Mere erinevad näod Külastasin 31. märtsil kell 12.00 Kadrioru Kunstimuuseumi näitust ,,Aivazovski. Ideaali otsinguil". Näitusel eksponeeriti Ivan Aivazovski töid. Ta oli armeenia päritolu Venemaa maalikunstnik, kes põhiliselt maalis merd ja taevast. Aivazovski elas aastatel 1817-1900 ning jõudis selle aja jooksul maalida üle 6000 töö, mis on väga märkimisväärne number. Näitus on osa Kadrioru 300. aastapäeva tähistavast programmist. Kuraatorid on Aleksandra Murre ja Alar Nurkse. Aivazovski maalide läbivaks teemaks on loodusvaated, täpsemalt mere kujutmaine. Tema maalidel on kujutatud merd erinevates olekutes (tormine, rahulik, jne) ning ka palju päikeseloojanguid. Näituse pealkiri aitas luua õige meeleolu maalidega tutvumiseks ning aitas kaasa näituse vaatamisele. Mulle väga meeldisid tema teosed, kuna ta oskas maali õhkkonda ja meeleolu väga osavalt edasi anda. Tihti pani mõni Aivazovski maal näit...
I love Malmö 11. september 2009 kuni 17. jaanuar 2010 on võimalik KUMU kunstimuuseumis külastada suurepärast näitust "I love Malmö", kus on võimalik tutvuda Malmö kunstimuuseumi kogudega. Kaasatud on nii Skandivaavia päritolu kui ka rahvusvahelisi kunstistaare. Huvitav on see, et näha võib nii maale, joonistusi, skulptuure kui ka videoinstallatsioone. Mina jäin külastusega väga rahule. Juba ainuüksi KUMU hoone on omaette vaatamisväärsus, mida ikka ja jälle on heameel külastada. Näitusel polnud ühtki teost,
Kadakasalu hävimisele Lohusalus reageeris ta maaliga "Reekviem hukkunud kadakatele" (1994). Kogu loomingu vältel on ta maalinud lilli nii suuri kompositsioone, nagu "Lilled Mozartile" Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (1991-94), kui ka väikesi etüüde, nagu õrnad ja puhtad "Anemoonid", mida ta võis viimati vaadata oma haigevoodist. Aastail 1962-77 oli Muuga õppejõud ERKI-s (alates 1967 dotsent). 1965 omistati talle ENSV teenelise kunstitegelase nimetus. 1965/66 toimus Tartu Kunstimuuseumis tema esimene personaalnäitus (kahasse Nikolai Kormasoviga). Tema arvukatest isikunäitustest meenutagem uuemaid abstraktseid ja sümbolistlikke teoseid koondavat väljapanekut "Vaikuse helid" Kunstihoone Galeriis (1997), ülevaatenäitust "Valge valgus" Adamson-Ericu Muuseumis (2003) ning põhiliselt tema võluvaid etüüde esitavat näitust "Rännuteed" Kastellaanimaja Galeriis (2007). Tema teoseid on Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Tallinna
Kadrioru Saksa Gümnaasium VÄRVIDE DIRIGENDID. MUUSIKA JA MODERNSUS EESTI KUNSTIS Kunstinäituse retsensioon Tallinn 2017 Külastasin 19.märtsil 2017 Tallinnas Kumu Kunstimuuseumis 3. korrusel B-tiivas näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis." Näituse kuraator oli Bart Pushaw, kordinaator Liis Pählapuu, kujundajad Kärt Einasto ning Joonas Rumvolt ja graafiline kujundaja Kätlin Tischler. Näitusel kasutati ka Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Raadio Fonoteegi, Rahvusarhiivi Filmiarhiivi, Eesti Rahva Muuseumi , „Eesti rahvaluule antoloogia“ ja Tartu kunstimuusumi helisalvestisi, fotosid ja videoid. Näitust " Värvide dirigendid
Anton Starkopf Anton Starkopf (kunstnikunimi aastatel 1936 1940 Starkopf-Rea; 22. aprill 1889 Kohila vald 30. detsember 1966 Tartu) oli eesti skulptor. Valisin sellepärast, et Tartus on Anton Starkopfi 120. sünniaastapäevaks pühendatud näitus. Näituse ehteks on puuskulptuur "Flora", mis on Eesti Kunsti Toetusfondi abiga restaureeritud ning üle pika aja publiku ees. "Florat", "Andumust" ning teisi skulptuure saab Tartu Kunstimuuseumis vaadata 7. juunini. Lisaks skulptuuridele on näitusel väljas ka Starkopfi tehtud joonistused, mis on ilmselt seotud tema keraamiliste töödega. Ta sündis Lohul paljulapselises taluperes. Talu asus TallinnaViljandi maantee ja raudtee vahel väikesel kõrgendikul. Oma kunstiõpinguid alustas ta Münchenis, kus ta aastatel 1911-1912 osales A. Azbe nimelise kunstikooli tegevuses. Seejärel siirdus Anton Starkopf õppima Pariisi, Euroopa tolle aja kunstipealinna
Antooniuse tiibaltari tiibade välisküljele. Sten Karling on lugenud Michel Sittowi tööks Tallinnas Mustpääde vennaskonna Püha Luutsia legendi meistri Brüggest Toodud Maarja altarile ühe sonaatori juurdemaalitud portreed. Meister Michel Sittowi teistest töödest asub Henry VII portree Rahvuslikus Portreede Galeriis Londonis. Isabella tütre Aragoonia Katariina portree Viini Kunstiajaloolised Muuseumis, Aragoonia Katariina Maarja Magdaleena Detroidi Kunstimuuseumis, Christian II Riiklikus Muuseumis Kopenhaagenis, Maarja lapsega Budapesti Kunstimuuseumis, Munga portree Metropolitani Muuseumis New Yorgis. Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Katrin Rüütle 10.kl Sittowi Mees punase mütsiga üks variantidest asub Milaanos, teine Detroidis. Neid on võimalikekes Sittowi autoportreedeks peetud.
