pallimäng) inimveres leiduvat Inti ja kuujumal Killa) imeainet), rituaalid toimusid templites Tähtsamad Kodustasid koera ja Tundsid päikese ja Teedevõrgu rajamine, saavutused kalkuni kuuvarjutusi, taevakehade olid suurepärased liikumist, matemaatikud ehitajad (ehitasid oskasid kasutada arv nulli, niisutussüsteeme, neil oli oma aja täpseim sillutatud teid, oskasid kalender väga hästi müüre
ühtegi kirjapandud keelt, kuid nad tundsid omapärast infovahetusvahendit quiput (kiput). Kultuurisaavutused: Olmeekide kultuurisaavutusteks võib pidada astmikpüramiide, koera ja kalkuni kodustamist, hiigelkivipäid ning surnute teed. Maiade kultuurisaavutused on kahekümnendsüsteem, arv 0, 800 märgist koosnev hieroglüüfkiri, päikesekalender (365 päeva), rituaalne kalender (260 päeva), murrud, päikesesüsteemi tundmine, ennustasid päikese- ja kuuvarjutusi. Inkad olid arenenud kirurgias, ka neil oli kalender, milles oli 12 kuud, kuus 30 päeva ning nädala pikkus oli 10 päeva, oskasid ehitada rippsildu, glasuurisid ja lakkisid keraamikat. Hävimine: Olmeekide kultuuri hävimine on jäänund praeguseks peamiselt müsteeriumiks, ~400 aastat eKr pea pooled olmeekide maadest jäid rahvata, üheks põhjuseks peetakse keskkonna muudatusi, teiseks teooriaks on sissetungijad, kuid pole tehtud selgeks, kes ja kust need sissetungijad olla võivad
jne. Usklikud maajad ohverdasid oma verd, torgates teravate okastega endale keelde, kõrva või käsivarde. Surm ohvrialtaril oli iga maaja Jaoks soovitud, omamoodi aukohus. Vaatamata oma julmadele kommetele ja tehnilisele mahajäämusele olid maajad väga tark rahvas. Nende kalender oli täpsem kui tolleaegsetel eurooplastel, maaja matemaatikud oskasid kasutada nulli, astronoomid tundsid mitmete taevakehade liikumisteid taevavõlvil ning oskasid ennustada päikese- ja kuuvarjutusi. Kuigi maajad ei tundnud ratast, ega kasutanud veokeid olid nende linnad ühendatud korralike kivisillutisega teedega. Maia preestrid õppisid välja arvutama päikeseaastat, lunaarkuud ja koguni planeet Veenuse liikumisi. Nende arvutuste tegemiseks pidid maiadel olema mitmekülgsed matemaatilised teadmised, ka kasutasid nad kirja rohkem kui ükski teine Ameerika rahvas. Maajad, nagu kõik põldu harivad rahvad olid rahuarmastavad ega tahtnud sõdida,
2. Teaduslikud seletused Teadusele on tüüpiline teooriate loomine, eriti nende seletav, unifitseriv ja ennustav jõud. Selle teema kirjeldamiseks on hea kasutada Isaac Newtoni gravitatsioonijõu teooriat. Gravitatsioonijõud on asi või nähtus, mida ei saa vaadelda, ehk on tegemist spekulatiivse elemendiga teaduses. Teooriate kasutamisel on suurenenud teaduse ennustusjõud, millega hakati päikese- ja kuuvarjutusi ennustama. Reduktsionistlikud seletused kasutavad süstemaatiliselt tõsiasja, et mingi süsteemi käitumist saab väga sageli seletada süsteemi reguleerivatest seadustest. Seda laadi seletamisel põhinevad ulatuslikud teadusvaldkonnad, näiteks tahkisefüüsika, kvantkeemia ja molekulaarbioloogia. Selline seletusviis toimib aga siis, kui süsteemi vastasmõju keskkonnaga annab vältida ning süsteemi enda ülesehitus ei ole liiga mõistatus. 3
html teada, et kuu teeb tiiru ümber maa 22 päeva ja 8 tunniga saame arvutada mitu ringi teeb kuu ümber maa samal ajal kui maa teeb tiiru ümber päikese ( 365 päevaga). Alguses jagame mõlemad arvud tundideks. 22h*24h+8h = 536h 365p*24h=8760h Siis jagame need arvud üksteisega. 8760/536=16,343284mis on ligikaudu 16,3 Vastus: Kuu teeb 16,3 ringi ümber maa samal ajal kui maa teeb ühe ringi ümber päikese. 2) Saab küll aga see oleks vähe täpne arvestades kuufaase ja kuuvarjutusi. Päikesekellaga on teistmoodi, sest päike ise on valgusallikas kuu aga ei ole.
