Leidsid 25 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kvasarid.Powerpoint esitlus.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
galaktika, kvasarid, heleduse, galaktikad, kordi, punanihe, icon, picture, tähesuurus, laiuse, põhilist, mõhn, ketas, omaga, omap, asuvaid, galaktikaid, relativistlik, spektrid, lainepikkus, relatiivsusteooria, kogukiirus, asuks, tsentris............3 GALAKTIKATE KLASSIFIKATSIOON..................................................................................4 DÜNAAMIKA......................................................................................................................... ...5 PÖÖRLEMISKÕVER JA MASSIJAOTUS...............................................................................6 PINDHELEDUS, VÄRVUS, KOOSTIS....................................................................................7 AKTIIVSED GALAKTIKAD JA KVASARID..........................................................................8 GALAKTIKATE RUUMJAOTUS.............................................................................................9 GALAKTIKATE TEKE............................................................................................................10 PILDID GALAKTIKATEST.....................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS..........................
1.Linnutee- tähesüsteem, millesse kuulub Päike oma planeetidega. Nõrk helenduv riba tähistaevas. 2. Meie galaktika moodustab tähistaevas 10-20º laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub tavapoolustest u 30º kaugusel. Tavaline spiraalgalaktika, õhuke, gaasist ja tolmust ketas. Läbimõõt 30000pc, paksus 2500pc, 150 miljardit päikese sarnast tähte. 3. Galaktikaid klassifitseeritakse kuju ja struktuuri järgi. Galaktikad jagunevad: elliptilisteks (E)- ümar või piklik kuju, heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Spiraalseteks(S)- on väga erinevad: alates korrapärasest 2harulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema värtnani . Varbspiraalseteks(SB)- sarnased eelmisega, kuid tuuma ja spiraali ühendab sirge varras. Korrapäratuteks(Ir)- ei esine korrapära ega kindlat struktuuri. 4. Galaktikate kaugusi määratakse kaudsel meetodi näiva heleduse ja tegeliku heleduse järgi. 5
Üksiktähti, planeetidega tähti js mitmiktähti tekib harvem. · Suuremjagu tähti, mis silmaga vaadates tunduvad üksikutena, on tegelikult mitmiktähed. · Elu erineb üksiktähtede omast. Kui üks tähtedest läbi põleb, saab kaksiku kaaslaseks olev täht endale marterjali juurde ja suureneb. 5. Nova ja Supernoova · Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (neutrontäht). · Võib tekkida vähemalt 8-10 korda Päikesest massiivsemast üksik- või kaksiktähest. · Kaksiktähe korral on üksikud tähe komponendid väiksema massiga kui supernoova tekkeks vaja. · Registreeritud supernoovad: 1) Hiinas ja Jaapanis vaadeldud Supernoova SN1554, sõnni tähtkujus. Praegu on see supernoova kest nähtaval krabikujulise udukoguna. · SN 1572 avastatud Kassiopea tähtkujus.
