Kogu see kehakeel ütleb mu suhtluskaaslasele, et ma olen täna kinnine ja tõrges suhtleja. Aga kui ma naeratan ja käed on külgedel ja vahemaa partnerini on väike, siis ma kuulan huviga oma suhtluspartnerit ja olen aval suhtleja ning võtan temalt saabuvat informatsiooni vastu. Tähtis osa suhtlemiseprotsessist on kuulamine. Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: saada vajalikku infot, nautida seltskonda, mõista kedagi, pakkuda abi ja lohutust. Kuulajana sooviksin ma enim empaatiliselt oma partnerit kuulata kuid kahjuks kipun ma rohkem vaikne kuulaja olema. Ma peaksin rohkem suhtlemisel kasutama peegeldavat kuulamistehnikat kus ma annan rääkijale teada kuidas temast aru sain. See aitab rääkijal ennast paremini väljendada ja minul rääkijast paremini aru saada. Vaikse kuulajana on hea vestluspartneri muret kuulata või kui partner ei ole endas kindel. Kuid Vaikne kuulamine on vähetõhus või
Muusika teke ja olemus Muusika on sama vana kui inimkond, aga ürgsem kui kõnekeel. Millal, kuidas ja miks ta tekkis, tehakse oletusi: 1) ürginimene kujunes tööprotsessis. Arvatakse, et muusika tekke põhjuski peitus töös ja sellega kaasnevates rütmilistes hüüatustes. Inimhääl oli esimene muusikainstrument. 2) muusika sündis häälitsustest, millega inimene püüdis loomade-lindude hääli järele teha. 3) muusika tekkis enne kõne arengut. Esimesed muusikalised helid seostusid ürginimese tugevate emotsioonidega: · armastus · valu · võitlus ja võit · ... 4) muusika tulenes inimkõne intonatsioonidest. Näiteks erutatud kõne puhul võis sõnadest väheseks jääda ning vaimustunud inimene väljendas end muusikaliste helide abil. 5) muusika tekkis üksikisikute ja ka suguharude omavahelise suhtlemise vahendina. Muusika olemus M...
Eneseanalüüs Milline suhtleja ma olen eitava, kaitsva, näitava, teostava või endaga kokkuleppiva suhtlusstiiliga? Ennast kõrvalt vaadelda ja analüüsida on üsna keeruline, kuna pigem näed asju natuke roosamana kui tegelikkus. Minu arvamus on, et olen kasutanud kõiki stiile sõltuvalt olukorrast ning vestluspartneri(te)st. Siiski pean ennast pigem avatud suhtlejaks. Olen alati avatud uutele ideedele ja nii mitmetki teemad on minu jaoks paeluvad pigem kuulajana. Samas on olukordi, kus ma tunnen, et mul on midagi olulist öelda ja siis kipun ma liialt palju lobisema. Eks see kuulamine ja üldse suhtlemine oleneb kõige rohkem sellest, millist informatsiooni omandan või tahan edasi anda. Kui teema on ebahuvitav aga olen sunnitud kuulama, siis olen pigem pseudokuulaja nagu arvatavasti paljud teisedki inimesed. Tööl olen siiani pigem kuulajana suhelnud, kuna see on suur osa minu tööst hankida informatsiooni.
