Geomeetriline optika-on optika osa, milles uuritakse valguse levikut läbipaistvates keskkondades valguskiire mõiste alusel. valguskiir-on joon, mille sihis valgus levib. Langemisnurgaks nimetatakse nurka, mis moodustub langeva kiire ja langemispunktist peegelpinnale tõmmatud ristsirge vahel. Valguse murdumine on valguskiirte suuna muutumine nende läbiminekul kahe keskkonna lahutuspinnast. Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja keskkondade lahutuspinnale langemispunktist tõmmatud ristsirge vahel. prisma-ruumiline kujund ehk keha, millel on kaks põhitahku, mis on omavahel võrdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel. absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja-näitab teise ja esimese keskabsoluutse murdumisnäitaja suhet Kumerlääts on lääts, mis on keskelt paksem kui äärtelt nõguslääts on lääts, mille ääred on paksemad kui keskkoht. fookus- on punkt, kuhu koondub nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk. fookuskaugus- on läätse optilise kesk...
KUMERLÄÄTS Joonis 1. Kui ese asub kahekordsel fookuskaugusel, asub ka kujutis kahekordsel fookuskaugusel, kujutis on tõeline, esemega sama suur ja ümberpööratud (kasutatakse pikksilmas). Joonis 2. Kui ese asub fookuse ja kahekordse fookuse vahel, on kujutis kaugemal kui kaks fookust, kujutis on tõeline, esemest suurem ja ümberpööratud (kasutatakse kinoaparaadis, projektsiooniaparaadis). Joonis 3. Kui ese asub fookuses, siis kujutist ei teki. Joonis 4. Kui ese asub fookuse ja läätse vahel, siis on kujutis näiline, esemest suurem ja samapidine. (kasutatakse luubina). NÕGUSLÄÄTS Joonis 5. Ese asub kaugemal kui 2F. Joonis 6. Ese asub fookuses. Joonis 7. Ese asub fookuse ja läätse vahel. Nagu võib näha jooniselt 5-7, olenemata eseme kaugusest läätsest, on kujutis alati näiline, vähendatud ja samapidine.
Läätsed ja nende kasutusalad Mis on lääts? Lääts see on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätseks. Kumerlääts on keskelt paksem, nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast. Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus. Läätsesid kasutatakse nägemishäirete korrektsiooniks, näiteks lühinägelikkuse, kaugelenägelikkuse ja presbüoopia (vananemisest tingitud nägemise langus) korrektsiooniks. Enamik läätsedest on rangelt telgsümmeetrilised, prillide läätsed on ainult ligikaudselt sümmeetrilised. Nad on vormitud, et mahtuda umbes ovaalsesse, mitte ringikujulisse
Miks näeme kehi?? Kui nendelt tulev valgus meile silma satub Valgena kui peegeldab enamuse talle peale langevast valgusest Mustana kui neelab enamuse talle peale langevast valgusest Kiirus tühjuses300000 km/s Üks asi on teisest .... Opt. tihedamast keskkonnas on valguse kiirgus väiksem kui opt. hõredamas keskkonnas. Läätse opt tugevus nimetatakse läätse fookuskaugus pöördväärtust D= 1/f Millal on 1dptr on siis kui fookuskaugus on 1 m Positiivne on kumerlääts Negatiivne on nõgus lääts Lühinägelikkus kaugest esemest tekib terav kujutis võrkkesta ette (vaja nõgusläätse) Kaugnägelikkus lähedastest esemetest tekib terav kujutis võrkkesta taha (vaja kumerläätse) Värviline klaasfilterlaseb läbi seda värvi valgust milline ise on läbi ei lase peremees ootab kitselt raha sulane tema liha Vari täisvari tekib sinna kuhu valgus ei satu Poolvaripiirkond mida valgusallikas valgustab osaliselt
Läätsed Lääts on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätseks. Kumerlääts on keskelt paksem, nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast. Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus. Läätsesid kasutatakse nägemishäirete korrektsiooniks, näiteks lühinägelikkuse, kaugelenägelikkuse, presbüoopia (vananemisest tingitud nägemise langus) ja astigmatismi korrektsiooniks. Enamik läätsedest on rangelt telgsümmeetrilised, prillide läätsed on ainult ligikaudselt sümmeetrilised. Nad on vormitud, et mahtuda umbes
Paraleerne valgusvihk - Paralleelse valgusvihu saamiseks peab valgusallikas olema kasutusel skeem, kus kasutatakse kumerläätse (valguse tekitaja paikneb kumerläätse fookuses) või nõguspeeglit (valguse tekitaja paikneb nõguspeegli fookuses) Koonduv valgusvihk Koonduva valgusvihu jaoks on vaja, et paraleerne valgusvihk läbiks nõgus läätse, sest nõguslääts koondab valgust. Hajuv valgusvihk Hajuva valgusvihu jaoks on vaja, et paraleerne valgusviht läbiks kumerläätse, sest kumerlääts hajutab valgust.