Praegu elab Evald Okas Tallinnas, maalib, korraldab näitusi ning on Eesti Kunstnike Liidu liige. Ta on ka Firenze Kunstiakadeemia auliige. ISIKNÄITUSED 1963 personaalnäitus Tartus, Kiievis, Üle 50 isikunäituse Tallinnas, Tartus, Kurskis, Lvovis, Harkovis, Haapsalus, Viljandis, Rakveres, Raplas, Simferoopolis Kohtla-Järvel, Vilniuses, Moskvas, 1964 ENSV Riiklikus Kiievis, Lvovis, Odessas, Kurskis, Kunstimuuseumis, Tallinn Harkovis, Simferoopolis, Bakuus, 1965 Tallinna Kunstihoone Soomes, Rootsis, USAs 1965 personaalnäitus Stockholmis 1966 personaalnäitus Viljandi 1958 esimene personaalnäitus Tallinnas. Koduloomuuseumis ja Kohtla-Järvel Reis Hollandisse, Belgiasse ja 1967 personaalnäitus Bakuus Luxemburgi. 1968 maalid, Rakvere, Rapla
ü rm papp o Veljo Tormis (1970) atü li, ,,N 60 Õ 27 19 nd: 9 o Malle Leisi ja Tiiu Pallo-Vaigu jt. Hi · Leili Muuga töid on Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Tallinna Kunstihoone Fondis, Tretjakovi Galeriis ja mitme Vene kunstimuuseumi kogudes L. Muuga tutvustab teost Gustav Ernesaksast: https://arhiiv.err.ee/vaata/pildi-sisse-minek-leili-muuga Natüürmort 1949; ÕLI, LÕUEND 54 X 73 CM ALGHIND: 22 000 el v a i kses, gu se g a vah
ning säravad, piirjooned väga sulavad · Natüürmordid, lapsed, naiste portreed ja maastikud. "Niidul" "Kiik" · Esimene tunnustus 1874. impressionistide maalide näitusel. · Sealt algas Renoir edu ja tuntus · Sai kuulsaks üle maailma. · Lõuna-Prantsusmaal elades muutus ta värviskaala rikkamaks. · Renoir oli väga viljakas kunstnik. · Tegi elu jooksul mitmeid tuhandeid maale. · Suurim kollektsioon tema töödest, mis sisaldab 181 maali, asub Philadelphia kunstimuuseumis. "Portree endast" "Beaulieu maastik" "Roosid ja jasmiinid vaasis" "Jalutuskäik" "Rannal" "Seine' kallastel" "Tüdrukud klaveri ääres" "Aias" "Kaks õde terrassil"
väljundiks on kogu elu. Seesmiselt väljendub see rahu, harmoonia, tasakaaluna ja väliselt väljendub see võimes rakendada elus neid printsiipe, mida õpetab meile Piibel." Ta meelega väldib usulise propaganda atribuutikat, ta tahab nähtavaks teha seda seesmist elu, mida Jumal inimeste annab." Mõned faktid · 1979. a pälvis Kunstnike Liidu preemia · 1987. a sai Kristjan Raua preemia · esimene personaalnäitus 1971. aastal Tallinnas Eesti Kunstimuuseumis, teine samaskohas seitse aastat hiljem. · Muuhulgas näidanud oma töid personaalnäitustel Tartu Kunstimuuseumis (1982. a) ja Tallinna Kunstihoones (1992. a) Allikad · http://www.vaal.ee/est/avaleht/otsing? _search_gallery=yes&author=Maran %2C+Olav&piece_of_art=&price_min=&price_max=&c_id=&imageFiel d.x=0&imageField.y=0 · http://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=complex&author_ids=383 · http://epl.delfi.ee/news/kultuur/olav-maran-avangardistist- vanameistriks
Kunstireis Tartu Käisime 15.oktoober Tartus õppereisil. Sellega seoses külastasime Tartu kunstimuuseumi Pallast ja Mänguasjade muuseumi. Tartu Kunstimuuseumis oli näitus Pallasest. Pallas oli kunstikool, kus õpetati maalimist, skulptuuri, joonistamist, graafikat. Kunstikooli Pallas kunstnike maalimine on sarnane, kuid samas on igal kunstnikul välja kujunenud väga omapärane stiil. Tuntumad kunstikool Pallas kunstnikud olid Konrad Mägi, Anton Starkopf ja Ado Vabbe, Nikolai Triik, Eduard Wiiralt. Mulle meeldisid kunstimuuseumist Pallas mõned maalid. Näiteks meeldis mulle Karin Luts´u (1904-1993) ,,Õnnesaar". Maal on õli lõuend
Retsensioon Käisin Kumu Kunstimuuseumis 2 märtil koos Agnes Lillemetsaga. Eesti Kunstimuuseumi peahoone asub Tallinnas Kadriorus. Hoonesse pääseb Kadrioru poolt (esimesele korrusele) ning Lasnamäe poolt (teisele korrusele).Meie sisenesime Kadrioru poolt ja jõudsime esimesele korrusele. Muuseumi sisenedes saime Kunstimuuseumi kleepsud, mis pidime kleepima omale nähtavasse kohta. Muuseum nägi nii väljast kui seest väga ilus välja. Selle kleepsuga saime õiguse minna 5 korrusel näitust vaatama
Kadrioru kunstimuuseum Juhkam Juhan Sissejuhatuses kadrioru lossist endast. See on kavandatud ja ehitatud Vene tsaari Peeter Esimese jaoks, Itaalia arhitekti N,Michetti poolt 1718 aastal.Ning selle peasaal on põhja euroopa üks ilusaimaid barokkarhitektuuri näiteid. Käisin Kadrioru kunstimuuseumis 24. Septembril, sest sissepääs oli tausta, sellepärast pole ka piletit ette näidata. Aga kui ausalt öelda siis mulle need maalid mis seal olid väga huvi ei pakkunud, kuna suurem osa neist olid portreed mis ei ole eriti „lummavad“ . Silma jäi mul kaks maali esimene Ivan Šiškini „Männimets“ kui ma õigesti mäletan, sest märkmeid ma ei teinud ja teine oli portree Peeter Esimesest. Aga need nendeks. Rohkem mulle meeldisid see suure saali
