puudumine; valmis esemete eksponeerimine näitusel puudumine; valmis esemete eksponeerimine näitusel puudumine; valmis esemete eksponeerimine näitusel puudumine; valmis esemete eksponeerimine näitusel kunstiteosena-nn. ready- made; kõige eitamise kaudu kunstiteosena-nn. ready- made; kõige eitamise kaudu kunstiteosena-nn. ready- made; kõige eitamise kaudu kunstiteosena-nn. ready- made; kõige eitamise kaudu pidi sündima uus kunst- aga uue kunsti loomine ei pidi sündima uus kunst- aga uue kunsti loomine ei pidi sündima uus kunst- aga uue kunsti loomine ei pidi sündima uus kunst- aga uue kunsti loomine ei kuulunud nende ülesannete hulka. Arp- puust kujundid; kuulunud nende ülesannete hulka. Arp- puust kujundid; kuulunud nende ülesannete hulka
Kunsti enda tähenduse ja eesmärgi puudumine, Dada ainuke programm on programmi puudumine ja kõige tavapärase totaalne eitamine. Voltaire'i kabaree. 1917. aastal asutati ka dada kunstigalerii, milles eksponeeriti nii dadaistide eneste töid kui ka sõjaeelsete kunstnike teoseid. Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus. TUNNUSED: mängulisus, mõnitamine ja pilkamine, valmis esemete eksponeerimine näitusel kunstiteosena-nn. ready- made (+pool ready made), simultaanne poeem- kõikvõimalike seoseta sõnade üheaegne deklameerimine, lisandiks vile ja karjed, tavalisi tarbeesemeid või kunstivõõrastest materjalidest konstruktsioone, agressiivne suhtlemine publikuga, provokatsioonid, luule visuaalse külje tähtsustamine, kõlaefektidele rajatud luuletused, automaatkirjutamise rakendamine, dogmade, loogilise mõtlemise eitamine,
Mis linnast sai 19.ndal sajandil ooperi pealinn? Milline oli ooperi ainestik? Tolleaegne ooper reageeris ühiskondlikele sündmustele ja publiku huvi oli suur. Ooperi pealinnaks sai Pariis. Ooperi ainestik: 1) antiikajalugu ja mütoloogia 2) ajalooline süzee 3) inimest ümbritsev olustik 4) eksootika ja muinasjutud. Sajandi esimesel poolel suhtuti helilooja poolt loodusse kui toormaterjali, mida teater võis oma suva järgi muuta. Sajandi teisel poolel hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Kirjeldage romantismiajastu itaalia ooperi süsteemi (Kes juhtis teatritruppi? Kuidas toimis helilooja ja teatri koostöö?) Teatritruppi juhtis impressaario, kes tellis heliloojalt tüki, koostas truppi ning üüris ruumid. Aasta jagunes kolmeks hooajaks (stagione). Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp, ühte ooperit mängiti seni, kuni jätkus publikut. Helilooja müüs oma
viisil eriliselt esile. Popkunsti teosed on sageli ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Tehnika võib olla väga mitmekesine: kollaaz, assamblaaz, ready-made, installatsioon. Kollaaz - Kunstivorm, milles enamasti kleepimise teel kinnitatakse alusele erinevaid materjale (näiteks fotosid, pabereid, kangaid). Assamblaaz - Kolmemõõtmeline kollaaz mitmesugustest esemetest ja materjalidest kokkuliidetud või kokkukuhjatud teos, mis pole skulptuur. Ready-made - kunstiteosena eksponeeritud valmisobjekt, mis omandab uues kontekstis/keskkonnas uue tähenduse. Installatsioon - on kunsti liik, milles tavaliselt esitatakse vaatajale mingit valmispaigaldatud ruumilist kompositsiooni. Performance - tegevuskunsti liik, milles kunstniku juhatusel (vahel ka publiku osalusel) luuakse (improvisatsiooniline) etendus. Happening improviseeritud etendus, millel puudub süzee. Rõhk on improviseerimisel ja publiku kaasamisel etendusse.