muudki. Suhtlemisel on palju viise, näiteks kõne, kiri, viipekeel, kehakeel, morses. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks pean ma aga vestlust, mis toimub näost näkku, mis edastab informatsiooni rohkem, kui ükski teine suhtlusviis. Ühesõnaga kui suheldakse näost näkku, nähakse teise inimese reaktsioone, mida aga kirjas ei näe. Seega suhtlemine on igasugu informatsiooni vahendamine ja seda mitte ainult sõnade abil. Järgnevalt analüüsin end, et milline suhtleja ma olen kuulajana, konfliktide lahendajana, lohutajana ja muid aspekte, mida tundides olime läbinud. 1. Mina hea kuulajana Ma arvan, et ma olen nagu öeldakse „aktiivne kuulaja“ ja seda juba lapsest saati. Ma teen vahet oma tunnetel ja rääkija tunnetel. Mis on aga minus nii erilist on see, et ma ei samasta neid tundeid kunagi. Ma panen end küll teise olukorda, kuid oma tundeid seejuures välja ei näita. Ma peegeldan juba lapsest saati tundeid teisele inimesele tagasi, samal ajal öeldes, et
esinemisega · (Töö)pakkumistel tulenev keeleoskus muutub takistuseks Minu tugevused suhtlemisel on kindlasti ausus, sõbralikkus ja hea kuulamisoskus. Hea kuulamisoskus ongi hea suhtlemise alus. Et saaks olla hea suhtleja, peab ennekõike olema hea kuulaja. Kuulajana ma üldjuhul teise situatsiooni läbi ei ela, kuid oskan nõud anda vaid siis kui olen ise mõnd sarnast olukorda tundnud. Olen suhtlusaldis, kuid sõltub suhtluspartnerist, kas on teemasid millest rääkida. Tajun suhtluspartneri häält, välimusi ja liigutusi. Suhtlemisel mõjutab uskumus, et ei ole usku ja lootust hakkama saada ning raskusi ületada. Kõige enam takistabki see, et ei julge oma arvamust avaldada. Kuigi tegelikult on igal inimesel oma
Eneseanalüüs 1.Minu tugevused suhtlemisel on kindlasti sõbralikkus ja kuulamisoskus. Hea kuulamisoskus ongi hea suhtlemise alus. Et olla hea suhtleja, pead olema ka hea kuulaja! Püüan alati sõbralikult suhtuda igasse inimesse. Tahan olla salliv kõigi suhtes. Kuulajana ei võta ma kõike oma hinge, et seda taaskord läbi elada. 2. Teiste inimeste erinevuste suhtes, pean ennast üsnagi tolerantseks inimeseks. Mind isiklikult ei häiri, kui inimene omab tavapärasest erinevat maailmavaadet, välimust, ellusuhtumist, orientatsiooni, rassi. Minu jaoks on oluline see, et inimesega oleks meeldiv suhelda ja koos olla. Kui inimesega on koos hea olla, siis ei oma sellised asjad mingit tähtsust.
32, gis-moll op.32 · Eleegia op.3 nr.1 2.F. Chopin (1810-1849) · Etüüd As-duur op.2 nr. 1 · valss op.64 cis-moll, des- duur · Ballaad nr. 4 op. 52 · Etüüd op. 25 nr. 11 · Etüüd op. 25. nr. 12 Alguses valitses saalis segadus , kuna kohali jõudis kolmest esinejast üks , kuid pianist täitis saali suure rahuga. Üleüldiselt oli kontsert nauditav ja meeldib. Nagu öeldakse siis ei saa olla head ilma halvata. Mõnda teost oli siiski raskem kuulajana haarata ja tihti võisin end leida hoopis kadrioru lossisaali lage uurimas. Esimeseks teoseks oli siis S. Rahmaninovi variatsioonid Corelli teemale. See teos oli üsna pikk ja pala osad olid üsna erinevad , seetõttu raskesti haaratavad. Oli palju äkkilisi üleminekuid ning alguses oli meeleolu üsna nukker. Pala keskel kaldus meeleolu üsna draamalikuks , mis oli tegelikult ka meeldiv. Tempo oli väga erinev , vahepeal võib esineda väga kiiret ja äkilist meloodiat
kuulaja teadvusest mööda minna, kuid siiski käivitada tema kehas vastuse. Kui oled rohkem teadlik sellest, mida su keha kogeb, saad paremini märgata ka seda, mida tunnevad teised inimesed. Kuna kehaasend ja liigutused näitavad inimese tundeid, siis soovitavad terapeudid ka enda keha asetada samasugusesse asendisse nagu teisel. Samas peab teise asendi peegeldamisel olema ettevaatlik, et mitte mõjuda kohmakalt või tundetult. Peegeldage tunded saatjale tagasi Peegeldava kuulajana püüate kõnelejale kehakeele kaudu saaduid tundeid talle oma sõnadega tagasi peegeldada. Püüdes sõnadesse panna seda, mida teine teie arvates tunneb, saate kontrollida oma arvamuse õigsust ning lasta rääkijal oma tunnetest teadlikumaks saada. Peegeldamine julgustab ka teist oma tunnetest rääkima ning annab tunde, et teda on mõistetud. Selge, kuid segadusseajav keel Kehakeel võib olla selge ja mõistetav, kuid mõnikord võivad inimesed sellest valesti aru saada
