..?" Paarisuhtes võib tekkida ka selline olukord, et eitav vastus viib kaaslase segadusse, ta võib olla pettunud, pahane, kurb või saada hoopis vihaseks, kuid hiljem ta siiski mõistab ja austab sellist otsust. Konfliktisituatsiooni lahendades tuleb eelkõige olla tähelepanelik ja heatahtlik. 3 OSKUS KUULATA Väga vähestel inimestel on oskus teisi kuulata sellega võib kaasneda ka oskamatus teist inimest hädaolukorras aidata. Selleks, et olla hea kuulaja peab uskuma, et kuulamises on kogu suhtlus. Rääkijad jagavad oma mõtteid ja püüavad teisi veenda, ent kuulajad annavad kuuldule mõtte - nemad teevad lõppotsuse, kuidas kuuldu põhjal tegutseda. Kuulamisoskus on eriti oluline alal, kus vastastikune mittemõistmine võib minna kalliks maksma või kus kliendi või töötaja ärakuulamine võib tõsta kõigi poolte rahulolu. Ehk eriti tähtis on kuulamisoskus klienditeeninduses. Klienditeenindaja peab ära kuulama, mida klient soovib. 3
tegutsemise paindlikkus 4)originaalsus 5)ideede elluviimis ja esitamis võime Loovus on hea, sest ta aitab eluga paremini toimetulla ja iseendaga rahulejääda. Loovus on võime välja mõelda ja teha midagi uut, seniolematut, mis on kellgeile kasulik või nauditav. Pole ainult võime vaid ka eriline avatud paindlik eluviis. Ajurünnaku IV reeglit: 1)ei kriitikale; 2)mida rohkem, seda uhkem; 3)mida metsikum, seda parem; 4)Sa võid ratsutada ka võõral hobusel Heas kuulamises sisaldub: 1)tähelepanelik vaikus 2) empaatiline näoilme ja zestid 3)sõbralikud ,,mõminad" 4)"ukseavajad" 5)aktiivne kuulamine (jutusisu ümberjutustamine, tunnete peegeldamine) Peeglitest pandi pärdikud peegli ette ja vaadati, kas nad saavad aru, et need nemad on. Eneseteadvuse leidmine. Psühholoogia on teadus, mis uurib inimeste ja loomade tundeelu, hineolukorda ja hingeseisundit. Esimene psüholoogialaane teos Aristoteles ,,Hingest"
OLGE AKTIIVNE Aktiivseks kuulamiseks peate alustama teadlikkusest. Millal inimesed suhtlemisel vihastavad? Kuidas tekivad suhtlemisprobleemid? Milline on kuulamise osa probleemsel suhtlemisel? Teised näevad Teie vigu palju selgemalt kui Te ise. Õppige efektiivset kuulamist: lugege raamatuid, läbige vastavad kursused või leidke mujalt infot. KUULAMISE MÕJU Et olla edukas kuulaja, peate uskuma, et kuulamises on kogu suhtluse jõud. Kuna ühiskond paneb liialt rõhku rääkimisele kui viisile leida sõpru ja mõjutada inimesi, on headel kuulajatel vestluskaaslasele märkamatu ent tugev mõju. Rääkijad on ilma kuulajateta väheefektiivsed. Rääkijad jagavad oma mõtteid ja püüavad teisi veenda, ent kuulajad annavad kuuldule mõtte nemad teevad lõppotsuse, kuidas kuuldu põhjal tegutseda.