Sisustus oli kallihinnaline, kuid räämas ja vanamoodne. 6. Mis üllatab peategelast enim ovaalse portree juures? Peategelast üllatab enim ovaalse portree juures see, et esiteks, kui ta seda nägi, pani ta kohe silmad kinni, aru saamata miks. Teiseks see, et see oli nii loomutruu, mis salgul jahmatas, lõpuks segadusse viis, muserdas ja kohutas. 7. Milline visioon kunstist ja kunstnikust on kirjas novellis? See kunst/maal oli rikkalikult kullatud mauri stiilis ovaalses filigraanraamis. Kunstiteosena oli maal ületamatu. Selle maali kunstnik oli aga südametu jõhkard, kes hoolis ainult oma tööst, mitte naisest.
EKSPRESSIONISM Eesmärk: kunstniku eneseväljendus. Väljendamine: vormide ja värvide üldistamine ning rõhutamine. Prantsusmaal – elurõõmus, helgemates toonides. Maurice de Vlaminck „Maastik kolme puuga” Saksamaal – pessimistlik, süngemates toonides, ühiskonnakriitiline. Karl Schmidt-Rottluff „Maastik jahtidega”, „Kaks pead” DADAISM Eesmärk: protest traditsioonilise kunsti vastu; naeruvääristada seda, esitades kunstiteosena esemeid ja taieseid, mida varem kunstiks ei peetud. Annab asjale uue tähenduse. Vaataja šokeerimine. Tehnika: kollažitehnika, montaažid juhuslikest ja väärtusetutest materjalidest, kasutati valmis esemeid. Marcel Duchamp „Purskkaev”, „Jalgratta ratas”, „Nõude rest” SÜRREALISM Jätkas dadaismi mässumeelsust senise ühiskonnakorralduse vastu, mis suruvat maha inimese vabadust ja tegelikke vajadusi. Inspiratsiooniallikaks oli fantaasia, unenäod.
skulptuuris 7)programmiks oli selle puudumine Esin: J(hans) Arp(zürich)- tegi puust kujundeid, kolaazid rebitud paberist F.Picabia(newyork)- maal, reprod tehnilistest joonistustest, esemed ,,Tuletikunaine" G.Grosz(berl)- dadaistlik fotomontaaz K.Schwittwrs(hannover)-"maalile" lisatud esemed(nöörijup,võrkaiatükid) M.Ernst(kölnis) grotesk purustava militarismi üle T.Tzara(pariis); M.Duchamp(newyork)- nn Ready-made- valmis objekti eksponeerimine kunstiteosena. Pissuaar ,,Purskkaev", ,,Mona Lisa". Tekkimine: Zürichis, I ms ajendil, ühiskonna , kultuuri, luule ja kunsti totaalne eitamine METAFÜÜSILINE e veristlik sürrealism 1920ndad Itaalias. Eesm: jäädvustada eseme olemasolu,salapära,ajatus. Isel: 1)Kujutati mannekeene, antiikkujusid, osutiteta kell, ajatuid abstraksteid ehitusi 2)rõhutatud perspektiivi ja valguse-varju kontraste 3)klassikaline joonistamine, terav plastiline modeleering ja (lineaar)perspektiivile 4)vahel pilt
asutamisel. Nagu paljud juhtivtöötajad langes ka tema stalinlike repressioonide ohvriks ning pidi 1949. aastal oma ametikohalt lahkuma. Maailma kunstist on Eestis kuulsad kahe Lüübeki meistri tööd 15. sajandi lõpust: Hermen Rode peaaltar Niguliste kirikus (1478-1481) ja Bernt Notke "Surmatantsu" algusosa. Hilisema aja maalikunsti väärtuslikke taieseid eksponeeritakse Väliskunsti muuseumis Kadrioru lossis. Ka lossi võib vaadelda suurepärase kunstiteosena, mille rajamist alustasid 1718. aastal Venemaa tsaar Peeter I ja tema arhitekt Niccolò Michetti. Tõeline meistriteos on läbi kahe korruse ulatuv barokkstiilis peasaal, mis on praktiliselt säilitanud oma algse ilme. Muuseumis eksponeeritakse Madalmaade, Saksa, Itaalia, Vene, Austria, Sveitsi ja teiste maade kunsti. Ka Eesti Kunstimuuseumi uus hoone tuleb Kadrioru parki.