protsess on see, mis teeb vahet aktiivsel kuulamisel ja teeb selle efektiivseks. Suhtlemise tasemed Efektiivselt kuulamine on keeruline sest inimesed varieeruvad oma suhtlemisoskustes ja selles kui selgelt nad ennast väljendavad, ja tihti on erinevate vajaduste ja soovidega. Erinevad tüübid suhtlemise tasemetest lisavad samuti keerulisust. Neli erinevant taseme tüüpi on: 1. kulunud väljendid 2. faktid 3. mõtted ja uskumused 4. tunded ja emotsioonid Kuulajana me tegelema tasemega,mis meie arvates on kõige olulisem. Kui me ei tunne ära kõneleja jaokskõige olulisemat ja asjakohasemat ,siis see võib juhtida olukorda, kus kaks inimest ei ole samal lainel. Kontakti eesmärk ja meie suhte iseloom antud isikuga võib tavaliselt otsustada millised tasemed on kohased konkreetnseks vastastikuseks toimeks. Erinevad tingimused sarnastes situatsioonides: - Oled eksinud ja küsid võõralt juhiseid - Sinu laps tuleb nuttes sinu juurde
teadmiste avardamine; Positiivsete emotsioonide võimaldamine; Arusaamatuste vältimine Uute ideede stimuleerimine; Töötulemuste parandamine; Pingete vähenemine; Soodustab probleemide ja konfliktide lahendamist; Soodustab genereerida ideid ja virgutada loovust.; Tugevdab olemasolevaid suhteid, aitab luua uusi; Suurendab heaolu ja naudingu saamise võimalusi Aktiivne kuulamine Oma kuulamisharjumuste tundmine; Tugevate ja nõrkade külgede tunnetamine kuulajana;. Aktiivne osalemine.; Tähelepanelikkuse väljendamine.; Vestluskaaslase jutu sisule keskendumine.; Kõnelejasse eelarvamusteta suhtumine.; Peegeldava kuulamise kasutamine.; Iseenese kuulamine.; Võimalusel kõneleja palve täitmine.;
räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse nt: · Kui ma sinust õieti aru sain, siis ... · Te arvate siis, et ... · Mulle näib, et Te tunnete · Sinu hääletoon peegeldab, et Kuulamiseks oluline: Selgita välja oma kuulamisharjumused, oma tugevad ja nõrgad küljed kuulajana. Ära hiili suhtlemisel vastutusest kõrvale. Suhtlemise tulemus sõltub samavõrra kuulajast kui rääkijast. Väljenda oma tähelepanelikkust kogu kehaga. Jälgi rääkija sõnatut käitumist ja selle kooskõla või vasturääkivust tema jutuga. Keskendu vestluskaaslase jutu sisule. Kõrvalda kõik kuulamist häiriv. Ära lase mõtetel uitama minna. Püüa mõista mitte ainult räägitu sisu, vaid ka kõneleja tundeid. Suhtu kõnelejasse eelarvamusteta
segadust lahkel toonil antud katteta lubaduste, ebamääraste mõistaandmiste, hämarate vihjete jne pärast. HEA KUULAJA MEELESPEA 1. Püüa mõista mitte ainult räägitu sisu, vaid ka kõneleja tundeid. 2. Suhtu kõnelejasse eelarvamusteta. See loob suhtlemiseks soodsa avameelse õhkkonna, mis aitab rääkijal enda täpsemalt väljendada. 3. Selgita välja oma kuulamisharjumused, oma tugevad ja nõrgad küljed kuulajana. 4. Väljenda oma tähelepanelikkust kogu kehaga. 5. Täida võimaluse korral kõneleja palve kui oled selle põhjalikult ära kuulanud. 6. Ära teeskle kuulamist. Huvi puudus ja igavus on enamasti näost näha. See solvab kõnelejat. Parem on öelda, et antud momendil ei ole võimalik teist ära kuulata. 7. Ära katkesta partnerit ilma olulise vajaduseta. 8. Ära tee ennatlikke järeldusi- need segavad edasist kuulamist. 9. Ära esita liiga palju küsimusi
