Dieet Toit peab olema puriinide, valgu ja lipiidide vaene. Selleks tuleb toidust välja jätta: noorloomaliha, suitsusink, lihapuljong, maks, neerud ja kopsud; kaladest tursk, koha, haug, heeringas, sardiinid, sprotid ja kalamari. Köögiviljadest tuleb välja jätta herned, oad, lillkapsas, spinat. Piirata tuleb rasva, oakohvi ja tee tarvitamist. Keelatud on alkohoolsed joogid. Soovitatav on süüa järgmiseid toiduaineid, millest tekib vähe kusihapet: piim, juust, kanamunad, kartulid, porgandid, salat, sai ja leib, tatratangud, riis, õunad, pirnid, ploomid, aprikoosid, viinamarjad, pähklid. Juua tuleb rohkesti vedelikku, eriti leeliselist mineraalvett, soodavett, piima või mahlajooke. Rohke vedeliku joomine aitab uriiniga välja viia kusihappe sooli. Kergetel juhtudel piisab sellest, et hoida kusihapet tasakaalus. Ennetamine Podagrat ei ole võimalik ennetada, sest ainult suurenenud kusihappesisalduse
suhteliselt kerge ja elastne, värvub hästi, on hügroskoopne ja laseb hästi läbi õhku ning ultraviolettkiiri. VILLA KEEMILISED OMADUSED Villa orgaanilise aine keemiline koostis sarnaneb naha ja lihaskoega. Villas leidub väga mitmesuguste omadustega valke - keratiine, kollageeni, nukleiin- ja aminohappeid. Villas on lipiide - rasva ja rasvataoliste ainete steroole (kolesterooli, lanosteriooli), glükogeeni ehk loomset tärklist ning mitmesuguseid ainevahetusprodukte, nagu kusihapet, puriini, kabamiidi jt. Villa orgaaniline aine sisaldab süsinikku, hapnikku, lämmastikku, vesinikku, väävllit. VILLA KASVU JA OMADUSI MÕJUTAVAD TEGURID Lamba villatoodang määratakse aastase villakogusega. Villa kasvu ja selle omadusi mõjutavad paljud tegurid, millest olulisemaks peetakse lamba sugu, iga, tõugu ning söötmist ja pidamist. Vill jämeneb lamba eaga. Tallevill on peenem täiskasvanud lammaste villast. Varavalmivate
ümbritsevast päsmakeste kihnust ehk Bowmani kihnust. Bowmani kihnust algab esimese järguline vääniline toruke, edasi neeruling ehk Henle ling ja teisejärguline vääniline toruke. Uriini moodustamine Nefronis moodustunud uriin satub kogumistoru kaudu neeru karikatesse, neeru vaagnasse ja sealt kusejuhade kaudu kusepõide. Ööpäevas läbib 1 tonn verd. Eritavad ööpäevas ligi 1,5liitrit uriini, mis sisaldab 25-30g kusiainet(valkude lagu produkt) 25-30g soolasid, veidi kusihapet, veidi kreateniini (lihasvalkude lagu produkt). Uriini moodustamise võib jagada kahte faasi: 1) esmase uriini teke 2) lõpliku uriini tekkimine 1. päsmakeste kapillaaridest väljub esmane uriin Bowmani kihnu õõnte, sealt edasi vääniliste torukeste ja Henle lingu süsteemi, kus toimub vee ja glükoosi, soolade ja teiste vajalike ainete tagasi imendumine e. Reabsorbeerumine.
