Ülesanded Teema: tootmine ja tootmiskulud OSA I 1) Selgitada mõisted: Alternatiivkulu – ühe tootmisel / tarbimisel kasutatud ressurssi ei saa kasutada teise toote tootmiseks/tarbimiseks, st valides ühe toote tegemise/ tarbimise, tuleb loobuda teisest. Otsesed kulud – on kulud, mida saab otse arvestada kuluobjektile. Kaudsed kulud – on kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga ja nende otsene arvestamine kuluobjektile ei ole põhjendatud. Arvestuslik kasum – on firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum – on arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum – on tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on
pikaajaliseks selle aja järgi, mis ettevõttel kuluks oma tootmise reorganiseerimiseks, tootmistegurite mahu ja omavahelise suhte muutmiseks Pikaajalisi kulusid nimetatakse ka investeeringuteks. Metsanduses on diskuteeritud selle üle, kas metsauuendamiskulud on lühi- või pikaajalised. Ajalise vahe tegemine on vajalik otsustamaks, kas 5 ajategurit on vaja arvestada. Kulu-tulu analüüsides KULUDE MÕISTE JA LIIGID. Kuluobjektile kirjendamine Otsekulud ja kaudkulud Selline liigitamine omab tähendust siis, kui on määratletud objekt või tegevussektor, mille suhtes kulusid vaadeldakse. Otsekulud saab määrata konkreetsele toodangule või tegevusele, konkreetsele kuluobjektile. Kaudkulul puudub vahetu seos objektiga või neid pole mingil põhjusel (nt arvestuse suur töömahukus) otstarbekas liigitada otsekuludeks; Otse- ja kaudkulude eristamine ei ole ühene. See
eesmärgist ja kulude otstarbest. (Haldma & Karu, 1999, lk 32) Kuluobjekt on igasugune toode, toiming, protsess, organisatsiooni allüksus, mis pakub huvi juhtidele ning eeldab kulu eraldi mõõtmist. Kuluobjektiks võivad olla näiteks üksiktoode, tootmisliin, teenus, reklaamikampaania, turustusosakond, firma tervikuna. (Alver & Reinberg, 2002, lk 37) Kuluobjektide arvestuse eesmärgiks on teha kindlaks erinevate kuluobjektide kulud ja arvestada kulud kuluobjektile (Karu, 2008, lk 135). Kulukoht (kulukeskus, kuluüksus) on allüksus, piirkond, asukoht, funktsioon, protsess, protsessi osa, seadmete grupp, seade või töötaja, mille kulud arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektile otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. Kulukohtade määratlemise eesmärgiks on välja tuua, millistes organisatsiooni struktuurides või protsessis tekivad kulutused, mis on vajalikud konkreetseks kuluobjektide valmistamiseks. (Karu, 2008, lk 73)
b) kapitali struktuuri suhtarv ! 26. Milline järgnevatest ei kuulu turundusmeetmestiku elemeentide hulka d) nõudlus ! 27. Märkige vähemalt üks tunnus, mis iseloomustab usaldusühingut b) täisosanike piiratud vastutus (täisühingus on osanike piiramatu vastutus, usaldusühingus on piiratud) ! 28. Milline järgnevatest iseloomujoontest ei sobi ettevõtjale b) riskikartlikkus ! 29. Hinnakujunduse meetodid on d) kõik (kulukeskne, konkurentsikeskne, nõudlusel põhinev ! 30. Kuluobjektile kirjeldamise alusel eristatakse b) otsesed ja kaudsed kulud ! 1. Ettevõtluse õiguslikud vormid, nende eelised ja puudused Füüsilisest isikust ettevõtja: Eelised: äriga alustamise ja lõpetamise lihtsus, vähe formaalsusi; omaniku täielik kontroll ( otsustamis- ja tegutsemisvabadus); kogu tulu kuulub omanikule; lihtsustatud aruandlus ja raamatupidamine; isiklik rahulolu ja motivatsioon. Puudused: omaniku piiramatu vastutus oma tegevuse eest; kapitali