..Temast sai hoopis andekas helilooja ning looming on tal tõesti imeline! Kuulsaks on saanud tema üheksa sümfooniat, klaverisonaadid, kontserdid, keelpillikvartetid, ooper "Fidelio" jne. (http://miksike.ee/docs/referaadid/kuulsad_heliloojad.htm) Esmakordselt andis ta kontserti 7 aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist G. Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiini mängija koha. Bonni ülikoolis vaba kuulajana omandas ta filosoofia, kirjandus, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19 aastaselt saab temast perekonnapea. Beethoven oli väike ning jändrik, tugeva kaelaga ja atleedi kehaehitusega. Nägu oli tal lai, telliskivipunane, ainult elu lõpupoole läks ta jume haiglaselt kollakaks, eriti talvel, mil ta toast välja ei saanud ja maaõhust puudust tundis. Otsaesine oli võimas ja mügerjas. Erakordselt tihedad mustad juuksed, mis poleks nagu kunagi kammi
räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse nt: Kui ma sinust õieti aru sain, siis ... Te arvate siis, et ... Mulle näib, et Te tunnete Sinu hääletoon peegeldab, et HEA KUULAJA MEELESPEA 1. Selgita välja oma kuulamisharjumused, oma tugevad ja nõrgad küljed kuulajana. 2. Ära hiili suhtlemisel vastutusest kõrvale. Suhtlemise tulemus sõltub samavõrra kuulajast kui rääkijast. 3. Väljenda oma tähelepanelikkust kogu kehaga. 4. Jälgi rääkija sõnatut käitumist ja selle kooskõla või vasturääkivust tema jutuga. 5. Keskendu vestluskaaslase jutu sisule. Kõrvalda kõik kuulamist häiriv. Ära lase mõtetel uitama minna. 6. Püüa mõista mitte ainult räägitu sisu, vaid ka kõneleja tundeid. 7
ikkagi eraldiseisvaks jääda). 4) Kui kasutate kuulamist peitupugemiseks. 5) Kui olete tugeva surve all, tülis või kurnatud. Miks inimene peab oma probleeme lahendamise eest ise vastistama: 1) Teisel on oma probleemi kohta rohkem infot. 2) Riskib teine inimene. 3) Lahenduse peab täide viima teine. 4) Inimese eneseusk ja vastutustunne saavad kindlust juurde, kui ta ise oma lahendused välja mõtleb ja täide viib. 5) Mõlemad saavad sellest kasu, kui teine kuulajana sõltuvusse ei satu. 11 Kolm lähenemisviisi suhetele Muistses hiina mõttemaailmas tähistasid terminid yin ja yang vastandlikke kategooriaid, mis vaatamata erinevusele olid teineteisest sõltuvad ja teineteist täiendavad olemise tahud. - Enesekehtestamine (yang) - kõneleja tunnete, vajaduste ja soovide avamine kuulajale.
võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse nt: Kui ma sinust õieti aru sain, siis ... Te arvate siis, et ... Mulle näib, et Te tunnete Sinu hääletoon peegeldab, et HEA KUULAJA MEELESPEA 1. Selgita välja oma kuulamisharjumused, oma tugevad ja nõrgad küljed kuulajana. 2. Ära hiili suhtlemisel vastutusest kõrvale. Suhtlemise tulemus sõltub samavõrra kuulajast kui rääkijast. 3. Väljenda oma tähelepanelikkust kogu kehaga. 4. Jälgi rääkija sõnatut käitumist ja selle kooskõla või vasturääkivust tema jutuga. 5. Keskendu vestluskaaslase jutu sisule. Kõrvalda kõik kuulamist häiriv. Ära lase mõtetel uitama minna. 6. Püüa mõista mitte ainult räägitu sisu, vaid ka kõneleja tundeid. 7. Suhtu kõnelejasse eelarvamusteta
Norulisi lapsepõlvemälestusi jätsid ainult sakstepelg ja mõisnikupoja kius, nagu seda kajastab isiklikele kogemustele toetuv mälestuskild ,,Minu esimesed ,,triibulised" ". Leenu Vilde algatusel ja innustusel korraldati Muuga mõisa peretoas pikil talve- ja sügisõhtuil lugemistunde. Kirjandushuvilised mõisateenijad tulid kokku ja lugesid üheskoos rahvaraamatuid või ,, Eesti Postimehe Jututoast" proosapalu. Nendest lugemisõhtutest võttis Vilde juba varasest lapsepõlvest peale kuulajana osa. Neid tunde võib pidada Vilde kirjandushuvi alguseks. Eedi ise oli muidu viieaastane, kui ema talle ketramise ja kudumise ajal lugemist õpetas. 1873. aasta sügisel pani ema Eedi metsaülema abikaasa juurde saksa keelt õppima. Vilde õppis üsna hoolikalt, nii et ta omandas saksa keele lugemises ja kirjutamises päris head algteadmised. On ka teada, et tulevase kirjaniku vanemad kogunud Muugas raha laste koolitamiseks. Eriti püüdnud nad raha kõrvale panna Eedi jaoks, kes
