edasi juhtimine; Kõrvalest Trummikile Kuulmekäik Õhuga täidetud väiksest õõnest KESKKÕRV koosnev kõrva osa. Kannab võnkeid üle sisekõrva. kuulmetõri - kanal, ühendab neelu ja keskkõrva KUULMELUUKESED Tasakaaluelundist ja teost koosnev kõrva osa SISEKÕRV Levitab võnkeid mööda tigu edasi ning liigutab kuulmisrakkude karvakesi ja tekitab neis närviimpulsse Tasakaaluelund Kuulmisnärv Tigu Vedelik Tasakaaluelund Moodustavad poolringkanalid kahe kotikesega Ülesandeks tasakaalu hoidmine Saadab närviimpulsid peaajju Kahjutuse korral tekivad tasakaaluhäired Kuulmishäired Kõrvaosade vigastused; kuulmekäigus ummistumine;
Õige: Kõrvad koosnevad väliskõrvast, sisekõrvast ja keskkõrvast. Kuulmeluude ülesandeks on püüda heli võimendamine ja edastamine sisekõrva. Väliskõrva ülesandeks on püüda helisid ja suunate need kuulmekäiku. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluud. Alasit, vasarat ja jalust nimetatakse kuulmeluudeks. 3. Märgi joonisele silma osad 4. Järjesta kuulmise etappid Õige: 1. Keskõrvast saabuvad helivõnked teosse. 2.Tigu täitev vedelik hakkab võnkuma. 3. Võngete mõjul hakkavad kuulmisrakkude karvakesed liikuma. 4. Mehaaniline võnkumine muudetakse närviimpulsideks. 5. Kuulmisnärvi mööda liigub signaal kuulmiskeskusesse. 6. Kuulmiskeskuses analüüsitakse signaali. 5. Otsusta kas väide o õige/väär. Paranda väär vastused õigeks. Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda. ........ Keel tajub soolast, mõrudat, kibedat, magusat, haput ja umamit. ......... Inimese haistmiselundiks on keel. ........ Inimese kompimiselundiks on nahk. .........
Õige: Kõrvad koosnevad väliskõrvast, sisekõrvast ja keskkõrvast. Kuulmeluude ülesandeks on püüda heli võimendamine ja edastamine sisekõrva. Väliskõrva ülesandeks on püüda helisid ja suunate need kuulmekäiku. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluud. Alasit, vasarat ja jalust nimetatakse kuulmeluudeks. 3. Märgi joonisele silma osad 4. Järjesta kuulmise etappid Õige: 1. Keskõrvast saabuvad helivõnked teosse. 2.Tigu täitev vedelik hakkab võnkuma. 3. Võngete mõjul hakkavad kuulmisrakkude karvakesed liikuma. 4. Mehaaniline võnkumine muudetakse närviimpulsideks. 5. Kuulmisnärvi mööda liigub signaal kuulmiskeskusesse. 6. Kuulmiskeskuses analüüsitakse signaali. 5. Otsusta kas väide o õige/väär. Paranda väär vastused õigeks. Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda. ........ Keel tajub soolast, mõrudat, kibedat, magusat, haput ja umamit. ......... Inimese haistmiselundiks on keel. ........ Inimese kompimiselundiks on nahk. .........
Värvipimedus(daltoonikud)-pole ravitav,kaasasündinud,näevad üldjuhul must/valgelt.Toitumine+nägemine ja mõju-vitamiinirikas toit,eriti A-vit, lisaks B ja C- vitamiinid. 2.KÕRV:Trummikile ül-liigutab luukesi,kannavad võnked üle sisekõrva, need võimendavad helivõnkeid.keskkõrvas vb vms:D.Koosneb kolmest luust vms: vasar, alasi, jalus.Kuulmetõri ül-avaneb neelamise/haigutamise ajal.Kõrvavaigu ül, miks eritub-??Õps.Pikaajaline tugev heli-kahjustab kuulmisnärvi ja sisekõrva kuulmisrakkude karvakesi,kuulmislangus.Mehaaniline liikumine närviimpulsiks-võnked levivad mööda tigu- >liigutavad kuulmisrakkudekarvakesi->tekitavad rakkudes närviimpulsse. 5.HAISTMINE:Haistmisaistang sammhaaval-1.Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda.2.Limas lahustunud aineosak. Arritavad haistmisrakkude karvakesi,põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse.3.närvikiude mööda kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda,kus tehakse lõhn kindlaks.
