Kuidas tekkisid aga kivimitesse lõhed? Vaadeldes Kirde-Eesti aluspõhja geoloogilist kaarti, torkavad silma kolm kõnealuseid kerkeid piiritlevat tektoonilist riket Ahtmed (lõunast), Viivikonna (läänest ja põhjast) ja Sirgala (idast). Pimestiku klindisaari kattev umbkaudu 5 m paksune paelasund, mille pealispind lasub enam- vähem sellele alale normaalsel tasemel, st. 25-30 m ümp, on tihedalt lõhedest läbitud ja kohati isegi kergelt kurdudesse surutud. Saartevahelisel alal on aluspõhja kivimid 20-30 m kerkinud, katvad lõhelised lubjakivid on mandrijää poolt ära kulutatud ja mõnevõrra paksema pinnakattekihi all avaneb Kambriumi sinisavi või liivakivi. Ka viimased on sageli kallutatud lasuvusega või siis kurdudesse surutud. Suur-Pimestiku pangassaar (klindisaar) (u 1,5 km2), mille
Kuidas seletada vulkaanilist tegevust Jaapanis? Jaapan asub laamade kokkupuutepiirkonnas. Joonisel nr 1. Kuna Jaapani aladel on väga mitmete laamade kokkupuutepiirkond siis vulkaaniline tegevus on seal aktiivne. 5. Miks Andide mäestik Lõuna- Ameerikas on tänapäeval üks aktiivsemaid vulkaanilise tegevuse piirkondi? Mis number on see koht joonisel? Number 1. Andid on tekkinud ookeani ja mandrilaama kokkupuutel. Tekivad süvikud, mandrilaama servas olevad kivimid pressitakse kurdudesse, tekib kurdmäestik. Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid, mis omakorda põhjustavad vulkaanipurskeid. 6. Miks Himaalaja mäestikust on kujunenud maailma kõrgeim mäestik? Himaalaja mäestikus põrkuvad omavahel kokku kaks mandrilaamat, mistõttu laamade servad purunevad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks. Seal on maakoor ka väga paks ning vulkaane ei esine, sest magma ei suuda tungida maapinnale. 7
Kui laamad eemalduvad, siis maakoor rebeneb. Kui põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam, siis ookeanilaama serv jääb kergema mandrilaama alla. Kui põrkuvad kaks ookeanilist laama, siis ühe laama serv sukeldub vahevöösse. Kui põrkuvad kaks mandrilist laama, siis nende servad purunevad ja painduvad. Kui laamad liiguvad teineteise kõrval eri suundades, siis tekivad kõrged mäeahelikud. Islandi saar on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Kui kivimikihid pressitakse kurdudesse, toimub kurrutus. Näiteks Himaalaja ja Alpid. Seal, kus magma tõuseb tohutu jõuga vahevööst maakoore alla, painutab ta seda kõrgemale. Maakoor rebestub ja tekivad murrangulõhed, mis jaotavad maakoore pangasteks. Murrangulõhed tekivad maakoore rebestumisest. Ülang on pangas, mis on maakoore rebenemise käigus kõrgemale kerkinud. Alang on pangas, mis on maakoore rebenemise käigus allapoole vajunud.
vahevöö pealmisest tahkest osast. 50-200km. Litos. on lõhenenud laamadeks. Eristatakse kahte tüüpi maakoort: mandriline maakoor(3-kihti- settekivimid, graniidikiht, basaldikiht), ookeaniline maakoor(2-kihti- settekivimid, basaldikiht) Maakoor Ülemine vahevöö 350 Alumine vahvevöö 2900 Välistuum(vedel) Sisetuum(tahke) 5140 Maa keskpunkt 6370 MÄESTIKE TEKE Kivimikihid alluvad külgsurvele, toimub KURRUTUS. Kivimikihid surutakse kurdudesse, tekib kurdmäestik Kurrutused tekivad: *kahe mandrilise laama kokkupõrkel NT!Himaalaja *ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrkel NT!Andid PANGASMÄESTIK maakoores toimuvad suured murrangud, mille tagajärjel liiguvad suured maakooreplokid erinevatel kõrgustel kujunevad pangasmäestikud(ülang,alang, murrangu lõhe). NT! Draakonimäed VULKAAN- koonusekujuline mägi, mille sees on lõõr, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid maapinnale tõusevad.