Muuseumist Kadrioru kunstimuuseum tutvustab, säilitab ja kogub vanemat väliskunsti peamiselt Lääne- Euroopa ja Vene maali, graafikat, skulptuuri ja tarbekunsti. Muuseum asub Tallinnas Kadriorus, Vene tsaar Peeter I suveresidentsiks ehitatud barokklossis (Weizenbergi 37, 10127 Tallinn). Miks tahad minna ? Kadrioru kunstimuuseumis näidatakse hulgaliselt kuulsate vene kunstnike töid, tehakse kunstilise mänge. Toimuvad erinevad näitused ja etendused erinevates stiilides. Kardioru loss on juba ise üks vaatamisväärsus, mida vaadata ja uurida. Ermitaazi Kunstimuuseum Muuseumist Peterburi linnas Neeva jõe kaldal asuv Ermitaaz on üks maailma suurimaid ja vanimaid muuseume. Kogu Talvepalee Venemaa tsaaride residents ja veel 5 ajaloolist ehitist, mis on
Amandus Adamsoni Koit ja hämarik Inspiratsioon skulptuuriks on pärit Friedrich Robert Faehlmanni müütilisest kunstmuistendist "Koit ja Hämarik" mis esmatrükk oli 1840. aastal. Amandus Adamson tahus skulptuuri 1895. aastal pirnipuu pakust, ning kandis pinnale vaha. Skulptuuri kõrgus on 78.5 cm; laius: 31.0 cm ning sügavus: 29.0 cm. Originaal on tänase päevani heas seisus ning on näitustel Eesti Kunstimuuseumis. Skulptuur on ümarplastiline ning dünaamiline. Teos koosneb kahest figuurist, tiibadega meesakt sammuvas poosis, vasakus käes tõrvik, parema käega embamas tiivulist naisfiguuri. Skulptuuril kujutatud kehad on realistlikud (kui tiivad välja arvata) ning proportsionaalsed. Skulptuuril pole praktilist otstarvet. Skulptuur on metafoor päikse tõusule ja loojangule, täpsemalt jaanipäevale mil on aasta lühim öö. Just selle üürikese öö hetke on autor meile edasi andnud,
Eduard Wiiralt Viinistu Kunstimuuseum Elina Rosenbaum 7.A Tallinna Tehnikagümnaasium Viinistu Kunstimuuseum Asub väikses kalurikülas,endises kalatööstus hoones. Avati 2002.aastal. Asutaja Jaan Manitski. Viinistu Kunstimuuseumis asuvad erilised silindri kujulised näitusesaalid. Eduard Wiiralt Eduard Wiiralt kodanikunimega Eduard Viiralt. Sündis 20. märts 1898. Suri 8. jaanuar 1954. Peamiselt tegeles graafikaga kuid ka maalikunstiga. Terve tuba täis Wiiraltit Viinistul oli terve ruum pühendatud Wiiraltile. TEOSEID : Lamav tiiger Minu lemmik teos Minu lemmik on ,,Lamav tiiger". See teos on mu lemmik, sest arvan, et see teos ühitb minuga.Tiiger on kiskja ja
Mõisted 1) proffessionaalne kunst vastava eriala diplomi omandanud kunstniku poolt loodud teos(maal, graafika, arhidektuur, skulptuur jne) Näited: a) Leonardo Da Vinci ,,Mona Lisa." Töö asub Prantsusmaal kunstimuuseumis Louvre[Lu:vr] b) Evald Okas, Elmar Kits ja Richard Sagrits Estonia teatrisaali laemaal. c) Yuri Gorbachev ,,Kõndiv tiiger" (1999.a.). 2) iseõppinud autorite kunst Näited: a) Toomas Vint autoportree ,,Hetk" b) Herlet Evisto pulmamaalid. c) Edgar Valter ,,kullast vilepill" 3) Marinist meremaalija a) Aili Vint ,,kivine meri" b) Ivan Aivazovski ,,üheksas laine" c) William Turner ,,kuutõus mere kohal"
Kristjan Raua muuseum Kumu kunstimuuseum Kumu fuajee 1991. aastal hakati uuele muuseumihoonele asukohta otsima. 5. detsembril 1991. aastal otsustas Tallinna linnavolikogu rajada hoone Kadriorgu. 1993.1994. aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitis Soome arhitekt Pekka Vapaavuori Hoone ehitust alustati 2002. aastal ja uksed avati 18. veebruaril 2006. Muuseumi uues peahoones, Kumu Kunstimuuseumis, on ulatuslik eesti kunsti püsiväljapanek. Sealt võib leida: Sõjajärgsete aastate kunsti Sotsialistlikku realismi Erinevaid suundumusi rahvuslikus maalikoolis ja graafikas ning Privaatselt toimunud kunstieksperimente Eesti Kunstimuuseumi raamatukogu kogub eesti kunsti tutvustavaid väljaandeid. Eelistatavamad suunad raamatute komplekteerimisel: Maailma kunstiajalugu stiilide ja voolude kaupa