omal käel omandamine nõuab palju enam aega. - Aitab õpilastel integreerida informatsiooni erinevatest allikatest (seda ka ped psühholoogias). - Võimaldab õpilasteni tuua erinevaid vaatenurki. Õpetaja/õppejõu seisukohalt: (1) õppetöö kavandamine piirdub suures osas sisu organiseerimisega; (2) meetodina on rakendav erinevates ainevaldkondades; (3) lektor saab kogu oma mäluressursi pühendada sisu organiseerimisele ja esitamisele. Loengu puudused: - Õpilane loengu kuulajana sageli (kognitiivselt) passivases rollis (st ei süüvi) - Sageli ei suuda loeng haarata ega alal hoida õpilase tähelepanu - Lektor ei saa ettekujutust, kas õpilane tõlgendab edastatud infot korrektselt. - Õpilastel tekitab sageli kognitiivse ülekoormuse (st õpilane ei jõua laekuvat infot teadvustada nii kiiresti, kui lektor seda esitab) 14. Loeng-diskussiooni faasid, mis tuleb läbida õpilase tunnetustegevuse toetamiseks. Loeng-diskussiooni neli faasi:
Lääne-Euroopas moes olnud värsivormilisi pühendusi pulmade, väitekirjade kaitsmise, raamatu ilmumise, matuste puhul hakkasid kirjutama ka luulehuvilised Tallinnas. Kreeka ja ladina keelte kõrval on mõnel juhul juba kasutatud ka eesti keelt. Ajavahemikust 1637-1721 on säilinud üle paarikümne eestikeelse juhuluuletuse. Peamisteks luule harrastajateks olid enamasti vaimulikud või sellele elukutsele valmistuvad üliõpilased, kuid kui vaimulik kirjasõnapidas vähemalt kuulajana silmas eesti rahvast, siis tekkiv ilmalik luule oli mõeldud väheste eranditega ainult härrastele. 1630-ndatel sattus mõnelgi korral siia saksa luuletaja Paul Fleming, kes innustas kohalikke sõnaseppi, tema ümber moodustus Saksamaa moe järgi lamburiring harrastusluuletajatest (gümnaasiumiprofessorid, pastorid), tema vahendusel tutvuti saksa luuleteoreetiku Martin Opitzi seisukohtadega. Enim viljeldavaiks olid pulmalaulud.
ta seisukohtadega nõus polnud. kõige rohkem vaidlesid talle vastu koolmeistrid ja kirikuõpetajad, annavad talle vastulöögi. Jakobson läheb tülli ka Jannseniga, kes püüab laveerida mõlema leeri vahel, et mitte mängida tüli kätte baltisaksa ringkondadele. Tüli viis lõpuks selleni, et Jannsen suleb Jakobsonile oma lehe veerud, tema artikleid vastu ei võta. Jakobsonil ei jäägi muud üle kui oma leht teha. Üks seltskond, kes sellest Tartus toimunud laulupeost kuulajana osa võttis ja organisatoorset poolt toetas, oli eesti üliõpilaskond, kes oli selleks ajaks TÜ-s juba kasvanud. Sel ajal on toimunud eesti üliõpilaskonnas ka teatav kvalitatiivne muutus. Nüüd tahetaksegi eestlased olla ja mitte saksastuda. Siit saavad alguse ka mitmesugused grupeeringud uuel tasandil. On öeldud seda, et grupeeringute tekkimise juures mängib rolli Koidula salong. Seal saadi kokku, kõikidele olid uksed avatud ja
miks on just niimoodi öeldud. Igal neist tasemetest peaks tekkima vastavatasemeline ekvivalents lähte- ja sihtkeelse teksti vahel, mida on ka põhjalikult kirjeldatud ekvivalentsil põhinevates tõlketeooriates kuni funktsionaalse ekvivalentsini välja. Instrumentaalne mudel lisab veel ühe taseme – tõlkija kui inimese, 178 Tõlkimine kui sel teemal pädeva suhtleja. Tõlkija osaleb kõigepealt lähtekeelses suhtluses kuulajana, mõistab algse kõneleja suhtlustaotlust samamoodi nagu teisedki lähtekeelsed kuulajad, ja võtab endale seejärel sihtkeelse kõneleja rolli, väljendades nüüd juba oma (NB! mitte algse autori) suhtlustaotlust sihtkeeles. Kui mõlemas keeles toimib suhtlus edukalt, nagu see tavaliselt juhtub, siis jõuab algse kõneleja väljendada tahetu lõpuks tõlkija abil sihtkeelse kuulajani. Et tõlkija on inimene ja tal on oma suhtlustaotlus, mitte ta ei
annaabi.ee 