Laamad on suured maakoore plokid mis liiguvad üksteise suhtes. 7 suurt ja 20 väikest laama. Laamade liikumine ehk laamtektoonika. 1. Lahknemine- eemalduda saavad ookeanilised laamad 2. Põrkumine- kahe ookeanilise laama kokkupõrkumisel tekivad süvikud 3. Põrkumine- ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine 4. Põrkumine- kahe mandrilise laama põrkumisel tekivad mäestikud Maa sisejõudude tõttu tekivad: 1. Kivimi kihid lükatakse kurdudesse (tekivad kurdmäestikud) 2. Tekivad murrangulõhed (tekivad ülangud, alangud ja pangasmäestikud) 3. Kurdpangasmäestike teke (tekib siis kui kurdmäestik kulutatakse ja samale kohale tekivad murrangulõhed ja pangasmäestikud. Maavärin on kiire kivimite liikumine maakoore sisejõu mõjul. Maavärina kolle on koht maakoores, kus toimub kivimite liikumine. Epitsenter on koht maapinnal, täpselt kolde kohal.
pinnal kokkupoole lükata, nii kortsub ka mõlema kokkupõrganud laama pind. Need tekivad seal, kus iganes kaks mandrilist laamat üksteist rammivad, surudes ja kergitades seda kivimit, mida nad endal kannavad. Sõltuvalt kivimitüübist ja kokkupõrke tugevusest võib kurrutus ulatuda mõnest meetrist kuni mitme kilomeetri kõrguseni. Kurdmäestikud Tekivad 2 laama kokkupõrkel Tugev surve surub servaalade kivimid kurdudesse Himaalaja Aasias asuv Himaalaja on kurdmäestik. Pangasmäestik. Pangasmäestikud tekivad sinna kohta, kus maakoor on murrangu tõttu murdunud ja üks osa sellest teise suhtes kõrgemale tõusnud. Nad tekivad kahe teineteisest eemalduva laama eralduspiiril. Üksteisest eemaldudes muutuvad kivimikihid õhemaks ja pragunevad. Tekkinud lõhedesse kukub suuri kivirahne. Need osad, mis jäävad kõrgemale, moodustavad ülangud
kerkivad kõrged kurdmäestikud, esineb maavärinaid, aga maavärinaid ei esine kuna maakoor on väga paks. e) laamad liiguvad teineteise kõrval eri suundades. Esineb tugevaid maavärinaid 9.Kuidas on tekkinud islandi saar ? Vastus: Vulkaanilise tegevuse tulemusena. 10.Kuidas tekivad kurdmäestikud? Vastus: Juhul, kui kivimid alluvad survele, nagu laamade kokkupõrkel, siis tekivad kurdmäestikud.Kui kivimikihid pressitakse voltidesse ehk kurdudesse, toimub kurrutus. Himaalaja, Alpid 11. Kuidas tekivad murrangulõhed ? Vastus:Laamade lahknemisel tekivad pinged maakoores, toimuvad murrangud, mis tükeldavad ühtse maakoore pangasteks ehk plokkideks. 12. Miks tekivad murrangulõhed ? Vastus:Seal, kus magma tõuseb tohutu jõuga vahevööst maakoore alla, painutab seda kõrgemale, maakoor rebestub ja tekivad murrangulõhed, mis jaotavad maakoore üksteise suhtes liikuvateks pangasteks. 13. Mis on ülang ja alang
TORNIMÄGI läänepoolseim kuni 800m pikk ja kuni 200m lai, absoluutne kõrgus 69,9 m (ümbritsevast maapinnast 34m kõrgem), 1020º lõuna suunas kallutatud põhjanõlv on järsakuline-200m pikkuselt kulgev ordoviitsiumi lubjakivide paljand, põhjakaarest ääristab kuni 35m kõrgune enamasti paekivist järsak ida- ja lääneotsas on kivimid tugevamini deformeeritud, väiksemateks pangasteks tükeldatud, tugevasti (3090º) kallutatud ja kohati isegi kurdudesse surutud PÕRGUHAUAMÄGI (KA PÕRGUAUGUMÄGI, GRENADERIMÄGI) üle 1km pikk, kahe tipuga (läänepoolne 83 ja idapoolne 81 m ümp) tuumiku moodustavad mitmed väiksemad (läbimõõt kuni 100m) tugevasti deformeerunud hiidpangad Põrguhauamäe lael on u 250 m läbimõõdus ovaalne ja kuni 20 m sügavune sulglohk Põrguhaud või -auk. Selle lohu lõunanõlval paljandub enam kui 100 m läbimõõduga ja kuni 60o lõuna suunas kallutatud
Reini jõe org, ühel pool Vogeesid ja teisel Ardennid Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks. Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid Ookeaniliste laamade põrkumisel Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla; sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi
Laamatektoonika I mandriline ookeaniline laamade põrkumine Raskema ehk ookeanilaama sev sukeldub kergema ehk mandrilaama alla. Sukeldumispiirkonda nimetatakse aktiivseks ookeani ääreks. Ookeanis tekib selle koha peal süvik: 3 Laamade põrkumisel tekkiva suurema surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik. Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ning tekitavad magmakoldeid. Sellises põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja vulkaanipurskeid. II ookeaniliste laamade lahknemine Ookeanide keskahelikud on niinimetatud litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. magmakolded