Tsikuraad ehk astmiktempel. · TEADUS Matemaatika: kasutati kuuekümnendsüsteemi, tundsid arvuväärtuseid, oskasid lahendada ülesandeid kuup-ja ruutjuurega Astroloogia: ennustamine tähtkujude järgi Astronoomia: kujunes välja kuukalender-aasta koosnes täpselt 12 kuust see on 11 päeva päikeseaastast vähem. Valitseja äranägemise järgi lisati aegajalt 1 kuu. Tunti hästi planeetide trajektoori ja nende liikumist. Oskasid ette ennustada päikese- ja kuuvarjutusi. · HETIIDID, NENDE RIIK JA ÜHISKOND Riiki juhtis kuningas. Üksnes tugev ja sõjaliselt edukas valitseja suutis tagada riigi sisemise stabiilsuse ja koospüsimise. Kuninga kõrval seisis mõjuvõimas suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Sõjalise edu tagas ülikutest je nende kaaskondlastest moodustatud kaarikuvägi. Lihtkodanikud olis isiklikult vabad ja majanduslikult riigist sõltumatud. Indoeurooplased- rahvad, kes olid levinud Indiast Euroopani. (aarialased, slaavlased
Sel ajal pandi alus meie praegusele maailmapildile. Ka mikroskoobi leiutamine avardas meie teadmisi, tekkis võimalus näha seda, mis on nii väike, et palja silmaga seda näha pole. Kuid tähtis osa maailmapildi kujutamisel on see, et ei piisa alati ainult nähtust. On vaja ka oskust teha järeldusi ja viia erinevaid asju kokku. Ühed ja samad inimesed näid ühtesid ja samasid asju, aga tõlgendasid neid erinevalt. Näiteks, kui Aristoteles poleks taibanud, et kuuvarjutusi põhjustab Maa tulemine Päikese ja Kuu vahele, tekitades ümmarguse varju, siis ei oleks pruukinud ta avastada, et Maa on ümmargune. Viies kokku vaatlusandmed ja oskuse teha järeldusi, saame palju avarama pildi. Tänapäeval oleme me jõudnud punkti, kus on väga keeruline avastada midagi, mis muudaks täielikult meie maailmapilti. Teleskoopide ja mikroskoopide abil elektromagnetilisi kiirgusi kasutades oleme jõudnud nii väikeste ja nii kaugete asjadeni, et keeruline on leida
Kirjandus-Oluliseim zanr olid kangelaseeposed. Armastatuim kangelane oli Gilgames. Kujunesid kindlad teemad ja lemmikkangelased, kes enamasti olid ajaloolised isikud. Teadus-Õpetlased pöörasid tähelepanu andmete välja selgitamisele ja üles kirjutamisele. Kõrgel tasemel oli matemaatika osati arvutada ruut- ja kuupjuurt. Arvutamisel kasutati 60nd süsteemi. Astronoomia vallas arvutati välja taevakehade trajektoorid, ennustati päikese- ja kuuvarjutusi. Loodi kuukalender, mille järgi aasta koosnes täpselt 12st kuust, see oli päikese aastast 11 päeva lühem. Indo-Eurooplased-Indo-Eurooplased olid rahvad, kes asustasid maa-ala Indiast Euroopani. Teadlaste arvates asus Indo-Eurooplaste algkodu Ida-Euroopas. Tõenäoliselt tegeleti ränd- karjakasvatusega. Umbes 2000 aastat e.Kr. rändasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemad. Neist ida poole hetiidid ja Iraani Pärslased. Hetiidid-Umbes 1700-1200a. e.Kr. olid hetiitidel võimas riik