(vasar, alasi jalus) enam helilaineid piisavalt hästi juhtida ning võimendada. Kuulmeluukesed panevad võnkuma sisekõrva vedeliku, mis omakorda panevad võnkuma sisekõrva teos olevad karvakesed, mis ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Kuulmine on minu arust kõige kergemini rikutav meeleelund. Valju muusika pidev kuulamine, tehasemüra ja teised igapäevased tegevused põhjustavad kuulmislangust. See algabki sellest, et sisekõrva teos olevad kuulmisrakkude karvakesed hävivad. Mida suurem hulk neid kaob, seda madalam on ka kuulmise tase. Ka minu vanaisa kuulmislangus on arvatavasti alguse saanud tema endisest töökohast, mis oli üsnagi lärmakas Minu vanaisa kuuleb küll, kuid mitte arusaadavalt. Selleks, et ta ka aru saaks, pean mina ning teised pereliikmed valjult ning võimalikult selgelt temaga suhtlema, olgu see telefoni teel või silmast- silma suhtlemisel. Vaegkuuljatel on võimalik kuulmise parandamiseks kasutada kuuldeaparaati
trummikilet ühesugusena. Sisekõrv Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. tasakaaluelund kuulmiselund Kuulmine Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained panevad trummikile võnkuma kuulmeluukesed võtavad võnked vastu võimendavad need ning annavad edasi teole teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid need omakorda kuulmisrakkude kiud helivõnked muutuvad närviimpulssideks kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Helilained Häälekõrgus ehk helilainete võnkesagedus mõõdetakse hertsides (Hz) 1 Hz = 1 võnge / s Inimene kuuleb vahemikus 20 20 000 Hz Koer kuni 35 000 Hz; Rott kuni 90 000 Hz; Delfiin kuni 100 000 Hz Helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB) Valulävi helitugevus, mis tekitab valu (120-130 dB) Kuulmislävi väikseim helitugevus, mida kuuleme Tasakaal
kuuleme 1000-5000 hertsi helisid, sest see on inimese hääle sagedus. 10)Mis põhjustab kuulmishäireid? Mis tasemest on müra ohtlik? Milline muutus toimub, kui inimesel on kuulmislangus? Kuulmishäireid põhjustavad kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistamine, viirused ja bakterhaigused, tugev müra ja ka ravimid. Müra on ohtlik alates 85 detsibellist kuid ka pikalt müra sees olles, liiga valjult muusikat kuulates. Kuulmislangus on siis, kui müra kahjustab sisekõrvas olevaid kuulmisrakkude karvakesi, see on pöördumatu tegevus sest karvakesed ei kasva tagasi. 11)Silma ehitus ja osade ülesanded. Mis on kepikesed ja kolvikesed ja nende ülesanne? Kepikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud retseptorid, mis võimaldavad eristada musta valgest ja need on tundlikumad kui kolvikesed. Kolvikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud retseptorid, mis võimaldavad tajuda värvusi. Neid on kolme tüüpi, iga põhivärvuse jaoks( punane, sinine, kollane)
alasi(seotud jalusega), jalus(pisim, 3mm. Selle tagant hakkab sisekõrv), kuulmetõri(3-4cm, algab keskkõrvast. Avaneb neelu, selle kaudu keskkõrv ühenduses välisõhuga, et ühtlustada trummiõõne rõhk välisõhu rõhuga. Avaneb vaid neelates). Sisekõrv: kuulmis&tasakaaluelund. Kolju sees õõnte&looklevate kanalite süsteem. Õhku pole. Tigu: kuulmiselund, teokujuline luustunud spiraal, milles vedelikuga täidetud kanalid, mis 1teisest membraanidega eraldatud. Kuulmisrakkude kiud erineva pikkusega. Poolringkanalid: tasakaaluelund. 3 kanalit- pealiigutusmeeleelund. Kuulmisnärv: läheb sisekõrvast ajukoorde(kuulmiskeskusesse). Kuulmislävi: väikseim helitugevus, mida inimene kuuleb. Keele ehitus: pinnal palju näsajaid moodustusi- keelenäsasid. Nende tipus ja külgedel mikroskoopiliselt tillukesed maitsmispungad, milles tunderakud e retseptorid. Iga maitsmisnäsa pinnal avad, mille kaudu pääsevad sisse lahustunud aineosakesed
kõrvas Keskkõrvast saabuvad helivõnked teosse. Tigu täitev vedelik hakkab võnkuma. Võngete mõjul hakkavad kuulmisrakkude karvakesed liikuma. Mehaaniline võnkumine muudetakse närviimpulsiks. Kuulmisnärvi mööda liiguvad närviimpulsid kuulmiskeskusesse. Seal eristatakse närviimpulsse ja inimene tajub helisid. 9. Tasakaaluelund kõrvas- Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud. Keha või pea asendi muutmisel hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid ja vedelik
Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Erinevalt välis- ja keskkõrvast sisekõrvas õhku ei ole. Sisekõrva kuulmiselund on tigu- teokujuline luustunud spiraal. Selles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on üksteisest membraaniga eraldatud. Alumisel membraanil on arvukalt mikroskoopiliste kiukestega ühendatud kuulmisrakke. Kuulmisrakkude kiud on erineva pikkusega. Teo tipuosas on need pikemad, teo algusosas aga ligikaudu kümme korda lühemad. Trummikilelt kanduvad helivõnked kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva, pannes tigu täitva vedeliku võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Kõrvas on otsekui omalaadne mikrofon, mis muudab mehaanilise võnkumise elektriimpulssideks. Piki kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse.
Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv koosneb kahest osast- tigu kindlustab heliaistingu, poolringkanalid tasakaalutunnetuse. Kuulmine- kuulmekäigu kaudu sisenevad helilained helilained panevad trummikile võnkuma kuulmeluukesed võtavad võnked vastu, võimendavad need ning annavad edasi teole teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid need omakorda panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud helivõnked muutuvad närviimpulssideks närviimpulsid liiguvad kuulmisnärvi vahendusel aju kuulmiskeskusesse. Tasakaal-keha või pea asendi muutmisel hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid ja vedelik liikumine ärritab vastavaid meelerakke meelerakkudes tekkivad närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse · Kui keha või pea asend muutub, hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid
Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Erinevalt välis- ja keskkõrvast sisekõrvas õhku ei ole. Sisekõrva kuulmiselund on tigu- teokujuline luustunud spiraal. Selles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on üksteisest membraaniga eraldatud. Alumisel membraanil on arvukalt mikroskoopiliste kiukestega ühendatud kuulmisrakke. Kuulmisrakkude kiud on erineva pikkusega. Teo tipuosas on need pikemad, teo algusosas aga ligikaudu kümme korda lühemad. Trummikilelt kanduvad helivõnked kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva, pannes tigu täitva vedeliku võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Kõrvas on otsekui omalaadne mikrofon, mis muudab mehaanilise võnkumise elektriimpulssideks. Piki kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Seal eristatakse närviimpulsid ja
paari peaaju närve. Kuulmisaistingu teke: ineid ja koondab need kuulmekäiku. Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Kuulmeluukesed annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Helivõnked suunduvad edasi teo sisemuses olevale vedelikule. Vedeliku võnked panevad membraanid võnkuma, see omakorda ärritab kuulmisrakkude kiudusid. Nii muutuvad helivõnked närviimpulssideks. Piki kuulmisnärve antakse moodustunud impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Seal toimub närviimpulsside eristamine ja mõtestamine mitmesugusteks heliaistinguteks. Kollatähn ja pimetähn: kollatähn asub võrkkestal pupilli vastas ja selles on ainult kolvikesed. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Pimetähniks nim. kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole
Keskkõrvast algab ligikaudu 3-4cm pikkune kitsas kanal,kuulmekõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühneduses välisõhuga. Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Sisekõrvas õhku ei ole,erinevalt välis ja keskkõrvast Sisekõrva kuulmiselund on tigu-teokujuline luustunud spiraal. Selles vedelikuga täidetud kanalid, membraanidega erldatud. Kuulmisrakkude kiud on erineva pikkusega, tipuosas teol on pikemad, all kümme korda lühemad. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, mis koos mõigu ja kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Mõik ja kotike on poolringkanalitega seotud kotikujulised moodustised,karvaste meelerakudega. Seal on sültjas aine, kristallid, liiguvad vastavalt pea liikumisele. Poolringkanalid milles on vedelik asuvad kolmel tasapinnal, üksteise suhtes täisnurga all. Vedelik hakkab liikuma igaljuhul