Seda saab vaadelda näiteks difraktsiooni võrega. Difraktsioon on nähtus kus valgus paindub läbi avade või tõkete varju piirkonda. Paljud inimesed kasutavad prille, et oma nägemist parandada. Seda selle pärast, et inimene näeb tänu valgus aistingule ja prille on vaja, et parandada kas valguse koondumist või hajumist. Selleks on leiutatud lääts mis on läbipaistev keha. On olemas nõguslääts ja kumerlääts. Nõguslääts on hajutav ja kumerlääts koondav. Ning tänu sellele, kas hajutades või koondades valgust, näevadki inimesed paremini. Kuna valgus on elektromagnetlaine, siis on teada, et lainel on sagedus. Lihtsalt öeldes on laine sagedus see kui tihti tuleb uus laine ehk mitu lainet ühes perioodis tekib. Valgus laine sageduse saame välja arvutada väga lihtsalt. Selleks on vaja teada kiirust ja lainepikkust ning sagedus on nende kahe jagatis. Lisaks on võimalik ka valgus murduma panna
Füüsika arvestus Elektromagnetlainete skaala raadio,TV, ultralühilaine jne.(suurim lainepikkus, väikseim sagedus)/mikrolained/infrapuna/nähtav valgus/ultraviolett/röntgenikiired/gammakiired(väikseim lainepikkus, suurim sagedus) Elektromagnetlainete skaala (värvide järjestus) (400 nm) violetne, sinine, roheline, kollane, oranz, punane (700 nm) 00:0301:28 lainet iseloomustavad füüsikalised suurused - lainepikkus (lamta, 𝛌, Ühik: 1m, 𝛌=cf 𝛌=vf, 𝛌=cT)-naaberlaineharjade vahekaugus - sagedus (f, Ühik: 1Hz, f=c/𝛌 = 1/T = hc/A = E/h)-võngete arv ajaühikus - periood (T, Ühik: 1s, T = 1/f)-korduva muutuse tsükli kestus valguse dualistlik käsitlus *korpuskulaarteooria - valgus levib sirgjooneliselt, seda tõestab varjude teke *valguse laineteo...
läätsi kui vahendeid, mille abil on võimalik lõket süüdata. Tuld on võimalik teha kumerläätse abil ning järgnevalt tulebki juttu erinevatest läätsedest, nende valmistamisest ja rakendamisest. 1. Kumer- ja nõguslääts Lääts on läbipaistev optiline seade, millel on ideaalne või ligilähedane aksiaalne sümmeetria ning koondab või hajutab valgusallikast tulevaid kiiri. Eristatakse kahte erinevat liiki läätsesid, kumeraid ja nõgusaid. Kumerlääts on keskelt paksem ja koondab valgus, nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast ning hajutab valgust. Läätsena toimib kumerate pindadega läbipaistvast ainest keha siis, kui keha materjali murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna murdumisnäitajast. Koondav lääts tekitab tõelise ümberpööratud suurendatud või vähendatud kujutise või näilise päripidise suurendatud kujutise. Hajutav lääts annab näilise päripidise vähendatud kujutise. Kumeraid- ja nõgusaid
1. Elektromagnetlaine- elektri või magnetvälja muutus levib ruumis lainena 2. sagedus f võngete arv ajaühikus f=1/T 3. lainepikkus kahe lähima laine ühes ja samas faasis oleva punkti vaheline 4. kaugus 5. Elektromagnetlaine levib kiirusega ...3.10`8 m/s 6. Lainepikkuse ja sageduse vaheline seos lainepikkus vaakumis ja sagedus 7. omavahel pöördvõrdelised =c/f 8. Võnkeperiood T on väikseim ajavahemik, mille järel keha liikumine kordub. 9. Sageduse ja perioodi vaheline seos 10. Elektromagnetlainete skaala elektromagnetlainete järjestust lainepikkuse või 11. sageduse järgi. 12. Elektromagnetlainete põhiliikideks on- madalsagedus,raadiolained, mikro, 13. optiline kiirgus, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus,rõntgenkiirgus, 14. gammakiirgus 15. Valgus-elektromagnetlaine,mida inimese silm tajub 380-760nm 16. Valguse dualism-elektromagnetlaine,osakeste voog 17. Footon- elektromagnetkiirguse väikseim osake 18. Footoni energia (valem) E=hf h...
Valgus Valgus vajab energiat selleks et valgust tekitada. Valgus allikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Infravalgus(IV) Peale nähtava valguse kiirgavad valgus allikad ka nähtamatut valgust. Nähtamatu valguse ühte osa nimetatakse infravalguseks. Ultravalgus(UV) Pikemaajalisel päevitamisel hakkab nahk punetama ja tekib põletik. Naha punetamine on nahas tekkinud fotokeemiliste reaktsioonide tagajärg. Neid keemilisi reaktsioone kutsub esile ultravalgus. Ultra valgus on samuti nähtamatu nagu infravalguski. Maad kaitseb UV eest kõrgel atmosfääris olev osoonikiht. Valguse levimine Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valgus levib nii läbipaistvas aines kui ka tühjuses.Valguse levimine on füüsikaline nähtus. Valgus levib sirgjooneliselt. Füüsikas on kindel tähendus sõnadel valguskiir ja valgusvihk. Valgusvihu, mis moodustab teineteise eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valgusvihu, mi...
Lääts on läbipaistvast ainest keha mis koondab või hajutab valgust .Kasutatakse:prillis,fotokas,binokkel,mikroskoop.Läätsede pinnad on kerapindade osad.Läätsi liigitatakse:kumerlääts,nõguslääts.Läätsede optiline peatelg on läätse kerapindade keskpungte ühendav sirge .Optilise keskpunkti tähis O. Kumerlääts koondab valgust,nõguslääts hajutab valgust.Kumerläätse fookuseks F nim.punkti kus pärast kumerläätse läbimist valgusvikh koonub.Fookuse kaugus läätse optilisest keskpunktis sõltub:läätse kumerusest(mida kum.on lääts seda rohkem valgust ta koondab),sõltub läätse materjalist. Fookuskaugus f ühik on meeter O-F.Fookuskauguse määramine: Tuleb mõõta optilise keskpunkti(O)ja fookuse(F)vaheline kaugus. Optiline tugevus-nim.läätse fookuskauguse pöördväärtust,Tähistatakse
Läätsed Lääts- kõverpindadega piiratud läbipaistev keha, mis on ette nähtud valguse koondamiseks või hajutamiseks Kumerlääts- keskelt paksemad kui servas (koondab valgust) Nõgusläätsed- keskelt õhemad kui servast (hajutab valgust) Läätse fookus- punkt, kus koondub kumerläätse läbinud, optilise peateljega paraleelne valgusvihk Fookuskauguseks (1m) nimetatakse läätse keskpunkti 0 ja läätse fookuse vahelist kaugust Teravustamine ehk fookustamine tähendab ekraani ja läätse sellise vastatikuse asendi leidmist, kus kujutise detailid on võimalikult selgepiirilised Optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust (D=1/f) Optilise tugevuse ühik on 1 dioptria (1dpt) Optiliseks peateljeks nimetatakse joont mis läbib läätse fookusi Optiline keskupunkt on läätse keskel oelv punkt, mis asub optilisel peateljel võrdsel kaugus...