Samas ma tunnen seal kohvikus soojust/helgust ja et nagu need inimesed üritavad olla üle sellest pimedast ja koledast ajast, mis neid ümbritseb. Siis aga tahaplaanile vaadates ma tunnen sellist tugevat üksindust ja kurbust, eriti tekitavad seda tunnet need aknad. Korterid on tühjad ja pimedad. Vaadates seda teost siis tundub mulle nagu Hopper on üritanud seda maali maalida meile läbi enda silmade, mida ta on reaalselt näinud ja säilitanud kunstiteosena. Tarvin Trussmann 10.ettevõtlus Kasutatud allikad: 1. http://www.artic.edu/aic/collections/artwork/111628 2. http://www.edwardhopper.net/nighthawks.jsp 3. https://et.wikipedia.org/wiki/Edward_Hopper 4. http://www.edwardhopper.net
esteetilisi omadusi ega huvituta sellest mingitel praktilistel kaalutlustel. Ent kui esteetilised omadused pole kunstiteostele obligatoorsed, siis ei saa kunstipraktikas olla ka nõuet, et kunstiteoste vastuvõtul tuleb keskenduda esteetilistele omadustele. Kaldun arvama, et see, mida kunstiteose retsipiendilt oodatakse, kui ta taipab, et teatud artefakt on omandanud kunstiteose staatuse, pole mitte huvitu vaatlemine või lihtsalt tähelepanu, vaid kunstiteose vastuvõtmine kunstiteosena. Millal on aga kunstiteos meile antud kunstiteosena? Esteetiliste teooriate pooldajad väidavad, et kunstiteos on meile tabatav kunstiteosena siis, kui me 7 1665 Mis on kunst? vaatleme teda huvitult, s.o ilma mingi muu teosevälise huvita5 . Ent see on ülimalt naiivne arvamine, sest kunstiteosed pole lihtsalt asjad, mida me võime näha, kuulda või mõnel muul viisil tajuda. KUNSTITEOS JA INTERPRETATSIOON Selles, mis on kunstiteos, aitab
elutsükkel ikka. Kogu elu, olgu see pikk või lühike, mõjutab kunst mind kuidagi. Mõnel eluetapil rohkem, mõnel vähem ning ma usun, et see on nii kõigi inimeste elus. Erinevate kunsti liikidega puutun kokku terve elu (nt joonistamine lasteaias, muusika praegu ja näitekunst tulevikus) ning ükski neist ei jää kõrvale. Ka kunsti väärtus kasvab vanemaks saades. Lasteaias tundus enda solgerdis paberil talumatuna, kuid vanema eas lausa kunstiteosena. Ma usun, et kui täis saab eluring, on läbi käidud kõik kunsti harud.
