R. Jabobsoni "Arthur ja Anna" (1873) ja J. Kunderi "Mulgi mõistus ja tartlase tarkus" (1875). 1878. aastal "Vanemuist" juhtima asunud entusiast A.Wiera organiseeris ligi 100-liikmelise trupi, kuhu kuulusid näitlejad, laulukoor ja orkester. Venestamise ajal oli Wiera ja näitejuhtide L. Menningu, H. Techneri jt tegevusel hinnatav osa rahvuskultuuri arengus. 1883. aastal etendunud C. M. von Weberi "Preciosaga" algasid "Vanemuise" muusikalavastused. 1906. aastal muudeti Vanemuine ja Estonia kutselisteks ning 1911. aastal muudeti kutseliseks ka Pärnu Endla teater. Oopereid ja operette hakati Estonias lavastama 1908. aastal. Rahvaliku mängukavaga ja ühiskonnakriitilise meelsusega Tallinna Töölisteater ja otsinguline, ekspressionistliku suunaga Hommikteater asutati 1920. aastail. Ka Viljandisse ja Narva asutati kutselised teatrid. 1920.-30. aastail hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid, kaasaja näidendeid ja dramatiseerima eesti proosateoseid
Saar ja Rudolf Tobias.Rahvusliku kujutava kunsti saavutused olid väljapaistvad: 19. sajandi II poole eestlase kohta hämmastavalt tuntuks sai Johann Köler. Laia tuntuse saavutasid skulptorid Amandus Adamson ja August Weizenberg, kes tegutsevad väljaspool Eestit. Sajandivahetusel uus põlvkond: graafik Kristjan Raud, maalikunstnikud Ants Laikmaa, Konrad Mägi.Teatri professionaliseerumine: 1906.a. algul ,,Vanemuine", siis ,,Estonia" kutselisteks teatriteks, 1911 lisandub ,,Endla" Pärnus.Sel perioodil pandi alus ka eesti spordile: maadleja Georg Lurich, 1912 esimene medal olümpiamängudelt: Martin Kleini hõbemedal maadluses.Eesti professionaalse kultuuri tekkest võin teha kaks järeldust : Esiteks, eestlased olid majanduslikult sedavõrd kosunud, et oli tekkinud maksujõuline nõudlus kõrgkultuurile ja teiseks oli tekkinud piisavalt hea kunstilisel tasemel pakkumine eestlaste poolt.
Romantismile on iseloomulik tundeline väljenduslaad. Eesti Eesti ooperi eelkäijaks olid sõnalavastused ja laulumängud. 1907 aastal kirjutas Karl August Hermann muusikalise lavateose ,,Uku jaVanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad" Helilooja nimetas oma teose laulelduseks eestis on 2 ooperi ja balletiteatrit,,Estonia"&,,Vanemuine".Mõlemad kujunesid samanimelistest laulu ja mänguseltsidest, mis asutati muusika kujunemise ajajärgul(1865 aastal). 1906 said kutselisteks teatriteks Algul lavastati laulumänge, operette, hljem ka oopereid balette. Alates 1949 aastast om ,,Estonia" muusikateater, ,,Vanemuises" lavastatakse tänapäevani nii muusika kui ka sõnalavastusi. Esimene eesti ooper on Eevald Aava(190-1929) ,,Vikerlased", mille esiettekanne toimus ,, Estonia" teatris juba 1928 aastal. Vikerlaste"rahvuslikkus avaldub nii sisus kui ka helikeeles. Tegevustiku tuumaks on ajalooline sündmus
Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab. Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". 19. sajandi lõpus juhtis Vanemuise teatrit August Wiera, kes eelistas kergeid vaate- ja laulumänge. Eesti esimene maateatrimaja ehitati 1882.a. Abram Simoni poolt Toilas. 1906 muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. Seevastu Estonia ilme määrasid pigemini üksikud tähed, säravad näitlejatalendid Theodor Altermann, Paul Pinna, Erna Villmer ja Ants Lauter, kellest hiljem arenes ka võimekas teatrijuht. 1908. aastal hakati Estonias lavastama oopereid ja operette. 1916