GALAKTIKAD Katrin Olhovikov 12. klass Galaktikate liigid · Elliptilised galaktikad · Spiraalsed galaktikad · Ebaregulaarsed galaktikad Lisaks "tavalistele" galaktikatele... · Seyfert'i galaktikad -- normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas · Markarjani galaktikad -- tuum ja mõhn sinaka tooniga, väike värvusindeks, tugevad emissioonijooned, ketas näha väga nõrgalt · Kvasarid -- peeti algul pikka aega "ülitähtedeks"; praegu ollakse seisukohal, et tegu on ikkagi galaktikaga, mille tuuma heledus ületab tuhandeid kordi ülejäänud osa heleduse. Galaktikate teke · Galaktikad kujunevad hajusatest gaasipilvedest gravitatsioonijõu toimel · Protogalaktika kokkutõmbumise käigus kujuneb kaks populatsiooni: tähepilv ja gaasiketas · Elliptilise galaktika teke sarnaneb tähe sünniga · Spiraalgalaktika ketta kujunemine sarnaneb
7.Kust saab päike energiat? Päikese tuumas, umbes 10 000 000°C juures toimus kahe deuteeriumi ühinemine heeliumiks, mille juures vabaneb väga palju energiat. 8.Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? 1) kiirgusena läbikiirgustsooni 2) konvektsioonina läbi konvektsioonivööndi 9. Mida nim päikeselaiguks? Piirkonnad, kus temp. on muude kohtade temp. väiksem. Plekkide põhjustajateks tugevad magnetväljad, mis ei lase päikeseainel liikuda. 10.Mis on tähesuurus? Tähesuurus- kõige heledamad I suurusjärgu tähed, iga järgmine suurusjärk eelmisest 2,51 korda tuhmim. 11.Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida suurem tähesuurus, seda tuhmim täht. 15. Millised on tähtede temperatuurid? Tähtede t° on väga erinev, alates 3000K kuni 30 000K. Sisemuses 10neid miljoneid kraade. 17.Milliseid järeldusi saab teha tähespektrist? Tähespektri põhjal saab järeldada: 1. Pidev spekter= kiirgav pind täielikult ioniseeritud plasma; 2
7.Kust saab päike energiat? Päikese tuumas, umbes 10 000 000°C juures toimus kahe deuteeriumi ühinemine heeliumiks, mille juures vabaneb väga palju energiat. 8.Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? 1) kiirgusena läbikiirgustsooni 2) konvektsioonina läbi konvektsioonivööndi 9. Mida nim päikeselaiguks? Piirkonnad, kus temp. on muude kohtade temp. väiksem. Plekkide põhjustajateks tugevad magnetväljad, mis ei lase päikeseainel liikuda. 10.Mis on tähesuurus? Tähesuurus- kõige heledamad I suurusjärgu tähed, iga järgmine suurusjärk eelmisest 2,51 korda tuhmim. 11.Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida suurem tähesuurus, seda tuhmim täht. 15. Millised on tähtede temperatuurid? Tähtede t° on väga erinev, alates 3000K kuni 30 000K. Sisemuses 10neid miljoneid kraade. 17.Milliseid järeldusi saab teha tähespektrist? Tähespektri põhjal saab järeldada: 1. Pidev spekter= kiirgav pind täielikult ioniseeritud plasma; 2
sügaval Päikese sisemuses. 17. Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? Eraldub energia läbib 3/4 teest tsentrist pinnaseni footonite vahetuse teel. - seda nim, kiirguslikuks energiaülekandks. Päikesel on ka tumedad laigud – loited- ainete paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamik langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgab maailmaruumi. 18. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Juba vanaaja astronoomid püüdsid tähti heleduse järgi jagada, kasutades tähesuuruse mõistet. Kõige heledamad tähed olid esimese suurusjärgu tähed, siis teise ja kolmanda jne. Iga järgmine suurusjärk oli eelmisest poole tuhmim. Kõige heledam täht on Siirius – tähesuurusega -1,45. 19. Millest tekivad tähed? Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Kosmiline gaas on niivõrd hõre, et isegi väga madalal temperatuuri korral tasakaalustab siserõhk gravitatsiooni. Et külm gaas jahtub väga aeglaselt,
vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 1)Jupiter 2)Saturn 3)Uraan 4)Neptuun MÕISTED KOSMOLOOGIA - maailmaõpetus, mis uurib Universumit (ehitust ja arengut). UNIVERSUM - Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU - Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. NÄITED: Suur vanker, väike vanker, Karjus, SODIAAK - Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA - ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON- universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga
Granulatsioon on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pööriste ilming- granuuli keskosas tõuseb kuum aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Teraline muster. 5. Milline on Päikese atmosfäär? Päikese atmosfäär- kromosfäär (u paar tuhat km) ja kroon (ebakorrapärane nõrk helendus, 2x P d). 6. Kuidas Päike pöörleb? Pöörlemisperiood on ekvaatori lähedal 25 päeva, poolustel +10. Üks täistiir Galaktika keskme ümber 200 mln aastaga. Pöörlemist märkame tänu laikude liikumisele. 7. Kust saab Päike energiat? Päike saab energiat termotuumareaktsioonidest- vesinikuaatomi tuumade ühinemisel heeliumi tuumadeks väga sügaval tähe sügavuses. 8. Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? Päikese energia jõuab meieni nii: 1. Energia läbib ¾ teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (kiirguslik energiaülekanne) 2
arvatavasti takistab konvektsiooni. Laikude juures purskab välja aineid, mis võivad lenduda kosmosesse. Enamik läheb tagasi päiksesse. Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häireid(magnettormi) ja atmosfäärihelendust(virmalisi). Päikese aktiivsusperiood on 11 aastat. Iga 11 aasta tagant on rohkem laike kui tavaliselt. Tähtede vaadeldavad parameetrid Tähed erinevad üksteisest heleduselt ja värvilt. Heledust mõõdetakse tähesuurustes. Mida suurem tähesuurus, seda tuhmim täht. Ühe tähesuuruse vahe erineb 2,51 korda. Värvus. Mida kuumem täht seda sinisem see on. Jahedamad tähed on punased. Kaugus ja Liikumine. Tähe asukoht ja liikumine ruumis määratakse koordinaatide,parallaksi ja omaliikumise abil. Omaliikumine- Osa tähti muudab asukohta jäädavalt. Taevakehade kauguse määramine Taevakeha kauguse määramine toimub parallaksi abil. Parallaks tähendab kõrvalekallet. Vaadatakse taevakeha kahest erinevast kohast ja joonistatakse
TÄHTSAMAD MÕISTED KOSMOLOOGIA-maailmaõpetus, mis uurib Universiumit(ehitust ja arengut) UNIVERSIUM-Universiumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU-Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON- universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga
silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks 12 soodiagi tähtkujuks. 12. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on vaja, et oleks lihtsam jälgida Kuu ja planeetide liikumist ning aastaaegade vaheldumist. 13. Mis on Sodiaak? Sodiaak on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil. Sodiaak on 12 tähtkujust koosnev Päikese ja Kuu teed tähistav kujuteldav vöö taevas. 14. Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv?
ületatud. 20. Milles seisneb alfalagunemine? Alfalagunemiseks nimetatakse aatomituumade üht radioaktiivset lagunemise viisi, mis on tunneliefekt. 21. Elektronmikroskoobi tööpõhimõte? Elektronmikroskoobis ei kasutata objekti läbivalgustamiseks valgusvihku, vaid seda kiiritatakse läbi elektronkimbuga. Seejärel tekivad objektist suurendatud kujutise elektronläätsed. Elektronmikroskoop suurendab uuritavaid objekte sadu kordi tugevamini kui valgusmikroskoop. 22. Rastermikroskoobi tööpõhimõte. Rastermikroskoobiga teravustatakse elektronkiir elektronläätsedega objekti pinnale mikrotäpiks. Rida-realt hakkavad kallutuspoolid hälvitama kiirt üle terve objekti pinna. Selle mikroskoobi suurendused ei küüni elektronmikroskoobi omadeni, kuid annab sügavusteravuse ja kujutised tunduvad ruumilised. 23. Tunnelmikroskoobi tööpõhimõte.
1) kiirgusena läbikiirgustsooni 2) konvektsioonina läbi konvektsioonivööndi 64. Mida nimetatakse päikeselaiguks? Päikeselaik on seni suurim nähtud päikeseplekk, mille läbimõõt on 185 000 km. Päikeselaik iseloomustab Päikese aktiivsust. Päikeselaik on, piirkond, kus temperatuur on muude kohtade temperatuuridest väiksem. Plekkide põhjustajateks on aga tugevad magnetväljad , mis ei lase päikeseainel liikuda. 65. Mis on tähesuurus? Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Taevas nähtavate tähtede heleduse järgi järjestati neid suuruse järgi ritta ehk tähesuuruse mõiste sisse toomine. Kõige heledamad olid esimese suurusjärgu tähed, siis teise kolmanda, etc. ning iga järgmine suurusjärk eelmisest poole tuhmim. Mõõtmismeetodite täienemisel, sai täpsustavaks intervalliks 2,51 korda. Mida suurem tähesuurus seda tuhmim on täht. 66. Millised on tähtede temperatuurid?