keskkonnas, seda optiliselt tihedam on keskkond. · Opt kk on kasutusel optikas ja see on läbi paistev aine või õhutühi ruum. · Valguse täielik peegeldumine - kui valgus läheb tihedamast hõredamasse keskkonda ja sellega ei kaasne murdumist,siis teatud langemisnurga korral tekib täielik peegeldus ja valgus peegeldub tihedamasse keskkonda tagasi. · Valguse murdumine valguse levimissuuna murdumine · Lääts a) Kumerlääts koondab valgust ja on keskelt paksem. b) Nõguslääts hajutab valgust ja on keskelt õhem kui äärtest. · Läätse opt peatelg on läätse keskpunkti läbiv sirge · Fookus Punkt, kuhu koondub paralleelne valgusvihk pärast kumerläätses murdumist. · Fookuskaugus kaugust läätse optilisest keskpunktist fookuseni nimetatakse fookuskauguseks. · Läätse opt tugevus - on FS, mis on fookuskauguse pöördväärtus
Lääts nim. Läbipaistvat keha, mille üks külg on kas kumer v nõgus Kumerlääts nim. Läätse, mis on keskelt paksem kui äärtelt, vaadates läbi kumeraläätse kaugele, näeme kujutist ümberpööratuna ja vähendatuna.lähedalt vaadates kujutis suurendatud ja õiget pidi. Valgusyades kumerläätse paralleelsete valguskiirtega koonduvad kiired pärast läätse läbimist ühte punkti e. fookusesse. Koodavlääts ja + lääts Nõguslääts nim. Mis on keskelt õhem kui öörtelt, hajulääts.vaadates läbi nõgusläätse näeme vähendatud ja õiget pidi kujutist. Valgustades nõgusläätse paralleelsete valguskiirtega hajuvad nad pärast läätse läbimist nii , et nende mõttelised pikendused koonduksid läätse ette ühte punkti- ebafookus. Tõeline kujutis- sellist kujutist saab tekitada ekraanile ning näha silmaga Näiv kujutis näeme ainult silmaga Eseme kaugus läätsest a Kujutise kaugus läätsest k Fookus kaugus f Kui on tegemist koondava läätsega siis f = + , kui nõgulääts...
Optika leiutised lääts Läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust Vanim tehislik lääts 640 eKr Kumerlääts keskelt paksem, koondab valgust Nõguslääts keskelt õhem, hajutab valgust Iseloomustavad suurused: fookuskaugus, optiline tugevus Pikksilmad, teleskoobid, mikroskoobid, fotoaparaadid Nägemise parandamiseks Luup Lühikese fookuskaugusega lääts, mille abil saadakse esemest suurendatud ebakujutis Kuni 25x suurendused 424 eKr vanimad tõendid luubitaolise eseme olemasolust Optiline Teleskoop Optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust Kasutatakse laialdaselt astronoomias, kuid ka binoklites, fotoobjektiivides jne. Hans Lippershey 1608 esimene teleskoop Kasutatakse infrapuna- ja ultraviolettkiirguse registreerimiseks Mikroskoop Optikariist, mis võimaldab näha väikesest objektist, mida enamasti inimsilmaga pole võimalik näha, suurendatud kujutist Valgusmikroskoop e. optiline mikroskoop leiutati ...
1.Millepoolest erineb kumerlääts nõgusläätsest? - Nõgus lääts on keskelt õhem kui äärtelt, kumer lääts on keskelt paksem kui äärtelt 2.Tee joonis kolme kiirega, kuidas nad läbivad läätse. 3.Kumma läätsega saab süüdata? Süüdata saab kumera läätsega 4.Mis seos on luubi poolt tekitatud valgustäpi ja fookuskauguse vahel? - Seda saab tekitada ainult kumera läätsega.Läätsest kuni terava täpini fookuskaugus 5.Mõõda läätse optilist tugevust. - s=k/a, k- kujutise kaugus , s-läätse paksus , a eseme kaugus s= ? a=25 k=24,5/25= 0,98 D=1/f f=24,5=0,245m D=1/0,245=4,08dptr 6.Milliseid läätsesid kasutavad lühinägelikud ja miks just seda läätsetüüpi? - Silmad ei tekita kujutist võrkkestal vaid hoopis selle ees. Kasutatakse hajutavate läätsetega prille. 7. Kuhu tekib kaugnägelikel terav pilt? - Võrkkesta taha 8. Mida kujutab endast 3D nägemine? - Ühte silma hakkab valgus hilinema sellepärast näeme ruumiliselt. 9. Koosta ise pikksilm. 10. Hajutaval lää...