· 1909 .a. loodi Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati eestlaste aineline ja vaimne vara- rõivad, kunst, raamatud d)Kirjandus · 1905 .a. loodi kirjanike rühmitus ,,Noor-Eesti" (G.Suits, Fr.Tuglas, Juhan Aavik jt), mis pidas tähtsaks sidet Lääne-Euroopa kultuuriga- ,,Olgem eestlased, saagem ka eurooplasteks!" e)Muusika, teater, filmikunst · Esimesed kutselised (kõrgharidusega) heliloojad Al. Lätte (asutas tartus I sümnfooniaorkestri), Miina Härma, A.Kapp, R.Tobias jt. · Kutselisteks teatriteks said ,,Vanemuine" (juhiks Karl Menning), ,,Estonia" ja ,,Endla", kes said ka uued honed · 20. Saj. Algul sündis Eesti filmikunst- fotograaf Johannes Pääsuke jäädvustas enne I maailmasõda dokumentaalkaadreid Tartust ja Setumaast ning väntas I mängufilmi ,,Karujaht Pärnumaal" f)Kehakultuur · Suuremates linnades tegutsesid spordiringid (,,Kalev" Tallinnas, ,,Taara" Tartus) · Üle Venemaa ja Euroopa said kuulsaks maadlejad Georg Lurich, Al
noored olid peaaegu kõik kirjaoskajad. Eestis olid 20. saj. algul võimalik omandada ka kutseharidust või õppida lisaks Tartu ülikoolile ka teistes Venemaa ja välismaa kõrkkoolides. NT: Peterburi Sõjaakateemias: J. Laidoner jt . Peterburi Kunstiakateemias: Johan Köhler , Amandus Adamson jt. Peterburi Konservatooriumis: M. Härma , Artur Kapp jt. 1909 loodi Eesti Rahva Muuseum 1907 loodi Eesti Kirjandus Selts Laulumänguseltsud muutusid kutselisteks teatriteks , nt. "Vanemuine" , "Estonia" , "Ugala" jne. Kodune töö! Millistes valdkondades olid tegevad järgmised kultuuri tegelased: M. Klein , K. Mägi, E. Bornhöhe, J. Aavik, K. Menning, G. Suits, A. Kapp, J. Kunder , J. Köler G. Hachenschmidt, A. Adamson, F. Tunglase, A. Weizenberg, G. Lurich, K. Raud, J. Liiv, A. Wiera, M. Veske , J. Koort, A. Aberg, A. Saal, M. Härma, E. Vilde , A. Kunileid-Saebelmann Kirjandus: E. Bornhöhe, G. Suits, G. Hackenschmidt, A. Adamson, J. Liiv, E
Eesti teatri lugu algab tulekahjust 1903. Aastal, kui tartlased ärkasid ärevate hüüete peale, mis kostsid vanemuise seltsi majast. Saabudes vabatahtlik tuletõrje, oli teatrimaja juba lootusetult leekides. Maja sisemusest kostis näitlejate hingematvaid appihüüdeid, ei suutnud isegi vapramad tuletõrjujad majale ligineda. Maja põles maani maha. Tõenäoliselt hukkus näitlejaid, lavamehi ja isegi osa juhtkonnast, kes valmistasid saama esimesteks kutselisteks teatriinimesteks Eestis. Põlengut vaatas pealt teatrijuht August Wiera. Tulekahju põhjuseks jai esialgu saladuseks, miks hukkus Vanemuise maja koos sisuga . Asjaolude hilisem uurimine ei suutnud süüdlast tuvastada, kuigi kõik viitas tahtlikule süütamisel. Asjaosalised rääkisid, et olid näinud paar päeva varem tundmatu meest, kes pomises enda ette luuletusi. Koos vana majaga kadus ajalukku Wiera teater. Vanemuisesse tuli uus juht Karl
saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab. Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". 19. sajandi lõpus juhtis Vanemuise teatrit August Wiera, kes eelistas kergeid vaate- ja laulumänge. Eesti esimene maateatrimaja ehitati 1882.a. Abram Simoni poolt Toilas. 1906 muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. Seevastu Estonia ilme määrasid pigemini üksikud tähed, säravad näitlejatalendid Theodor Altermann, Paul Pinna, Erna Villmer ja Ants Lauter, kellest hiljem arenes ka võimekas teatrijuht. 1908. aastal hakati Estonias lavastama oopereid ja operette. 1916.
teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus "Häbi sel, kes petta tahab".Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". 1906. aastal muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911. aastal Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. 1908. aastal hakati Estonias lavastama oopereid ja operette. 1916. aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater. Kutselised teatrid asutati ka Viljandis ja Narvas. 1920. ja 1930. aastail teatrielu mitmekesistus. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Nõukogude ajal on
Lydia Koidulalt pärit olid ka näidendid "Kosjakesed ehk Maret ja Miina", mis esietendus 1870. aastal ning 1871. aastal etendunud "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 1870 aastat loetaksegi Eesti teatri sünniks, mis kulges laulu- ja mänguseltsides. Seltsid ja näiteliikumised kerkisid meeletult üle Eesti. Aja möödudes loodi juba järgmine innukas tegutsev "Estonia" selts ning 1881.Võru Kandle Selts, kel tänu neile arenes teater Lõuna-Eestis. Esimesteks kutselisteks liikumisteks said 1906 Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla. Aasta 1910: Tallinna uus Saksa Teater on valmis, vasakul paistavad äsja alanud Estonia teatri ehituse kivid. Paremal, praeguse Tammsaare pargi kohal keeb elu Uuel turul. Foto Estonia arhiivist. Kokkuvõte 19. sajand oli Eesti teatrikunsti arengus tähtis ja sündmusterikas aeg, 1870-1880 aastatel kerkis eestisse üle 100 uue mängupaiga. Kõik, kes sattusid esimeste Eesti esinduslike teatrite
. 1857-Pärnus hakkab ilmuma leht Perno Postimees 1862-ilmub ,,Kalevipoja" rahvaväljaanne 1865-Tartus asutatakse laulu ja mänguselts Vanemuine 1869-esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus 1884-Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sinimustvalge lipp 1904-Tallinna abilinnapeaks saab K. Päts 16.10 1905-sõjavägi tulistab rahvakoosolekut Tallinnas 1906-Vanemuine ja Estonia saavad esimesteks Eesti kutselisteks teatriteks. 15.11 1917 - Eesti Maanõukogu kuulutab end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis Suvi 1914- puhkeb Esimene maailmasõda 24.02 1918-Punaarmee rünnakuga Narvale algab Eesti vabadussõda 02.02 1920-Asutav Kogu võtab vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse 23.08 1939- Stalini ja Hitleri kokkuleppega jagatakse Ida Euroopa mõjusfäärideks 28.09 1939- kirj. alla Baaside lepingule NSV Liiduga 17.06 1940-Punaarmee okupeerib Eesti 14
lastekoore b) Esimesed kutselised (kõrgharidusega) heliloojad sajandi lõpul olid Al.Läte (asutas Tartus I sümfooniaorkestri), Miina Härma,A.Kapp, M.Lüdig, P.Süda, R.Tobias jt. c) 1870.a. sündis Eesti teater, kui"Vanemuise" seltsis lavastati L.Koidula "Saaremaa onupoega". · Näitemänguharrastus levis ka mujale- "Estonia" selts Tallinnas, "Koit" Viljandis, "Endla" Pärnus, "Ilmarine" Narvas ja maakülades. · 1906 said kutselisteks teatriteks "Vanemuine" (juhiks Karl Menning) ja "Estonia" d) 20.saj. algul sündis Eesti filmikunst. Fotograaf Johannes Pääsuke jäädvustas enne I maailmasõda dokumentaalkaadreid Tartust ja Setumaast ning väntas I mängufilmi "Karujaht Pärnumaal" e) 19.saj. II poolel sündis rahvuslik kujutav kunst · Johann Köler portree-ja maastikumaal (realism ja romantism) · Tuntumad skulptorid olid August Weizenberg
Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus "Häbi sel, kes petta tahab". Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". 19. sajandi lõpus juhtis Vanemuise teatrit August Wiera, kes eelistas kergeid vaate- ja laulumänge. Eesti esimene maateatrimaja ehitati 1882. aastal Abram Simoni poolt Toilas. 1906 muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. Seevastu Estonia ilme määrasid pigemini üksikud tähed, säravad näitlejatalendid Theodor Altermann, Paul Pinna, Erna Villmer ja Ants Lauter, kellest hiljem arenes ka võimekas teatrijuht. 1908. aastal hakati Estonias lavastama oopereid ja operette. 1916
