elemente ( kroomi, niklit, koobaltit, volframi, vanaadiumi, molübdeeni, räni, mangaani, titaani, alumiiniumit). Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%) , keskmiselt legeeritud (lisandeid 3…5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Oma kodutöös pööran suuremat tähelepanu just kroomile (korrosioonikindlus), volframile ja koobaltile. Tähtsaimaks legeerivaks elemendiks võib pidada just kroomi, see tõstab terase kulumiskindlust ja kõvadust. Suurenevad ka terase läbikarastatavus ja korrosioonikindlus. See, et teras oleks roostevaba, peaks ta sisaldama vähemalt 12 % kroomi. See võimaldab terase pinnale moodustada inimsilmale nähtamatu kroomoksiidi kihi, mis kaitseb korrosiooni eest. Ühe oksiidikihi hävinedes moodustub tänu õhus sisalduvale hapnikule otsekohe uus kaitsekiht. Lisaks kroomile saab korrosioonitõket täiustada selliste metallide abil, nagu nikkel, mangaan, titaan ja molübdeen
töötlemise käigus, mille tulemusena muutuvad tera mõõtmed ja kuju Nürinemine on tera lõikeserva mikrogeomeetria muutumine kulumise tagajärjel . Nürinemine toob endaga kaasa tera lõikevõime vähenemise – tera ei lõika enam puidu rakuseinu läbi vaid deformeerib neid Suureneb lõikamiseks vajalik võimsus ja halveneb töödeldud pinna kvaliteet Tera kulumiskindlust suurendavad Teramaterjali kõvadus Tera pinnasiledus . Lõikeinstrumendi nürnemist töötlemise käigus võib jagada kolme etappi : I – etapp – värkelt teritatud tera sisstöötamise aeg Tera kulumine on intensiivne Teral lõikeserval tekivad lõikejõudude toimel suured pinged, mis ületades tugevuspiiri tekitavad murdumise või jääva deformatsiooni
Sulameid kasutatakse, sest nad on harilikult puhastest metallidest paremate omadustega. Näiteks on sulamid tugevamad ja vastupidavamad, nende sulamistemperatuur on madalam ja seega on nad kergemini töödeldavad. Kui väga pehmele puhtale kullale lisada tugevat vaske, muutub ta kõvemaks ja kulumiskindlamaks. Samuti on selline sulam puhtast kullast odavam. Teine hea näide on eriteras, mille iga koostisosa annab juurde häid omadusi: kroom annab roostekindlust, mangaan suurendab kulumiskindlust, vanaadium suurendab tugevust, nikkel ja molübdeen muudavad terase kuumakindlaks. Metallide kasutamine sõltub nende omadustest. Tähtsamad metallide omadused on : soojus- ja elektrijuhtivus, plastilisus, sulamistemperatuur, värvus, kõvadus, tihedus, soojuspaisumine jne. Varieerides sulamite koostist, on võimalik valmistada väga erinevate omadustega materjale. Rauasulamid Rauasulamid on sulamid, mille põhikomponent on raud ja tavalisim lisand süsinik.
Konstruktsiooniterastes 1...2%, tööriistaterastes ca 12%. soodustab ferriitstruktuuri teket. Ni 0,5 Tõstab terase sitkust, tugevust ja korrosioonikindlust. Kasutatakse koos kroomiga. Konstruktsiooniterastes kuni 5%, roostevabades terastes 8...10%. soodustab austeniitstruktuuri teket. Mo 0,1 Suurendab kõvadust ja kulumiskindlust, alandab terase külmahaprusläve, parandab keevitatavust, tõstab roometugevust ja vähendab noolutusrabedust W 0,1 Tõstab terase kõvadust ja kulumiskindlust. Põhilisand kiirlõiketerastes Co 0,1 Tugevdab terast; parandab selle magnetomadusi. Sideaine kõvasulameis V 0,12 Tõstab terase kõvadust. Kasutatakse tera peenendajana
..5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Legeerivate elementide tähtsus nende teraste omadustele: Cr kroom suurendab terase tugevust läbikarastatavust ja korrosioonikindlust. Ni nikkel suurendab terase sitkust tugevust ja korrosioonikindlust. Co koobalt suurendab materjali magnetilisi omadusi terase tugevust ning muudab terase peenestruktuurilisust Mo molübdeen suurendab terase kõvadust ja kulumiskindlust, soodustab peenema struktuuri tekkimist Mn mangaan suurendab elastsust kulumiskindlust ja kõvadust Si räni - parandab terase voolavust ,suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele, suurendab elastsust W volfram suurendab terase kuumuskindlust ja kõvadust Ti titaan suurendab tugevust ja kuumuskindlust Al alumiinium - suurendab kuumuskindlust vähendab tagiteket ja suurendab korrosioonikindlust. Legeeritud vedruterased
parafiinitada suuskade libisemisalad; pidamisalale ei tohi parafiini panna; jahtunud suuskade alt eemaldada üleliigne parafiin plastikust kaabitsaga; harjata tugevalt nailonharjaga; karestada pidamisala liivapaberiga (nr 80 või 100); kanda suusapõhjale kruntmääre, sulatada see soojapuhuri või triikrauaga ning seejärel siluda määrdekorgiga; seejärel kanda suuskade pidamisaladele esimesed 23 kihti määret, milleks on tavaliselt külmemale ilmale mõeldud määre (suurendab määrde kulumiskindlust); seejärel viia suusad õue, järgmised 34 kihti (23 kraadi soojemale ilmale mõeldud määret) määrida juba seal. Kihtide arv sõltub sõitjast ja distantsi pikkusest; määre tuleb korgiga laiali hõõruda, nii et pind jääks ühtlaselt sile. Uisusuusa ettevalmistamine: esmalt puhastada suusapõhi vanast parafiinist teras- või pronksharjaga või libisemispindade puhastamiseks mõeldud vedelikuga; sulatada ilmale vastav parafiin triikrauaga täies pikkuses suusa alla;