Töös on näha pehmust ja hajusust, õhuke värvikiht ja napid toonid Asukoht Norton Simon Museum, Pasadena Venise, La Piazetta Graafika Hando Mugasto "Päevauudised„ (1936) Tehtud ühes toonis, väga korrektsete liigutustega valmistatud. Puugravüür paberil Müüdud Eestis 1101.00 krooniga Päevauudised Graafika Louis Höflinger "Inglisild Tartus„ Tehtud litograafiaga ehk kivitrükiga Asukoht Eesti kunstimuuseumis Inglisild Tartus Tarbekunst Keraamika Klaasikunst Metallehistöö Nahkehistöö Puitehistöö Sepis Tarbegraafika Tekstiilikunst Vaibakunst Tarbekunst Keraamika Merike Christensen Merike Christenseni iseloomustab väga äratuntav ja isikupärane stiilitunnetus. Maastikul ja loodusel on tema teostes väga oluline koht. Merike Christenseni looming Tarbekunst Tekstiilikunst
KUMU Retsensioon LEPO MIKKO Kairi Kas e m a a Tallinna Täiska sv a n ute Gü mn a a siu m 11.A TALLINN 2008 Täna 23.07.08 käisin KUMU Kunstimuuseumis. LEPO MIKKO Maalikunstnik Lepo Mikko (Leonid Mikk) sündis 01.12.1911 Viljandimaal Arukülas taluniku perekonnas. Suri 06.12.1978 Tallinnas. 1. Pildi pealkiri on ,,Perekond´´ 1942 a. (Õli) Pildil on näha naist sülelapsega, meest kes tõmbab piipu ning tagapool on näha meest kes teeb tööd. Tundub nagu naine riidleks mehega kes piipu tõmbab. Tegevus toimub maakohas
Konradi tabas tuberkoloos, millesse ta hukkus. Konrad Mägi kunstnikuna olles maalis ta ohtralt maale. Konrad Mäge (18781925) võib pidada eesti kunsti imeks. Talle oli loominguaega antud ligikaudu 18 aastat, mille järel võis tema pärandi hulka arvata vähemalt 400 maali (eelkõige maastikud, aga ka portreed, natüürmordid ja figuraalkompositsioonid). Tuntud on ta ka kui üks kunstiühingu Pallas asutajaid. Kõige enam maalis ta Eesti loodusest maale. Ka meie kunstimuuseumis Kumus on Konrad Mäe maale üleval. Kõige enam meelib mulle maal "Norra maastik". Ta lõi oma erilise maastikukooli, sugereeris hulkadele oma loodustunde, oma värviilma, oma kunstilise ilmamõistmise ja vastuvõtlikkuse.
Kunstnikud keskendusid mere ja taeva uurimisele, sest just neid motiive maalides oli hõlbus kahtluse alla seada Lääne maalikunsti üht aluspõhimõtet ruumi konstrueerimist rangete perspektiivireeglite järgi. Natuur ahvatles kunstnikke Barbizoni külla, innustas inglise maastikumaalijate armeed ning tõstis tasapisi huviorbiiti ka Normandia. Vabas õhus maalides sai paremini edasi anda maastikuvaatest inspireeritud vahetut muljet. Minu arvamus Käisin Kumu kunstimuuseumis vaatamas näitust, mille nimi oli Normandia maalijad. Kuna olen ise Normandias käinud ja näinud sealseid ilusaid mereäärseid kohti ja muud loodust, siis oli see näitus mulle väga tuttav. Maalidelt jäid mulle silma, et nendel kujunesid välja tüüpilised vaated. Tihti oli kujutatud mereteemalisi asju. Näiteks purjekaid, sadamaid, kalureid. Paljudel piltidel oli seos merega. Palju oli kujutatud ka mererandu, suvituskohti ja jõekaldaid
ettekujutus, mida selles kõrgete lagedega majas õieti tehakse. Riigikogus langetatakse tähtsaid otsuseid. Need asjad, mille üle vaieldakse võivad tuua riigile ja üksikisikutele nii kasu kui ka kahju. Igaühele on vajalik riigikogu olemasolu. Rahvale on tähtsad mõlemad, nii poliitilised valdkonnad kui ka kunst. Seega kunstil on samuti tähtis roll elus. See on see, mis harib inimest. Eestis on selliseks hariduskeskuseks KUMU. Selles Eesti kunstimuuseumis tehtakse samuti tööd. Milleks on meile, inimestele seda kunsti vaja üldse ?Kunst paneb tööle inimeste fantaasia. Samuti on ka kunstil suur ajalooline taust. See on mänginud maailmas suurt rolli juba sajandeid. KUMUst saab teadmisi laialdaselt kunstivallas. Iga inimene, kel on vähegi austust maalide või skulptuuride vastu, käib aeg-ajalt sellistes kohtades nagu on KUMU. Maailmas on kunst levinud laialdaselt. Paljud inimesed tahavad sellega tegeleda
aasta lavastuses "Traviata" ja 1963. aasta lavastuses "Minu veetlev leedi". Tema rahvarõiva motiivides kostüümides on laulupidudel esinenud mitmed koorid ja koorijuhid. Kaarma oli hinnatud rahvarõivaste restaureerija, kelle teeneid kasutasid nii Eesti, Soome kui ka Venemaa etnograafiamuuseumi d. Paljud tema restaureeritud rahvarõivad ja loodud kostüümid on tänapäeval hoiul Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Kunstimuuseumis ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis. Koos Aino Voolmaaga oli Melanie Kaarma 1981. aastal ilmunud ja tänaseni nõutud teatmeteose "Eesti rahvarõivad" autor. Samuti osales ta Eesti entsüklopeedia rahvarõivaid ja ajaloolisi kostüüme kujutavate värvitahvlite kujundamisel. Ta suri 26. augustil 2009 ja maeti sama aasta 28. augustil Tallinna Metsakalmistule abikaasa Voldemar Kaarma kõrvale.