Organiseeris käsitöölistest 100- liikmelise poolkutseliste grupi ning juhtis teatrit kuni 1906. aastani. 1906. aastal avati Aia tänaval uus teatrihoone (1903.aastal hävis endine teatrihoone Jaama tänaval) mis valmis Jaan Tõnissoni algatusel ja eesti rahva majanduslikul toetusel ning soome arhitekt Armas Lindgreni projekti järgi. Siit algas "Vanemuise Seltsi" kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu. 1906. aastal muudeti "Vanemuine" ja "Estonia" ning 1911. aastal Pärnu "Endla" kutselisteks teatriteks. "Vanemuise" juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. Seevastu "Estonia" ilme määrasid pigemini üksikud tähed, säravad näitlejatalendid Theodor Altermann, Paul Pinna, Erna Villmer ja Ants Lauter, kellest hiljem arenes ka võimekas teatrijuht. 1908. aastal
Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus "Häbi sel, kes petta tahab". Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870 aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula ,, Saarema Onupoega" 18 lõpus juhtis Vanemuise teatri August Wiera kes eelistas kergeid vaate- ja laulumänge. Eesti esimene maateatrimaja ehitati 1882. aastal Abram Simoni poolt Toilas. 1906 muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. 1918 aastal hakati Estonias lavastama oopereid ja operette 1916 aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater. 1920.-30. aastail teatrielu mitmekesistus. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja
potentsiaalse soojätkajana paremad võimalused tugevamat järglaste kandjat valida. 5) Sündis häälitsustest, millega inimene püüdis (looduse), lindude ja ka loomade hääli järele aimata. Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad ( puud, pilliroog jms.) tekitavad heli kui neisse puhuda (ja tekivad erinevad helikõrgused). 4. Seleta lahti Vana-Kreeka muusikatraditsioonist pärit nähtused (või millega olid seotud): a) leviidid- olidKõige esimesteks kutselisteks muusikuteks neid võib pidada LähisIda templipreestrites , kellest kujunesid hiljem templimuusikud leviidid b) 2 muusika printsiipi ehk mis seos on muusikaga Apollonil ja Dionysosel - Vanakreeka muusikas kujunes välja kaks printsiipi: 1) apollonlik - muusika on korrastatult harmooniline, mõistuslik 2) dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik
Tallinna abilinnapeaks saab K. Päts 1905 Avalikkuse ette jõuab kultuurirühmitus ,,Noor Eesti" 16. oktoober 1905 Sõjavägi tulistab rahvademonstratsiooni Tallinnas 27. november 1905 Ülevenemaaline rahvaasemike koosolek Tartus detsember 1905 Mõisate põletamine ja karistussalkade tegevus Eestis 1906 ,,Vanemuine" ja ,,Estonia" saavad esimesteks eesti kutselisteks teatriteks 1909 Asutatakse Eesti Rahva Muuseum 1914 Puhkeb Esimene maailmasõda 1915 Eesti vetesse ilmuvad Saksa sõjalaevad. Paanikas lastakse õhku ,,Waldhofi" tselluloosivabrik Pärnus 2. märts 1917 Tallinnas algab Veebruarirevolutsioon 6. märts 1917 Vene Ajutise Valitsuse esindajana asub Tallinnas ametisse kubermangukomissar J. Poska 30
b) Esimesed kutselised (kõrgharidusega) heliloojad sajandi lõpul olid Al.Läte (asutas Tartus I sümfooniaorkestri), Miina Härma,A.Kapp, M.Lüdig, P.Süda, R.Tobias jt. c) 1870.a. sündis Eesti teater, kui"Vanemuise" seltsis lavastati L.Koidula "Saaremaa onupoega". · Näitemänguharrastus levis ka mujale- "Estonia" selts Tallinnas, "Koit" Viljandis, "Endla" Pärnus, "Ilmarine" Narvas ja maakülades. · 1906 said kutselisteks teatriteks "Vanemuine" (juhiks Karl Menning) ja "Estonia" d) 20.saj. algul sündis Eesti filmikunst. Fotograaf Johannes Pääsuke jäädvustas enne I maailmasõda dokumentaalkaadreid Tartust ja Setumaast ning väntas I mängufilmi "Karujaht Pärnumaal" e) 19.saj. II poolel sündis rahvuslik kujutav kunst · Johann Köler portree-ja maastikumaal (realism ja romantism)