Eelkõige põhimotiiv — kooliõpilased lähevad Eesti eest vabatahtlikult sõtta, panevad oma elu kaalule olukorras, kus puhkev Eesti riik on veel nõrk. Samuti on film tabanud Vabadussõja algperioodi sõjalist ja sotsiaalpoliitilist olemust ning ümbritsevat olustikku ja olmet. Mis puutub erinevustesse raamatust, siis eks olnud juba Kivikase romaan läbi elatud sündmuste ja mõtete kirjanduskunstiline väljendus ja mitte igati täpne dokument või protokoll. Võttes filmi iseseisva kunstiteosena ja mitte ainult kui romaani ekraniseeringut, on tegu toreda ja haarava filmiga, olgu see siis paiguti melodramaatiline või mitte. Mõneski mõttes pakub film rohkemat kui romaan. Näiteks filmi algus saksa ohvitseride kõneluse, noorte poolt „aja seisma paneku“ ja lippude vahetusega, annab paari lause ja efektiivse visuaalse sümboolikaga hästi edasi ajaloolise tausta. Emotsionaalselt väga mõjuv ja visuaalselt suurejooneline on
Eelkõige põhimotiiv -- kooliõpilased lähevad Eesti eest vabatahtlikult sõtta, panevad oma elu kaalule olukorras, kus puhkev Eesti riik on veel nõrk. Samuti on film tabanud Vabadussõja algperioodi sõjalist ja sotsiaalpoliitilist olemust ning ümbritsevat olustikku ja olmet. Mis puutub erinevustesse raamatust, siis eks olnud juba Kivikase romaan läbi elatud sündmuste ja mõtete kirjanduskunstiline väljendus ja mitte igati täpne dokument või protokoll. Võttes filmi iseseisva kunstiteosena ja mitte ainult kui romaani ekraniseeringut, on tegu toreda ja haarava filmiga, olgu see siis paiguti melodramaatiline või mitte. Mõneski mõttes pakub film rohkemat kui romaan. Näiteks filmi algus saksa ohvitseride kõneluse, noorte poolt ,,aja seisma paneku" ja lippude vahetusega, annab paari lause ja efektiivse visuaalse sümboolikaga hästi edasi ajaloolise tausta. Emotsionaalselt väga mõjuv ja
Reageerib tundlikult ühiskonna probleemidele Huvi ooperi vastu väga suur(BUUM) Pariis: Ooperi pealinn.Kõige paremad tingimused,raha olemasolu.Ooperite ainestik ikka antiikajaloost ja mütoloogiast,aga pöörduma ajaloo ja olistiku süzeede juurde.Huvi troopika,salapära,ajaloo vastu. Ooperid endiselt tellimustööna. Kuni 1850 suhtuti ooperisse kui toormaterjali, mis võis enda nägemuse järgi muuta.Eesmärk-publiku soosing.1850 hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Itaalia: Impressaario-üürib teatri,koostab trupi koosseisu ja tellib ooperid. 1 aasta jooksul 3 hooaega ehk stagionet.Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp.Kavva võetud oopereid mängiti nii kaua kuni oli publikut.Helilooja tegi ooperi valmis ja müüs impressaariole,helilooja sai raha peale 3.ndat etendust, heliloojal ei olnud ooperile enam õigusi.Ooper võis feilidamitmetel
Küsimusele “Mis on kunst?” on üritatud pidevalt vastust leida ning ka siinpuhul on need definitsioonid jagatud konvensionaalseteks ja mitte konvensionaalseteks. Esimene hülgab formaalsed, ideelised pooled, teine kasutab neid defineerimiseks. Selles essees on Danto valinud konvensionaalse poole defineerimiseks. Seal ründab Danto Socratest ja Platonit, kes nägid kunsti kui looduse imitatsiooni. Kui see on õige, siis sel juhul peaks nägema igasugust peegeldust kunstiteosena, mis ilmselgelt on vale. Paljud kunstikud proovisid tol ajal tõesti loodust imiteerida, kuid fotograafia leiutamisega saabus lõpp taolisele eesmärgipärasusele kunstis ning seeläbi tõestab see seda, et kunst ei saa olla looduse peegeldus. Impressionistide tulekuga vajas kunstiinstitutsioon uusi definitsioone kunstile, kuna nende maalid ei näinud välja realistlikud ning tõetruuduse tagaajamine polnud ka nende eesmärk
