Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Küüneseen". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
küüne, küüneseen, infektsioon, seeninfektsioon, paikse, kahjustunud, jalanõud, varba, varbaküüned, paljajalu, trauma, tekitajaks, diagnoos, ravile, paiksed, seisundit, pärmseened, nakatumise, seenespoorid, faktorid, sündroom, psoriaas, pindmine, käeseen, proksimaalne, põletik, küüs, ravimid, ravis, ravikuuri, kirurgiline, reservuaarSeen infektsioon Inimest ohustavaid seeni on erinevaid tüüpe. Sagedamini on seeninfektsioonide tekitajateks dermatofüüdid, mis võivad põhjustada järgmisi nahainfektsioone: · küüneseen · peaseen · habemeseen · kehaseen · kubemeseen · jalaseen · käeseen Tavalised seened on ka normaalse organismi mikrofloora hulka kuuluvad pärmseened, mis võivad esile kutsuda nahal kandida haudumust (voltides), kroonilist küünevalli põletikku, peenise peaosa põletikku (balaniit), mähkmedermatiiti, mitmevärvilist kliiketendustõbe (Pityriasis versicolor), Pityrosporum follikuliiti, seborroilist dermatiiti,
mereproteiini (viviskaal) sisaldavad tabletid ja sampoon. Koldeline juuksekadu on haigus, mille põhjust ei tunta. Arvatakse, et tegemist on autoimmuunhaigusega, sest ta esineb sageli koos teiste autoimmuunhaigustega, nagu kilpnäärmehaigused, pigmendiainevahetushäired, suhkurtõbi. Soodustavateks teguriteks on kõik organismis olevad põletikukolded. Juuksed langevad välja ümarate kolletena, mille servadest on juuksed kergesti eemaldatavad ning kahjustunud. Juuste väljalangemise pidurdamiseks tuleb ravida kaasuvaid haigusi, mis võiksid juuksekadu soodustada. Et juuste väljalangemine on igale inimesele tõsine psüühiline trauma, siis saab sageli abi psühhoterapeudilt. Ravi on sümptomaatiline: kasutatakse peanaha verevarustust parandavaid vahendeid (minoksidiil, mereproteiin) või glükokortikoidhormoone. Sügelised Sügelised on parasitaarne nahahaigus. Tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,4 mm) sügelislest Sarcoptes scabiei
Naha seenhaiguste vältimiseks on oluline 1. isiklik hügieen 2. õigeaegne haiguse diagnoosimine 3. käsi ja jalgu tuleb korrapäraselt pesta ja korralikult kuivatada, vältida haudumist ja hõõrdumist. 4. et ühiskasutavates saunades, duširuumides, basseinides tuleb kanda rannaplätusid. Kuidas vältida käeseent? Pese sokke, käterätte ja vannitoa vaipu võimalusel 60 kraadi juures Pese kodus põrandat pidevalt kohtades, kus käid paljajalu Võimalusel viska ära vanad jalanõud ja osta asemele uued Väldi umbsete jalatsite pikaaegset kandmist. Eelista lahtiseid kingi Desinfitseeri jalanõusid regulaarselt Pöördu arsti poole esimeste nakkustunnuste tekkimisel. Varajane ravi võib vähendada nakkuse raskusastet Kasutatud materjal http://www.ph.ee/content/editor/files/Naha %20seenhaigused.pdf http://www.derma.ee/articles.php?id=13 http://www.healthhype.com/tinea-manuum-