1901 Tallinnas ilmub ajalehe "Teataja" esimene number; peatoimetaja K. Päts 1904 Tallinna volikogu valimistel saavutavad eestlased liidus venelastega enamuse. Tallinna abilinnapeaks saab K. Päts 1905 kultuurirühmituse "Noor-Eesti" tekkimine 1905 16. okt. Uue turu veresaun Tallinnas 1905 27. nov. üle-eestiline rahvaasemike koosolek Tartus - eestlaste esimene esindusorgan 1905 dets. mõisate põletamine; karistussalkade tegevus Eestis 1906 "Vanemuine" ja "Estonia" saavad esimesteks eesti kutselisteks teatriteks 1907 sureb Jakob Hurt 1907 luuakse Eesti Kirjanduse Selts 1909 luuakse Eesti Rahva Muuseum 15. aprill 1912 Titanicu hukk Martin Klein sai esimese eestlasena olümpiamedali Stokholmi mängudel tuli ta klassikalises maadluses hõbemedalile 1914 Esimese maailmasõja puhkemine 1915 sakslased jõuavad Riia alla ja nende sõjalaevad ilmuvad Eesti vetesse; paanikas lastakse õhku "Waldhofi" tselluloosivabrik Pärnus
Villem Reiman. Venestamise vastu võitleja. Talupoeglike ideede 16/10/1905 sõjavägi tulistab rahvademonstratsiooni järgimine, aatelisus. Pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo Tallinnas teaduslikule uurimisele. Dets/1905 mõisate põletamine Ado Grenzstein. Õigustas venestamist 1906 ,,Vanemuine" ja ,,Estonia" kutselisteks 1909 asutatakse Eesti Rahva Muuseum 1914 algab Esimene maailmasõda Karl August Hermann. ,,Postimehe" toimetaja, kelle ajal muutus leht päevaleheks. Hoidis venestamise aegu rahvusliku vaimu ärkvel. Poliitiline tegevus kesine. Mihkel Martna. Eesti poliitik ja ajakirjanik. Eesti sotsiaaldemokraatia looja. Marksistlike ideede levitaja.
Hilisimpressionistlikus laadis male hakkas looma eesti kunstiloo üks tuntumaid inimesi Konrad Mägi. Esimene eesti kunstnik, kes oma loomingust ära elatada ennast suutis oli Ants Laikmaa. 19.saj lõpul astus tegevusse ka esimene professionaalsete muusikute põlvkond Rudolf Tobias, Artur Kapp, Miina Härma jt. Enamasti Peterburi konservatooriumi kasvandikud. Väga kujukas oli eesti teatri professionaliseerumine, mis toimus 1906.a "Estonia" ja "Vanemuise" muutumisega kutselisteks teatriteks. 1913.a avas uksed "Estonia". 1911.a alustas tegevust kolmas kutseline teater Pärnu "Endla". Arhitektuuri jõudis sajandivahetuse paiku juugend. Mitu kaunist hoonet projekteerisid Eestisse maailmakuulsad some arhitektid Eliel Saarinen ja Armas Lindgren. Eestlastest arhidekt Georg Hellati projekteeritud Eesti Üliõpilaste Seltsi kaunist hoonet Tartus on aga nimetatud isegi eesti rahvusliku arhitektuuri alguseks. Kõnealusel ajal pandi alus ka eesti spordile
Eestis oli 20. sajandi algul võimalik omandada ka kutseharidust (NT: merekoolides) või õppida lisaks Tartu Ülikoolile ka teistes Venemaa ja välismaa kõrgkoolides: Näiteks: · Peterburi Sõjaakadeemias: J. Laidoner jt. · Peterburi Kunstiakadeemias: Johan Köhler, Amandus Adamson jt. Mariia Kurisoo ajaloo konspekt · Peterburi Konservatooriumis: M. Härma, Artur Kapp jt. 1909 loodi Eesti Rahva Muuseum 1907 loodi Eesti Kirjanduse Selts Laulumänguseltsid muutusid kutselisteks teatriteks: näiteks ,,Vanemuine", ,,Estonia", ,,"Ugala jne. 2. Kodune ülesanne Millistes valdkondades olid tegevad järgmised kultuuritegelased: M. Klein, K. Mägi, E. Bonrhöe, J. Aavik , K. Menning, G. Suits, A. Kapp, J. Kunder, J. Köler, G. Hackenschmidt, A. Adamson, F. Tuglas, A. Weizenberg, G. Lurich, K. Raud, J. Liiv, A. Wiera, M. Veske, J. Koort, A. Aberg, A. Saal, M. Härma, E. Vilde, A. KunileidSaebelmann, E. Viiralt.