Esimesed tsivilisatsioonid seotud suurte jõgedega. Lähis-Ida suured tsivilisatsioonid kujunesid ,,viljaka poolkuu aladele". Alad mis jäid Vahemere, Musta mere, Kaspia mere ja Pärsia lahe aladele. Seal voolasid 3 suurt jõge Eufrat, Tigris ja Niilus. Kuna Egiptuses ei saja väga, tugineti Niiluse üleujutustele, et saaki külvata. Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse, rajas uue pealinna Memphise. Vana riik 2700-2200 eKr, vaarao võim oli absoluutne, kuulsaim Cheopsi püramiid, pealinn Memphis Keskmine riirk 2000-1650 eKr, kasvas ülikute võim, Teeba usukeskuseks Uus riik 1550-1075 eKr, suurimad vallutused (Palestiina ja Süüria), uus pealinn Teeba, kaarikud, Thutmosis II ja Ramses II Hiline riik 1075-525, tugevnes preestrite võim Ühiskond oli väga hierarhiline: Vaarao oli tipus pooljumalana Ülikud määrati ülemvalitsejateks, asevalitsejateks, kogusid makse, viisid ellu vaarao korraldusi Kirjutajad kontrollisid töötajaid üksikasja...
See on seepärast, et Kuu peeegeldab Päikeselt tulnud valgust. Andmeid Kuu kohta: Kaugus Maast: 384 401 km Kahe täiskuu vaheline periood :29 päeva12 tundi ja 43 minutit Läbimõõt ekvaatoril: 3477,8 km Heledus: 1/425 000 Päikese heledusest Raskusjõud pinnal: 1/6 Maa raskusjõust Kuuvarjutus: Kuuvarjutus tekib täiskuu ajal, kui maa varjab Päikeselt tulnud valguse ja Kuu peale tekib seetõttu must vari. On olemas täielikud ja osalised kuuvarjutused. Täielikke kuuvarjutusi kohtab harva, umbes kord iga 4 aasta jooksul, osalisi võib näha aga sageli. Astronoomid kuul Aastal 1994 avastasid astronoomid Kuul "igavese päikese tipu" piirkonna, kus päike kunagi ei looju. Peary kraatri serval kõigub temp. vaid 20 kraadi võrra ning päike paistab
Mõistsid, Oskasid arvutada ruut- ja et haiguse tõrjeks ei ole vaja kuupjuurt. maagiat vaid diagnoosi ja ravi. Astronoomia. Kasutasid kuukalendrit, Astronoomia. uurisid tähti, arvatavasti Kasutasid päikesekalendrit. oskasid ennustada päikese- Oskasid ennustada tähe ja kuuvarjutusi. (Siriuse) järgi Niiluse üleujutusi. Geomeetria. Oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ja silindri ning püramiidi ruumala. Need teadmised olid vajalikud ehitustööde tarbeks. Kirjandus Lühivormid Armastasid kangelaslaule
Pealegi sattus ta kohe parimasse kolmeteistkümnendasse taevasse, kus jumal Itzamna ise hoolitses tema heaolu eest. Vaatamata oma julmadele kommetele ja tehnilisele mahajäämusele (elasid nad ju tegelikult veel kiviajas) olid maajad väga tark rahvas. Nende kalender oli täpsem kui tolleaegsetel eurooplastel, maaja matemaatikud oskasid kasutada nulli, astronoomid tundsid mitmete taevakehade liikumisteid taevavõlvil ning oskasid ennustada päikese- ja kuuvarjutusi. Kuigi maajad ei tundnud ratast, ega kasutanud veokeid olid nende linnad ühendatud korralike kivisillutisega teedega. Maajad, nagu kõik põldu harivad rahvad, olid rahuarmastavad ega tahtnud sõdida, kuid just sõda sai neile saatuslikuks. Maaja kultuuri kõrgajale tegid lõpu võõramaised sissetungijad, kes purustasid maajade uhked linnad ja allutasid nad endale. Maaja kultuur jäi püsima ainult Yucatani poolsaarel. Seal sulasid vallutajad maajadega üheks rahvaks,