ümber tiirlevad samuti planeedid.“ Kahjuks sai Giordano Bruno süüdistuse ketserluses ja lõpetas oma elu tuleriidal. 18. sajandil avastas William Herschel, et tähed on koondunud süsteemi – Galaktikasse (Linnutee, Milky Way), millest väljapool neid ei esine. Peagi avastati ka teisi galaktikaid (Suur- ja Väike Magalhaes’i pilv, Andromeda Udukogu jpt), mis paistsid asuvat kõikvõimalikes suundades ühtlaselt. Siis tõestati, et galaktikad moodustavad omakorda suuremaid süsteeme: galaktikaparvi ja superparvi, millest väljaspool galaktikaid ei esine. Analüüsinud teadaolevate galaktikasüsteemide jaotumist Universumis, näitas Tartu Ülikooli astrofüüsikute töörühm Jaan Einasto juhtimisel 1990-de keskel, et need süsteemid moodustavad mesilaskärge meenutava struktuuri. Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria ühe lahendi (nn Friedmanni lahend 1922 a.) kohaselt ei saa Universum olla staatilises olekus vaid peab kas paisuma
kilomeetriga. Mõningate objektide kaugusi Maast Kuu keskmine kaugus 1,28 valgussekundit Päikese keskmine kaugus 8,3 valgusminutit Läheduselt teise tähe Proxima Centauri kaugus 4,22 valgusaastat Tähe Deeneb kaugus 3 200 valgusaastat Andromeeda galaktika kaugus 2 900 000 valgusaastat Vaadeldatava Universumi raadius 13 700 000 000 valgusaastat Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 a.ü.= 0,3066 pc Troopiline aasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. - on niisuguse objekti kaugus, mille
............ 35 9.1. PÄIKE.......................................................................................................... 36 9.2. TÄHTEDE VÄRV JA HELENDUS.....................................................................39 9.3. KAUGUS JA LIIKUMINE................................................................................. 40 9.4. MUST AUK................................................................................................... 41 10. TÄHESÜSTEEMID EHK GALAKTIKA...................................................................41 10.1. LINNUTEE – MEIE GALAKTIKA....................................................................41 10.2. TEISED GALAKTIKAD................................................................................. 42 11. TUMEAINE....................................................................................................... 44 12. SUUR PAUK.................................................................................
See tekitas keeruka probleemi, mis on füüsikas esiplaanil ka praegu, 21. sajandil. Universumit täidab aine ja aine koolutab aegruumi nii, et kehad sööstavad kokku. Einstein leidis, et tema võrranditel puudub lahend, mis kirjeldaks staatilist, ajas muutumatut universumit. Enne vaatlusi, mis tehti Mount Wilsoni observatooriumi 100-tollise (254-sentimeetrise) teleskoobiga, ei võtnud ajast sõltuvat maailma keegi tõsiselt. Nendest vaatlustest ilmnes, et mida kaugemal on teised galaktikad meist, seda kiiremini eemalduvad nad üksteisest. Universum paisub, nõnda, et mis tahes kahe galaktika vaheline kaugus pidevalt suureneb (joon. 1.7). Joon. 1. 7 Galaktikate vaatlustest ilmneb, et Universum paisub: peaaegu iga galaktikapaari vaheline kaugus suureneb. Umbes 15 miljardit aastat tagasi oleks pidanud galaktikad olema koomal ja kõik üksteise kukil ning aine tihedus pidanuks siis olema määratu suur.
esiplaanil ka praegu, 21. sajandil. Universumit täidab aine ja aine koolutab aegruumi nii, et kehad sööstavad kokku. Einstein leidis, et tema võrranditel puudub lahend, mis kirjeldaks staatilist, ajas muutumatut universumit. Enne vaatlusi, mis tehti Mount Wilsoni observatooriumi 100-tollise (254-sentimeetrise) teleskoobiga, ei võtnud ajast sõltuvat maailma keegi tõsiselt. Nendest vaatlustest ilmnes, et mida kaugemal on teised galaktikad meist, seda kiiremini eemalduvad nad üksteisest. Universum paisub, nõnda, et mis tahes kahe galaktika vaheline kaugus pidevalt suureneb (joon. 1.7). Joon. 1. 7 Galaktikate vaatlustest ilmneb, et Universum paisub: peaaegu iga galaktikapaari vaheline kaugus suureneb. Umbes 15 miljardit aastat tagasi oleks pidanud galaktikad olema koomal ja kõik üksteise kukil ning aine tihedus pidanuks siis olema määratu suur.