Inglismaa William Turner(1775-1851) Tähtsaim inglise romantik. Meremaalija e. marinist. Voolava ja maalilise värvikäsitlusega, kontuurid nõrgad ja hajuvad. Impressionismi eelkäija. William Blake(1757-1827) tema tööd on väga fantaasiaküllased. Ainevalikus väga literatuurne, lõi oma mütoloogia Piibli ja antiiktegelaste ühendamisel. Maalide kontuurid on tugevad. Tema pildid on ilma tekstita raskesti mõistetavad, käsitles kirjutatud teksti , kirjatähti ja illustratsioone ühtse kunstiteosena. Hispaania Romantismi tekkepinnaseks Hispaanias oli ühiskondlik ummikutunne. Uuendusmeelsed haritlased lootsid lahendust Prantsuse revolutsiooni levikust. Francisco Goya (1746-1828) hindas valgustusideid ja seepärast masendas teda kodumaa olukord. Hispaanias oli nimelt terav sõjaolukord Prantsusmaaga (Napoleon). Tema töödel on tihti pilkav alltekst, nt satiiriline graafika sari "Kapriisid". Piltide meeleolu dramaatiline, pessimistlik, nt graafiliste lehtede sari "Sõjakoledused". Saksamaa
dolomiitplaat kiriku kooriosa remondi mälestuseks. Plaadi ülaosas on kolmnurkviilu paigutatud tiibadega inglipea, samasuguseid näeme ülanurkades. Kolmnurga kaateteid kaunistavad lopsakad voluudid. Enamikku plaadist täidab joonia sammastega raamistatud süvistatud tekst, milles mainitakse isikuid, tänu kellele remont teoks sai. Ehkki raies on teostatud küllaltki rohmakalt, on ta 17. saj. alguse kunstiteosena huvitav. Barokkstiilis puunikerduskunsti esindab kinnimüüritud põhjaportaali ehisraamistus, mis koosneb väga erineva kunstitasemega osistest. Külgedel asuvad korintose kapiteelidega rippsambad, mida ümbritseb meisterlikult lõigatud lopsakas akantusornament. Kapiteelidest väljakasvavad ilmselt hilisemat päritolu akantsuslehed on märksa saamatuma teostusega. Ukse kohal viiluväljal näeme naiivses laadis polükroomset skulpturaalset kompositsiooni "Haudapanek". Selle kohal paiknevale
kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed. 56. Rahvusromantism rahvusluse ideoloogiast mõjustatud püüe kujutada kunstis oma rahva ajaloo ja rahvaluule tegelasi kangelastena ja rahvusliku ühtsuse sümbolitena, on levinud eriti rahvuste eneseteadvuse kujunemise v. ohustatuse korral. Rahvusromantism on olnud stiililiselt mitmekesine. 19.saj lõpul levis eriti Põhjamaades. 57. Readymade harilik tehasetoode, mida esitletakse kunstiteosena. 58. Serigraafia siiditrükk, sõeltrükk, trükkimine läbi peenesilmalise võrgu (NT: siid). 59. Sümbolism realismile ja impressionismile vastanduva stiililiselt mitmekesine, sisuliselt ühtne kunstivool. Sümbolism eelistab ebatavalisi, tahtlikult salapäraseid ja mitmetähenduslikke süzeesid, mis käsitlesid legende, imesid, usulisi otsinguid ja olemise põhiprobleeme. 60. Mona (Madonna) jumalaema nimetus Itaalias jt. katoliiklikes maades, ka tema kuju