erinevaid asju. Teadlik saboteerimine: tean küll, aga ei tee. Mitteteadlik saboteerimine: tean küll aga unustan. 15. Mis on viha on tunnete jäämäe nähtav tipp, selle põhjustavad mitmed ebameeldivused. 16. Õpitud optimist Martin Seligman : Pigem seletada oma ebaõnnestumist optimistlikult ning minna edasi, kui hoida kinni pessimistlikust seletusviisist ja enam üldse mitte katsetada. 17. Aktiivne kuulamine Jutu sisu ümbersõnastamine. Tunnete peegeldamine. 18. Mis sisaldub heas kuulamises Tähelepanelik vaikus. Empaatiline näoilme ja zestid. Sõbralikud ,,mõminad". ,,Ukseavajad" (,,Jutusta veel ...", ,,Ja siis...?"). Aktiivne kuulamine. 19. Sõltuvusfaas-inimene on sõltuvuses autoriteedist. Sõltutakse juhtidest, keda ülistatakse .Ei ole suurt koostööd. , konfliktifaas-pettutakse juhis, kuid orienteerutakse ikkagi tema järgi. Grupis on võimuvõitlus ja rahulolematus. Otsitakse süüdlast., eraldumisfaas-omaarvamus on olemas, teiste omasid ei taheta teada. Üksteist
Lisette Põld 11. klass 24.09.2015.a Aadama passioon – ilu silmadele ja kõrvadele Selle aasta kevadel, mais, esietendus maailmakuulus „Aadama passioon“. Muusika autoriks oli Arvo Pärt ning lavastuse ja kujunduse eest vastutas Robert Wilson. Muusikajuht ja dirigent oli Tõnu Kaljuste. Arvo Pärt on üks maailmakuulsamaid ja rahvuvaheliselt tuntuim Eesti helilooja. Teda tuntakse justnimelt tema isikupärase kompositsioonitehnika poolest. Tema loomingus on kirjeldamatu ilu ja tema teoste hulk ulatub üle 50 teose. Robert Wilson on ameerika eksperimentaalse teatri lavastaja ja näitekirjanik, keda on kirjeldanud meedia kui uus ja tavapäratu teatrikunstnik. Tema ulatusliku karjääri jooksul on ta töötanud ka koreograafina, esinejana, maalijana, skulptorina, vide...
Effects of shared musical preference on intergroup bias in adolescence". Artikli autoriteks on Sotirios Bakagiannis ja Mark Tarrant. Mõlemad tegutsevad Suurbritannias, Keele Ülikoolis (Keele University). Artikkel põhineb uurimusele, mis viidi läbi Manchesteri Keskkoolis, Suurbritannias. Uurimuse taustast Igapäevaselt ringi liikudes puutume tihti kokku muusikalise käitumisega. See võib väljenduda tahtlikus muusika kuulamises (pleier, mobiiltelefon). Võib väljenduda ka kaudselt läbi sotsiaalse interaktsiooni teistega, näiteks rääkides sõbraga, kes kannab t-särki oma lemmik artisti nimega. Missugustele psühholoogilistele protsessidele võib kaasa aidata muusikaline käitumine? Tänu ühele hiljuti avaldatud uurimusele on teadlased hakanud aru saama, kuidas inimesed toetuvad muusikale, et tulla toime oma igapäevaste väljakutsetega. Näiteks, kuidas tullakse toime
kasutada oma õigusi, piiramata sealjuures teiste omi. Enesekehtestamisoskusele on aluseks loovus, empaatiavõime, iseseisvus, paindlikkus probleemide lahendamisel, optimistlikkus ja hea enesekontroll. Eeltoodud omadustega inimesed on üldjuhul ka parema stressitaluvusega. Enesekehtestamine ei väljendu agressiivses käitumises, vaid oma seisukoha kindlas ja hinnanguvabas väljendamises, enese ja teiste vajaduste arvestamises, vastaspoole aktiivses kuulamises ning oskuses keelduda kohustustest, mis tekitavad lisapingeid. 3. Efektiivne veenmine Üks efektiivse veenmise tegur on kindlasti huumor, sest mida huvitavama ja omalaadsema suhtumise ja argumenteerimisega esitaja läheneb, seda positiivsem on kuulajaskonna vastuvõtlikkus. Küllaltki suurt rolli mängib teise veenmise juures info arusaadavus. Mida lihtsamalt edastatav teave kuulajateni kantakse, seda tõhusam on tema mõju.