Viimase pärast sai aga võimalikuks bioloogiline evolutsioon ja bioloogiline areng võimaldas hiljem juba sotsiaalset arengut. 17 1 Ajas rändamine ja selle tehnilised alused I Ajas rändamise teooria sissejuhatav eelülevaade Teada on fakt, et absoluutselt kõik kehad alluvad Universumi paisumisele. Kuid Universumi paisumine avaldub alles galaktikate ja nende parvede ning superparvede tasandil. See tähendab seda, et galaktikad ja nende parved ning superparved eemalduvad üksteisest. Mida kaugemal on üksteisest galaktika parved, seda kiiremini nad üksteisest eemalduvad ehk kehtib tuntud Hubble´i seadus. Teada on ka fakt, et Universumis leidub ka selliseid piirkondi aegruumis, kus aega ja ruumi enam ei eksisteerigi. See tähendab seda, et aeg on ,,seal" lõpmata aeglenenud ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus on ,,seal" võrdne nulliga. Sellised piirkonnad aegruumis
lähemale keha kiirus jõuab valguse kiirusele vaakumis, seda enam aeg aegleneb ja keha pikkus lüheneb. Kuid selline aegruumi piirkond on näiteks ka mustade aukude tsentrites. Taolises aegruumi piirkonnas olles ei allu inimene enam Universumi kosmoloogilisele paisumisele, sest Universumi paisumine avaldub kahe ruumipunkti vahelise kauguse 12 suurenemisega ( see tähendab seda, et galaktikad eemalduvad üksteisest seda kiiremini, mida enam kaugemal nad üksteisest on ). Võimalikuks osutub ajas liikumine, mis on oma olemuselt ruumis liikumine, sest aeg ja ruum ei saa eksisteerida teineteisest lahus. Tegemist on valdavalt kõrgemat füüsikat sisalduva valdkonnaga. Kuid üldisemalt etendab ajamasina tehnoloogia Maailmataju jaoks just teadusliku uurimismeetodi ja andmete ( teooriate ) tõestuse rolli. See
vähenenud. See avaldub näiteks siis, kui ületatakse valguse kiirus vaakumis, sest mida lähemale keha kiirus jõuab valguse kiirusele vaakumis, seda enam aeg aegleneb ja keha pikkus lüheneb. Kuid selline aegruumi piirkond on näiteks ka mustade aukude tsentrites. Taolises aegruumi piirkonnas olles ei allu inimene enam Universumi kosmoloogilisele paisumisele, sest Universumi paisumine avaldub kahe ruumipunkti vahelise kauguse suurenemisega ( see tähendab seda, et galaktikad eemalduvad üksteisest seda kiiremini, mida enam kaugemal nad üksteisest on ). Võimalikuks osutub ajas liikumine, mis on oma olemuselt ruumis liikumine, sest aeg ja ruum ei saa eksisteerida teineteisest lahus. Tegemist on valdavalt kõrgemat füüsikat sisalduva valdkonnaga. Kuid üldisemalt etendab ajamasina tehnoloogia Maailmataju jaoks just teadusliku uurimismeetodi ja andmete ( teooriate ) tõestuse rolli. See
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
kultuuritaust, elukutse, tervislik seisund, vaimne tasakaal ja palju muud. Ülaltoodu ei tähenda, nagu oleks unenägude uurimisel psühholoogia seisukohalt ülisuur tähtsus. Tegelikult on psühholoogial lahendada palju enam pakilisi ja põhimõttelisi probleeme, mis tekitavad palju vähemat avalikku huvi, ent on psüühika toimimise seaduspärasuste mõistmise või nende praktilise rakendamise katsete seisukohalt kümneid kordi olulisemad. Lihtsalt kursuse sissejuhatuses saab unenägude uurimise näitel küllalt ilmekalt iseloomustada psüühiliste nähtuste erilist, subjektiivset olemust ning nende objektiivsel uurimisel tekkivaid raskusi. Märkused: © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 6 2. PSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD JA UURIMISMEETODID Psühholoogia jaotus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