See on seepärast, et Kuu peeegeldab Päikeselt tulnud valgust. Andmeid Kuu kohta: Kaugus Maast: 384 401 km Kahe täiskuu vaheline periood :29 päeva12 tundi ja 43 minutit Läbimõõt ekvaatoril: 3477,8 km Heledus: 1/425 000 Päikese heledusest Raskusjõud pinnal: 1/6 Maa raskusjõust Kuuvarjutus: Kuuvarjutus tekib täiskuu ajal, kui maa varjab Päikeselt tulnud valguse ja Kuu peale tekib seetõttu must vari. On olemas täielikud ja osalised kuuvarjutused. Täielikke kuuvarjutusi kohtab harva, umbes kord iga 4 aasta jooksul, osalisi võib näha aga sageli. Päike: Päike on täht. Öine taevas on tähti täis. Tähed on väga-väga kaugel ja seega näivad meile täppidena. Päike asub kõigist tähtedest meile kõige lähemal. Maa tiirleb koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega ümber Päikese. Päike annab Maale soojust ja valgust. Päike on tegelikult hõõguv gaasikera, milles on veerand heeliumi ja koguni kolmveerand vesinikku. Teisi elemente on vähe
Maa. Kuid Kuu tee ei lähe igal tiirul läbi Maa varju. Seega ei ole kuuvarjutust iga kord, kui Kuu liigub ümber Maa, vaid ainult kuni kolm korda aastas. Kui Kuu on täielikult Maa varjus, siis on täielik kuuvarjutus. Kui Kuu on ainult osaliselt varjuga kaetud, siis on tegemist osalise kuuvarjutusega. Kuuvarjutus tekib täiskuu ajal, kui maa varjab Päikeselt tulnud valguse ja Kuu peale tekib seetõttu must vari. Täielikke kuuvarjutusi kohtab harva, umbes kord iga 4 aasta jooksul, osalisi võib näha aga sageli. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad
1. SISSEJUHATUS Kuu on Maa looduslik kaaslane ning ühtlasi Maale lähim taevakeha, asudes keskmiselt 384 400 km kaugusel. See kaugus kõigub 356 410 km ja 406 700 km vahel, kuna Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti. Kuu on olnud inimkonna huviorbiidis juba aegade algusest saati – juba 5. sajandil eKr olid Babüloonia astronoomid avastanud saarose, mis andis neile võimaluse ennustada kuuvarjutusi. See huvi pole kustunud tänaseni – 1959. aastal astus esimese inimesena Kuu pinnale Neil Armstrong koos Buzz Aldrin-iga USA kosmoseprogrammi Apollo 11 raames, mehitamata kaaslasi eesmärgiga uurida Kuud saadetakse selle orbiidile tänaseni ning ka avalikkuses üritatakse huvi tekitada Google projektiga Google Lunar X Prize, mis lubab 20 miljonit dollarit esimesele iseseisvalt rahastatud roveri eest, mis suudab
VanaHiina kirjanduses on tegemist peamiselt usuliste tekstidega. Tegeleti astronoomiliste vaatlustega ning koostati ka selle põhjal täpne kalender. Muistsed hiinlased uskusid, et öine taevas võib neile öelda, mis maa peal juhtuma hakkab. Õpiti tundma taevatähti, et täiustada ennustamisviise. Alates 14. sajandist eKr märkisid täheteadlased üles päikese ja kuuvarjutusi ning komeetide liikumisi. Varjutusi peeti halbadeks enneteks. Geograafilisi teadmisi saadi meremeestelt ja karavanijuhtidelt ning alustati ka maakaartide koostamisega. Leiutati kompass. Algne kompass oli tehtud puust ning kalakujuline. Selle sees oli vesi, milles ujus metallitükikene. Hiinast on leitud ka põllumajanduse valdkonda kuuluvaid raamatuid, näiteks raamat siidiussikasvatusest. Arenenud oli ka arstiteadus ja Hiinast pärinebki maailma esimene