otsustan, kas tahan ennast sellele inimesele ennast avada või mitte. Seda võiks nimetada suhtlemise esimeseks etapiks minu puhul, mille aeg võib olenevalt olukorrast ja inimestest varieeruda. Teises etapis ma loon juba inimesega mingi kontakti, et temast paremini aru saada ja tavaliselt siis ma juba tajun, kas ma sobin temaga või mitte. Kuulamine on ka suhtlemine. Kuulata mulle meeldib kordades rohkem kui iseendast rääkida. Minu arvates on kuulamises väga suur võlu ja seda ei tohiks alahinnata. Teinekord pole sõnu vajagi, sõnad on justkui üleliigsed kuulates kalli inimese üleelamisi. Ma ei vaja väga palju inimesi oma kõrvale, piisab sellest kui ma tean, et mul on olemas need mõned üksikud inimesed, kelle poole võin igal ajal pöörduda mistahes olukorras. Hindan kõrgelt oma privaatsust ja sellepärast valin hoolega, keda enda lähedale lasen. Kuigi muidugi suhelda saab ka ennast kohe mitte avades ja
üritan nimelt endale ebamugavat teemat vältida või sujuvat teisele teemale üle minna, nii et võimalikult vähe peaksin rääkima tahtmatutest asjadest. Takka kiitmist kasutan, kui üritan teisest inimesest aru saada, või saangi aru mida ta mõtleb ja tahan ka talle teada anda, et see nii on. 3. Küsi lähedaste arvamust oma kuulamisharjumuste kohta ja tee saadud info põhjal kokkuvõte oma kuulamisharjumustest. Küsisin järjekordselt nõu oma emalt, kes ütles, et kuulamises olen ma väga osav ja minule võib alati tulla rääkima oma muresid, sest ma oskan inimesi kuulata lõpuni, ilma vahele segamata ja õigel ajal pakkuda tuge või küsida õigeid asju. Kuulamises olen isegi osavam kui rääkimises, mis tuli minu jaoks üllatusena, ema arvab, et vahel võib olla see ka tingitud sellest, et kui keegi tuleb minu juurde kodus rääkima, siis arvutis või telekat vaadates ma lihtsalt ei pane poolt juttu tähele, kuid siiski kõik oluline on mulle teada
igapäevast toimetust.Oluline siin,et õde laseb patsiendile/kliendile võimalikult kaua iseseisvalt oma igapäevastega toimingutega toimetada .See tõttu ma arvan,et osutada õendus abi peaks nii palju kui vaja,ja nii vähe kui võimalik. Õe roll ei piirdu ainult patsiendi füüsiline tervis, vaid väga oluline ka tema vaimne seisund. Õde peaks oskama vajadusel osutada vaimsed tugi tagades patseindi/kliendi heaolu.Seee väljendub tihti peale patsiendi ära kuulamises või lihtsalt soojas suhtlemises. Kõige tähtsam õe roll minu meelest peaks olema haiguste ennetamine.Siin tähtsam on koostöö patsiendiga ning võimaldada patseindile aktiivselt protsessis osaleda. Selle alla võiksid minna õpetused ja soovitused tervislikust toitumisest ja eluviisi järgimisest. Suur roll on õel ka ühiskonnas tervikuna ja see on hästi väljatoodud Õe Eetika Koodeksis: koos teiste ühiskonna liikmetega osaleb inimese tervist edendavate ja säilivate sotsiaalsete
palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon ,,heale suhtlejale´´ oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi, kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Minu jaoks asub hea suhtlemise võti hoopis aktiivses kuulamises. Peab olema oskus kuulata nii, et teised tunneksid, et neid kuulatakse. Suhtlemise käigus mõjutan mina oma vestluspartnerit ja vastupidi. Vestluspartneri juures on suhtlemisel võimalik mõjutada: tegelikud siin ja praegu toimuvat käitumist, emotsionaalset seisundit ja tundeid, suhtlemisvalmidust, hoiakuid, teadmisi, enesehinnangut, mina-kontseptsiooni ja rollitunnetust. Tänapäeva probleemiks on Internet ehk siis üha vähem suheldakse silmast silma