Elu imiteerib kunsti, mitte vastupidi.( roheline nelk) 1920- ndatel tekkis uuskriitika- selgelt lahutatakse kirjanduslik tekst sotsiaalsest ümbrusest, ajaloolisest kontekstist, tekib väga selge tekstile keskendumine. Uuskriitika rõhutab eelkõige vormi tähtsust. Ilukirjandusliku teksti uurimine oli neile eelkõige teksti uurimine ( kuidas tekib nt. tekstis iroonia, pinge vm tonaalsus. T. S. Eliot kuulus essee ,, Hamlet"- kunstiteosena läbikukkunud, vormistus tema arvates ebatäiuslik. Dekonstruktsioon- J. Derrida Prantsuse, lähtub KELEST, keelemärkidest. Väidavad, et tegelikult polegi muud kui keel, et igasugune kogemus väljendub keele kaudu. (Äärmuslik idee.) 1960-ndatel tekivad mingid nihked, paljud muutused, varasemad hoiakud murduvad. Toimuvad radikaalsed muutused suhtumises kirjandusse, autorisse( Roland Bartes essee ,,Autori surm"s.t. et üha enam pööratakse tähelepanu TEKSTILE, keelelistele elementidele,
Psychest lahkuma. Psyche peab taluma kannatusi ja kurbust, kuni Amori jälle leiab. -> salakavaluse, ustavuse ja omakasupüüdmatu armastuse teema. 47. Kes olid Plinius Vanem ja Plinius Noorem? Plinius Noorem oli Rooma riigiametnik ja kirjanik ning Rooma riigitegelase ja kirjamehe Plinius Vanema, ,,Naturalis historia" autori õe-ja kasupoeg. Tähtsad on tema kirjad (,,Epistulae"), mis olid mõeldud avalikult väljaandmiseks eraldi kunstiteosena. Tuntud on tema kirjad Tacitusele, kus ta viimase palvel kirjeldab Vesuuvi purset 79. a ja oma onu hukkumist. 48. Milline on Plutarchose tuntuim teos? Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele? Tuntuim teos on ,,Paralleelsed elulood", mis on 46 eluloost koosnev sari( kuulsate kreeklaste ja roomlaste elulugude võrdlus paarikaupa). Plutarchose teoseid on väga palju loetud ning läbi ajaloo tsiteeritud, eriti keskajal. Mõjutusi on
rahvapärimusi ja ajaloolisi seiku ,,Anna Dorothea" Vildega) tegevus toimub Põhjasõja päevil Tallinnas. ja meremeestega seotud lugusid ,,Meremehe Jutustus ,,Ristitütar" (1891) peegeldab autori mõrsja" ees" .Naise osa käsitlevast artiklisarjast erihuvi reformatsiooniliikumise vastu, kuid jääb lähtuvalt arendas ta välja oma naiseideaali kunstiteosena kesiseks. Suuremat huvi väärib Jüri ,,Kasuõde".E. Aspe peateoseks on mõneti öö ülestõusu käsitlev ,,Karolus" (1892). Keerulise vanemate mälestustele toetuv ,,Ennosaare Ain". saatuslooga eestlasest feodaal Karolus pole Ajalooline jutustus 1880. aastate proosa kõige unustanud oma päritolu. Eestlaste iseloomulikumaks ilminguks oli vabadusvõitluses loodab Karolus välisabile, käib
võtteid, kuid teos sisaldas ka aimatavat paroodiat nende voolude, aga ka üldse maalikunsti aadressil. Igatahes edaspidi Duchamp loobus maalimisest ja hakkas oma teostena esitama tavalisi vabrikutooteid (nn. ready-made, mis on valmisobjektid, tavaliselt igapäevased banaalsed esemed, mida eksponeeritakse kunstiteostena, seejuures ilma igasuguse kunstnikupoolse töötluseta. Objekt rebitakse lihtsalt oma igapäevasest kontekstist välja ning esitatakse kunstiteosena) või senisele kunstile võõrastest materjalidest konstruktsioone. Skandaalseim ready-made sündis 1915. aastal, kui Duchamp esitas näitusele tavalise pissuaari pealkirja all ,,Purskkaev", signeerides selle nimega R. Mutt (üks N.Y.-i sanitaartehnika firma omanik). Niisiis loobus Duchamp isegi teose autoriõigusest. Üldse pakkusid Duchamp'ile huvi mitmesugused sõnademängud, millest tulenesid ka tema mitmed pseudonüümid (Rrose Sélavy ,,eros c'est la vie").