3. Kulukohtade arvestuses selgitatakse, miks ja kus (millistes organisatsiooni struktuuri või protsessi osades) tekivad erinevad kulud. 4. kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm. 5. Sageli on kuluobjekt ja kulukoht samad mõisted. 6. Kulukogum On loogiliselt sarnaste tunnuste alusel (asukoht, töötaja, tegevus, funktsioon, seade) kokku kogutud kulude grupp, millel on sama kulukäitur. 7. Kuluvoog on kulu, mis protsessi käigus läheb (arvestatakse) ühelt kuluobjektilt teisele kuluobjektile 8. Kulukäitur on iga mõjur, sündmus, koefitsient, tegur, tegevus või muu faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis, väärtusahelas, protsessis, tegevuses ja/või ressurssides ning nende kasutamises, kuludes ja/või tuludes ning mille alusel jaotatakse üldkulud kuluobjektidele. 9. Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad koos kulukäituri muutumisega. Näiteks mingi perioodi jooksul kulutatud põhimaterjali kogus sõltub sellest, kui palju tooteühikuid valmistati. Samuti sõltub
25. Oma- ja võõrkapitali osatähtsust väljendavad: o Kapitali struktuuri suhtarvud 26. Milline järgnevatest ei kuulu turundusmeetmestiku elementide hulka: o nõudlus 27. Märkige vähemalt üks tunnus, mis iseloomustab usaldusühingut: o täisosanike piiramatu vastutus 28. Milline järgnevatest iseloomujoontest ei sobi ettevõtjale: o riskikartlikkus 29. Hinnakujunduse meetodid on: o Kulukeskne, Konkurentsikeskne, Nõudlusel põhinev 30. Kuluobjektile kirjendamise alusel eristatakse: o Otsesed ja kaudsed kulud 31. Ettevõtte võimet tasuda lühi- ja pikaajalisi kohustusi iseloomustuvad: o Likviidsussuhtarvud 32. Kasumi genereerimise efektiivsust käibelt ja kapitalilt näitavad: o Rentaabluse suhtarvud Likviidsussuhtarvud - näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks Toimimissuhtarvud – kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid
Seotud ettevõtte tootmisvõimsuste kasutamisega, st. nad tagavad äri tegemise. Kulukandjate (kuluobjektide ) arvestus: * on kuluarvestuse lõppfaas, mille eelduseks on kululiikide ja kulukohtade arvestuse läbiviimine. Eesmärk: * on kindlaks teha, mille jaoks, millised kulud on tekkinud ning missugusele kulukandjale milline osa neist langeb, et lõpuks leida toote omahinda Kuluobjektile kirjendamine: Otsekulud - saab vahetult seostada mingi kindla kuluobjektiga. Põhikuluks tootmisettevõttes on otsekulud. Kaudkulud - vahetu seos objektiga puudub või pole otstarbekasotsekuludeks liigitada. Tootmise kaudkulud on tavaliselt seotud mitme tooteliigiga. Käsitletakse sageli liitkuludena. Kulukoht - allüksus, osakond, piirkond, põhiprotsess, tugiprotsess, seade, töökoht jne.
2) püsikulud- on kulud, mis jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul , seega jäävad konstantseks tegevusmahu suurenemisel 3) segakulud- on kulud, mis sisaldavad nii muutuvat kui püsivat kulu komponenti. (nt. segakuluks on telefonikulu, kus kõneminutiga seotud kulu on muutuvkuluks ja abonementtasu on püsikuluks) Sõltuvalt tegevusest, kuluobjektist võib liigitada ka otsekulud ja kaudkulud. · Otsekulud- on kulud, mida saab otseselt kanda arvestusobjektile, kuluobjektile nt. materjal, tööjõukulud, osaliselt ka elekter (tootele, kliendigrupile jne) · Kaudkulud- on kulud, millistel puudub vahetu seos arvestusobjektiga ja ei ole põhjendatud kulude otsene kandmine vastavale objektile. (nt. on juhtkonnaga seotud kulud Varade soetamisel teeb ettevõte kulutusi, kuid need on kulud, mille asemele on asunud tooraine, abimaterjalid, kaubad jne. Peale selle tehakse ettevõttes kulusid, mis