· Empaatiline kuulamine eesmärgiks on mõista rääkija tundeid, vajadusi, arusaamu, et aidata tal lahendada probleeme ning selles puudub kuulajapoolne hinnangulisus. Kasutatakse psühholoogilise pinge leevendamiseks. Empaatilise kuulamise eelduseks on positiivne hoiak, tunnete ja teate tähtsuse mõistmine. Esmane pole mitte kuuldu sisu, vaid "jäämäe veealune osa", mille võtmeks on mitteverbaalsed signaalid. Kõige raskem empaatilises kuulamises on selge piiri tõmbamine omaenda ja teise inimese emotsioonide vahele, et mitte liiga vähe ega liiga palju teise tundemaailmaga samastuda. Empaatia ei tähenda nõustumist vaid mõistmist. AKTIIVNE KUULAMINE Aktiivse kuulamise eesmärk on mõista kõneleja seisukohta, olenemata sellest, kas see meeldib või mitte. Aktiivne kuulamine on protsess, mis nõuab kuulaja aktiivset osalemist. See on täielik keskendumine rääkijale ja tagasiside andmine; kuulamine
eetikast, sest meditsiinilisest küljest on õenduses tähtsaim patsient. Patsient on klient, kellele õde osutab teenust. Kliendikeskne õendustegevus põhineb klientidega suhtlemises, koostöö tegemises ning ka kliendile sobiva keskkonna loomises. Nõustaja põhiülesanded on aidata probleemile leida uus vaatenurk, kuulata ja panna tähele, mida inimene räägib erinevate eluetappide kohta, peegeldada kuuldut ja esitada küsimusi. Nõustaja ei anna nõu, vaid tema roll seisneb kuulamises ja toetamises, kuid see peab toimuma hinnanguid andmata. Oluline on olla oskuslik kuulaja, mitte segada vahele ega suruda enda arvamust peale. Inimene, keda nõustatakse, peab jõudma ise lahendusele või leidma vastuse enda probleemile. Narratiivses lähenemises eraldatakse probleem inimesest. Seda ei vaadata, kui inimese ühte osa, vaid eraldiseisvat olukorda, mis tuleb inimese juurde teatud olukordades. Probleemi käsitletakse kui miskit, mis mõjutab inimest, tema mõtteid, käitumist.
minatunnetust. Nõrk minatunnetus tähendab ka seda, et inimene ei suuda püsida teiste lähedal, kaotamata minatunnetust. Sundtegutsemine Eesmärk saavutatakse seisatades, julgedes vaadata hinge sügavusse ning tunnustades senise elu tühjust ja seda täitnud meeletut rabelemist. Eksiteel ollakse siis, kui elamine mattub tegutsemise alla ja tegemist peetakse ekslikult elamiseks. Elu ei tähenda sooritust, vaid elamist. Vaikuses ja rahus, seisatamises ja iseenda kuulamises sünnib ning areneb loovus. Loovusest kasvav tegevus ei kurna, seda ei sooritata tervise arvel. Iseennast kuulav inimene teab, millal ta on väsinud ja vajab puhkust. Haigestumised Lähisõltuvuse kesksemaid tundemärke on võimetus tunnistada ja väljendada oma tundeid.Võimetus areneb sellest, et lapse ette ei ole asetatud piisavalt peegleid, mis peegeldaksid temas peituvaid tundeid. Kõik tunded jäävad lapse selja taha.Nii võivad ilmneda pea-, kõhu-,
kasutada oma õigusi, piiramata sealjuures teiste omi. Enesekehtestamisoskusele on aluseks loovus, empaatiavõime, iseseisvus, paindlikkus probleemide lahendamisel, optimistlikkus ja hea enesekontroll. Eeltoodud omadustega inimesed on üldjuhul ka parema stressitaluvusega. Enesekehtestamine ei väljendu agressiivses käitumises, vaid oma seisukoha kindlas ja hinnanguvabas väljendamises, enese ja teiste vajaduste arvestamises, vastaspoole aktiivses kuulamises ning oskuses keelduda kohustustest, mis tekitavad lisapingeid. Ennastkehtestav isik toetub oma rollile, õigusele, väärikusele, põhjendatud huvidele, millele lisanduvad ka korrektne välimus, head kombed, moraalne kindlus, rõõmsameelsus, headus, osavõtlikkus ja siirus. Suhtlemisel eristub kolm käitumisviisi. Alistuva käitumise korral loovutatakse oma õigused ja huvid teistele. Tehakse ja ollakse nii nagu teised tahavad, kuigi ise sooviksid hoopis midagi muud