LÄÄTSED KUJUTISED ei teki kunagi kui on täpselt fookuses Näiline samapidi, nõgusläätsega, kui kujutis on fookuse ja läätse vahel. Tõeline ümberpööratud, kumerläätsega, kui kujutis on läätsest kaugemal kui 1 fookus. KUMERLÄÄTS () (I <----> Koondab valgust +prillid NÕGUSLÄÄTS )( >----< Hajutab valgust prillid ISELOOMUSTAVAD fookuskaugus f/m. Optiline tugevus D = 1/f. Kui fookuskaugus on suur on optiline tugevus nõrk, kui fookuskaugus on väike on optiline tugevus tugev. Mida tugevam seda rohkem murrab läätsest valgust. Kuivõrd koondab või hajutab valgust. Mida rohkem koondab valgust seda optiliselt tugevam ta on. SILM silma tekib kujutis kaugemal, kui 2 fookust. Kujutis on 2 fookuse vahel, et saada suuremat kujutist. Kaugenägija silmalääts läheb hästi õhukeseks , vaja on kumerläätse ehk +prille. Lühinägija silmalääts läheb hästi paksuks. Vaja läheb nõgusläätsega prille ehk prille Silmalääts läheb hästi õhukekseks kui o...
nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub, nagu läätsega fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätsedeks. Kumerlääts on keskelt paksem ja koondab valgust. Nõguslääts aga keskelt õhem kui servast ja hajutab valgust. Silm koosneb silmamunast mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu, ning abielundeist (laud, pisaraaparaat ja silmalihased). Silmaava ja vikerkesta taga paikneb elastne silmalääts (lens), selle õhukesele kihnule kinnitub ripskehalt lähtuv ripsvöötmeke. Ripslihase kokkutõmme või lõõgastus kandub ripsvöötmekese kaudu läätsele, mille kumerus tema elastsuse tõttu muutub.
Valgus- kiirgus, mida inimesed näevad, tunnevad ja tajuvad. Valgusallikas-keha mis kiirgab valgust.Footon-valguseosa.Valguse peegel-nähtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale, levib valgus tagasi esimesse keskkonda.Valguse murd-nähtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale levib valgus edasi teise keskkonda oma esialgset suunda muutes.Lääts- keha, mis koondab või hajutab valgust. kumerlääts-keskelt paksem kui servades,koondab valgust. nõguslääts-keskelt õhem kui servadest,hajutab valgustVALG.L:lainepik-kahe samas võnkefaasis olevate punktide vahekaug.sagedus-mitu võnget laine teeb mingis ajas(f).kiirus-kui pika tee läbib laine mingis ajas(v). Periood-aeg mis kulub lainel ühe laine pikkuse läbimiseks(T). Faas-valguslaine muutuse väärtus antut hetkel.intensiiv-kui palju energiat kannab valglain ajaühikus läbipinnaühiku.Infrapun-soojuskiirgus, lainepik on suurem kui 760 nm.omad: suur läbitungimisvõime, keemiline toim...
Põhikooli füüsika kordamisleht Füüsika valemid, mida peaks teadma. 8. klass 1 s kogu D m v s v keskm , raskusjõud F m g , f , tihedus V , kiirus t , keskmine kiirus t kogu Optiline tugevus F A p N rõhk S , töö A F s , võimsus t , kineetiline energia E p m g h , potentsiaalne energia m v2 Ek f ...
Nobedate näppude voor. Reasta füüsikalised mõisted tähestikulises järjekorras. a) elektron b) elektrolüüs c) eritakistus d) elektriväli (d, b, a, c) 1. Mis on füüsika? a) humanitaarteadus b) loodusteadus c) sotsiaalteadus d) struktuuriteadus 2. Milline lääts hajutab valgust? a) nõguslääts b) kumerlääts c) sirglääts d) pimelääts 3. Millise füüsikalise suuruse tähis on U? a) võimsus b) pinge c) energia d) takistus 4. Milline riik kasutab Fahrenheiti skaalat? a) Saksamaa b) Prantsusmaa c) Ameerika Ühendriigid d) Leedu 5. Milline on dzauli lühend? a) D b) z c) d d) J 6. Milline neist ei ole aine olek? a) gaasiline b) amorfne c) rõhkne d) tahke 7. Mis on Paskal? a) rõhu ühik b) pinge mõõtevahend c) taevakeha d) energia tähis 8. Milline neist ei sobi mehaanika jaotusesse?
Läbipaistva aine mõju valguse levimisele *VALGUSE LEVIMISEKIIRUSE MÄÄRAMINE Valgus levib 300 000 km/s õhus ja 225 000 km/s vees. Valgus aasta vahemaa mille valgus läbib ühe aasta jooksul. Kõikide läbipaistvate ainete ning õhu tühja ruumi üldnimetuseks valgus õpetuses on optiline keskond. Optilise keskkonna moodustavad õhk, vesi, klaas jne. Optilist keskonda iseloomustatakse optilise tiheduse abil. Mida väiksem on valgus kiirus keskonnas , esda optiliselt tihedamaks loetakse keskonda. *VALGUSE MURDUMINE Valguse levimise suuna muutmist kahe keskkonna piirpinnal nimetatakse valguse murdumiseks. Murdumisnurgaks nimetatakse nurka murdunud kiire ja pinna ristsirge v...
Pupill- vikerkesta keskel paiknev simaava. Võrkkest- silmaava ümbritsev iiris. Kollatähn- võrkkesta pupilli vastas olev kot, kus asuvad ainult kolvikesed. Pimetähn-koht, kus nägemis seostub silma võrkkestaga. Kolvikesed ja kepikesed- valgustundlikud rakud. Dalotonism- värvipime, ei erista punast rohelisest, ainult meestel , päritav, ei ole ravitav. Kanapimedus- hämaras ei näe mitte midagi, A-vitamiini puudus. Kuulmetõri - 3-4 cm pikkune kitsas kanal , mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses väliskõrvaga. Tigu- sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid- sisekõrva kuulmiselund, mis koos mõigu ja kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Kurtus- ei kuule midagi. Kuulmislävi- väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Maitsepung- tunderakud ek retseptorid. Hasiterakk- lõna tundmiseks vajalik. Silma kaitseb ja katab läbipasitev sarvkest. - · Silmalaud(pilgutamine puhastab) · Pisaravedelik (kannab tolmu silmadest) · Rips...