a) ebatõenäone realiseerimine 25. Oma- ja võõrkapitali osatähtsust väljendavad b) kapitali struktuuri suhtarv 26. Milline järgnevatest ei kuulu turundusmeetmestiku elemeentide hulka d) nõudlus 27. Märkige vähemalt üks tunnus, mis iseloomustab usaldusühingu b) täisosanike piiratud vastutus 28. Milline järgnevatest iseloomujoontest ei sobi ettevõtjale b) riskikartlikkus 29. Hinnakujunduse meetodid on d) kõik (kulukeskne, konkurentsikeskne, nõudlusel põhinev 30. Kuluobjektile kirjeldamise alusel eristatakse b) otsesed ja kaudsed kulud 1. Ettevõtluse õiguslikud vormid, nende eelised ja puudused Füüsilisest isikust ettevõtja: Eelised: äriga alustamise ja lõpetamise lihtsus, vähe formaalsusi; omaniku täielik kontroll ( otsustamis- ja tegutsemisvabadus); kogu tulu kuulub omanikule; lihtsustatud aruandlus ja raamatupidamine; isiklik rahulolu ja motivatsioon. Puudused: omaniku piiramatu vastutus oma tegevuse eest; kapitali
• Ühikkulud – leitakse kogukulu jagamisel toodangu kogusega • Piirprodukt – iga uue muutuvteguri õhiku lisandumisest saadav lisaprodukt • Piirkulu – kogukulu kasv uue tooteühiku lisandumisel • Piirtulu – kogutulu kasv uue tooteühiku lisandumisel Kulud • Liigitamine: seos tootmisega (1]tootmiskulud 2]tootmisvälised kulud); reageerimine tegevusmahu muutumisel (1]muutuvkulud 2]püsivkulud); kuluobjektile kirjeldamise alusel (1]otse kulud 2]kaudsed kulud); kontrollitavuse aspekt (1]kontrollitavad 2]mittekontrollitavad) Kuluarvestus • Majandusarvestus – majandusinfo indentifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess. Eesmärk on tagada erinevatele infotarbijatele neid huvitav info. • Finantsarvestus – vara muutmisele ja maksesündmustele orienteeritud ettevõtte kui terviku kogutegevust hõlmav arvestuse osa, kus
kulud, ilma milleta ei ole võimalik toodet valmistada, olulisemad materjal ja tööjõud ja lisakulud, tootmise teenindamisega seotud kulud, nt sisetransport, seadmete hooldus, materjalikulu nt seadmete hooldamiseks , nt reklaamikuludeks näidised, valgusenergia, tööjõukulud. Põhikulud+lisakulud=tootmiskulud 5) Kuluobjektide vahetu kuuluvuse järgi- otsesed, vahetu seos, mida saab otse arvestada kuluobjektile ja kaudsed kulud, need kõik mis toetavad tootmise tegevust, nt abistav personal. Kõik mis ei ole otsesed on kaudsed. Kaudsed kulud põhitegevuse ja organisatsioonikulud. Otsekulud+kaudkulud=kogukulud 6) Varude hindamisel osalemise järgi- tootekulud, nt komponendid, millest toode valmib, materjalid; töötlemiskulud, tööjõukulud; perioodikulud, turustus ja üldhalduskulud.
lühiajas 1)kogukuluna, 2)ühikkuluna 13. Kattetulu olemus ja leidmise põhimõte. 14. Tooge näiteid põllumajandustoodangu kohta taime-ja loomakasvatusest tulenevalt toodangu väärtusest ja tootmiseesmärgist. 15. Kulude liigitus: a) tootmistulemuste e käitumuslikust seisukohast b) tootmisprotsessist osavõtu e funktsionaalse põhimõtte alusel c) oma hinna kandmise viisi e kuluobjektile kirjeldamise viisi alusel 16. Loetlege tegureid, mis mõjutavad tööjõuressursse põllumajanduse jaoks ning tööjõu taasuuendamise omapärased jooned põllumajanduses. 17. Loetlege muutuvkulud 1)taimekasvatuses, 2) loomakasvatuses 18. Tootmise intensiivistamise 1) põhiolemus, 2) tähendus konkreetses mõttes, 3) tähendus majanduslikus mõttes. 19. Ettevõte kasvatas rukist 10 hektaril
moodustavad peamise osa toote (kauba) materiaalsest olemist · Materjalikulu · Otseselt seotud põhitootmisprotsessis kasutatavate muude ressurssidega · Energiakulu · Küttekulu · Tööjõukulu 38 Tunnus Kulude liigitus antud tunnuse järgi Kuluobjektile vahetu kuuluvuse Otsesed kulud (vahetu kandmise) järgi Kaudsed kulud · Otsesed kulud ja kaudsed kulud · Otsekulud (direct costs) kulud, mida saab otse arvestada kuluobjektile. · Vahetu seos kuluobjektiga · Kaudkulud (indirect costs) kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga. · Tehtud rohkem kui ühe kuluobjekti valmistamiseks.