tagajärjel tüsistuda mädase nahapõletikuga. Lööve on peenpapuloosne ja paikneb eriti sõrmede vahel, alakõhul, genitaalidel, reitel ja kätel, kuid võib levida ka igale kehaosale. Imikutel võivad olla haigusest haaratud pea, kael ja nägu. Lööbe lähedal on sageli näha peeneid looklevaid jooni – sügeliskäike, mis on kuni 10 mm pikkused, hallikat või pruunikat värvi. Esinevad ka kraapimisjäljed ning koorikud. Sügeliste lööbepiirkonda tekib sageli sekundaarne infektsioon ja ekseem. Tavaliselt esineb sügelemine mitmel perekonnaliikmel. Diagnoos. Haigust diagnoositakse tüüpiliste alade hoolika uurimise tulemusena, parasiiti võib nõelaga kraapida ka katteklaasile ja mikroskopeerida. Raviks kasutatakse Heksidiin ja Permitriin salve, millega määritakse kogu keha, välja arvatud pea. Sügelus võib kesta 1-2 (4-6) nädalat ja ravi ajal isegi halveneda, ka siis kui ravi on efektiivne. Haigus on ravile hästi alluv. Peatäid ehk Pedikuloos
1. Jalgade seenhaigus. Kõige levinum seenhaiguse vorm on jalgade seenhaigus. Haigus algab tavaliselt 4.5. varba vahelt. Nahk on punetav ja ketendav, esineb lõhesid. Haigus võib levida küüntele ja kogu labajalale. 2. Seenhaigus kätel. Nahk on punetav ja ketendav, esineb lõhesid. Haigus võib levida küüntele ja kogu labakäele. Käte haigestumise puhul tekib tavaliselt 34 sõrme vahele sügelev või kihelev, piirdunud punetav ja leemendav pindmine nahakahjustus. 3. Küüneseen on sageli esinev haigus, mis moodustab ~50% kõikidest küünte probleemidest. Küünte haigestumise puhul tekib küünevalli piirkonnas mõõdukas turse ja punetus, küünevallile vajutamisel võib erituda veidi kreemitaolist eritist. Küünde tekivad kollakad alad. Palju suurema tõenäosusega on kahjustatud varbaküüned. Haiguse sagedus suureneb vanusega, olles täiskasvanutel 218,5%. Küüneseene tekitajad: dermatofüüdid enamuses juhtudest (Trichophyton rubrum, T. interdigitale, T
TALLINNA ÜLIKOOL 2008 TERJE AULIK Kutsepedagoogika Käed Küüned, küüntehaigused, nahk hooldus! KÜÜNEEHITUS Küüneplaat - (unguis) Küünevall - (vallum unguis) Küüne tald (lunula) Kutiikul (küünenahk) Küünejuur (radix unguis) Küünealumik (lectulus unguis) Küünesäng Küüne vabaserv Küünevagu (perionychium) Küünetriibud (striae) Faalanks ehk sõrmelüli Sõrmeots Nahaalune rasv KÜÜNTE PROBLEEMID KÜÜNTE SEENHAIGUSTEST TÄPSEMALT, MIKS JA KUIDAS TEKIB SEENHAIGUS? KUIDAS SELLEST HOIDUDA, JA MIDA TEHA, KUI SEE JUBA ON! Küünte seenhaigus Dermatophytia pedum; Onychomycosis (lad.k) Mycosis of the foot, athlete's foot (ingl.k) Seletus Teatud liiki seente (dermatofüütide) poolt põhjustatud haigus, mis
Furunkli ja karbunkli puhul on ohuks bakterite levimine vere kaudu teistesse elunditesse. Karbunkliks ehk verikoeranaelaks nimetatakse mitmest furunklist moodustunud põletikukollet. RAVI/SOOVITUS Klassikaline ravi furunkuli korral on aseptiline mähis. Mäda kiiremaks eemaldamiseks avatakse mädakolle kirurgiliselt kas sisselõike või väljalõikamisega, seejärel kaetakse kolle salvmähisega. Peale paikse ravi on tähtis järgida üldisi hügieeninõudeid. Näopiirkonna furunkul vajab komplikatsiooniohu tõttu ravi haiglas. Furunkuli tekkimisel ei tohi seda ise pigistama ega avama hakata. Kui mäda on väljunud, siis tuleb sidemeid korralikult vahetada ja ümbritsevat nahka puhastada ning pärast korralikult käsi pesta, et hoida ära põletiku levimist. KAS NAKKAB?