Selle liigid. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Kiirgusspektrid (Pidev- ja joonspektrid) Neeldumisspektrid 42. Mis on, miks ja kuidas kasutatakse spektraalanalüüsi? Aine keemilise koostise kindlaks tegemine kiirgus- või neeldumisspektri järgi. Saab uurida väga väikeseid koguseid laserspektroskoopia meetodil. 43. Kujutise läbi läätsede joonistamine. Tekkinud kujundi iseloomustamine. Kumerlääts: 1. Teisel pool läätse. 2. Suurendatud ning näiline, asja ees. Nõguslääts: Näiline kujutis, väike, läätse ja asja vahel. 44. Mis on optiline tugevus? Ühik. Läätse fookuskauguse pöördväärtus. 1 dpt. 45. Kuidas jagunevad nägijad ja kuidas parendatakse? Normaalnägijad (30%) Lühinägijad (20%) ehk nõguslääts Kaugele nägijad (50%) + ehk kumerlääts 46. Mis on luminofoor ja luminesenss?
Selle liigid. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. · Kiirgusspektrid (Pidev- ja joonspektrid) · Neeldumisspektrid 42. Mis on, miks ja kuidas kasutatakse spektraalanalüüsi? Aine keemilise koostise kindlaks tegemine kiirgus- või neeldumisspektri järgi. Saab uurida väga väikeseid koguseid laserspektroskoopia meetodil. 43. Kujutise läbi läätsede joonistamine. Tekkinud kujundi iseloomustamine. · Kumerlääts: 1. Teisel pool läätse. 2. Suurendatud ning näiline, asja ees. · Nõguslääts: Näiline kujutis, väike, läätse ja asja vahel. 44. Mis on optiline tugevus? Ühik. Läätse fookuskauguse pöördväärtus. 1 dpt. 45. Kuidas jagunevad nägijad ja kuidas parendatakse? · Normaalnägijad (30%) · Lühinägijad (20%) ehk nõguslääts · Kaugele nägijad (50%) + ehk kumerlääts 46. Mis on luminofoor ja luminesenss?
3. Mis on valguse murdumine? 4. Mida nim.antud keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks, selle füüsikaline sisu, milline keskkond on optiliselt tihedam, hõredam (valguse kiiruse ja abs. m. näitaja alusel)? 5. Mida nim. kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks, seos valguse kiiruse, murdumisnäitaja ja lainepikkuse vahel? 6. Sõnasta valguse murdumisseadus, valem, tähised valemis? 7. Mida nim. läätseks? Läätse liigid. 8. Kumerlääts: kiirte käik, fookus, fookuskaugus. 9. Nõguslääts: kiirte käik, ebafookus, fookuskaugus. 10. Läätse valem, läätse optiline tugevus. 11. Mis on dispersioon? 12. Mida nim. spektriks? Spektrite liigid: pidev spekter, joonspekter. Nende omadused ja saamine. 13. Kiirguse liigid. (kiirguse tekkimise põhjus. Soojuskiirgus, kemoluminestsents, katoodluminestsents, elektroluminestsents, fotoluminestsents mõiste, ergastusenergia saamisviis, rakendusnäited.) 14
antud aines n = c / v 9. Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna ansoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse n(s) = n(2)/n(1)=v(1)/v(2) 10. kui valgus langeb kahe keskkonna lahutuspinnale risti, siis valgus ei murdu, st levib otse edasi 11. lääts on läbipaistev keha, mille pindadeks on kerapinna osad ja mille optiline peatelg läbib nende kerade keskpunkte 12. kumerlääts koondab valgust(keskelt paksem) 13. nõguslääts hajutab valgust(keskelt nõgus) 14. koondaval läätsel on fookus, milleks on koht, kus lõikuvad läätsele paralleelsed kiired pärst läätse läbimist 15. hajutaval läätsel on näiv fookus, milleks on koht, kus lõikuvad läätsele langevate paralleelsed kiirte pikendused pärast läätse läbimist 16. igal läätsel on kaks 2 fookust v näivat fookust, millest üks asub ühel pool läätse ja
Nägemishäired Kaugelenägevus Lühinägevus Kaugelenägevatel Lühinägevatel inimestel lähedale vaadates tekib esemete kujutis inimestel lähedale võrkkesta ette. vaadates tekib esemete kujutis võrkkesta taha. Prillid Kaugelenägevus Lühinägevus Luup ehk suurendusklaas Luubina võib töötada iga kumerlääts, tavaliselt kasutatakse selleks läätsi, mille optiline tugevus jääb vahemikku 10... 40 dptr. See tagab suurenduse 2,5x ... 10x. Koondav lääts töötab luubina, kui ese asub läätsele lähemal kui selle fookuskaugus. Luup annab esemest päripidise, suurendatud ja näiva kujutise.
1.Valguse olemus (valguse dualism) Optika uurib valguse ja muude elektromagnetkiirguste olemust, tekkimist, levimist, mõju ainetele, kasutamist. Valguse olemuse kohta tekkis 17.saj kaks teooriat: 1)osakeste teooriat rajas Newton, seda asendasid Planck, Einstein. 2)Laineteooriale pani aluse Huygens, edasi arendasid Young, Maxwell. Tänapäeval kujutleme valgust dualistliku nähtusena: Levimisel elektromagnetlainetusena ainetega kokkupuutel osakeste voona. Newton nim. valgusosakesi korpuskulaarideks, tänapäeval valguskvant ehk footoniteks. Jaguneb laine-ja kvantoptikaks. 2.Valguse kiirus On kõige suurem tühjuses ja see on C=300 000km/s. Esimesena püüdis valgusekiirust mõõta Galileo Galilei, kuid ei õnnestunud. Mida väiksem on valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedamaks loetakse keskkonda. 3.Geomeetriline optika (valguskiir) Valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valguskiirt kujutatakse joon...