2005, Sisehaigused 1999) 3. Kroonilise artriidi ja osteoartroosi ravi. 6 Raviks on soovitatavad: masaaz, ravivõimlemine, muda-, radooni- ja väävelvesiniku vannid, diadünaamilised voolud jne. (Reumatoloogia, 2000) Podagradieet. Podagradieeti on põhjust pidama hakata juba esimese podagrahoo järel. Dieedis kõige olulisem on vältida toiduaineid , millest tekib kusihapet. (Reuma-aabits, 2004 ) o Toidust tuleb välja jätta: noorloomaliha, suitsusink, lihapuljong, maks, neerud, kopsud; kaladest tursk, koha, haug, heeringas, sprotid, sardiinid; köögiviljadest herned, oad,spargel, lillkapsas, spinat. Keelatud on alkohoolsed joogid, eriti õlu. o Piirata tuleb rasva, oakohvi ja tee tarvitamist. o Soovitatv on süüa järgmisi toiduaineid, millest tekib vähe kusihapet: piim, juust,
poole. Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus 4 soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kusejuha kaudu kusepõide. Ööpäevas eritub uriini umbes 1.5l, millest ca 95% on vett. Rohkesti on seal lämmastikku sisaldavaid jääkaineid: uureat (15- 30g), kreatiini (1.6g), kusihapet (0.7g) ja ammooniumiooni (0.7g). Soolad erituvad enamasti ioonidena: naatriumioonina (2-5g), kaaliumioonina (1-3g), kloriidioonina (4-9g), kaltsiumioonina (0.3g), fosfaatioonidena (2.5g). Sapipigmente leidub uriini värvaines, ketoained (e. atsetoained) ilmuvad sinna nälgimisel. Valke normaalselt ei ole, küll aga pisut glükoosi (mitte üle 1,0 mmol / liitris). Vähesel määral võib leiduda uriinis veel tuhandeid teisi aineid. Urineerimishäired
molübdeeni on vaja luukoe tekkeks ja arenguks, vereloomeprotsessideks, mitmete väävliühendite ainevahetuse korrastamiseks, kehavõõraid ühendeid kahjutuks muutvate süsteemide toimimiseks. Kasu inimestele? (2) • Kui aga organismis on liiga palju molübdeeni, soodustab see podagra teket. Molübdeen oksüdeerib puritiini kusihappeks, neerud ei jõua seda kehast välja viia, mille tulemusena sadestub see sooladena kudedesse. Kusihapet peeti geniaalsuseaineks, sest paljudel silmpaistavatel teadlastel ja väejuhtidel oli podagra, näiteks Aleksander Suurel, Cromwellil, Newtonil, Darwinil, Goetheil ja Rubensil. Podagrahaiged on tavaliselt sihikindlad ja erakordselt töövõimelised. Kasu inimestele? (3) • Molübdeeni on vaja veel: 1. Nukleiinhapete metabolismiks ja süsivesikute oksüdatsiooniks 2. Maksas leiduvate rauavarude kasutamise soodustamiseks. •
3. Reuma ehk südamereuma korral kahjustub küll eeskätt süda, kuid mõnikord tekib ka liigesvalusid. Reumat põhjustab organismi immuunsüsteemi äge vastus streptokokk infektsioonile (streptokokkide põhjustatud kurgumandlipõletik ehk angiin). 4. Podagra korral on tegemist päriliku ainevahetushäirega, mistõttu organismis tekib rohkem kusihapet ning liigestesse ladestuvad kusihappesoolad. Liigesed terveks õige toiduga Kui inimene on liigesehaigusest ja sellega kaasnevast valust kurnatud, on teda raske uskuma panna, et paranemine on võimalik ka õige toidu valikuga. Muidugi võib süvenenud haiguse korral taim- ja toiduravi võtta aastaid. Kunagi pole aga hilja korraldada oma elulaadi, süüa ja juua seda, mida liigestel on normaalseks talitluseks kõige rohkem vaja. Meie niiskes ja külmas kliimas on liigesehaigused väga levinud
Vill ja villane lõng Villa keemilised omadused Villa orgaanilise aine keemiline koostis sarnaneb naha ja lihaskoega. Villas leidub väga mitmesuguste omadustega valke keratiine, kollageeni, nukleiin ja aminohappeid. Villas on lipiide rasva ja rasvataoliste ainete steroole (kolesterooli, lanosteriooli), glükogeeni ehk loomset tärklist ning mitmesuguseid ainevahetusprodukte, nagu kusihapet, puriini, kabamiidi jt. Villa orgaaniline aine sisaldab süsinikku, hapnikku, lämmastikku, vesinikku, väävllit. Villa kuivaine sisaldab tuhka, mis sisaldab rohkesti kaltsiumi, seejärel naatriumi, magneesiumi, fosforit, tsinki, rauda, kaaliumi, mangaani, vaske. Villa keratiinide sünteesil on olulised tsink ja vask. Villa orgaanilise aine iseloomulikuks tunnuseks on fibrillaarsete valkude, eriti keratiinide