nende tugevust. Sisekõrv Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast. Sisekõrva kuulmiselund on tigu- teokujuline luustunud spiraal. Kuulmine Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained need panevad trummikile võnkuma kuulmeluukesed võtavad võnked vastu võimendavad need ning annavad edasi teole - teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid - need omakorda kuulmisrakkude kiud - helivõnked muutuvad närviimpulssideks - kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse. Helilained Häälekõrgus ehk helilainete võnkesagedus mõõdetakse hertsides (Hz). Helina tajub inimene õhuvõnkeid sagedusega 16-20 000 Hz. Inimene kuuleb vahemikus 20 20 000 Hz. Infralevi madal heli, mille sagedus jääb alla 16 Hz. Ultraheli kõrged helid sagedusega üle 20 000 Hz. Kuulmise nõrgenemine ja heli kahjulikkus Inimese vananedes kuulmine nõrgeneb
Sugutisibulanääre Välimised: Suguti ehk peenis Munandikott 64) Nimeta meeleelundid. Nägemiselundid, kuulmiselundid, haistmiselundid, maitsmiselundid, tasakaaluelundid, kompimiselundid. 65) Kirjelda kuulmise protsessi. Kuulmekäigu kaudu sisenevad helilained. Trummikile hakkab võnkuma, kuulmeluukesed võtavad võnked vastu- võimendavad need ning annavad edasi teole. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid, need omakorda kuulmisrakkude kiud. Helivõnked muutuvad närviimpulssideks, kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse. 66) Nimeta naha funktsioonid. *Kaitsmine (välised vigastused, haigusetekitajad, kiirgused, veekao eest) *Sünteesib erinevaid ühendeid *Säilitab kehatemperatuuri *Meeleelund *Eritusorgan 67) Nimeta nahakihid ja nende funktsioonid. Sarvkiht- eraldub päevas 10-15g surnud rakke Marraskiht- marrasknahasr moodustuvad mitmesugused nahatekised- karvad, küüned, juuksed
Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasi andmine sisekõrva. Kuulmine: · Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained · panevad trummikile võnkuma · kuulmeluukesed võtavad võnked vastu · võimendavad need ning annavad edasi teole · teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid · need omakorda kuulmisrakkude kiud · helivõnked muutuvad närviimpulssideks kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega.
Füüsikaliste ja tehniliste ohutegurite hulka kuuluvad: müra, vibratsioon, õhurõhk, valgustus, mikrokliima, ventilatsioon, kiirgus, ultraheli, UV kiirgus ja raadiolained. 2. MÜRA Müra on igasugune häiriv (ebameeldiv, keskendumist segav) või tervist kahjustav hääl või heli. Seejuures ei ole vahet, kas tegemist on sihipäraselt tekitatud (nt vali muusika, meelelahutus) või vältimatu heliga, mis tekib näiteks tööprotsessis. Nürikuulmine tekib kuulmisrakkude ainevahetuse häirete tõttu.Mida intensiivsem on müra, seda suurem on kuulmiselundi ainevahetus, vereringe ja hapnikutarvidus. Ülemäärase müra korral ületab hapnikutarvidus hapnikuga varustatuse. Domineerivaks ainevahetuse liigiks jääb anaeroobne glükolüüs, piimhappe lagunemine. Müra võib tekitada närvisüsteemi häireid - peavalusid, uimasust, nägemishäireid, väsimust, tähelepanuvõime langust. Võib ka põhjustada mao-seedetrakti häireid, motoorika
mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. Samuti liiguvad vedelikus olevad kristallid ja annavad teavet keha asendi kohta. 54. Mis juhtuks, kui keskkõrva luukeste ühendused muutuksid liikumatuks? Luukesed ei saaks võnkuda ning helilaineid edastada. 55. Kuidas ja kus muutub mehaaniline võnkumine närviimpulssideks? Teos paikneb arvukalt karvakestega kuulmisrakke. Keskkõrvast tulnud võnked levivad mööda tigu edasi ning liigutavad kuulmisrakkude karvakesi ja tekitavad sellega neis rakkudes närviimpulsse. 56. Kuidas toimib haistmiselund? Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse. 57. Kui hea on inimese lõhnataju?