kõnelusse laskuma. 3) Mis on autori arvates kirjateel suhtlemisel kaasajal 17-18. saj võrreldes kaduma läinud? Kadunud on kirjakirjutajad, kaasajal suheldakse kirja teel väga harva ning edastatakse pigem postkaarte puhkuselt vms lühisõnumeid. Tänapäeval ei saadeta kirjale koheselt ka vastust tagasi. 4) Milles seisneb kahe inimese kohtumine ja milline on dialoogi roll tõe tunnetamises? Kahe inimese kohtumine seisneb teineteise kuulamises, mitte ainult enese mõtete austamises. Dialoogi roll tõe tunnetamises seisneb selles, et sõna vaid teiste vastuvõtus ja nõustumises leiab kinnituse ja et mõtlemise järjekindlus, mis samas ei ole teiste kaasaskäimine selle mõtetega, jääks ilma veenva jõuta. Kõnelus teistega tähendab, nende vastuväiteid või nende nõustumisi, nende arusaamisi või arusaamatusi, üht meie üksilduse
teavet teis(t)ele inimes(t)ele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Samas on suhtlemine palju rohkemat, kui ainult rääkimine. Mihkel Nurm on öelnud, et hea suhtlemise võti asub tegelikult aktiivses kuulamises. Suhtlemise mõistekaart www.sindi6.webs.com Kuulamine Kuulamine on kompleksoskus teate vastuvõtmine, hindamine, interpreteerimine ja vastamine. Kuulamine on segu kuulmisest ja keskendusmisest püüd mõista ja teisest aru saada. Kuulamise võib jagada kaheks. Aktiivseks ja passiivseks kuulamiseks. Aktiivne kuulamine jaguneb omakorda kolmeks osaks: Vaikne kuulamine - oskus tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline
Kindlasti võib tekkida kerge, mõõduka, raske ja psühhootilise masenduse puhul probleeme õppimises ja teadmiste arendamises. Kõige raskemate liikide puhul võib teadmiste arendamise ka välistada. Seda seetõttu, et kuna inimesel on probleemid hingeelus, siis suudab ta üksnes mõelda negatiivselt ning tänu positiivsuse puudumisele kaob ka motivatsioon enese edasi arendamiseks. Õppimises ja teadmiste rakendamises võib tekkida raskusi: d110- vaatamises, d115- kuulamises, d140- Lugemaõppimises, d145- kirjutamaõppimises ja d175- probleemide lahendamises. Üldiste ülesannete ja nõuete täitmisel võib tekkida raskusi mõõduka, raske, psühhootilise depressiooni korra. Sel puhul kannatavad näiteks: d210- ühe ülesande täitmine ja d220- paljude ülesannete täitmine. Sotsiaalsed raskused võivad tekkida kõikide depressiooni liikide puhul, kuid rohkem on piiratud raske ja psühhootilise masenduse all kannatanu. Suhtlemisel tekivad
inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Kas Sinul on olnud olukordi, kus Sa oled kokku sattunud mõne inimesega, kes ainult lobises ning enamasti ainult endast? Kui huvitav Sul oli tema juttu kuulata ja kui väga Sa tundsid ennast suhestumas selle inimesega? Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata aga Sa tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Hea suhtlemise võti asub hoopis aktiivses kuulamises. Iga inimese jaoks on kõige tähtsamaks inimeseks tema ise ja kui sa tema vastu siirast huvi tunned, oled võitnud rohkem kui andnud. Hea vestleja tunnuseks on oskus kuulata nii, et teised tunneksid, et neid kuulatakse. Aktiivne kuulaja annab kuuldust oma sõnadega tagasisidet. Ta teeb seda kolmel põhjusel: · veendumaks, et ta on kõigest õigesti aru saanud; · kinnitamaks kõnelejale, et teda on kuulatud; · innustamaks kõnelejat ennast veelgi rohkem avama. 2