sukeldub kergema mandrilaama alla. Subduktsiooni e. ookeanilise laama sukeldumispiirkonda vahevöösse(laamade põrkumisel) nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks. Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik. Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik. Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid. Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Subduktsioonivöönditega on ümbritsetud suur osa Vaiksest ookeanist (Vaikse ookeani tulerõngas). o Kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam sukeldub
bioloogilisi tingimusi ning Euroopa kliimat. Kirjeldage erinevaid laamade põrkumise võimalusi - Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla- Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. Subduktsiooni ehk suke ldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks. Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik, Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding)- Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. Tekib juurde uut maakoort- tekib ookeani keskahelik. Ookeani keskahelik võib ulatuda üle merepinna-tekivad saared
· Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; · Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik · Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding) ·
Fifth level Naiste särk Tori naise argipäevane särk oli ilma kraeta kuid pikkade varrukatega. Tehtud oli särk peenemast linasest riidest (takusest riidest alasega). Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega. Varrukasuu oli värvlita ja varrukas ise lühem kui pidusärgil (kirikusärgil). Kaelaava äär oli seljaosal keskkohas ja esitükil kahel pool rinnalõhandikku seatud kurdudesse ja kinnitatud kahekordsest riidest 6,5 cm laiuse krae vahele. Rinnalõhandiku pikkus on 10 cm ning sellel on servades kitsas pilupalistus. Varrukad on ühendatud pihaosaga sirgjooneliselt täisnurga all, ilma, et oleks juurde lõigatud käise ja kaelaaugu kaart (ERM A 563 : 860). Varasemad särgid (ennem 19.saj.) olid üldiselt kraeta ja kaelus oli kitsa kantpaela külge kroogitud. Naiste särk Tori naise pidupäeva särk oli lahtkraega, mida hakati 19.saj.
· Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; · Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik · Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid Joonis 5. Ookeanilaama sukeldumine maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding)
tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Kivimitest, mis jäävad mandriääre külge, ei sukeldu vahevöösse, tekib ka uus mandriline maakoor. • Kui põrkuvad mandrist eemal tekib sügaviku kõrvale vulkaanide rida – vulkaaniline saarkaar ( nagu kahe ookeanilise laama põrkumisel) • Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik • Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; • Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. • Laamade servalade nim põrkuvate e. kokkukulgevate servadega subduktsioon 3.3. Kahe mandrilise laama põrkumine. Convergent boundary
eest. Tanu 13116 tegi Lisette Einbaul Ambla Alaperes umbes 1835. aastalMuuseumitanude laius on 24 cm - kahekordseks kokkumurtuna 48 cm (kogulaius), kõrgus 22 cm. Tanu valmistamisel on vaja lõigata sobivate mõõtudega ristkülikukujuline riidetükk (mitte unustada õmblusvaru). Ette serva peale õmmelda 2-3 cm laiune punane pael, selle peale kinnitada kardpits. Tanule tikkida siidlõngadega lillkiri. Tanu sopp kurrutada 1 cm sügavustesse kurdudesse. Kurrud pressida sisse kuni tikandini. Tanu tipus õmmelda kurdude otsad kinni. Tanu alumine serv palistada 1,5 cm laiuselt. Palistuse vahelt tõmmata läbi linasest lõngast keerutatud kinnitusnöör, millega tõmmata palistus kukla taha krookesse ja siduda tugevalt pähe. Pähe seati tanu nii, et otsmikul võis natuke juukseid paistma jääda. Tanulint, s.o värviline siidpael kinnitati lehvi seatuna 13
ka hävinema, sest maakera paisumist ei ole siiani täheldatud. Selliseks piirkonnaks on osutunud näiteks ookeanisüvikute vöönd, mis ümbritseb Vaikset ookeani. Neis paigas sukeldub ookeanilise maakoore põrkserv allapoole kulgeva konvektsioonivoo tõttu poolviltu teise laama serva alla ja sulab vahevöös uuest magmaks. Vastakuti liikuvate, just nagu pusklevate laamaservade surve tulemusena pressitakse ülemise laamaserva kivimid kurdudesse ja lõhestatakse. Nendesse lõhedesse tungib neeldunud laamaserva ülessulamisel eralduv kergem magma, mis voolab vulkaanide kaudu maapinnale või tardub maakoore lõhedes graniitse koostisega kivimiks. Nii tekib ookeanisüvikute vööndis pidevalt mandrilist, graniitset maakoort juurde, samal ajal kui ookeaniline basaltne maakoor on pidevas ringkäigus. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