võnkuma. Trummikile kannab helivõnked edasi keskkõrva. Keskkõrva 3 kulmeluukest - vasar, alasi, jalus - võimendavad helivõnkeid ja edastavad need teole. Teo sisemuses oleva vedeliku 81. Kuidas tekib kuulmisaisting? võnked panevad võnkuma sealsed membraanid, mis omakorda panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud, kus helivõnked muutuvad närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad kuulmisnärvi (teonärv) vahendusel aju kuulmiskeskusesse (suuraju oimusagara koor) 82. kus paiknevad kuulmiskeskused Suuraju oimusagara koores peaajus? 83. mis ülesanne on tasakaalu Annab informatsiooni inimese pea ja keha asendi ning liikumise kohta ruumis elundil? 84. kus asuvad pöörlevale
Tugeva nohu korral on kuulmine nõrgenenud. Tasakaaluelund ja pea liigutusmeeleelund paiknevad sisekõrvas Kuulmine - Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained ja panevad trummikile võnkuma Kuulmeluukesed võtavad võnked vastu ja võimendavad need ning annavad edasi teole. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud, mis kuulmisnärvi vahendusel liiguvad peaaju kuulmiskeskusesse. Helikõrguste eristamine - Eritatakse eri osadega Heliallika koha määramine - Võngete erinev ajaline jõudmine kõrva. Kõrvad lukku - Rõhkude vahe pärast. 9. Kirjeldage vestibulaarelundi toimemehhanisme. Millise teise meele toimimise seisukohalt on tasakaalumeelel oluline roll ja milles see seisneb? Keha orientatsiooni ruumis tunnetatakse vestibulaar-elundi abil, mis paikneb oimuluu püramiidi
Teo ülesanne on kindlustada heliaistingu. Poolringkanalitest, mis annavad meile tasakaalutunnetuse. Kõrvalesta poolt kinnipüütud helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Trummikile kannab helivõnked edasi keskkõrva. Keskkõrva kolm kuulmeluukest - vasar, alasi, jalus - võimendavad helivõnkeid ja edastavad need teole. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid mis omakorda panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud kus helivõnked muutuvad närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad kuulmisnärvi vahendusel aju kuulmiskeskusesse. Haistmine - Ninaõõnes haistmisrakud + tugirakud. Haistmisnärv rakkudest haistmissibulani. Frontaalsagaras on haistmisanalüsaatori osa. Haistmisteed ulatuvad ka limbilisse süsteemi ja hüpotalamusse Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda.
lagunemine ja kuhjumine- sellest närvirakkude kahjustus Mitme ohuteguri koosmõju Kemikaalid+ müra- tolueen lahustites, trikloroetüleen, ksüleen, stüreen- orgaanilised lahustid Toksilised ained läbivad kiiremini aju vereringe barjääri Müra+ vibratsioon Kaebused Peapööritus Tasakaaluhäired Kahjustuse tekkimine sõltub Tööstaazist müras (4-5 a), müra intensiivsusest, müraspektrist, toime iseloomust, kestvusest Kuulmiskahjustus Areneb kuulmisrakkude ainevahetuse häirete baasil Kujuneb Cort´i organi piirkonnas närvirakkude degeneratsioon Pöörduv kuulmiskahjustus- taastumine 16 h Vähene kuulmisläve langus- taastumine võimalik 2-3a Pöördumatu kuulmiskahjustus I faas- aeglane, 4-12 aastat II faas kiire- kuulmisläve nõrgenemine 1 aasta Audiomeetria Mürastress Sümpaatilise närvisüsteemi kahjustus Ainevahetusprotsesside intensiivistumine Kõrgvererõhutõbi Insult Infarkt Mao- soole peptilised haavandid Veresuhktu taseme tõus
Helide võimendumine toimub keskkõrvas. Sisekõrv: Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Helide transduktsioon toimub sisekõrvas. Kuulmine: ● Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained ● panevad trummikile võnkuma ● kuulmeluukesed võtavad võnked vastu ● võimendavad need ning annavad edasi teole ● teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid ● need omakorda kuulmisrakkude kiud ● helivõnked muutuvad närviimpulssideks ● kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Helikõrguse eristamine sisekõrvas toimub kahel viisil: kohateoorial ja sagedusteoorial. Kõrgemate helide puhul mängib suuremat rolli kohateoora ja madalamate helide puhul sagedusteooria. alla1000Hzhelid(madalad)- sagedusteooria üle1000Hzhelid(kõrged) - kohateooria