Kaudne tööjõud U S Muud tootmiskulud Joonis 1. Kulude jagunemine tellimustele (4, lk 53) Töökuluarvestuse kalkuleerimise etapid: 1. Kuluobjekti ehk tellimuse määratlemine, 2. Tellimuse otseste kulude kindlaks määramine, 3. Tellimuse kaudsete kulude kindlaks määramine, 4. Kaudsete kulude jaotusbaasi valik ja jagamine kuluobjektile, 5. Tellimuse valmistamiseks kasutatud ressursside kulude kindlaksmääramine. 7 Töökuluarvestuses vaadatakse iga tööd kui ühte väljundit ja kulud arvestatakse tööle vastavalt kulutatud ressursside hulgale. Töökuluarvestuses kasutatakse eraldi kontosid erinevate tööde jaoks. Töökuluarvestuses on sobilik järgmist tüüpi tootmisprotsessides: · Toote iga ühik või partii on selgelt eristatav teistest toodetest
Perioodikulude kirjendamine: kirjendatakse kasumiaruandes jooksva arvestusperioodi kuluna. KASUMIARUANNE V.2 MÜÜGITULU - MÜÜDUD KAUPADE (TOODANGU , TEENUSTE) KULUD BRUTOKASUM - TURUSTUSKULUD - ÜLDHALDUSKULUD +MUUD ÄRITULUD - MUUD ÄRIKULUD ÄRIKASUM +FINANTSTULUD - FINANTSKULUD KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST - TULUMAKS PUHASKASUM e ARUANDEAASTA KASUM FUNKTSIONAALSED KULUD ? ESMASkulud- ehk otsekulud on kulud, mida saab otse arvestada kuluobjektile -KONVERTEERIMIS- KULUD ? Toote väärtusahel (8): arendustegevus- projekteerimine- hankimine- tootmine- turustamine- kättetoimetamine- klienditeenindus= toote väärtus Toote kogukulud on kogu väärtusahela läbimisel tootele kulutatud ressursside maksumus ÜLESANDED, KULU LEIDMINE! Müüdud kaupade kulu Varude arvestusest me teame, millised olid müügiks ostetud kaubavarude maksumused perioodi (majandusaasta) alguses ja lõpus
arvestamisele. Kuluarvestuse meetodid: 1) Tellimusjärgne kuluarvestus - Tellimuse kuluarvestus: kuluobjektiks on tellimus; konkreetse tellimuse kulud jagunevad otse- ja kaudkuludeks; konkreetse tellimuse otsekulud kantakse tellimusele. Tellimuse kuluarvestuse etapid: kuluobjekti määratlemine, otsekulude kindlaksmääramine, kaudkulude kindlaksmääramine, kaudkulude jaotusbaasi valik ja jagamine kuluobjektile. - Lepingu kuluarvestus: korraldatakse üksikute lepingute täitmiseks tehtud kulutuste selgitamiseks; pikaajaliste lepingute kulud kogutakse tähtsamate lepingu etappide lõikes. - Partii kuluarvestus: eesmärgiks on leida partii täitmiseks tehtud kulud; kasutatakse siis kui identsete artiklite arv on suur ja neid toodetakse koos ühe partiina. 2) Protsessijärgne kuluarvestus
ühiku kulu kogu ühikute arvuga (näiteks ostetud materjali kogus x materjali ühiku hind). Kogukulud koosnevad üksikutest kuluelementidest. Kuluelement on kogukuludesse kuuluv eraldi mõõdetav, hinnatav ja arvestatav kõige väiksem kulukomponent või kirje. Lisaks kogukuludele on kulude juhtimises oluline teada ühe kuluobjekti (toote, teenuse, projekti) kulusid. Ühe kuluobjektiga seoses tehtud ja kuluobjektile arvestatud kulusid nimetatakse ühiku kuluks. Kõige lihtsam viis ühiku kulu leidmiseks on jagada kogukulud toodetud ühikute arvuga ehk Ühiku kulu = kogukulu / toodete (ühikute) arv Tegemist on keskmise näitajaga, mis iseloomustab üksnes kesmist taset ja ei anna selget ülevaadet kulude struktuurist. Seega võib see olla eksitav näitaja. Ühiku kulu õigesti mõistmiseks on oluline eristada ühiku muutuvkulusid ja püsikulusid. Sageli on ühikku kulu võrdne keskmise kuluga.
Seoses sellega võib tekkida kolm probleemi: Kas kasutada üksikut kulude jaotusmäära või kahest määra Kas kasutada eelarvestatud või tegelikku kulumäära Kas kasutada eelarvestatud koguseid või tegelikke koguseid Üksikmäära või kahese määra kasutamine 22 Üksiku kulumäära kasutamine kulude jagamise puhul tähendab seda, et kulukogumi kõik kulud jagatakse kuluobjektile (näit. osakondadele või toodetele) kasutades ühte ja sama määra ühiku kohta. Sellisel juhul ei tehta vahet erinevate kulude vahel selles kulukogumis nende erinevusest lähtudes (püsikulud ja muutuvkulud). Kahese jaotusmäära kasutamise puhul jaotatakse esiteks ühte kulukogumisse kuuluvad kulud kahte erinevasse alamkogumisse (tavaliselt muutuvkulu ja püsikulu alamkogumid) ning seejärel jaotatakse alamkogumite kulud, kasutades erinevat jaotusalust.
(kulukäituriks on kõneaeg). Astakkulud on kulud, mis on püsivad teatud tegevusdiapasoonis, kuid teatud tegevustaseme juures kasvavad (järsult), jäädes seejärel jälle muutumatuks. Muutuvkulusid, püsikulusid ja segakulusid võib nimetada regulaarseteks kuludeks. On aga olemas veel ebaregulaarsed ehk irregulaarsed kulud, sellisteks on näiteks hindade suure kõikumise tingimustes soetatud materjalidega seonduvad väljaminekud. --- Kulude kirjendamine kuluobjektile: Otsekulud on kulud, mida saab vahetult seostada teatud kindla kuluobjektiga. Kaudkulud on kulud, millel puudub vahetu seos objektiga või mida pole mingil põhjusel (näiteks arvestuse suur töömahukus) otstarbekas liigitada otsekuludeks. Näide: Kulu liigitamine otse- või kaudkuluks sõltub neljast tegurist: ● vaadeldava kulu olulisusest - mida suurem on kulu, seda tõenäolisem, et teda saab majanduslikult otstarbekal moel seostada konkreetse objektiga;
võimaldaks toota minimaalkuludega. Tehakse vahet ettevõtte lühiajaliste ja pikaajaliste tootmisotsuste vahel. Ükski ettevõte ei saa endale lubada kahjumit pikka aega. Kuid teatud ajaperioodi jooksul võib selline kahjumiga tootmine olla isegi vajalik kasumi suurendamiseks pikemas perspektiivis. 1.29.1 Tootmiskulude liigitus Seos tootmisega: tootmiskulud(põhi ja lisakulud), tootmisvälised kulud (turunduskulud); Reageerimine tegevusmahu muutumisele: muutuvkulud ja püsivkulud; Kuluobjektile kirjeldamise alus: otsekulud ja kaudsed kulud; Kontrollitavuse aspekt: kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud. Majandusteadlased ja raamatupidajad käsitlevad ettevõtte kulusid erinevalt. Raamatupidaja ei tee tootmistegurite kulu arvutamisel vahet, kuidas seda on kasutatud. Majandusteadlased vaatlevad kulu teatud ressursi kasutamisel mitte kui reaalset makset, vaid kui alternatiivkulu. Võrreldes otsese kuluga, on see
muutmiseks. Ajalise vahe tegemine on vajalik otsustamaks, kas ajategurit on vaja arvestada. Juhul kui tegemist on pikaajaliste kuludega, siis kulu-tulu analüüsides tähendab see arvutustehniliselt liitintressi kasutamist. 3. Otsekulud ja kaudkulud Selline liigitamine omab tähendust siis, kui on määratletud objekt või tegevussektor, mille suhtes kulusid vaadeldakse. Otsekulud saab määrata konkreetsele toodangule või tegevusele, konkreetsele kuluobjektile. Kaudkulud kanduvad mitmele tootele või tegevusele, näiteks juhtimiskulud ettevõtte tegevusele tervikuna. 4. Muutuvkulud ja püsikulud Muutuvkulude suurus sõltub toodangu hulgast, tootmise mahust. Kui toodangu hulk ei mõjuta kulusid, on tegemist püsikuludega e. fikseeritud kuludega. Mõned püsikulud on absoluutselt püsivad (amortisatsioon, intressikulu), teised (astmelis-püsikulud) on püsivad suhteliselt suures tegevusdiapasoonis, kuid kasvavad hüppeliselt teatud tegevusmahu
Üldkulud on tavaliselt seotud mitme toote- või teenuseliigiga, mistõttu nende viimisel omahinda rakendatakse tavaliselt mahupõhiseid meetodeid. Tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõtete kohaselt saab jaotada üldkulud/kaudsed kulud kulukohalt kulukandjale ja sellelt omakorda edasi kuluobjektile. Põhilised erinevused kahe kuluarvestuse metoodika vahel on järgmised: Traditsioonilises kuluarvestuses • eeldatakse, et ressursi kulud määravad kuluobjekti kulud • üldkulud jaotatakse kuluobjektidele enamasti subjektiivsete näitajate alusel
annaabi.ee 