valgest (ka objektide heledust/tumedust). Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed. 3. Pimetähn ja kollatähn. 1) Pimetähniks nimetatakse seda piirkonda võrkkestal kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke. 2) Kollatähniks nimetatakse võrkkesta pupilli vastas olevat kohta, kus on kolvikesi kõige rohkem ning nägemisteravus kõige suurem. 4. Silma töö põhimõte. Silmaavast pääseb läbi valgus. Kumerlääts tekitab silma võrkkestale tõelise, vähendatud ja ümberpööratud kujutise. Võrkkestalt lähen ärritus nägemisnärvile. Nägemisnärvist jõuab ärritus peaajju. Ajus pööratakse kujutis õigetpidi. 5. Nägemishäired. Joonise järgi nägemishäire kindlakstegemine ja selgitamine. 1) Lühinägelikkus - korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena. Parandatakse nõgusate ehk
Gaas neelab samu lainepikkusi, mida ta ise kuumutades kiirgab. · Seda nähtust, kus kiirgus- ja neeldumisspekter on sarnased on seotud optilise resolantsiga. · Spektraalanalüüs seisneb aine koostise kindlaks tegemiseks, tema spektri järgi. Kasutatakse enamasti kiirgus- või neeldusspektrid. Suhteliselt ülitundlik meetod. Lihtsam on määrata aine kvalitatiivset koostist kui kvantitatiivset. · Peegel ja läätsed käivad vastupidi. · Nõguslääts ja kumer peegel hajutab · Kumerlääts ja nõguspeegel koondab · Kõikide peeglite puhul kehtib peegeldumisseadus. · Kõikide peeglite puhul kehtib peegeldumisseadus. · Optilise peateljega paralleelsed teljed lõikuvad fookuses. · Paralleelsed kiired pärast näguspeeglilt peegeldumist lõikuvad fekaaltasandil. · Tekkiv kujutis on vähendatud, ümberpööratud ja tõeline. Tõelisel lõikuvad kiired, näival kiirepikendused. · Kumerpeegel sellist punkti, kus lõikuvad kiirtepikendused, mis on optilise
või rohkemast kumerast optikaelemendist - läätsest või peeglist. Optilisi teleskoope liigitatakse valgust koondavate elementide põhjal kolmeks Refraktori puhul kasutatakse objektiiviks koondavat läätse. Jaguneb Galilei ja Kepleri teleskoobiks. Galilei teleskoop. Objektiiv oli üksik tasakumer lääts, okulaariks tasanõgus lääts. Tekitab näiva kujutise, mida ei ole võimalik nt. fotograafiliselt jäädvustada. Kepleri teleskoobi okulaar on kumerlääts, mille abil saadakse tõeline kujutis. Reflektoril on objektiiviks · nõguspeegel. Newtoni teleskoop. Esimene reaalselt valmisehitatud peegelteleskoop. Objektiiv e. peapeegel on kas sfääriline või paraboolne nõguspeegel, koonduv kiirtekimp suunatakse teleskoobi torust välja optilise telje suhtes 45 kraadise nurga all oleva tasase sekundaarpeegliga. · Gregoriuse teleskoobil on peapeegel sfääriline või paraboolne,
pärast läätse läbimist. 9. Kuidas ja mis ühikutes arvutame läätse optilist tugevust ? Läätse optiliseks tugevuseks on D, D=1/f. Läätse optilist tugevust mõõdetakse dioptriates. 10. Kujutis mida näeme ,aga ekraanile tekitada ei saa ,nimetatakse: Näivaks kujutiseks. 11. Kujutis mida saame ekraanile tekitada nimetatakse : Tõeliseks kujutiseks 12.Tõelist kujutist saame tekitada ainult Kumer läätse abil. 13.Kus peab ese asetsema ,et kumerlääts töötaks luubina ja kas kujutis on tõeline või näiline Ese peab asetsema fookuse ja läätse vahel. kujutis on näiline . 14. Millise järelduse tegi Newton valguse kohta(katse prismaga) Et valge valgus on liitvalgus mis koosneb paljudest värvilistest valgustest,mida on üksteisest võimalik prisma abil eraldada . 15. Millest sõltub aine absoluutne murdumisnäitaja ? Valguse sagedusest või lainepikkusest. 16. Valguse dispersiooniks nimetatakse. valguse murdumisnäitaja sõltuvust
Optika ehk valgusõpetus Valgus Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Valgus jaguneb kaheks soojadeks valgusallikateks ja külmadeks valgusallikateks. Nähtamatuvalgusallikas on Infravalgus lühend IV , teda nimetatakse ka soojuskiirguseks Ultravalgus on nähtamatu valgusallikas lühend UV. Ultravalgus hävitab baktereid. (Kasutatakse haiglates mikroorganismide tapmiseks). Valguse levimine Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valguse levimine on füüsikaline nähtus, valgus levib sirgjooneliselt, valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valgusvihku, mis moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valguvihku, mis moodustub paralleelsetest valguskiirtest, nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest nimetataks...
36. Valguse murdumisseadus. Absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja. sin =n sin Valguse murdumise seadus kirjeldab valguskiire levimissuuna muutumist ehk valguse murdumist üleminekul ühest keskkonnast teise. Absoluutne murdumisnäitaja- Vaakumi suhtes liikumine n=c/v Suhteline murdumisnäitaja- Erinevates keskkondades n(alaindeksiga s)=n2/n1 n2-alati see, millest kiir tuleb n1- alati see, kuhu kiir läheb 37. Läätsed, nende liigitamine ja tähistamine- Kumerlääts ja nõguslääts. Lääts on läbipaistev keha, mille pindadeks on kõverpinnad. Liigitatakse kumer ja nõgusläätsedeks. Kumerläätsed on keskelt paksemad kui äärest ja nõgusläätsed on keskelt õhemad kui äärest. Kumerläätsele langevad valguskiired lõikuvad peale läätse läbimist, seda nimetatakse fookuseks. Nõgusläätse läbides aga hajuvad valguskiired hoopis ja pikendused lõikuvad, seda nimetatakse näivaks fookuseks. Sfääri pindasi omavad kehad(peavad läbi paistma)
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper VALGUS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. VALGUS Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. Mõisteid: Valgus- kiirgus, mida inimesed näevad, tunnevad ja tajuvad. Valgusallikas-keha mis kiirgab valgust. Foot...
o Tasapeegel: peegeldumisel tasapeeglilt vahetub parem-vasak pool, valgusvihk jääb aga endiselt paralleelseks. Peegeldab valgust suunatult. o Valguse peegeldumisseadus: = § Valguse murdumine o Murdumine valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piiripinnal. o Murdumisnurk nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. o Kumerlääts keskelt paksem, koondab valgust. o Nõguslääts keskelt õhem, hajutab valgust. o Fookus punkt, kus pärast läätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk (tähis: F). o Fookuskaugus läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus (tähis: f). o Optiline tugevus läätse fookuskauguse pöördväärtust (D=1/f).