Luulik Kokamäe loomingu kõrgaeg oli 1970-80ndad, mil kujunesid välja impressionistlik maalilaad ja meelisainestik. Seda perioodi iseloomustavad avarad ja valgusküllased maastikud rahulikes poosides figuuridega: Rauge õhtu 1974 (EKM), Epp orhideega 1976 (EKM), Epp 1978 (EKM), Pierrot öö 1980, Kevadõhtu 1980, Jaanipäeva paiku 1981 (erakogus) jne. 1981 sai ta Konrad Mäe nimelise kunstipreemia. Hulgaliste näituste seast on meeldejäävamad 1979. a. Eesti Riiklikus Kunstimuuseumis ja 1991. a. Tartu Kunstimuuseumis asetleidnud näitused. Kasutatud kirjandus www.google.ee www.wikipedia.com www.navitrolla.ee www.eppmaria.ee
Indrek Hirv Indrek Hirv sündis 15. detsembril 1956. aastal Raplamaal Kohilas maalikunstnik Louis Paveli ja graafik Helgi Hirve pojana. Alg- ja keskhariduse sai ta Tartus ja lõpetas Tallinnas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi keraamika alal. On töötanud õpetajana Tartu Kunstikoolis ja konsultandina Tartu Kunstimuuseumis. Samal ajal töötas ta ka Hollandis raadiojaama ,,Vaba Euroopa" korrespondendina. Ta on nii Kunstnike Liidu (1985) kui ka Kirjanike Liidu (1991) liige. Graafik ja portselanimaalija Indrek Hirv tuli otsustavalt visuaalse kunsti maailmast luulesse paarkümmend aastat tagasi, kui ta 1987. aastal avaldas debüütkogu UNERAEV. Sellest ajast on tema luulekogud ilmunud regulaarselt aasta- paarise intervalliga: kahte kümnendisse
aprillil Peterburis. Tema aluse eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Elukäik 18351837 Viljandi elementaar- ja kreiskool 18391846 omandas Csises maalermeister Faberi töökojas maalrikutse 18481855 Peterburi Kunstide Akadeemia. Esialgu õppis õhtuklassis joonistamist, hiljem Markovi juhendamisel maalikunsti, lõpetas akadeemia ajaloomaali alal mütoloogiaainelise teosega "Herakles toob Kerberose põrguväravast" (1855, õlimaal). Teos on Eesti Kunstimuuseumis ja selle eest pälvis Johann Köler väikese kuldmedali. 1857 täiendas end välismaal. Läks Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias. 1858 reisis üle Alpide ning läks Milano, Genova ja Firenze kaudu Rooma, töötas ühes eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika 18571859 esitles kompositsiooni "Kristus ristil" (õli, Eesti Kunstimuuseum), mis 1859. aastal sattus Rooma kunstinäitusele
Keivin Kumu Kunstimuuseum 19. novembril läksime Tallinnasse Kumu Kunstimuuseumisse. Kumu Kunstimuuseum on Eesti Kunstimuuseumi peahoone Tallinnas Kadriorus. Kumu on koduks kahele eesti kunsti põhikogule: klassikalisele kollektsioonile 18. sajandi lõpust Teise maailmasõja lõpuni ja Nõukogude Eesti kunstile perioodist 19451991. Hoonesse pääseb Kadrioru poolt (esimesele korrusele) ning Lasnamäe poolt (teisele korrusele). Meie sisenesime Lasnamäe poolt ja jõudsime teisele korrusele. Muuseumi sisenedes saime Kunstimuuseumi kleepsud, mis pidime kleepima omale nähtavasse kohta. Muuseum nägi nii väljast kui seest väga ilus välja. Algul lubati meil umbes 45 minutit ise igal korrusel ringi vaadata. 2. korrusel oli suur saal, hariduskeskus, raamatukogu, raamatu- ja keraamikapood ning restoran. Sellel korrusel käisin ma ainu...
Jaan Elken "Kajakas" Peter Paul Rubens "Vikerkaare maastik" "Kajakas" ja "Vikerkaare maastik" sarnasused Mõlemal materjaliks lõuend õlimaalid Erinevused "Vikerkaare maastik" "Kajakas" (1982) (1636) Hüperrealism Maastikumaal Eesti Kunstimuuseumis 135 x 150 Great Gallery, Londonis 135,6 x 235 Teoste võrdlus Jüri Arrak "Jüri võitlus lohega" Diego Velazguez "Innocentius X portree" Sarnasused Mõlemad pildid kuuluvad maalikunsti kategooriasse. Mõlemal pildil on kujutatud inimesi. Erinevused
ja võimsate fantaasiapiltide loomiseni. Goya kunsti peategelane on eelkõige inimene, autor rõhutab portreede kaudu inimese olemuslikke jooni ning sisemaailma. Nägu on portreteeritava südametunnistuse metafoor, mille läbi mõtiskleb kunstnik inimese olemuse üle.Ta oli nii kuulus, et võis endale lubada maalidel varjamatult esile tuua kuningliku perekonna piiratust, rumalust ja inetust. Tänapäeval asuvad paljud tema maalid Madridi Prado kunstimuuseumis. Õukonnamaalija kohalt lasti ta lahti 1815. aastal inkvisitsiooni nõudel hoopis oma maali "Alasti maja" tõttu, mis oli maalitud ajavahemikus 1797--1800. See oli esimene teadaolev maal kristlikus kultuuriruumis, kus oli kujutatud naise katmata häbemekarvu. Arvukate õukonnaportreede kõrval on Goya loonud suure hulga teoseid, mis on pühendatud hispaanlaste vabadusvõitlusele napoleoni vägede vastu ja vallutussõdade vastu üldse. Süngeid muljeid sõjast Prantsuse vägedega kujutas ta
Enam ei omanud tähtsust, mis seisusest sa olid, vaid see, mis sinu ,,story" oli. Väga kaunid olid ahjud, mis olid kaunistatud siniste mustritega. Need on nagu omaette kunstiteosed, mis sulandusid ülejäänud maalide ja kunstiesemetega ruumides. Mulle väga meeldis ekskursioon Kadrioru lossi ning ma arvan, et me oleksime pidanud rohkem rääkima kunstist ja kunstisuundadest ajalootundides, kuna kunst omab suurt tähtust meie ühiskonnas ja ajaloos. Meie giid Kunstimuuseumis oskas väga hästi rääkida igast ruumist ja sellest, mida võis seal näha. Mulle meeldis, et ta küsis, mida meie arvasime maalidest ning mida kunstnik tahtis selle maaliga öelda. Temast oli ka meeldiv, et ta küsis, mida meie teame Vene valitsejatest ja Kadrioruga seotud ajaloost. Kokkuvõtteks tahtsin Teid, õpetaja Maia Masing, tänada, et Teil oli aega ja viitsimist meiega Kadrioru Kunstimuuseumisse tulla ekskursioonile. 8A klassil, ja ma usun, et
Oma silm on kuningas Näituse pealkirjaks oli ,,Aivazovski. Ideaali otsinguil". Näitus oli osa Kadrioru 300. aastapäeva tähistavast programmist. See oli pühendatud Ivan Aivazovski 200-daks surma aastapäevaks. Külastasin näitust 21. Märtsil 2018 kell 14.00 Kadrioru kunstimuuseumis. Näitusel eksponeeriti Ivan Aivazovski 39 vapustavat meremaali. Ivan Aivazovski (29. juuli 1817 19. aprill 1900) oli Armeenia päritolu Venemaa maalikunstnik, kes maalis põhiliselt merd ja taevast. Ta maalis üle 6000 maali ja tal oli elu jooksul 120 personaalset kunstinäitust. Näitus hõlmab suures plaanis ajalugu ja loodust. Minu lemmikmaaliks oli ,,Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset". Aivazovski maalis selle õlimaali 1885. aastal
Retsensioon Aasta 2012 on olnud väga eriline. Kevadel käisin Londoni National Gallery's ja Tate Modernis, suve algul Peterburi Ermitaazis ja augustis Tallinna Kumu kunstimuuseumis. Külastasin 14. augustil näitust ,,Romantiku pilguga. Hollandi ja Belgia 19. sajandi maalikunst Jef Rademakersi kogust". See oli üllatav avastus, mis tõi kaasa palju toredaid emotsioone. Kuigi olen käinud päris paljudes kohtades romantismi maale uudistamas, jäid hollandi vaated merele eriti hinge. Maalid ise pärinevad ajavahemikust 18401855, mil romantiline loodustõlgendus põimus Napoleoni sõdadele järgnenud biidermeierajastu kodukollet ja perekonda armastava elustiiliga.
asuvad kalmukujundused (sambad) H. Namsingi, perek. uusmanni, Hans Vinnali ja kunstnik Kuno Veeberi kalmul; Jakob Tamme büst Väike-maarjas, August Kitzbergi hauasammas Tartus Raadi kalmistul ja C. R. jakobsoni hauamonument Kurgjal. Metskits on Jaan Koorti 1929. aastal valminud pronksist skulptuur Tallinnas Nunne tänava haljasalal.Aastal 1929 valas skulptor Jaan Koort kolm metskitse skulptuuri. Üks kuju asub Moskvas,teine Eesti Kunstimuuseumis ning üle 60 aasta väljas seisnud skulptuuri hoitakse varjul Tallinna linnamuuseumis. Nunne tänaval on koopia, sest originaal langes korduvalt varguse ohvriks.
Kettaheitja-Discobolus Ettekanne Myron oli Atika maakonnast Eleutheraest pärit Vana-Kreeka üks parim skulptor ja pronksivalaja, kes elas 5. sajandil eKr. Myron elas suurema osa oma elust Ateenas, kus ta õppis skulptuuri valmistamise kunsti Ageladaselt. Myron töötas aastatel 480-440 eKr ning seda peamiselt Ateenas ja Olümpias. Ta oli nende Vana-Kreeka skulptorite hulgas, kes hakkasid kunsti, ka skulptuuri, muutma rohkem looduslähedasemaks ja realistlikumaks kui see enne oli olnud. Erinvevalt teistest Vana- Kreeka kunstnikest kasutas ta aga marmori asemel hoopis rohkem pronksi, sest marmor ei vastanud enam tema nõudmistele. Ta soovis hakata kujutama inimesi keerukamates poosides ning ainult ühele jalale toetudes. Sellises asendis oleks marmorskulptuur kaotanud tasakaalu või lihtsalt murduma hakanud. Tema suurimaks saavutuseks peetakse keerulise pronksi...
vabagraafikat siis veenvas ja uudses võtmes. Kasutades leidlikult serigraafiatehnika võimalusi, lõi ta pilkupüüdvaid, hüperrealismi äärealale kuuluvaid teoseid. Kui tema 1980. aastate esimese poole plakatid loeti juba järgneval aastakümnel loomisaastate tippteoste hulka kuuluvaiks, siis vabagraafika puhul on sellelaadse tunnustamiseni jõudmiseni läinud enam aega, kuid et see pole jäänud tulemata, selles veenab meid Kumu kunstimuuseumis äsjaavatud valiknäitus „Külm pilk. Hüperrealismi variatsioonid Eesti kunstis“, kus Ülo Emmuse tosed on väärilise koha leidnud. Viimased kaks aastakümmet on Ülo Emmus pühendanud raamatukujundusele. Tema heatasemeliselt teostatud kaanekujundused ilmestavad paarisada raamatut, millest põhiosa on ilmunud kirjastuse Eesti Raamat väljaandel. 4 LISAD Lisa 1
-T. Annus, J. Arro, E. M. Kokamägi, R.Rajangu, E. Kask, A. Juurak, A. Tali, R.Kurvitz jt.), 7.Kümnendi lõppu märgivad juba ka esimesed olulisemad kontaktid rahvusvahelise kunstiga, eeskätt muidugi Soome kaudu. Nõukogude riigil oli nendel aastatel tähtsamaid probleeme kui eesti kunst; see andis meile vabadusi, mida veel kümmekond aastat varem „realistliukult” mõtlev inimene endale ette ei oleks kujutanud. 1989. aastal avati Soomes Pori Kunstimuuseumis eesti kunsti ülevaatenäitus „Struktuur ja metafüüsika”, mis oli esimene sõltumatutel alustel valitud näitus Läänes pärast 1940. aastat.