Objekti funktsionaalsed omadused muutuvad täpselt samuti nagu struktuursedki. Üldreeglina objekti utilitaarne väärtus väheneb füüsilise, tehnoloogilise ja psühholoogilise iganemise tõttu. Kui objekt kaotab oma praktilise väärtuse, visatakse ta sageli ära või siis kasutatakse teda uuesti toorainena. Märksa huvitavam on olukord, kui objekti utilitaarse väärtuse kahanemisega suureneb aga selle esteetiline ja sümboliline väärtus. Näiteks hakatakse mingit tarbeeset käsitlema kunstiteosena, kusjuures muutub nii tema tähendus kui ka funktsioon. Kui objekt satub muuseumisse, muutuvad tema funktsioon ja tähendus oluliselt. Objekti hakatakse käsitlema sotsiaalsest ja looduslikust keskkonnast, st primaarsest kontekstist välja valitud dokumendina. Museaalid on objektid, mis on eraldatud originaalsest (primaarsest) kontekstist ning viidud üle muuseumi reaalsusesse eesmärgiga dokumenteerida seda reaalsust, kust nad eemaldati
VKT õigustusliinil paistab olevat kaks loogilist sõlmpunkti 1.Kunsti ja esteetilise vahe 2.Esteetilise ja pertseptuaalse vahel. 1. Kunst ja esteetiline: Kunstimõiste sidumine esteetilise mõistega (Beardsley 1962, Strawson 1966 jt). Kunst on loomult esteetiline. Kunsti hindamine kunstina on kunsti esteetiline hindamine. "Kunstiteose mõiste ja esteetilise hindamise mõiste on loogiline paar ja käivad koos, tähenduses, et oleks vastuoluline kõnelda millegi hindamisest kunstiteosena, kuid mitte esteetilisest vaatepunktist". P. F. Strawson (1966: 9). 2. Esteetiline ja pertseptuaalne: Esteetiline hindamine on loomult pertseptuaalne (tajumisse puutuv): Esteetilised omadused nõuavad vahetut tajumist. Erinevalt moraaliotsustustest, peavad esteetilised väärtusotsustused tuginema objektide eneste otsesele kogemisele (the acquaintance principle) (Wollheim 1992). 4. Milliseid funktsioone on kunstiteose vahetule kogemisele omistatud?
Erinevalt esteetilistest teooriatest, mis arvavad, et kunstiteoste suhtes võetakse esteetiline hoiak — mida tõlgendatakse kui "huvitust", "psüühilist distantsi", "nägemist millenagi" (seeing-as) — leiab Danto, et kunstiteosed nõuavad interpretatsiooni. Nõustun Dantoga, et see hoiak, mille kunstiteose staatuse saanud artefaktid retsipientidele ette kirjutavad, ei saa olla mitte esteetiline hoiak, vaid interpretatsioon. Kui me nüüd aga väidame, et kohelda midagi kunstiteosena tähendab seda interpreteerida, satume raskustesse. Sest kohe tekib küsimus, mis eristab seda interpretatsiooni, mida kunstiteosed nõuavad, näiteks filosoofiliste või teaduslike tekstide inteipretatsioonist. Ma arvan, et erinevus peitub selles, et nii filosoofiliste kui teaduslike tekstide puhul me interpreteerime autori väiteid või esitatud argumente ja andmeid. Kunstiteoste puhul peame aga ütlema, mida nad kujutavad, s.o mille kohta nad on
oma teost enam mitte impressaariole, vaid kirjastajale, ning teatrid pidid maksma etenduste pealt heliloojale teatud rahasumma. Nagu öeldud, kirjutati oopereid endiselt tellimustööna, kindla teatri võimalusi (lauljad, orkester) silmas pidades. Sajandi esimesel poolel suhtuti ooperisse kui toormaterjali, mida teater võis oma äranägemise järgi muuta lõppeesmärk oli mõjuv etendus ja publiku soosing. Sajandi teisel poolel hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti teatripraktikas võimalikult vähe muuta. (See kehtib üldse 19. sajandi ooperi kohta, kusjuures Prantsusmaal võib sellist suhtumist märgata juba 1830. aastatel, seoses grand opéraga.) Lauljate vaheline konkurents ja suhtumine ooperisse nagu toormaterjali tõi kaasa ka sellise nähtuse nagu arie di baule ,,kohvriaariad": igal lauljal oli teatrist teatrisse reisides varuks ,,kohvris" aariaid, mis tal eriti hästi õnnestusid ning mida
võtteid, kuid teos sisaldas ka aimatavat paroodiat nende voolude, aga ka üldse maalikunsti aadressil. Igatahes edaspidi Duchamp loobus maalimisest ja hakkas oma teostena esitama tavalisi vabrikutooteid (nn. ready-made, mis on valmisobjektid, tavaliselt igapäevased banaalsed esemed, mida eksponeeritakse kunstiteostena, seejuures ilma igasuguse kunstnikupoolse töötluseta. Objekt rebitakse lihtsalt oma igapäevasest kontekstist välja ning esitatakse kunstiteosena) või senisele kunstile võõrastest materjalidest konstruktsioone. Skandaalseim ready-made sündis 1915. aastal, kui Duchamp esitas näitusele tavalise pissuaari pealkirja all „Purskkaev“, signeerides selle nimega R. Mutt (üks N.Y.-i sanitaartehnika firma omanik). Niisiis loobus Duchamp isegi teose autoriõigusest. Üldse pakkusid Duchamp’ile huvi mitmesugused sõnademängud, millest tulenesid ka tema mitmed pseudonüümid (Rrose Sélavy – „eros c’est la vie“).