·Tõeline ·Tõeline ·Näiv VASTUS: http://afyysika.onepagefree.com/files/Microsoft%20PowerPoint%20- %20Kujutis.pdf Mr.SmartFiles 8. klass Koostatud: 21.05.2011 Kohandatud: 12.01.2012 6. KÜSIMUS: Praktiline töö: "Läätse fookuskauguse määramine" kasutades läätse valemit 1/f = 1/a + 1/k f = fookuskaugus a = Eseme kaugus läätsest k = Kujutise kaugus läätesest VASTUS: Töövahendid: küünal, kumerlääts ja ekraan. Tekitan ekraanile küünlaleegi terava kujutise, mõõdan ära küünla kauguse läätsest (eseme) ja ekraani kauguse läätsest (kujutise) kasutades läätse valemit arvutan fookuskauguse. 7. KÜSIMUS: Meetermõõdustik (lk 67) VASTUS: Eesliite Eesliite Eesliite kordus nimetus tähis Tera T 10 12 = 1 000 000 000 000 Giga G 10 9 = 1 000 000 000 Mega M 10 6 = 1 000 000
Valgusallikas Keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir Joon, mis näitab valguse levimise suunda. Täisvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt Langemisnurk Nurk langeva kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Peegeldumisnurk Nurk peegeldunud kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Mattpind Pind, mis peegeldab valgust kõikvõimalikes suundades(hajutab) Tasapeegel Niisugune peegel, mille peegeldavaks pinnaks on tasapind. Valguse murdumine Valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal Murdumisnurk Nurk murdunud kiire ja ristsirge vahel Kumerlääts e. koondav lääts-lääts, mis on keskelt paksem kui äärtest Nõguslääts e. hajutav lääts-lääts, mis on ä...
sin =n sin Valguse murdumise seadus kirjeldab valguskiire levimissuuna muutumist ehk valguse murdumist üleminekul ühest keskkonnast teise. Absoluutne murdumisnäitaja- Vaakumi suhtes liikumine n=c/v Suhteline murdumisnäitaja- Erinevates keskkondades n(alaindeksiga s)=n2/n1 n2-alati see, millest kiir tuleb n1- alati see, kuhu kiir läheb 37. Läätsed, nende liigitamine ja tähistamine- Kumerlääts ja nõguslääts. Lääts on läbipaistev keha, mille pindadeks on kõverpinnad. Liigitatakse kumer ja nõgusläätsedeks. Kumerläätsed on keskelt paksemad kui äärest ja nõgusläätsed on keskelt õhemad kui äärest. Kumerläätsele langevad valguskiired lõikuvad peale läätse läbimist, seda nimetatakse fookuseks. Nõgusläätse läbides aga hajuvad valguskiired hoopis ja pikendused lõikuvad, seda nimetatakse näivaks fookuseks. Sfääri pindasi omavad kehad(peavad läbi paistma)
Kus kasutatakse läätsi? Karin Torim 8.b Luup ehk suurendusklaas. Luubina töötab igasugune kumerlääts kui vaadeldav ese asetada läätsele lähemale selle fookuskaugusest. Tavaliselt kasutatakse väikese fookuskaugusega läätsi (f=1 cm...10 cm), sest luubi suurendus on seda suurem, mida väiksem on fookuskaugus. Suurendust s saab määrata katseliselt või arvutada, kasutades valemit s=a 0/f, kus a0 on nn parima nägemise kaugus. See on minimaalne kaugus, mille korral silmas tekib esemest terav kujutis. Täiskasvanud, normaalse nägemisega inimesel on see keskmiselt 25 cm, lastel vähem
täielikuks peegelduseks. Valgus enam ei pääse õhku vaid peegeldub täielikult tagasi esimesse keskkonda. Täielik peegeldumine leiab kasutust optikaseadetes nagu binoklites,fotokates, periskoopids ja valguskaablites. Valguskaabli sees toimub mitmekordne peegeldus ning valgus pääseb välja teisest otsast. Läätsed Lääts on sfääriliste pindadega piiratud läbipaistev keha. Sfäär on kerapind. Läätsed jaotatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätsedeks. 1) kumerläätsed (kaksik kumerlääts, tasakumerlääts, nõguskumerlääts). Kumerläätsed koondavad valgust. Kõik kumerläätsed on servadest õhemad kui keskelt. 2) nõgusläätsed (kaksiknõguslääts, tasanõguslääts, kumernõguslääts). Nõgusläätsed on kõik keskelt õhemad kui servadest. Nõgusläätsed hajutavad valgust. Kiirte käik läätsedes 1) Valguskiir, mis langeb läätsele paralleelselt optilise peateljega, kulgeb pärast läätse läbimist läbi fookuse.
Kordamisküsimused 1. Mida näitab laeng? Laeng näitab, mil määral keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus. 2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjuatavad? Positiivsed ja negatiivsed- smamad laengud tüukuvad ja erinevad laengud tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? −19 Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng, mille väärtus on q= 1.6 ∙10 C 4. Millistel osakestel, millise märgiga see esineb? Seega on iga keha laengu suurus nende osakeste laengute summa. Igal kehal. 5. Laengu jäävuse seadus? Laengu jäävus väljendab maailma üldist keskmist elektrilist neutraalsust. Laengu jäävuse seadus elektriliselt isoleeritud ehk suletud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 6. Mis on ja kuidas tekib a)negatiivne b)positiivne ioon? a) Negatiivne ioon tekib siis kui aatom omastab elektron...