Tasakaaluelund ja pea liigutusmeeleelund paiknevad sisekõrvas Kuulmine - Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained ja panevad trummikile võnkuma Kuulmeluukesed võtavad võnked vastu ja võimendavad need ning annavad edasi teole. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud, mis kuulmisnärvi vahendusel liiguvad peaaju kuulmiskeskusesse. Helikõrguste eristamine - Eritatakse eri osadega Heliallika koha määramine - Võngete erinev ajaline jõudmine kõrva. Kõrvad lukku - Rõhkude vahe pärast. 14. Kirjeldage heli olemust ja omadusi. Millist helikõrguste vahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz) Heli = (õhus leiduvate) molekulide süstemaatiline võnkumine
sisekõrvast. Sisekõrva luulbürint on täidetud perilümfiga. Kuulmekile võnked antakse edasi perilümfile sisekõrvas 50x võimendatuna. Sisekõrva teos paikneb kuulmisretseptor. Tigu on seest jagatud kogu pikkuses kolme ossa basilaar- ja Reissneri e. vestibulaarmembraani abil. Neist kaks osa, trummiastrik ja esikuastrik, on täidetud perilümfiga. Keskmine osa, teojuha, on täidetud endolümfiga ja seal paikneb basilaarmembraanil Corti elund, ripsmetega kuulmisrakkude kogumik. Kuulmisrakkude baasil paiknevad kuulmisnärvi lõpmed (kokku 30 000- 40 000) ja rakke katab pealtpoolt sültjas kattemembraan. Basilaarmembraanis paiknevad tuhanded basilaarkiud e. kuulmekeeled. Helilained, võimendatud kuulmekile ja ovaalakna membraani võngete poolt, kanduvad perilümfi kaudu basilaarmembraani kiududeni. Viimaste võnked põhjustavad nende peal olevate kuulmisrakkude ripsmete põrkumist
Sisekõrva luulbürint on täidetud perilümfiga. Kuulmekile võnked antakse edasi perilümfile sisekõrvas 50x võimendatuna. Sisekõrva teos paikneb kuulmisretseptor. Tigu on seest jagatud kogu pikkuses kolme ossa basilaar- ja Reissneri e. vestibulaarmembraani abil. Neist kaks osa, trummiastrik ja esikuastrik, on täidetud perilümfiga. Keskmine osa, teojuha, on täidetud endolümfiga ja seal paikneb basilaarmembraanil Corti elund, ripsmetega kuulmisrakkude kogumik. Kuulmisrakkude baasil paiknevad kuulmisnärvi lõpmed (kokku 30 000- 40 000) ja rakke katab pealtpoolt sültjas kattemembraan. Basilaarmembraanis paiknevad tuhanded basilaarkiud e. kuulmekeeled. Helilained, võimendatud kuulmekile ja ovaalakna membraani võngete poolt, kanduvad perilümfi kaudu basilaarmembraani kiududeni. Viimaste võnked põhjustavad nende peal olevate kuulmisrakkude ripsmete põrkumist vastu
5.4.2 Kuulmine Täida lüngad õigete sõnadega, et seletada ära kuidas me kuuleme. Kõrvalesta poolt kinnipüütud _________ liiguvad mööda välist kuulmekäiku ____________, mis hakkab võnkuma. Trummikile kannab helivõnked edasi ____________. Keskkõrva kolm kuulmeluukest - ________, _________, __________ - võimendavad helivõnkeid ja edastavad need _________. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid, mis omakorda panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud kus helivõnked muutuvad närviimpulssideks. ________________ liiguvad kuulmisnärvi vahendusel aju ________________. 32 5.5 Haistmiselund Otsustage, kas väide on tõene või väär, tõmmake sobivale vastusele joon alla ning parandage väär väide eitust kasutamata. tõene/väär Haistmiselund paikneb ninaõõne allosas. ___________ tõene/väär Inimese haistmiselundiks on nina. ___________
poolringkanalid tasakaaluelund tigu kuulmiselund Kuulmine 1. Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained 2. panevad trummikile võnkuma 3. kuulmeluukesed võtavad võnked vastu 4. võimendavad need ning annavad edasi teole 5. teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid 6. need omakorda kuulmisrakkude kiud 7. helivõnked muutuvad närviimpulssideks 8. kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Maitsmine - maitsmine on vajalik toidu ja joogi külblikkuse hindamiseks - maitseretseptorid asuvad keelel maitsmispungades - maitse tundmiseks peab suus olev aine süljes lahustuma
annaabi.ee 