Ta teeb väga sügavmõttelisi märkusi asjade kohta, mida üks tavaline kuueaastane laps vaevalt mõistaks. Ühel hommikul sõitsime autoga mööda teed ja ma olin vihane, sest ta oli mu kannatuse proovile pannud ja ma olin tema pärast hilinemas oma kell kaheksa algavale koosolekule. Ma ütlesin talle, et olen tema peale ta tegude pärast vihane, mille peale tema (siis oli ta kolmeaastane) vastas mulle nagu välk selgest taevast: "Ema, lahendus peitub südamehääle kuulamises." Kuuldust rabatuna palusin tal öeldu mõtet selgitada ning ta lausus: "See on väike hääl sinu südames, mis ütleb sulle, mida on õige teha." Teisel päeval ütles meie väike naabritüdruk minu pojale, et tema isa võiks meie isale tuupi teha, sest ta on 46-aastane ja tugevam. Minu poeg vastas: "See ei loe, kui tugev sa väliselt oled. Tähtis on see, kui tugev sa oled sisemiselt." Sellest kolmeaastaselt tehtud märkusest peale hakkasin poja ja elu kohta päevikut pidama. Ta
Näiteks nägi Nils Bohr aatomi ehitust unes ja perioodilisustabeli leiutaja Dmitri Mendelejev mõtles just magades välja, kuidas peaksid keemilised elemendid tema tabelis paiknema. Kõige huvipakkuvam on aga eelmise sajandi keskel sündinud metoodika, mis sai nimeks hüpnopeedia või nn uni-õpe ehk unes õppimine9. Hüpnopeedia seisneb mingisuguste helisalvestuste(1950ndatel aastatel helikassettide ja tänapäeval CD-plaatide) kuulamises magamise ajal. Esialgsed uuringud olid näidanud hämmastavaid tulemusi: näiteks suutsid 3-tunnise uni-õppe seansi läbinud katsealused jätta välgu pealt meelde 15 uut võõrkeelset sõna, mida neile une ajal ette öeldi 10. Teoori autorite arvates on aju magamise ajal uue info suhtes vastuvõtlikum, kuna see omandatakse alateadvuse tasemel. Seega on võimalik õppida uusi keeli ilma eriliste pingutusteta, kulutamata selleks väärtuslikku päevaaega
võõrad esemed, valib värvi järgi. o 80% 2-2,5-aastastest lastest eelistavad tuttavate asjade vormi. Kuulmine. Last rahustavad madalatoonilised rütmilised helid o Ilmselt on kaasasündinud võime eristada kõnehääli muudest häältest. Fantaasia. Algab umbes 1,5-aastaselt (seoses mäluga) o Kujtlusvõime, matkimine o Raske eristada fantaasiat reprodutseerimisest o Veidi täiendab tajutut o Avaldub miunasjuttude kuulamises. Oluline lastesaadete läbimõtlemine. Suhete areng. Kiindumine algab beebi reaktsioonist hooldajale ja küpseb aktiivseks partnerluseks teistega. o Vanemate ja lapse suhete kvaliteet 6 ja 18 elukuu vahel loob vundamendi lapse arengu mitmesugustele aspektidele o Suhted erinevad ka kultuuriti o N.ameerika emad stimuleerivad oma lapsi naerma ja rääkima, Jaapani emad aga püüavad neid vaigistada. Kokkuvõte
kunstinähtused lubavad meile enamasti midagi erilist, aga kui seda lubab kaup, kultuuritoode, siis ta petab meid, sest päriselt ta ei anna meile midagi erilist. kui lubatakse rahalist võrdsust, siis see printsiip laieneb ka kunstile endale. teine oluline asi : standardiseeritud kogemus loob ka standardiseeritud reaktsioone. selle väitega on hiljem palju vaieldud. kas me saame saada kunstiteosest kätte samasugused asjad, mis sinna sisse on kodeeritud. ja see tähendab passiivsust kuulamises. see tähendab, et inimesed aktsepteerivad pärast nüristavat tööpäeva seda mida kunst nendega teeb, mis see ka ei oleks. tekib töörutiinile täiellikult analoogiline nautimisrutiin. me ei saa sellisel juhul seda, mida kunst meiega teha võiks. kolmas oluline asi : kutuuritööstus tekitab sotsiaalset tsementi. ta tsementeerib sotsiaalseid suhteid. sedasorti kunst, millele ei saa ette heita, et ta ärgitaks senitundmatuid ihasid, vastupidi, ta paneb
annaabi.ee 