kuuluvad seened. Arvatakse, et see haigusetekitaja jõudis meieni Kaug-Idast II Maailmasõja ajal. Siinne kliima polnud aga nii sodne ja peamiseks ründepunktiks said jalad. NAKATUMINE: Haigusttekitavad bakterid on pärit haige inimese küüntest ja taldadest eraldunud mikroskoopiliste osakeste kaudu. Need sisaldavad nii seeneniidistiku elemente kui ka haigelt jalalt eraldunud katte. Soodustavad: - Niiskus - Naha mikrotraumad - Tihedalt liibuvad ja niisked, kinnised jalanõud - Teatud elukutsed (kus kasutatakse pika säärega jalanõusid) - Jalgade liighigistamine - Puudulik verevarustus jäsemetes Patogenees: - Nakatumine ei sõltu inimese sotsiaalsest seisundist ja oluliselt mitte ka hügieenist - Suurt rolli mängib kudede vastupanuvõime. Võib sõltuda ka geneetilisest soodumusest Kliiniline pilt: - Algses staadiumis ei põhjusta mingeid vaevusi - Esimesed sümptomid on neljandas ja viiendas varbavahes ( nahk on valkjas, niiske ja matsereerunud)
või putukahammustuste sarnased), tüüpiliselt randmete piirkonnas, sõrmede vahel, küünarnukkidel, mehe sugutil. Teised tavalised kohad on kaenla-alused, tuharad, kõht, reied, talla-alused, rindadealused voldid. Lööve võib levida ka mujale jäsemetele ja kehale. Vaid väga harva esineb sügelisi näo või pea piirkonnas. Kratsimise tagajärjel võivad lisanduda punetus ja koorikud. Lööbe väljanägemine võib muutuda, kui kaasub bakteriaalne infektsioon või kui on kasutatud paikseid hormone. Mõnikord võib nahal näha ka hallikas-pruune, 2-3 mm sügeliskäike, mille lõpus on väike villike või kühmuke. Sügelisi diagnoosib ja ravib perearst. Sügelistevastaseid ravimeid on võimalik osta ka apteegi käsimüügist retseptita. Ravimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: 1) ravimit manustatakse kogu kehale (v.a peapiirkond täiskasvanutel); 2) ravida tuleb kõiki perekonnaliikmeid ja
· Lamedad kondüloomid - laigu- või sõlmekesetaolised punakas-roosad piirdunud kolded, mida diagnoositakse tsütoloogilise uuringuga. 2.1 Kondüloomide levik Kondüloomid on väga levinud. Uuringust saadud andmete kohaselt esineb elu jooksul kondüloome ligikaudu 10 % naistest ja meestest. ( hpv.ee 22.02.09) Kõige sagedamini leitakse genitaalkondüloome 20-24-aastastel isikutel, olenemata HPV tüübist. Paljudel genitaalkondüloomidega naistel on samaaegselt emakakaela infektsioon. (Rajangu, Kaur 1999:162) Nakkuse saamise eelduseks on mikrotrauma, kustkaudu pääseb viirus inimese kudedesse ja hakkab arenema. Võimalik, et see toimub aastaid märkamatult. Ameerikas tehtud uuringutest selgus, et 60 protsendil naistudengitest, kellel polnud mingeid kaebusi, oli viirus kudedes olemas. Nad olid nakatunud, kuid haigusnähud polnud veel tekkinud. (Koik. epl.ee 22.02.09) Suguelu elavatel isikutel toimub HPV- infektsiooni ülekanne sugulisel teel. Kõige
Põhjused: - Peensoole põhjused: infektsioosne gastroenteriit, isheemia (mesenteriaaltromboos, songa pitsumine jm), angiodüsplaasiad, kasvajad, Crohni tõbi. - Jämesoole põhjused: hemorroidid, divertikuloos, kasvajad, koliit (infektsioosne, iseemiline, kiiritus), anaalfissuur, põletikuline soolehaigus, angiodüsplaasiad. - Tõenäoliseim põhjus vastavalt vanusele: alla 50 infektsioon, healoomuline anorektaalhaigus, põletikuline soolehaigus; üle 50 divertikuloos, kasvajad, isheemia. - Divertikuloos ja hemorroidid on sagedasemad põhjused, kokku üle 50%. Diagnostika: - Kliiniline pilt: Peamised sümptomid on meleena ja hematokeesia. Hematemees üldjuhul välistab seedetrakti alaosa verejooksu (NB! Kui ei ole tegu kombineeritud verejooksuga samal ajal UGI + LGI!)
Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid
seda ohutuks muuta. Mõiste hõlmab puhastamist, desinfitseerimist ja steriliseerimist. Desoaine = desinfektant = desinfektsiooniaine keemiline aine (või nende segu), millega muudetakse haigusi põhjustavad mikroobid kahjututeks. Detergent pesuaine, puhastusaine, pindaktiivne aine. Desinfektsioon protsess, mis elututel esemetel või naha pinnal vähendab patogeensete mikroorganismide hulka (mitte eoseid!), olles samal ajal tervisele kahjutu. Endogeenne infektsioon põhjuseks on patsiendi enda mikrofloora. Infektsioonitekitaja on haige organismis olemas juba haiglasse saabumisel, kuid ei põhjusta haiguse tunnuseid. Eksogeenne infektsioon infektsioon saadakse patsienti ümbritsevast keskkonnast e. personalilt, instrumentidelt vms. Hospitaalinfektsioon (HI) ehk nosokomiaalsed infektsioonid on nakkus, mida patsiendil ei olnud enne haiglasse või teise tervishoiuteenust osutavasse ettevõttesse minekut või mis ei
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
annaabi.ee 