kannatuslille lisada. Nõges • Nõges annab jõudu ja puhastab verd, tugevdab vereloomet ja parandab vere hüübimist – seda kasutatakse siis, kui verenäitajad on halvad ja väsimus kimbutab. Nõges soodustab seedimist, normaliseerib ainevahetust, langetab veresuhkrut, vähendab turseid ja aitab kaasa kaalust allavõtmisele. Nõges toimib põletikuvastaselt seede- ja hingamiselundite häirete puhul – viies organismist välja kusihapet, leevendab ta reumat, fibromüalgiat ja podagrat. • Nõges sisaldab rikkalikult räni ja atsetüülkoliini, mistõttu teda kasutatakse allergiate puhul nii profülaktikaks kui ka raviks. Nõges sisaldab ka palju kaltsiumi, sobides hästi piima mitte tarbivatele ja osteoporoosi põdevatele inimestele ja lastele luuvalu puhul. Nõgeses sisalduv atsetüülkoliin ergastab ajutegevust ja parandab mälu. Nõges tugevdab ja toetab neere ning
Mineraalainete kahanemise põhjuseks munasarjade talitluse nõrgenemine. Meestel on luumass suurem, mineraalainete kadumine luustikust aeglasem ja see algab umbes 50- aastaselt. Podagra Podagra esinemissagedus eri maades on erinev. Näiteks on podagra Inglismaal ja Prantsusmaal palju levinum kui Jaapanis, kuid igal pool haigestuvad mehed tunduvalt sagedamini kui naised. Podagra arenemise eelduseks on pärilik ainevahetuse iseärasus, mille tõttu tekib organismis palju kusihapet. Neerud ei suuda seda vajalikul määral uriiniga välja viia. Kusihape ladestub nõeljate kristallidena liigestes, kõõlustes, kõõlusetuppedes, nahas, neerudes. Kusihappe ladestumise kohtades tekivad sõlmekesed ja põletikunähud. Podagrasse haigestuja on tavaliselt enne haigusnähtude ilmumist ülekaaluline või rasvunud ja väheliikuva elustiiliga. Rasvumine Mitte ainult liigeste, luude ja lihaste haiguste ennetamiseks ja ravimiseks, vaid
põllumajandusloomadel 7080cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool on mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 14. Maks ja pankreas Maks on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal produtseerib peale sapi kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganina. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas ehk kõhunääre on pehme konsistentsiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel, maksa tagaküljel. Suunab hormoonid, insuliini ja glükagooni verre. 15. Hambad Hambal eristatakse hambajuurt ja väljaulatuvat hambakrooni
Maks-lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre.Maksal on palju funktsioone : peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet,muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganiga.Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ.Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel.Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre. Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ
Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 10. Maks ja pankreas Maks on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal on palju funktsioone: peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganina. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas ehk kõhunääre pehme konsistentsiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel, maksa tagaküljel. Suunab hormoonid, insuliini ja glükagooni verre. 11. Hingamisteede mõiste; hingetoru, bronhid 12. Kopsud
Maks-lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Funktsioone : peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet,muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganiga. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel. Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre. Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ.
4) Liigeste ülekoormus: ülekaalulisus, suur füüsiline koormus Reumatoidartriit - progresseeruv, sageli invaliidistav liigeste autoimmuunhaigus. Reumatoidartriidi korral hakkavad liigese sisekestas olevad immuunrakud seni teadmata põhjusel ründama liigest ennast tekib liigesepõletik. Osteoartroos Kõhrede taandareng ja hävimine, mis kaasneb vananemisega. Liigesevõie kaob ära ja kõhred kuluvad. Podagra - kusihappe ainevahetusest tingitud haigus, verre koguneb rohkesti kusihapet ning kusihappesoolad ladestuvad kudedesse ja tekib liigestepõletik. Risk: meessugu, liigsöömine, alkohol, diabeet, neeruhaigused, gen. eelsoodumus. Suure varba valu! Osteoporoos luustikuhaigus, kus luustikumass väheneb, luukude muutub hõredaks ja hapraks. Kaltsiumi vähesuse tagajärjel, võib tekkida d-vitamiini puudusest kuna kaltsium ei imendu ilma D-vitamiinita. MUDARAVI - soojendava toimega, kudede verevarustus paraneb. Elektriline toime