· KULTUURIASSVUTUSED 19. SAJANDIL: 1. Teater 24. juunil 1870. aastal esietendus teatris ,,Vanemuine" Lydia Koidula näidend ,,Saaremaa onupoeg" 1871. aastal mängiti ,,Saaremaa onupoega" ka ,,Estonia" ja ,,Endla" Seltsides Näitemängu harrastus muutus üldlevinuks 1878. aastal, kui ,,Vanemuise" juhatajaks sai August Wiera, moodustati teatris kindalkoosseisuline trupp ning etendused muutusid iganädalasteks 1906. aastal muutusid kutselisteks ,,Vanemuine", ,,Estonia" ja veidi hiljem ka ,,Endla" 2. Muusika 1900. aastal asutas Aleksander Läte Tartus Eesti esimese Sümfooniaorkestri Tekkis juurde palju haridusega eestlastest kutselisi heliloojaid: Miina Härma, Artur Kapp, Rudolf Tobias, Mihkel Lüdig, Peeter Süda Jätkus laulupidude traditsioon, kuid suurenes esinejate arv, lisandusid keelpilliorkester ning
kunstilisadega.1906. aastal hakkas ilmuma " Eesti Kirjandus". 1907.aastal ilmus igas linnas kohalik ajaleht. 1900-1906.a. trükiti K.A.Hermanni entsükloppdiat " Eesti Üleüldine teaduse raamat", ilmus ka J. Aaviku " Keeleline Kuukiri" (1912-1914) ja V.Reimani toimetatud " Eesti Kultuura" I-IV (1912-1915). Algas rahvuslike teaduste areng, keeleteaduse doktoriteks said M.Veske, J.Hurt, K.A. Hermann. Oskar Kallas kaitses doktroiväitekirja eeesti rahvaluule alal. 1906. aastal said kutselisteks teatriteks " Vanemuine" ja "Estonia". 1903.a. alutas tööd A.Laikmaa ateljeekool Tallinnas,aasta hiljem K.Raua oma Tartus. 9. Haridussüsteem Eesti Vabariigi ajal 1919.a. 9. septembri Asutava Kogu otsusega lainedati koolikohustus seniselt kolmelt aastalt neljale.õppekavades asetati pearõhk eesti keele, rahvaloomingu, kirjanduse, eesti ajaloo ja maateaduse ning kodanikuõpetuse tundmaõppimisele.
Artur Lemba lõi esimese eesti sümfoonia 1909. Cyrillius Kreek huvitus ja kogus rahvaviise. Avastas enda jaoks vaimulikud rahvaviisid. Heino Ellen äärmiselt mitmekülgne instrumentaalmuusika viljeleja. Muusika elu keskusteks olid Tallina ja Tartu. Hakati korraldama ka avalikke klassikalise muusika kontserte. 7. üldlaulupidu Tallinnas ehitati uus teatrihoone Estoniale. TEATER Sünni Eesti kutseline teater. Trupid muutuvad kutselisteks (näitlejad tegelesid ainult näitlemisega, kuigi polnud saanud näitlemise haridust). Estonias keskset juhifiguuri polnud. Oli mitu suuremat mõjutajat: nt Paul Pinna. Vanemuine ja Estonia said endale uued ja suuremad hooned, kus töö sujus paremini KIRJANDUS Kerkis esile uus kirjanduspõlvkond. Sellega muutusid ka esteetilise taotlused kirjandusele. Kirjanduslike rühmituste loomine. Noor Eesti alguse sai Tartus. Tegeles u kümmekond aastat
annaabi.ee 