Pealegi sattus ta kohe parimasse kolmeteistkümnendasse taevasse, kus jumal Itzamna ise hoolitses tema heaolu eest. (Maajade…) Oskused. Vaatamata oma julmadele kommetele ja tehnilisele mahajäämusele (elasid nad ju tegelikult veel kiviajas) olid maiad väga tark rahvas. Nende kalender oli täpsem kui tolleaegsetel eurooplastel, maia matemaatikud oskasid kasutada nulli, astronoomid tundsid mitmete taevakehade liikumisteid taevavõlvil ning oskasid ennustada päikese- ja kuuvarjutusi. Kuigi maiad ei tundnud ratast, ega kasutanud veokeid olid nende linnad ühendatud korralike kivisillutisega teedega. (Maajade…) 5 Mida nad kasvatasid. Maiad kasvatasid toiduks peamiselt maisi. Peale maisi kasvatasid maiad veel tubakat, puuvilla, uba ja kakaod. Just maiadelt tõigi Cortez 16. Sajandil kakaooad ja šokolaadi valmistamise oskuse Euroopasse. Maiade jaoks olid kakaooad väärtuslikud ja neid kasutati rahana. (Maajade…)
Hiinlased kirjutasid luudele, siidile, bambus- ja puutahvlikestele. Esimesel sajandil pKr õpiti paberit valmistama.Vana-Hiina kirjanduses on tegemist peamiselt usuliste tekstidega. Tegeleti astronoomiliste vaatlustega ning koostati ka selle põhjal täpne kalender. Muistsed hiinlased uskusid, et öine taevas võib neile öelda, mis maa peal juhtuma hakkab. Õpiti tundma taevatähti, et täiustada ennustamisviise. Alates 14. sajandist eKr märkisid täheteadlased üles päikese- ja kuuvarjutusi ning komeetide liikumisi. Varjutusi peeti halbadeks enneteks.Geograafilisi teadmisi saadi meremeestelt ja karavanijuhtidelt ning alustati ka maakaartide koostamisega. Leiutati kompass. Algne kompass oli tehtud puust ning kalakujuline. Selle sees oli vesi, milles ujus metallitükikene. Hiinast on leitud ka põllumajanduse valdkonda kuuluvaid raamatuid, näiteks raamat siidiussikasvatusest. Arenenud oli ka arstiteadus ja Hiinast pärinebki maailma esimene arstiteaduse raamat, mis on pärit 6
Kuu ja päikesevarjutus Kuuvarjutus toimub siis, kui Maa varjab Kuu eest päikesevalguse. Päikese suurte mõõtmete tõttu läbib Kuu nii pool- kui täisvarju piirkonna. Joonis 3.9. Umbes 100 minuti kestel päikesevalgus otse Kuu peale ei paista 31 Kuuvarjutusi on mitut liiki. Kõige huvitavam on kahtlemata täielik kuuvar- jutus, kui Kuu satub üleni Maa täisvarju piirkonda. See vaatepilt on väärt, et mõned öised unetunnid loovutada. Omast kohast huvitav on juba Kuu nähtava osa kahanemise jälgimine. Kuid kõige põnevam on hetk, kui Kuu jõuab tervenisti Maa täisvarju piirkonda. Selle asemel, et nähtamatuks jääda, ilmub ta hoopiski üleni tumepunasena! Kuidas seda seletada? Üks võimalus
(näiteks on number 2 arvus 21 suurema väärtusega kui arvus 12). Osati lahendada ka keerulisi ülesandeid, näiteks arvutada ruut- ja kuupjuurt. Astronoomia arengut stimuleeris peamiselt soov saada taevakehade liikumise järgi teada tulevikku. Sellega seoses arvutati välja taevakehade trajektoorid ning jagati taevakaar 12 sodiaagi tähtkujuks (sodiaak = astr loomaring, taevasfääri vöö, kus näiliselt liiguvad Päike, Kuu ja planeedid; kõnek tähtkuju). Suudeti isegi päikese- ja