinid 2-3 kuu, naturaalveinid aasta pärast pudelisse. Veini valmistamine on protsess, mis algab viinamarjade valikust ning lõpeb valmisveini pudeldamisega. Vein saadakse viinamarjamahla või virde hapendamise abil, mis omakorda on käärimisprotsessi algatamise aluseks. Fermenteerumise käigus muutub viinamarja mahl pärmi toimel alkoholiks. Fermenteerimisel peab silmas pidama mitmeid tegureid
vahelised keemilised reaktsioonid (Mailardi reaktsioon). Tekivad lõhna- ja värvained (melanoidid). Idujuured tuleb kuivatatud linnase küljest eemaldada kohe peale kuivatist väljumist, sest: Need on väga hügroskoopsed ja võivad ümbritseva õhu niiskuse toimel uuesti niiskuda Nad sisaldavad õlle maitset halvendavaid ebameeldivaid kibedaid ühendeid Oma intensiivse värvi tõttu, põhjustavad nad õlle tumenemise · Kuiva linnase laagerdumine 3. Kirjeldada lühidalt õlle tootmise etappe Põhilised etapid: 1. Meskimine 2. Virde keetmine 3. Fermenteerimine 4. Laagerdamine 5. Villimine 4. Millistest seadmetest koosneb õlle tootmisliin? Linnaseveski Meskitank Virdekeedu katel Sadesti Jahuti Aeraator, kas padrunid või tornid. Tänap aeraator koos jahutiga Kääritustank Laagerdustank Filtraator Villimisliin 5. Leotamise eesmärk Odra niiskus säilitamisel on keskmiselt 14%
II VÄETISED Komposti tegemise etapid: 1) Materjalide kogumine ja läbisegamine või materjalide paigutamine erinevatesse kihtidesse. 2) Käivitub käärimisprotsess. Selle toimumisest annab märku t° tõus 60...70°C-ni. Kõrge temperatuur kiirendab käärimist, hävitab patogeenid ning umbrohuseemnete idanemisvõime. 3) Hügieniseerumisperiood. Toimub komposti steriliseerumine. 4) Laagerdumine. Toimub komposti lõplik valmimine. Kompostihunnik tuleb suve jooksul 1-3 korda läbi segada (vastavate segamisseadmetega või lihtsalt hanguga ümber tõstes). Kõiki reegleid täites valmib kompost 2-3 kuuga. Põhukompostile lisatakse sõnnikut või nende puudumisel mineraalseid lämmastikväetisi. Komposteeritav materjal tallatakse kinni. PÕHK Põhk väetisena peaks läbima lauda osalt söödana, osalt allapanuna ning tagastatama põllule sõnnikuna
Toorjuust - valmistamiseks pastöriseeritakse sobiva rasvasusega piim, lisatakse juuretisena piimhappebakterikontsentraat, seejärel juustupiima kalgendavaid ensüüme. Moodustunud kalgend lõigatakse teralisteks tükkideks, soojendatakse, segatakse, tulemusena valmib juustutera, eraldub vadak. Juustutera pressitakse või nõrutatakse, saadakse teraline kohupiimataoline mass  toorjuust - on pehmed ja suhteliselt veerikkad, tootmisel jääb ära pikk laagerdumine. Tuntumad toorjuustud: · Leibjuust - lehmapiimast, lühikese valmimisajaga, kõrge toiteväärtusega, kergesti omastatav, pind on kahepoolselt kergelt pruunitäpiliseks küpsetatud, pärit saami köögist. · Mozzarella - piimhappekäärimisega pehme toorjuust, algul valmistati Itaalias Napoli regioonis ja ainult vesipühvlipiimast, hiljem hakati tootma lehmapiimast. Traditsioonilist mozzarella't müüakse kilepakendis
Kaheastmelised jahutusmeetodid on sokkjahutus, ultrasokkjahutus ja piserdusjahutus. Kõigil juhtudel toimub esmane jahutamine jahutustunnelis, mis on pikk, kitsas ruum, mis on varustatud konveier-rippteega rümpade transpordiks. Jahutustunneli eelis on see, et sinna võib pidevalt juurde laadida tapasooja liha, juba jahutatud liha ei soojene. Veiserümpade jahutusmeetodid Veiserümpade jahutamiseks on kasutusel järgmised meetodid: · astmeline jahutus: laagerdumine (nt taparuumis), jahutamine jahutusruumis (kasutatakse väikeettevõtetes); · kiirjahutus: traditsiooniline jahutusruum, temperatuur 0--2 °C; · sokkjahutus: sokkjahutustunnel (joonis 6) (miinustemperatuurid), järeljahutusruum; · õhk-piserdusjahutus. Jahutatud liha ja tapasaaduste säilitamise kestus oleneb peamiselt mikroobide tegevusest, seetõttu sõltub jahutatud liha säilitamise kestus põhiliselt õhutemperatuurist ja õhu suhtelisest niiskusest.
annaabi.ee 