Fookuskaugus läätse keskpunkti ja läätse fookuse vaheline kaugus. LÄÄTSE OPTILINE TUGEVUS ON LÄÄTSE FOOKUSKAUGUSE PÖÖRDVÄÄRTUS. Optiline tugevus = 1 : fookuskaugus Tähis : D Valem: D= 1: f Mõõtühik: 1 dioptria (1 dpt) 1dpt = 1 : 1 m ENERGIA EI TEKI EGA KAO, VAID MUUNDUB ÜHEST LIIGIST TEISE. Kujutise konstrueerimine LÜHINÄGIJA nõguslääts, kaugest esemest tekib kujutis võrkkesta ette, MIINUS KAUGELENÄGIJA kumerlääts, lähedasest esemest tekib kujutis võrkkesta taha, PLUSS Valge valgus on liitvalgus ja koosneb värvilistest valgustest. Spekter punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine, violetne Valge valgus valgus, mis sisaldab kõiki spektri värvuseid. Valgusfilter läbipaistev keha, millega eraldatakse värvilisi valgusi. Värviline pind peegeldab tagasi värvilise valguse, mis langeb kokku pinna värvusega. Neelab need valgused, mis ei lange kokku pinna värvusega. MEHAANIKA
ruuminurk, mis eraldab kera pinnal raadiuseruuduga võrdse pindala. Valgustugevus- on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Valem:I=d/d. Ühik: [I]SI = 1cd (kandela). Valgustatus- ehk valgustustihedus E on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pinnaühikule langevat valgusvooguehk täpsemalt valgusvoo tugevust. Valgustatust mõõdetakse luksides (lx). Lääts- on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerlääts on keskelt paksem,nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast. Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätsena toimib kumerate pindadega läbipaistvast ainest keha siis, kui keha materjali murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna murdumisnäitajast. Koondav lääts tekitab tõelise ümberpööratud suurendatud või vähendatud kujutise või näilise päripidise suurendatud kujutise. Koondavat läätse saab kasutada luubina
lähtuvad kiired. Näiline kujutis-tekib kohas, kus koonduvad kiirte pikendused. Läätse valem-1/a+1/k=1/f=D, D=optiline tugevus, D=1/f [dptr]. Suurendus-s=H/h=k/a. Sfääriline peegel-on sile kerapinna osa,millelt valgus peegeldub. Jaotatakse nõgusateks/kumerateks. Analoogia läätsega: nõgus peegel(koonduva läätse omadused), kumer peegel(hajuva läätse omadused) fookuskaugus f=R/2.Optilised riistad-luup- suurendusklaas, millena võib töötada iga kumerlääts ja mille optiline tugevus jääb vahemikku 10-40 dptr, mis tagab suurenduse 2,5-10x.mikroskoop-suurendus 20-2000x. koosneb kahest läätsest (objektiivist ja okulaarist) ese asetatakse mikroskoobi kasutamisel objektiivi fookuskaugusest pisut kaugemale->seljuhl saame esemest suurendatud tõeslie kujutise,mida vaatleme omakorda okulari kui luubiga ja saame sellest veel kord suurendatud, kuid näiva kujutise.Teleskoop-koosneb objektiivist ja okulaarist.
valgusvoog. Valem:I=d/d. Ühik: [I]SI = 1cd (kandela). Valgustatus- ehk valgustustihedus E on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pinnaühikule langevat valgusvooguehk täpsemalt valgusvoo tugevust. Valgustatust mõõdetakse luksides (lx). Lääts- on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerlääts on keskelt paksem,nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast. Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätsena toimib kumerate pindadega läbipaistvast ainest keha siis, kui keha materjali murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna murdumisnäitajast. Koondav lääts tekitab tõelise ümberpööratud suurendatud või vähendatud kujutise või näilise päripidise suurendatud kujutise
1. Mida näitab laeng? Laeng (Q) näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus. Laeng jaotub positiivseteks ja negatiivseteks. 2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjuatavad? Laenguid on kahte liiki – positiivsed ja negatiivsed. Samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng. Ühik laengu suuruse mõõtmiseks on q(c) – kulon. Elementaarlaengu on 1,6*10 -10 4. Millistel osakestel, millise märgiga see esineb? Elementaarlaengut omavad electron ja proton 5. Laengu jäävuse seadus? on füüsikaseadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis(e kuhu ei tule elektrialenguid juurde) on igasuguse kehadevahelise vastastikmõju korral kõigi elektrilaengute summa jääv. 6. Mis on ja kuidas tekib a)negatiivne b)positiivne ioon? Ioon on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu elektroni, mis ann...
Valgustustihedus on 1 lx, kui valgusvoog 1 lm jaotub ühtlaselt 1 m2 suurusele pinnale. Praktikas ei saa valgusvoog siiski valgustatud alal jaotuda nii ühtlaselt, et valgustustiheduse väärtus selle pinna kõigis punktides oleks võrdne. Valgustatuse seadus Kui pinnale, mille pindala on dS, langeb ühtlaselt valgusvoog d, siis valgustatus E = d/dS. Kui pind on valgustatud ühtlaselt, siis E = /S. (E=I*cos/r2) Lääts Läbipaistev keha, mis on piiratud kahe, tavaliselt sfäärilise pinnaga. Kumerlääts on keskelt paksem, nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast. Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätsena toimib kumerate pindadega läbipaistvast ainest keha siis, kui keha materjali murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna murdumisnäitajast. Kiirte käik Koondav lääts: 1) Optilise peateljega paralleelne kiir läbib pärast läätsest murdumise fookuse. 2) Optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda.