1. (Lehte Hainsalu „vaikne ja soe“ ) Öö on vaikne ja soe nagu õnn. Raju jõuetult väsis, Pikka vaibusid iilingu nuuksed Ja mullaseid käsi Tuul unises jõuetuses mõseb. (Mats Traat „lumesadu“ ) Lumesajus on puhtuse kuulutus, Tumeda taeva läkitus. 2. Ma tean, ma näen, sa tuled üle lume On helbehõbedas su piduking. Ja hellalt heliseb öö kuppel kume Ma tean, sind hoiab mu küljes ling. 3. Ainult mina tean, Kuis on kaunid su hõõguvad põsed Ja vallandunud juuksed. Täna minema me ei pea Kuigi aknad kõik vajunud unne. Pane pea mu sülle ja tunne: Õnn on vaikne ja soe nagu öö 4. (Jaan Kross „Hetk“ ) Lihtsalt olla Lihtsalt seista kinnisilmi kuulatades Teineteise südant. 5. (Ilmar Laaban „Mikrokosmos“) Ükskõik Kas leiad minus enda Või leiad endas minu Talumaks seda leidu On vikerkaar liiga habras 6
aknast, üllatund & tume. kerra tõmbub kuu. Sind On katnud laud Su pelgan äratada, muidu mesikarva pilgu, ma hingan teeks ehk algust: liig Sind & Sinu lõhn on sume. kutsuvalt mind peibutab Su Sind katab tekk, maa pääle suu. tõmband lume. Üks täht Su Vaob siiski tasapisi näkku vähe kelmilt vilgub. rammestus mu pääle - öö Su hingamiserütm on katab maa & lumi tuhmab rahulik & kume. Tuul hääled.. sosinaga õues puudes ilgub, TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
· 23. mail 2006. a. allkirjas tas id 4 Ee s ti mõ jukaimat e tte võ te t - Hans apank, S EB Ee s ti Ühis pank, Elio n ja EMT - ning Ee s ti riik ko o s tö ö le ppe "Arvutikaits e 2009" · Aas tal 2009 pe aks pankade , te le ko mie tte võ te te ja riig i ühis inits iatiivi Arvutikaits e 2009 järg i o le ma ID-kaart võ i Mo biil-ID valdav is ikutuvas tus vahe nd kõ ikide s e -te e nus te s . ID-kaart · Ko hus tus liku riikliku do kume ndina o n ID-kaart kas utus e l pe ale Ee s ti ve e l pe a 100-s e rine vas riig is üle maailma. · Kuig i ID-kaarte o n e rine vate s riikide s kas utatud juba e nam kui 60, aas tat o n kiip ID-kaardil s uhte lis e lt värs ke nähtus . ID-kaardi turvae le me ndid ID-kaardi turvae le me ndid Mida s aab ID-kaardig a te ha · ID-kaart kui is ikut tõ e ndav do kume nt · ID-Pile t · ID-kaart klie ndikaardina · Ele ktro o niline is ikutuvas tus
Debora Vaarandi Debora Vaarandi (Trull) sündis 1. oktoobril 1916 Võrus postiametniku tütrena, tema lapsepõlv möödus vaestes oludes Tallinnas Dunkri tänaval ja Saaremaal Laimjalas. Lapsena oli Debora Vaarandi enda sõnul arg ja üksildane unistaja, kes istus alatasa ninapidi raamatus. Tema esimene luuletus Udus ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. Autori teadmata sattus see pala ajakirja Eesti Naine toimetusse ning avaldati 1936. aasta aprillinumbris. Gümnaasiumi lõppedes tundus tulevik sünge töö leidmine oli väga raske ning ülikooli minek ei olnud raha tõttu võimalik. Kuid 1935. aasta sügisel kohtus ta kohalikul kirjandusõhtul Aadu Hindiga, kes töötas tol ajal õpetajana. Kohtunud noored abiellusid ning nii sisenes Debora Hint Tartu kirjanike maailma ja sõlmis seal palju tutvusi, mis võimaldasid
Aira Kaal abiellus Londonis filoloogi Arthur Robert Hone’iga 1940. aastal juulis astus Aira Kaal EKP liikmeks. Ta sai tööd ajalehe ’’Tartu kommunist’’ toimetuses. Sõja ajala ta evakueerus Nõukogude tagalasse. Eesti vabastamise järel töötas Aira Kaal uuesti ajakirjanikuna. 1971. aastal anti talle ka Eesti NSV teenilise kirjaniku nimetus. 3 KIRJANIKUKS KUJUNEMINE Aira Kaalu esimeseks avaldatud kaastööks sai Kuressaare keskkooli õpilaste käsikirjalise ajakirjale ’’Kume Rivi’’. Esimene tema luuletus avaldati noorsooajakirjas ’’Kevadik’’. Tema luuletamine jätkus ja järgmised teosed avaldati ajakirjas ’’Eesti Naine’’ja üks väike juhuslikult säilinud põimik ajakirjas ’’Loomingus’’, suurema osa hävitas Aira Kaal sõja alguses evakueermise ajal. Aira Kaalu noorsoovärrside põhiliseks teemaks oli rahuolu ja paigalseisu eitus, uuenemise igatsus, oma sihi otsimine.
tegevusi ja loodust. Luuletused on rohkem tõsisema poolsed kui naljakad, aga kindlasti ei ole need igavad. Antud kogu iseloomustab autori elu püsivate väärtuste selge tunnetus ning edasiandmissoov. Autor kirjutab elus ja loodusest hästi ja mõistetavalt ning luulekogus on ka paar luuletust, mis on kirjutatud tema kodukoha murdes. Antud luulekogus on peaaegu kõikides luuletustes kasutatud riimi. Võrdlused: vööt kui tungal koldetuhas ta kui elav näide laid kui pude Kuu nagu kume kutsuv jumal ja tähed taevavürtsidega oled kui käsi kare peatab sind kui vaikne ohe Isikustamine: suveöö hiilib kummargil masin undab, oigab, rappub õhtu laskub tee lookleb puravik lõpetab puhkust tuul tuhrab Epiteet: Soo kõledas halluses Vesi õitsev, lainesile ähmased kaugemad kaared 5 Viljapeks Masin undab, oigab, rappub, köhib kõrred kõrist lahti. Värab õhk ja maapind vappub.
Arvatakse, et tegemist on Neitsi Maarja hümni algussõnadega. Sellel perioodil oli tavaline, et ilmalikes lauludes korrati vaimulike laulude ja palvete sõnu. Siin kiidab koor armastust üldiselt, viidates mitmetele tuntud naiskujudele, nende seas ka armastusjumalanna ise ("Venus generosa" "Suuremeelne Venus"). Fortuna, Imperatrix Mundi (Fortuuna, maailmavalitseja) · O Fortuna Kohe, kui rõõmsad laulud on lõppenud, meenutab meile timpani kume heli seda, kus jõud tegelikult peitub saatuses. Oleme tagasi alguses, ring on lõppenud. Õnneratas pöörleb edasi kuni aja kulgemise lõpuni.
Arvatavasti võib Eestis olla vaid paar isendit. (T. Randla, 1976) Alates aastast 2000 on Eestis kohatud habekakku 1-10 korral.(wikipedia.org) Kassikakk: Meie suurim kakuline. Sulestiku taustvärvuseks roostekollane kuni roostepruun, peas suured sulgkõrvad, silmad ruuged. Lennus vaheldub liuglend aeglase sõudelennuga. Aktiivne öösel ja hämaras. Keskpäeval peidab end puuvõras või tihnikus. Hääl tugev- kume ja kaugelekostuv nin õõnes "uhuu", mis on ühe- või kahesilbiline. Pesa lähedal ärevuses häälitseb ka päeval, siis aga huked nõrgemad ja heledamad. Üldpikkus 67 cm. Kassikakk on Eestis ülelevinud, kuid vähearvukas haudelind. Elupaigaks valib enamasti männikuid, teda on pesitsejana leitud veel kuuse-segametsadest, lehtmetsadest ja puisniitudelt. Saagijahil ka avamaastikul ja veekogude ääres. (T. Randla, 1976) Arvukus oli madalseisus 1970-ndate aastate algul, mil T
Ja polnudki midagi sellist mis ei oleks mulle meeldinud. Väga hea raamat. Tegelased. Härra Wikmann oli vanem meesterahvas. Tavaliselt oli ta mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes. Kehaehituselt oli ta küllalt sale, aga jämeda kaelaga. Tal oli tuhavärvi siledad pöetud harjasjuus ja väiksed punakaspruunid vuntsid. Tal olid rahulolematud midagi nõudvad silmad . Iseloomult oli ta tundlik ja hõlpsasti solvuv. Hääl oli tal kume bariton ja ta kõnelemisviis oli saksa või vene aktsendist täiesti vaba ta tarvitas mõõdukalt jooksva aastakümne kõige moodsamat keelt. Ta hoolis väga oma kooli õpilastest ja tahtis neile head. Ta teadis väga hästi , et igaüks ei saavuta parimat , aga ta lootis , et igaüks seab endale niisugused teod, olgu siis teaduses, spordis, kunstis või riikliku tegevuse sihiks. Ja ta nõudis , et nad töötaksid kõigest jõust selle sihini jõudmiseks
5. Tädi Melaanie kooliteenija, tema mees onu Jakob (kooli kojamees), elasid kooli keldrikorrusel 6. Härra Johan Wikman direktor. Tipp-topp mustas sabakuues, triibulised püksid, valge krae, küllalt sale, jämedakaelaline. Siledaks lõigatud tuhakarva harjasjuus, väikesed punakaspruunid vuntsid, jõulised näojooned (nagu püstjas ristkülik), hallid rahulolematud ja etteheitvad silmad, mõistva/tundliku/humoorika/ hõlpsasti solvuva inimese suu, ootamatu hääl(kume bariton), director suudab panna õigel ajal pidurid peale (lk 12), oma ideaalidega jahmerdamises pisut napakas, oma mõistmatus ja häälekas moraali nõudlikkuses pisut liiga nõudlik, abielus, teda austati väga, kuna isegi ta sõpru austati tema enda pärast(lk 212 vana), põhiline soovitus/õpetus poistele (lk 368 üleval) 7. Preili Emilie Härra direktor Wikmani õde, Wikamni perenaine ja direktriss, väike, hallipäine, ohtlikult selgesõnaline 8
"flattermöire" (inglise keeles roar-flutter): flatterkõla, ka mis tekib kõri, keele ning kopsudest lähtuva õhujoa flatteri koostoimes guturaalhelidega rikastamine, mida kasutatakse tihti samaaegselt 1. oktaavi helide mängimisega "neutraalne" kõlavärv, mida on kõige lihtsam saavutada vahemikus a1 kuni cis2 heli glissando-laadne äralõikamine (off-pitch) kõlavärvitremolo, ka kõlavärvitriller, ka itaaliakeelse sõnana bisbigliando või ingliskeelse sõnana hollow tone (õõnes kõla, kume kõla, vale kõla), mille puhul sama kuuldava helikõrguse juures kasutatakse erinevaid põhitoone. Efekt tekib siis, kui kasutada sama või ligilähedaselt sama helikõrgusega heli mängimiseks erinevaid sõrmestusi. Hingamisaparaat, suuõõs ja huuled Hingamisaparaadi ja huulte koostoimes kasutatavateks nüüdismuusika mänguvõteteks on sibilando, mille puhul huuled on maksimaalselt lõdvad, toonis on
Vaarandi oli siis 61-aastane. Tema luuletuste tuul on sama hoolimatu iil, mis läbib kogu eesti kirjandust, pühkides kirjanike jalajäljed maakamaralt. Vaarandi jätab selles teoses lugejaga hüvasti. Viimase luuletuse viimases reas on märgitud, et koduaia pärnapuu oksad "jäävadki kiikuma, kui ma väravast lähen" 6 2. LUULEVAATEID Tema esimene luuletus "Udus" ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. Autori teadmata sattus see pala ajakirja Eesti Naine toimetusse ning avaldati 1936. aasta aprillinumbris. 1945. aastal ilmus viimaks Debora Vaarandi peamiselt võõrsil kirjutatud debüütkogu, mis sai sõjamõjude tõttu apokalüptilise nime "Põleva laotuse all". Luulekogu oli kantud kodu- igatsuse vaimust, lisaks kohustuslikule Stalini ülistamisele leidus selles palju ilmekaid looduskirjeldusi. Debüüt oli vabavärsis.
2006.aastal ilmunud mälestusraamatus ,,Aastad ja päevad" meenutab ta viletsat eluaset Laimjala mõisa keldris, aga ka üldist ahistustunnet Saarema ühisgümnaasiumis õppides ([WWW] http://paber.ekspress.ee/viewdoc/E5F026587E5B65D7C22572CD004E078F 15.01.2009. Lapsena oli Debora Vaarandi enda sõnul arg ja üksildane unistaja, kes istus alatasa ninapidi raamatus. Tema esimene luuletus ,,Udus" ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. Autori teadmata sattus see pala ajakirja Eesti Naine toimetusse ning avaldati 1936. aasta aprillinumbris. Aasta varem oli neiu lõpetanud gümnaasiumi, ent isiklik tulevik paistis tuhm ja ähvardav. Kuidas leida tööd? Ülikooli minek oli majanduslikel põhjustel mõeldamatu. Siis toimus kohtumine, mis muutis nii Vaarandi elukäiku kui ka Eesti kirjanduslugu ([WWW] http://www.epl.ee/artikkel/327961 15.01.2009). 1935
Plebs elas sajandivahetuse-aegses, s.o. vanas puumajas ja alumisel korral. 3. Wikman direktorina Härra Wikman oli vanem meesterahvas. Tavaliselt oli ta mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes. Kehaehituselt oli ta küllalt sale, aga jämeda kaelaga. Tal oli tuhavärvi siledaks pöetud harjasjuus ja väikesed punakaspruunid vuntsid. Tal olid hallid rahulolematud midagi nõudvad, midagi etteheitvad silmad. Iseloomult oli ta tundlik ja hõlpsasti solvuv. Hääl oli tal kume bariton ja ta kõnelemisviis oli saksa või vene aktsendist täiesti vaba - ta tarvitas mõõdukalt jooksva aastakümne kõige moodsamat keelt. Härra Wikman tahtis, et iga Wikmani poisi siht oleks surematus, aga mitte surematus huligaansuse läbi, vaid surematus tänu loovatele kultuurilistele tegudele. Ta teadis väga hästi, et igaüks neid teha ei suuda, aga ta lootis, et igaüks seab endale niisugused teod, olgu siis teaduses, spordis, kunstis või riiklikus tegevuseks, endale sihiks
Mina-romaanikspeetakse üldiselt mitte ainult autoriga seotud sündmuste kirjeldamist. See sisaldab ka naturalistlikult halastamatut pihtimust. Tõeline shishsetsu autor ei rahuldunud ühe-kahe pihtimusega, vaid sukeldus ikka ja jälle eneseuuringusse. Väljend shishsetsu tuli käibele 1920ndate lõpus, määramaks eelkõige autobiograafilisi tekste. Üks variant mina-romaanist kirjeldas elu ja tegemisi bundanis. Mina-romaani alla käis ka shinky shsetsu ehk meelteseisundi romaan. Kume Masao kirjutas, kuidas ta mina-romaani kirjutamisega valgustatuks tahtis saada. Ta oli kogenud, et mina-romaan viis autori sügavale spirituaalsele ja filosoofilise enesekindluse tasemele. Kui shishsetsu autorid ei näidanud end mingil moel heast küljest, siis shinky shsetsu autorid aga leidsid oma igapäeva tegemistes, mis muidu oli üsna sündmustevaene, sügavust ja ilu. 18)Milline kirjandusvool oli domineeriv varasema Shwa kirjanduses? MODERNISM See oli kaasaegne
Tädi melaanie kooliteenija, tema mees onu Jakob (kooli kojamees), elasid kooli keldrikorrusel Härra Johan Wikman direktor. Tipp-topp mustas sabakuues, triibulised püksid, valge krae, küllalt sale, jämedakaelaline. Sildeaks lõigatud tuhakarva harjasjuus, väikesed punakaspruunid vuntsid, jõulised näojooned (nagu püstjas ristkülik), hallid rahulolematud ja etteheitvad silmad, mõistva/tundliku/humoorika/ hõlpsasti solvuva inimese suu, ootamatu hääl(kume bariton), direktor suudab panna õigel ajal pidurid peale (lk 12), oma ideaalidega jahmerdamises pisut napakas, oma mõistmatus ja häälekas moraalinõudlikkuses pisut liigas abielus, teda austati väga, kuna isegi ta sõpru austati tema enda pärast(lk 212 vana), põhiline soovitus/õpetus poistele (lk 368 üleval vana) Kondiiter/ magister Saul väike, pruntja kehaga, alati must pintsak ja väga kitsad mustad püksid, titesuu, nöbinina, lapsemeelsed silmad, liigutused napakad, üle 40,
teistele tundub nôrk, vôib tegelikult olla hoopis tugev, ja vastupidi. Härra Wikman oli vanem meesterahvas. Tavaliselt oli ta mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes. Kehaehituselt oli ta küllalt sale, aga jämeda kaelaga. Tal oli tuhavärvi siledaks pöetud harjasjuus ja väikesed punakaspruunid vuntsid. Tal olid hallid rahulolematud midagi nõudvad, midagi etteheitvad silmad. Iseloomult oli ta tundlik ja hõlpsasti solvuv. Hääl oli tal kume bariton ja ta kõnelemisviis oli saksa või vene aktsendist täiesti vaba - ta tarvitas mõõdukalt jooksva aastakümne kõige moodsamat keelt. Härra Wikman tahtis, et iga Wikmani poisi siht oleks surematus, aga mitte surematus huligaansuse läbi, vaid surematus tänu loovatele kultuurilistele tegudele. Ta teadis väga hästi, et igaüks neid teha ei suuda, aga ta lootis, et igaüks seab endale niisugused teod, olgu siis teaduses, spordis, kunstis või riiklikus tegevuseks, endale sihiks
Uuest ärgates küsis ta oma nõunikult, et mis head, mis halba khaan oma elujooksul on teinud. Elü-Tu-Tsai jäi mõttesse, tal mõõdusid silme eest mitmed pildid. Ta nägi Aasia helesiniseid tasandikke ning mägesid, mida lõikasid läbi verest ning pisaratest sogaseks muutunud jõed. Tulid meelde linnade varemed, kus tahmunud müüridele kuhjusid raukade, laste ja õitsvate noorukite lõhkiraiutud ning pundunud kehad, eemalt kostis aga kõrvu linna rüüstavate mongolite kume kära ja nende unustamatu ulgumine nutvate elanike mahanottimisel: ,, Nii käsin ,,Jassa"! Nii käsib Tingis-khaan!". Lagunevate laipade õudne 11 lehk kihutas linnast viimsed terveks jäänud elanikud varemetest minema ja nad leidsid varjupaiga soodes, hagudest onnides, oodates iga silmapilk mongolite tagasipöördumist ning arkaanisilmust , mis viib neid igavesse orjapõlve.
Kahjustab ka värsket puitu. Majasikk Hoonetes elutseb. Suur. Pinda abil.Absorbatsioonivõime sõlt heli sagedusest.Heli peegeldumisel muutub osa ei kahjusta pole aastaid nähtav väljastpoolt. Surub näripuidu kokku. Kuiva helienergiast soojuseks.Tervel ja lõhedeta puidul on ilus kõla.Mädaniku ja puidu olemasolu vajalik.Mändi ja kuuske mitte lehtpuid kahjustab. Mööbli- lõhedega kahj puidul kume kõla,mida põhj materjali struktuuri toonesepp-kahjustab hoonetes nii leht kui okaspuitu. Ka mööblit. 2mm augud muutus.Heliisolatsioon-helijõu vähenemine,mida põhj heli seinast läbimine ja millest väljub näripuit. Värsket puitu ei taha. Suur-toonesepp. Mädaniku poolt seda mõõd detsibellides.Helipuit-Helipuiduks nim puitu, mis on sobiv mõjustatud puitu. Kahjustab nii okas kui ka lehtpuu puitu. muusikariistade toootmiseks
Mänd 5030 1450 850 Nulg 3600 1525 860 Tamm 4175 1665 1400 Õhk 330 330 330 Teras 5000 5000 5000 Toores ja mäda puit juhib heli tunduvalt vähem kui terve ja kuiv puit. Seda moodust kasutatakse sisemädanike kindlakstegemiseks kasvavatel puudel, mädaniku esinemisel tekib kume heli ja kuival puidul valju heli. Puidu helijuhtivus on negatiivseks nähtuseks siis kui seda kasutatakse ehitusmaterjalina ja positiivseks kui kasutatakse muusikainstrumentide valmistamisel. Heliläbilaskvus: Puidu heli läbilaskvus võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on suhteliselt suur. Puidust seinal paksusega 25 cm on heli läbilaskmistegur 0,65, sama sein betoonist, siis selle läbilaske tegur on 0,11. Resonantsomadused:
Viimase kuulamist segavaid vastu- ja järelkõlasid aitavad vähendada resoneeriva materjali pinnad. Resonants on om tugevdada heli ilma seda muutmata. Kui heliallika lähedale asetatakse renoseeriv puidupind, siis võimendub heli seal reflektsiooni teel moonutusteta ja jõuab sedaviisi tugevnenuna kuulajani. Kasutatakse muusikariistade, kõlakastide, laululavade ehituse juures. Kvaliteetsel puidul on ilus kõla...mädaniku, lõhedega kume kõla. Puitu iseloomustatakse akustilise teguriga , kus K väärtus peaks võimalikult kõre olema. Võngetest muutub heliks vaid 5%. Nõuded helipuidule- e puit mis on sobiv muusikariistade tootmiseks: *vanu > 200 a. *aastarõngaste laius 1-4 mm *pikaajaline hoidmine (hemitselluloosi vähenemine, häälekõla muutust väheneb, vähem häälestamist) *sügispuitu > 30% *aastarõngad ühtlased *klaveri puhul sügispuitu > 20% *riketeta
igapäevaelu koosistumistega, tühja-tähja arutamisega, reisimisega, ega vaevunud süüvima pärisellu, mis neid ümbritses. Minu jaoks sümboliseerib Kirsiaed omamoodi madalamast soost pärit kaupmehe võitu kõrgema klassi üle. Olgugi, et neil oli käes raha, nad ei osanud sellega midagi peale hakata ning hävisid. Kirsiaed on metafoor feodaalse korra lagunemisest ning uue materialistliku ühiskonna tekkimisest. Keset vaikust kostab kume kirvehoop vastu puutüve, üksildane ja kurb... · "Ivanov". Üks nõrgemaid näidendeid. Armastusprobleemid. Kas perekond või tõeliselt siirad tunded väljaspool perekonda? Novellid · Tsehhovi novelliloomingut iseloomustab: 1)ta ei tunne kaasa oma tegelastele, naerab nende üle: nad ei tee midagi, et oma elu paremaks muuta; 2)puäntlikud lõpud(,,Rõõm"); 3)kasutab situatsiooni-, aga ka karakterikoomikat; 4)looming väga
davalt 10.... 12° piires. Üle selle aga muutub nägemistera- Liigseks võib pidada andmeid taeva ja pilvede kohta r vus tunduvalt ebaselgemaks (joon. 162). Nägemisteravuse sõiduteest kaugemal kuulduvaid mürasid jne. Ilmselt kah- 287 Silmalääts võib vastavalt vajadusele muuta oma kume- rust; tänu sellele võime näha nii lähedasi kui ka kaugeid asemeid. Muutuv on ka silmaava suurus, misläbi silma sattuva valguse hulk hoitakse parajais piires. Kuid juht peab arvestama, et silma kohanemine valguse tugevuse
2002).1 On oluline, et koolijuhid neid loomulikke, loovaid pingeid tunnistaksid. ja neid toetatakse? Lisaks ei saa kolleegituge lihtsalt kohustuslikuks teha. Nagu igasugust kooli kultuuri omadust • Kui sellised õpetajad ei „astu ette“, et tuge küsida, siis kuidas me toetust laiendame/pa- või tegevust, ei saa tõeliselt tähtsaid asju teistele peale suruda või sundida (Fullan 1993; Stoll kume/jätkame? 1998; Rogers 2002). Siin ongi peidus anomaalia. Üldiselt tunnistavad õpetajad, et nad soovivad • Kuidas te suhtute lühiajalise, kohese toetuse mõistesse kontrolli alt väljunud klassis (alates ja vajavad kolleegituge ja saavad sellest kasu, ning siiski ei saa kooli juhtkond lihtsalt peale
ja pühad keeled. Kui siis keegi pidulikult kõneleb, siis teeb ta seda ikka eesti emakeeles. Aga luule on pidukeel, sellepärast räägib luuletaja emakeeles, sest muidu on tema sõnad nagu vask, mis kumiseb, ja kelluke, mis kõliseb: neis pole armastust, ja kus pole armastust, seal pole ka sügavust, olgu ta nii tume ja arusaamatu kui tahes. Nii et armastus on ainuüksi see, mis teeb silma ja sõna sügavaks. Kes ei armasta, selle silm on lame ja selle sõna on kume ja, kuigi ta räägiks inglite keelel, ometi ei võidaks ta südameid, mida võidab ainult armastus. Juut on küll valelik ja tema ei armasta muud kui kulda, aga seda armastab ta juba kõigest südamest. Sellepärast teab juut, mis on armastus, ja me peame uskuma valelikku juuti, kui ta ütleb Saalomoni suu läbi: Kõik on tühi, paljas ja tühi, kui pole armastust..." Niisugune oli härra Mauruse enese arvamus luule tumedusest ja sügavusest. Kuigi selle üle
annaabi.ee 