· Farmakodünaamika Glükokortikosteroidide toime põhineb valgu, sealhulgas ensüümivalgu sünteesi pärssimisel, rakkude proliferatsiooni pidurdumisel. Steroidid on rasvlahustuvad, väikese molekulaarmassiga, defundeeruvad kergesti rakkudesse. · Ainevahetuslikud toimed Valkude ainevahetus: - Põhjustavad katabolismi, mis viib negatiivse lämmastikubilanssini; uriini eritub rohkesti lämmastiku ja kusihapet. - Anabolism on takistatud, tekib kasvupeetus, haavad parenevad halvasti. - Loomad muutuvad nõrkadeks ja loidudeks (pikaajalisel glükokortikosteroidide manustamisel), pidurdub antikehade süntees. Süsivesikute ainevahetus: - Glükoneogeneetiline toime soodustavad glükoosi moodustumist aminohapetest - Takistavad glükoosi lammutamist - Üledoseerimisel - hüperglükeemia, glükosuuria
Autoimmuunsed mehhanismid Miks ja kuidas tekib liigese põletikuline haigus? Kui bakter või viirus satub verre, krooniline põletikukolle. Bakter eritab toksiine, millest tekib põletik. Miks ja kuidas tekib liigeste krooniline haigus? Liigeste äge haigus, jääb krooniliseks. Tekib samamoodi kui bakter või viirus satub verre. Mis on osteoartroos? Kõhre kulumine ja liigesevedelik (liigesvõie) väheneb. Kuidas tekib podagra? Kusihapet tekib liiga palju ning jääb organismi ja ladestub. Soodusteguriks liigne söömine, alkohol. Mis on osteoporoos? Luu mass väheneb, luukude muutub hõredaks ja hapraks. Mis on remissiooni periood? Haiguse puhkeperiood, põletiku vaheline periood, inimene tunneb ennast paremini, haiguse kontrolli all hoidmise eesmärk on hoida remissiooni perioodi võimalikult pikana. Nimeta ravivõimalusi krooniliste liigestehaiguste korral ja millal võib neid teostada
Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 16. Maks ja pankreas Maks on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal on palju funktsioone: peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganina. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas ehk kõhunääre pehme konsistentsiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel, maksa tagaküljel. Suunab hormoonid, insuliini ja glükagooni verre. 17. Hingamisorganid (hingamisteed, kopsud, mis toimub)
varustatud sulgurlihasega. Jämesool – mahult, pikkuselt ja kujult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 22. Maks ja pankreas: Maks – on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal on palju funktsioone: produtseerib sappi, kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganina. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas ehk kõhunääre – pehme konsistentsiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel, maksa tagaküljel. Suunab hormoonid, insuliini ja glükagooni verre. 23. Hingamisorganite üldine iseloomustus.
Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille õhustamine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Sellest tulenevalt esineb kõige pikem jämesool taimtoidulistel loomadel. Erandiks on mäletsejalised, kelledel peamiseks tselluloosi seedimise kohaks on eesmagu. 31. Maks ja pankreas Maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine kõige suurem nääre. Maks produtseerib sappi, kusiainet, kusihapet, filtreerib verd - muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina jne. Lootel on maks ka vereloomeorganiks. Maks jaguneb paremaks, vasakuks, kesk-, saba- ja ruutsagaraks. Maks moodustub väikestest kandilistest, sidekoe varal osaliselt või täielikult eraldunud sagarikest. Pankreas on olulisemaid seedenäärmeid. Pankrease nõres leidub kõikidesse orgaaniliste toitainete rühmadesse toimivaid elemente. Pankreasesaared
pärasooleampulli. Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga. Päraku sulgumist reguleerivad välimine ja sisemine pärakusulgur. 12. Maks ja pankreas Maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maks on väga mitmekesise talitlusega elund. Kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustumisproduktina kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest ning tal on tähtis osa orgaaniliste toitainete ümberkujundamises. Lootel ka vereloomeorganiks. Maks paikneb vahetult diafragma taga, seostudes sellega kolmnurksidemete, pärgsideme ja sirpsideme varal. Enamik maksast asetseb mediaantasandist paremal. Maks jaguneb sapipõiest paremale jäävaks paremaks