kuuvarjutusi ennustada. Kuid ei jõutud nii täiusliku kalendrini, kui Egiptuses. Siinse kuukalendri järgi koosnes aasta täpselt 12 kuust ja oli seetõttu päikeseaastast 11 päeva lühem. Valitseja korraldusel tuli aeg-ajalt aastale mõni täiendav kuu juurde panna. Astronoomiaga põimus tähtede järgi ennustamine ehk astroloogia. Mesopotaamia rahvad ühitasid jumalaid taevakehadega. Näiteks seostati Uus-Babüloonia riigis peajumal Mardukit Jupiteriga, Istari täht oli aga Veenus
Haige oli ta harva, aga kui, siis korralikult. Ja nii mõnigi kord juhtus, et temale teiste tubade poiste poolt voodisse toodud toidu sees või peal oli nii mõndagi, mis poleks pidanud seal olema. Taolistel hetkedel tundis Urmas end väga nukrana, kuid ta sai tuge oma vanaemalt, kes teda kõigist paremini mõistis ning kellega ta lapsepõlves tihti tähti vaatamas oli käinud. (Ibid, lk 39-41) Urmast olid alati kütkestanud erinevad loodusnähtused, näiteks mõõtis ta kuuvarjutusi või äikesetormi ajal selle erinevaid parameetreid, kusjuures nendesse ,,tähtsaisse teadustöödesse" oli alati pühendatud ka vanaema. Koos tavatsesid nad ka virmalisi vaadata. Vanaema elas tollal koos oma teise, sageli pahura mehe Endel Mätasega, keda kutsuti Tõnuks. Mehele meeldis napsutada ja ebasobivat kõnepruuki kasutada. Kord joobnuna näärivana mängides ütles ta Urmasele, kui too oli öelnud, et tahab muusikuks saada, et temast ei saa muud kui vaid traktorist
-420 Demokritos loob esimese atomistliku teooria. -400 Zeno väidab, et meeled on teadmiste hankimiseks kasutud. Selle tõestamiseks kasutab ta tervet rida paradokse, mis tegelikult kõik põhinevad eksiarvamustel. -400 Hippokrates rõhutab ratsionaalsuse, hoolika vaatluse ja eetilisuse olulisust meditsiinis. -350 Aristoteles tegeleb paljude teadusharudega, eriti edukas on ta bioloogias. Ta kaitseb ümmarguse Maakera teooriat, kasutades kuuvarjutusi ja teisi vaatlusi. Paljud tema teooriad püsivad füüsikas peaaegu 2000 aastat. -300 Aristarchus üritab mõõta kaugust kuu ja päikeseni, kuid suure mõõtmisvea tõttu eksib umbes 20 korda. -300 Eukleides kirjutab oma teose "Elemendid", mis on geomeetrias siiani standardiks. -250 Archimedes, suurim antiikaja teadlane tegeleb tiheduse, üleslükkejõu ja lihtsate mehhanismidega. Ta arvutab ka pii
kui tiirlemisele vastassuunas. Neptuunil on 3 nõrka rõngast. PÄIKESEVARJUTUS – Tekib, kui Kuu läheb Päikese ja Maa vahele ja Kuu varjab Päikese täielikult. On olemas ka poolikud päikesevarjutused, sel juhul on pool päikest näha. Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga vaadata. KUUVARJUTUS- Tekib täiskuu ajal, kui Maa varjab Päikeselt tulnud valguse ja Kuu peale tekib seetõttu must vari. On olemas täielikud ja osalised kuuvarjutused. Täielikke kuuvarjutusi kohtab harva, umbes kord iga 4 aasta jooksul. Osalisi võib näha sageli Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Kuuvarjutus saab toimuda ainult täiskuu ajal, kui Maa on Päikese ja kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule. Millise kuufaasi ajal toimud päikesevarjutus? Päikesevarjutus saab toimuda ainult noorkuu ajal. Tekib, kui kuu satub Päikese ja Maa vahele ja Kuu varjab Päikese täielikult. VALGUSAASTA- Vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul
raamatukogu. Kirjandus Oluliseim zanr olid kangelaseeposed. Armastatuim kangelane oli Gilgames. Kujunesid kindlad teemad ja lemmikkangelased, kes enamasti olid ajaloolised isikud. Teadus Õpetlased pöörasid tähelepanu andmete välja selgitamisele ja üles kirjutamisele. Kõrgel tasemel oli matemaatika osati arvutada ruut- ja kuupjuurt. Arvutamisel kasutati 60nd süsteemi. Astronoomia vallas arvutati välja taevakehade trajektoorid, ennustati päikese- ja kuuvarjutusi. Loodi kuukalender, mille järgi aasta koosnes täpselt 12st kuust, see oli päikese aastast 11 päeva lühem. 2.7. Indo-Euroopa rahvad Indo-Eurooplased Indo-Eurooplased olid rahvad, kes asustasid maa-ala Indiast Euroopani. Teadlaste arvates asus Indo-Eurooplaste algkodu Ida-Euroopas. Tõenäoliselt tegeleti ränd-karjakasvatusega. Umbes 2000 aastat e.Kr. rändasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemad. Neist ida poole hetiidid ja Iraani Pärslased. Hetiidid Umbes 1700-1200a. e.Kr
19. sajandil pakuti, et see on Rooma tempel, hiljem seostati druiidide pühakohaga kelti omad, kuid keltid ei elanud veel sel ajal Inglismaal. Stonehenge'i rajajad olid head astronoomid ja matemaatikud - kivid on väga täpselt paigutatud. Tee, mis viib tema juurde, on orienteeritud päikesetõusule suvisel pööripäeval. On olnud oluline tähendus nii suvise kui talvise pööripäeva jaoks. Tegemist võis olla ka omaaegse observatooriumiga, kus oli võimalik ennustada nii päikese- kui kuuvarjutusi. Mõni arvab, et see on tulnukate tehtud, sest tol ajal ei oskanud inimesed selliseid asju teha. On peetud raviva otstarbega kohaks, kust inimesed käisid otsimas abi oma tervisehädadele. Ravimiseks hakati sealt endale kivikilde lööma. Üle Inglismaa käisid inimesed seal omale kilde võtmas, üks mees käis isegi Sveitsist. Muusikateadlased arvavad, et need kiviringid on väga hea akustikaga. Üks ameeriklane lasi ehitada täismõõdus betoonist koopia
Arvude märkimisel kasutati Mesopotaamias esimesena tänapäevalgi kehtivat süsteemi, mille kohaselt numbri väärtuse arvus määrab tema koht numbrite jadas (näiteks number 2 omab asvus 21 suuremat väärtust kui arvus 12). Osati lahendada küllalt keerulisi ülesandeid, näiteks arvutada ruut- ja kuupjuurt. Astronoomia arengut stimuleeris peamiselt soov taevakehade liikumisest tulevikku välja lugeda. Tunti planeetide trajektoore ja suudeti teatava tõenäosusega ka päikese- ning kuuvarjutusi ette ennustada. Erinevalt Egiptusest ei kujunendu Mesopotaamias mitte päikese- vaid kuukalender. Aasta koosnes täpselt 12 kuust ja oli päikeseaastast 11 päeva lühem. Seetõttu lisati aegajalt valitseja korraldusel aastale mõni täiendav kuu. EGIPTUS Geograafilised ja looduslikud olud Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ja jaguneb vastavalt Alam- ja Ülem- Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasase suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes
annaabi.ee 