naftat, kivisütt). Põhja Tsiilis, Atacama kõrbes, on maailma suurimad vasemaagi maardlad. (Joonis 3). LAAMTEKTOONIKA Tsiili asub Lõuna-Ameerika laama edela- ja läänepoolses ääreosas. Lõuna-Ameerika laamast läände jääb Nazca laam. Lõuna- Ameerika laam on mandriline laam ja Nazca laam ookeaniline. Nende kahe laama põrkumisel sukeldub ookeanilise maakoore põrkeserv mandrilise laama serva alla. Tekkinud surve tulemusena pressitakse ülemise laamaserva kivimid kurdudesse ja lõhestatakse, tekib kurdmäestik. Nii on tekkinud Andide mäestik. Tekkinud lõhedesse tungib neeldunud laamaserva ülessulamisel eralduv kergem magma, mis voolab vulkaanide kaudu maapinnale, seetõttu on Andides ka palju vulkaane. VULKAANID, MAAVÄRINAD Andide mästikus on üle 50 aktiivse vulkaani. Vulkaanide tõttu esineb Tsiilis ka maavärinaid, millest tugevaim toimus 22. mail 1960 Lõuna-Tsiilis. Selle tugevuseks mõõdeti 8,6 magnituuti ning selle tagajärjel laastati
ookeaniääreks. Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding)
· Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; · Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik · Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding)
aktiivseks ookeaniääreks. · Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; · Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik · Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. 4 B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding)
ookeaniääreks. · Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; · Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik · Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding)
ookeaniääreks. · Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; · Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik · Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. B. Ookeanilaamade lahknemine (spreeding)
(vahevöösse) ja kontinentaalsete plokkide kollideerumisel kaotavad selle kivimid kõrgetel rõhkudel jäikuse (hapruse) ja kvimid muutuvad osaliselt plastiliseks, alludes arvukatele plastilistele kui ka hapratele deformatsioonidele. Orogeenseis vööndeis toimub seega intensiivne kivimite kurrutamine ning ümberkristalliseerumine, mistõttu koosnevadki mäestikud peamiselt moondekivimeist. Orogeenseid vööndeid tuntaksegi tavaliselt mäestikena. Kurdudesse paindumise ja murrangrikete tekkimise tulemusena toimub tekkinud pingete järeleandmine. Selliste protsesside toime ulatub sadu kilomeetreid kontinendi kokkupõrkealast sissepoole. Kurrutusvööndites on tüüpiline ühe ploki kivimite nihutamine piki arvukaid pealenihke murranguid teise peale (inglise k. thrust sheets) ehk ulatuslike pealenihete vööndi teke. 23
tupeesikusse. Kui ligikaudu 10 cm pipetist on sisse viidud, tõstetakse tema otsa veidi üles 13 ja lükatakse pipetti edasi horisontaalses (rõhtsas) asendis mööda tupevõlvi. Sel viisil ei satuta kusejuha avausse, mis asub tupepõhjal. Pipett jõuab emakakaela kanali kurdudeni (20-25 cm) jja ettevaatlikult tuleb see kurdudesse siisse keerata (vastupäeva). Kui edasi ei ole enam võimalik keerata, on pipetiotsik piisavalt kindlalt paigal. Seemenduspipeti otsik painutatakse ülespoole ja soojendatud spermatuub paigutatakse horisontaalselt ning hoitakse nii kogu seemenduse vältel. Kateetri õige asendi korral hakkab sperma emaka rütmiliste imemisliigutuste tõttu aeglaselt spermatuubist välja voolama. Kerge surve seemendustuubile toetab seda protsessi. Sigade edukaks viljastamiseks on
kivimite kuhjumise tagajärjel. Kuhjepinnavorm - positiivne pinnavorm, tekkinud enamasti mere-, jõe-, järve-, liustiku- tuule- jt pudedate setete kuhjumise tagajärjel (kaldavallid, luited, otsamoreenid). Kulumispinnavorm - välisjõudude kulutava toime tõttu tekkinud pinnavorm maismaal või merepõhjas. Kurdmäestik - laamade kokkupõrkel kurrutuse käigus tekkinud mäestik. Kurdumine - maakoore kihtide kokkusurumine lainelistesse voltidesse e kurdudesse. Kurrutus - kurdude teke maakoores tektooniliste liikumiste tagajärjel. Kõrgmäestik - suurte kõrgusvahede, sügavate orgude ja järskude nõlvadega mäestik, kõrgusega üle 3000 m. Kõrgrõhkkond, vt antitsüklon. Kõrgustik - ümbrusest kõrgem lauskmaa osa, mida liigestavad mitmesugused väiksemad pinnavormid. Küngas - ümar laugete nõlvadega pinnavorm, suhteline kõrgus kuni 200 m. --- 104 L
annaabi.ee 