seal ja hobusel, moodustades pärasooleampulli. Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga. Päraku sulgumist reguleerivad välimine ja sisemine pärakusulgur. 19) Pankreas ja maks maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maks on väga mitmekesise talitlusega elund. Kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustumisproduktina kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest ning tal on tähtis osa orgaaniliste toitainete ümberkujundamises. Lootel ka vereloomeorganiks. Maks paikneb vahetult diafragma taga, seostudes sellega kolmnurksidemete, pärgsideme ja sirpsideme varal. Enamik maksast asetseb mediaantasandist paremal. Maks jaguneb sapipõiest paremale jäävaks
pärasooleampulli. Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga. Päraku sulgumist reguleerivad välimine ja sisemine pärakusulgur. 12. Maks ja pankreas Maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maks on väga mitmekesise talitlusega elund. Kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustumisproduktina kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest ning tal on tähtis osa orgaaniliste toitainete ümberkujundamises. Lootel ka vereloomeorganiks. Maks paikneb vahetult diafragma taga, seostudes sellega kolmnurksidemete, pärgsideme ja sirpsideme varal. Enamik maksast asetseb mediaantasandist paremal. Maks jaguneb sapipõiest paremale jäävaks paremaks
Mao limaskest jaguneb kardia,-funduse,- ja püloorusenäärmete regiooniks Mao fundusenäärmetes on 3 tüüpi sekretoorseid rakke (mukoosarakud toodavad lima ja proteaase, paretaalsed rakud HCl ja pearakud proteaase). Maolukuti näärmetes on samuti pearakke ja mukoosarakke, kuid pole paretaalseid rakke. MAKS Maksal on 4 sagarat, maksa kaal on seal kuni 2,4 kg. Maksal on palju funktsioone: kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustusproduktidena kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina, võib osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest jm. PANKREAS Kõhunääre on oluliseim seedenääre. Pankrease nõre on alkaalne(aluseline), läbipaistev. PEENSOOL Peensole moodustavad kasteistsõrmiks, tühisool ja niudesool. Täiskasvanud seal on peensoole kogupikkus 16-21m (sellest 4-5% kaasteistsõrmik, 88-91% tühisool ja 4-5% niudesool).
veesisaldust; *reguleerivad vere mineraalainete kontsentratsiooni ning happe ja leelise tasakaalu, seega organismi vedelike osmootset rõhku ja aktiivset reaktsiooni; *sünteesivad ja eritavad mõningaid aineid (hipuurhape); *moodustavad ühendeid, mis mõjuvad aktiivselt veresoonte toonusele (reniin). Uriini tekke mehhanism neerudes. Neerud eritavad ööpäevas ~1,5 l uriini, mis sisaldab: 25-30 g kusiainet (valkude katabolismi lõpp-produkt), 25-30 g anorgaanilisi sooli, kusihapet, kreatiini (lihasvalkude laguprodukt) t aineid. Uriini hulk ja koostis sõltuvad : toidu koostisest, keskkonna tingimustest ja kehalise töö intensiivsusest. Soojas keskkonnas, kus higinäärmed funktsioneerivad aktiivsemalt, on uriini eritumine (diurees) väiksem,kuid uriini kontsentratsioon kõrgem kui külmas keskkonnas. Uriini tekkimist võib jagada kahte etappi: I faasis väljub filtratsiooni tulemusena päsmakeste kapillaaridest esmasuriin
ja leelise tasakaalu, seega organismi vedelike osmootset rõhku ja aktiivset reaktsiooni; *sünteesivad ja eritavad mõningaid aineid (hipuurhape); *moodustavad ühendeid, mis mõjuvad aktiivselt veresoonte toonusele (reniin). · Uriini tekke mehhanism neerudes. Neerud eritavad ööpäevas ~1,5 l uriini, mis sisaldab:25-30 g kusiainet (valkude katobolismi lõpp- produkt), 25-30 g anorgaanilisi sooli, kusihapet, kreatiini (lihasvalkude laguprodukt) jt aineid. Uriini hulk ja koostis sõltuvad : toidu koostisest, keskkonna tingimustest ja kehalise töö intensiivsusest. Soojas keskkonnas, kus higinäärmed funktsioneerivad aktiivsemalt, on uriini eritumine (diurees) väiksem, kuid uriini kontsentratsioon kõrgem kui külmas keskkonnas. Uriini tekkimist võib jagada kahte eteppi: I faasis väljub filtratsiooni tulemusena päsmakeste kapillaaridest esmasuriin
annaabi.ee 