futurismi võtteid, kuid teos sisaldas ka aimatavat paroodiat nende voolude, aga ka üldse maalikunsti aadressil. Igatahes edaspidi Duchamp loobus maalimisest ja hakkas oma teostena esitama tavalisi vabrikutooteid (nn. ready-made, mis on valmisobjektid, tavaliselt igapäevased banaalsed esemed, mida eksponeeritakse kunstiteostena, seejuures ilma igasuguse kunstnikupoolse töötluseta. Objekt rebitakse lihtsalt oma igapäevasest kontekstist välja ning esitatakse kunstiteosena) või senisele kunstile võõrastest materjalidest konstruktsioone. Skandaalseim ready-made sündis 1915. aastal, kui Duchamp esitas näitusele tavalise pissuaari pealkirja all ,,Purskkaev", signeerides selle nimega R. Mutt (üks N.Y.-i sanitaartehnika firma omanik). Niisiis loobus Duchamp isegi teose autoriõigusest. Üldse pakkusid Duchamp'ile huvi mitmesugused sõnademängud, millest tulenesid ka tema mitmed pseudonüümid (Rrose Sélavy ,,eros c'est la vie").
futurismi võtteid, kuid teos sisaldas ka aimatavat paroodiat nende voolude, aga ka üldse maalikunsti aadressil. Igatahes edaspidi Duchamp loobus maalimisest ja hakkas oma teostena esitama tavalisi vabrikutooteid (nn. ready-made, mis on valmisobjektid, tavaliselt igapäevased banaalsed esemed, mida eksponeeritakse kunstiteostena, seejuures ilma igasuguse kunstnikupoolse töötluseta. Objekt rebitakse lihtsalt oma igapäevasest kontekstist välja ning esitatakse kunstiteosena) või senisele kunstile võõrastest materjalidest konstruktsioone. Skandaalseim ready-made sündis 1915. aastal, kui Duchamp esitas näitusele tavalise pissuaari pealkirja all ,,Purskkaev", signeerides selle nimega R. Mutt (üks N.Y.-i sanitaartehnika firma omanik). Niisiis loobus Duchamp isegi teose autoriõigusest. Üldse pakkusid Duchamp'ile huvi mitmesugused sõnademängud, millest tulenesid ka tema mitmed pseudonüümid (Rrose Sélavy ,,eros c'est la vie").
Enamikul juhtudel on siiski võimalik luua konstruktiivne metafoori «seinavaip", et kirjeldada, kuidas mina teda näen. Vaibad võivad olla põrandal, õhkkond, kui mõista kliendi vastupanu põhjuseid ja arendada välja mitmesuguste kuid neid võib ka kunstiteosena seinale panna. traditsiooniliste suhtlemistehnikate ja metafooride kasutamise oskus. Metafoore kasutama õppides tuleb kõigepealt selgeks saada, kuidas tavalisest vestlusest Nüüd liigume nõustamise protsessi ja ülesehituse juurest tegelike nõustamistegevuste
annaabi.ee 