´´ Kunst on niivõrd suur mõiste, et me ei märkagi kuidas see meie elu mõjutab. Ringi vaadates võib täheldada, et igal pool meie ümber leidub osake kunsti. Inimesed kannavad kunsti, loovad kunsti ja tegelevad kunstiga. Kunsti ledub maalides, romaanides, muusikas, tantsudes, arhitektuuris ja veel paljuski muus. Mina arvan, et millegi loomingulisega tegelemine kunsti näol on iga inimese jaoks hariv. Kõige suurem kokkupuude kunstiga maalide näol oli mul Kumu kunstimuuseumis. Juba väliselt hakkab see silma oma arhitektuurilt, mis on samti osa kunstist. Seal käies jäid mulle mõned kunstnikud ja nende maalid pikaks ajaks meelde. Eesti kunstinikutest on mul kaks lemmikut esimeseks neist võib pidada Eduard Viiraltit. Minu kaks tema lemmikut maali on ´´Lamav tiiger´´ ja ´´Põrgu´´. Teine mu lemmik Eesti kunstnik, kes mulle Kumust meelde jäi oli Johann Köler. Tema poolt tehtud maalidest on mul samuti
rännates, ei saa ma enda ümber kostvast suminast ja nähtavalt informatiivsetest siltidest eriti täpselt aru. Seda tervikut võib seedida kui kunstiteost – sumin kõrvadele on nagu muusika, mida esimest korda kuulen ja ei oska kaasa ümiseda; teeviidad, sildid need on justkui hoopis mõne tänapäeva sotsiaalset kunsti vilelva looja kätetöö. Kui juba nii palju seoseid võib leida kunsti ja keele vahel ainuüksi tänavapildis, siis sukeldudes tõelisesse kunstimaailma, kus kunstimuuseumis, kontserdil või tantsuetendusel kõnetab autori teos meid isiklikult.. Muusikat kuulates või mängides tekib mul omaette jutustus, mille võiks vabalt paberilehele kirja panna. Küsimus on aga selles, kas läbi sõnade või helikunsti on kergem seda teistele edasi anda, et ka kuulajatel või lugejatel tekkiks isiklik kujutelm, sama kehtib ka tantsuga. Tantsus on muusika, mis annab põhilise meeleolu, žestid ja grimmassid- emotsiooni, lavakujundus- teadmise asukohast
1998-1999 Triennale of 100 Cities´98, Poola; Lebork Regional Museum; Debica Gallery of the Town Cultural Centre; Sucha Beskidzka Town Cultural centre; Busko - Zdrój Art Exhibitions Bureau 1997 INVASION Saaremaa Biennaal´97 Kuressaare 1998 Encuentro De Mini Expresión Galeria D.E.X.A , Panama 1998 Kursi Koolkond Tartu Kunstimuuseumis ja Narva Kunstigaleriis 1998 Eesti Kaasaegsete Graafikute näitus Sidney SCA galeriis, Austraalia 1998 Rauma Biennale Balticum´98, Rauma Kunstimuuseum, Finland ja Gdanski "Wyspa" galerii, Poola 1998 Rahvusvaheline Kunstibiennaal "Citta Di Locri" Locri, Itaalia 1998 Tallinna X Graafikatriennal 1998 Kaliningradi Graafikabiennaal, Venemaa 1998 VALIKUVABADUS Tallinna Kunstihoones
Kunstiteose põhjalik analüüs 1. Faktiline materjal Autor: Gustav Klimpt Valmimisaasta: Alustas 1908.aastal, kuid muutis hiljem 1915./1916. aastatel Teose pealkiri: Ingliskeeles ’’Death and Life’’, eesti keeles ’’Surm ja Elu’’ ning saksa keeles ’’Tod und Leben’’ Materjal ja tehnika: Tegemist on õlimaaliga lõuendil Suurus: 178 x 198 cm Asukoht: Viini Leopoldi Kunstimuuseumis (Austria) Vool: Juugend ehk Art Noveau Žanr: Allegooriline maal 2. Sisuline analüüs ’’Surm ja Elu’’ puhul on autoriks kuulus Austria kunstnik Gustav Klimpt, kelle teoseid olen ma alati kõrgelt hinnanud. Sel sügisel oli mul viimaks õnn näha iseenda silmaga oma ühte lemmikut maali Viini Leopoldi Kunstimuuseumis. ’’Surm ja Elu’’ on üpriski suuremõõtmeline õlimaal, mille suuruseks on nagu eelnevaltki mainitud 178 x 198 cm.
KUMU, Johann Köler Mina käisin 29. Oktoobril Eesti Kunstimuuseumis külastamas Johann Köleri maalide näitust. Näitusel oli üleval Johanni 7 tööd. Johann Köler sündis 8. märtsil 1862 Viljandimaal, Suure-Jaani kihelkonnas. Õppis Kunstiakadeemias maalikunsti. Tegi täiendusreise läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimisega ja esines oma töödega. Johann Köler suhtles eesti edumeelsete haritlastega ja osales rahvusliku liikumise üritustes, sh. 1864. aastal
Minu muuseumi külastus Käisin Eesti Kunstimuuseumis Kumus. Tegelikult käisime kogu klassiga seal, selle reisi korraldasid meie klassijuhataja Ursula ja kunstiajaloo õpetaja Kaja. Täpsemalt käisime seal 18.november. See oli äärmiselt huvitav, kuna selles muuseumis ei ole ma ennem käinud. Kumu on kaasaegne multifunktsionaalne kunstimuuseum, mis koondab endasse näitusesaalid, erinevaid võimalusi pakkuva auditooriumi ning noortele külastajatele ja kunstihuvilistele mõeldud hariduskeskuse
Tallinna Nõmme Gümnaasium Tallinna XV Graafikatriennaal 'Armastuse, mitte raha pärast' Arvustus Mart Linnas 12a klass Tallinn 2011 Külastasin 16. aprillil KUMU kunstimuuseumis Tallinna XV Graafikatriennaali "Armastuse, mitte raha pärast". Näitusel oli väga erinevaid töid: fotosid, fotomontaaze, maale. Samuti leidus ka tarbekunsti alla kuuluvaid teoseid. Triennaalil oli esindatud 35 maa kunstnikud, tähelepanu oli siiski baltimaade kunstile. Näitus on avatud kaasaegse kunsti kõige uuematele suunndadele, kaasab videot, performance'it ja erinevaid trükimeediume. Kunstinäituse pealkiri pidi viitama sellele, et kunsti tehakse kire, mitte raha pärast.
ümber kunstimuuseumiks, mis kujul on ta ka tänapäeval. Lossi peasaal on üks uhkemaid Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri näiteid, mis on niivõrd hästi säilinud. Lisaks on muuseumis säilinud ka mitmed ahjud, kahjuks aga puuduvad uhked näited sisustusest, sest enamus mööblid toodi siia tulles Venemaalt kaasa ja ülejäänu on kahjuks hävinenud. Ometi ´mängib kompleks suurt rolli kunstis. Lisaks aiale ja majale ise, on lossil ka mitmeid kõrvalhooneid. Kadrioru kunstimuuseumis võib näha ka mitmeid maale ning sageli on võimalik näha ka külalisväljapanekuid. Angelika Kauffmann Kauffmann (1741-1807) oli Sveitsist pärit kunstnik. Omal ajal oli ta üsna hinnatud ja seetõttu ka piisavalt jõukas. Maalimisalase õpetuse sai ta oma isalt. Angelika oli imelaps. 13- aastaselt tüdrukult soovisid portree saada mitmed tähtsad tegelased. Ta oli ka muusikaliselt andekas ning pidi tegema valiku, mis alal jätkata
Tallinna Nõmme Gümnaasium Tallinna XV Graafikatriennaal 'Armastuse, mitte raha pärast' Arvustus Mart Linnas 12a klass Tallinn 2011 Külastasin 16. aprillil KUMU kunstimuuseumis Tallinna XV Graafikatriennaali "Armastuse, mitte raha pärast". Näitusel oli väga erinevaid töid: fotosid, fotomontaaze, maale. Samuti leidus ka tarbekunsti alla kuuluvaid teoseid. Triennaalil oli esindatud 35 maa kunstnikud, tähelepanu oli siiski baltimaade kunstile. Näitus on avatud kaasaegse kunsti kõige uuematele suunndadele, kaasab videot, performance'it ja erinevaid trükimeediume. Kunstinäituse pealkiri pidi viitama sellele, et kunsti tehakse kire, mitte raha pärast.
Valga gümnaasiumis 19241929. 19291938 õppis Kangro Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse eriala, lõpetades magistrikraadiga cum laude. Ta kuulus üliõpilasseltsi Velesto Kangro oli ülikooli teaduslik stipendiaat, assistent ja õppeülesannetetäitja. Aastatel 1943 1944 töötas Kangro Vanemuise teatri dramaturgina. 1944. aastal põgenes Kangro Soome kaudu Rootsi. Järgnevalt töötas Kangro Värmlandi muuseumis Karlstadis arhiivitöölisena ning alates 1946 Lundi Ülikooli kunstimuuseumis fotograafina. Aastast 1950 elas ta Lundis, toimetades kultuuriajakirja "Tulimuld" ja juhtides tegevdirektorina Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastust. Ta oli seotud ka väljaannetega "Eesti sõna" (1942), "Puhkus ja elurõõm" (1943), "Kodukolle" (1945), "Stockholms-Tidningen" (1946). Kangro on kasutanud erinevaid pseudonüüme: Antsla Pännu, Herbert Viipilt, Joonas Taavet, Josef Tsaxtinis, Kroonik, O. J., Oskar Jooniste, Taavet Valler. Bernhard Kangro suri 25. märtsil 1994 Rootsis.
PILDILEHED PETER PAUL RUBENS (1577-1640) Naise portree, 1608, õlimaalitehnika *asub Bukaresti Kunstimuuseumis Rumeenias *maal on süngetes tumedates toonides, peamiselt on kasutatud musta *pildi olulisimat, naist, on peaaegu võimatu taustast eristada, sest piirjooned sulanduvad tausta *silma torkavad taustal olev ümarkaare-kujuline avaus ning naisterahva moodne krae Püha Sebastian, 1618, õlimaalitehnika *asub Berliinis Gemaldegaleriis Saksamaal *kohe torkavad silma 5 noolt, mis mehe keha on läbinud
20. sajandi kunstiteos Mina valisin oma kunstiteoseks Paul Delvaux’i õlimaali "Magav Veenus", mille kunstnik sai valmis aastal 1944. Maal jäi mulle silma kui külastasin Kumu Kunstimuuseumis näitust, kus eksponeeriti Delvaux’i teoseid. Mind köitis maalides peituv müstilisus ja ilu, mis tegid teosed väga meeldejäävaks ja elavaks. Paul Delvaux elas aastatel 1897-1994, ta oli Belgiast pärit sürrealist, kelle maalide tunnuslikeks elementideks ja meeldejäävateks kujunditeks on öised stseenid, müstilised somnambuulsed naisfiguurid ja antiikse arhitektuuriga linnakeskkond. Oma maalidel kujutab
"Eesti matus" (lavastatud Eesti Draamateatris 2002; lavastaja Priit Pedajas "Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik) "Romeo ja Julia" "Adolf Rühka lühikene elu" (lavastatud Eesti Draamateatris 2005; lavastaja Ingomar Vihmar) "Teatriparadiis" (lavastatud Vanemuises 2006; lavastaja Ain Mäeots) "Aabitsa kukk" (lavastatud Eesti Draamateatris 2006; ise ka lavastaja) "Syrrealistid" (lavastatud Viinistu kunstimuuseumis 2006; lavastaja Hendrik Toompere juunior) "Voldemar" (lavastatud Eesti Draamateatris 2007; lavastaja Merle Karusoo) Stsenaariumid ·"Setu vurle küüsis" (1993) ·"Keegi veel" (1997) ·"Tom ja Fluffy" (1997) ·"Libarebased ja kooljad" (1998) ·"Saamueli Internet" (2000) ·"Lotte" (2000) ·"Lepatriinude jõulud" (2001) ·7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) Tunnustused ·1993: Lutsu huumoripreemia ·1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia ·1998: Friedebert Tuglase
annaabi.ee 