Sulam kujutab endast tahket lahust ehk tardlahust. Metallide vahekorda saab siin teatud piires muuta. Miks kasutatakse sulameid? Sulameid kasutatakse, sest nad on harilikult puhastest metallidest paremate omadustega. Näiteks on sulamid tugevamad ja vastupidavamad, nende sulamistemperatuur on madalam ja seega on nad kergemini töödeldavad. Hea näide on eriteras, mille iga koostisosa annab juurde häid omadusi: kroom annab roostekindlust, mangaan suurendab kulumiskindlust, vanaadium suurendab tugevust, nikkel ja molübdeen muudavad terase kuumakindlaks. Sulamite eelised võrreldes puhaste metallidega Odavamad Kõvemad Tugevamad Madalama sulamistemperatuuriga Kuumakindlamad Vastupidavamad Korrosioonikindlamad Saame järeldada, et sulamite kasutamine puhaste metallide asemel on igati kasulik Igapäevaelus kasutame palju erinevatest metallidest tarbeesemeid, ehteid, tööriistu jne, metallid ümbritsevad meid kõikjal. u k t
Eristatakse valu ja töötlusmalmi. Valumalm on hästi valatav, temast valetakse näiteks hoorattaid, seadmete aluseid, pliidiraudu Tööstusmalm sisaldab süsinikku raudkarbiidi Fe3C kujul, mida nimetatakse ka valgeks malmiks. Teras Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse Cr muudab terase korrosioonikindlaks, sellest ka nimetus Roostevaba teras Mo ja W suurendavad kuumakindlust Mn tõstab kulumiskindlust Tähtsamaid ühendeid FeO3 kasutatakse odava ja vastupidava värvipigmendina Fe3O4 rauatagi, kasutatakse püsimagnetites FeSO4 * 7H2O raudvitriool, kasutatakse taimekaitsevahendina FeCl3 leiab raud(III)sooladest enim kasutust, töödeldakse näiteks vasktrükiplaate elektroonsete skeemide valmistamisel Raud(II)ioonid on vajalikud vere hemoglobiini tekkeks Täiskasvanud inimene vajab toiduks
teiste Ni-sulamite saamisel). Rõhuv enamus nikli toodangust kasutatakse ära nii raua- kui ka värviliste metallide sulamite koostises. Rakendatakse ka teiste metallide elektrolüütilist nikliga katmist (nikeldamist) kaitseks korrosiooni vastu. Volfram (W) – Valkjashallikas raske metall, tihedus 19 250 kg/m3. Volframil on kõigist metallidest kõige kõrgeim sulamistemperatuur: 3422 °C ja väga väike soojuspaisumistegur. Mõju terase omadustele – Tõstab HB ja kulumiskindlust. Muud kasutusalad – Kõrge sulamistemperatuuri pärast kasutatakse volframit hõõglampide niitide valmistamiseks, samuti kaarlampides ja elektrontorudes. Volframit kasutatakse ka kiirlõiketerase legeerimismaterjalina.
LEGEERIVAD ELEMENDID TERASES Volfram (W) Volfram on valkjashall raske metall, sellel on metallidest kõrgeim sulamistemperatuur 3695 K (3422 °C) ja väga väike soojuspaisumistegur. Volframi lisamine terasele tõstab materjali kõvadust ning kulumiskindlust ka kõrgetel temperatuuridel, mis tõttu on volfram põhilisand (kuni 18%) kiirlõiketerastes. Kuna wolframi lisamine aitab kaasa karbiidide tekkimisel, saab volframiga legeeritud terast kasutada edukalt ka tööriistaterasena. Termotöötlusel aitab volfram sarnaselt paljudele legeerivatele elementidele takistada austeniiditera kasvu ning suurendada läbikarastavust. Volframi kasutatakse veel ka hõõglampide hõõgniitides, röntgentorude anoodides,
süsinikku , nimetatakse teraseks, kui süsiniku sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit , räni, fosforit, mangaani jt elemente. *Eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit , molübdeeni, volframit jt metalle. Kroomilisand (kuni 13%) muudab terase korrosioonikindlaks ja suurendab kõvadust, Mo ja W suurendavad terase kuumakindlust, Mn( kuni 14%) tõstab terase kulumiskindlust, Ni suurendab terase sitkust ja vähendab soojuspaisumist, sellepärast valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. *Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes , erilistes konverterites vähendatakse malmist süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras. *Eristatakse valu- ja töötlusmalmi. Valumalmis sisaldub süsinik grafiidina. Et selle malmi
Ramm lammas ) · Esineb looduses 5 isotoobina · Aatomnumber : 74 · Aatommass : 183,83 · Tihedus : 19,30 g/cm3 · Sulamistemperatuur : 3380 °C · Keemistemperatuur : 5500 °C · Volfram on keemiliselt väga püsiv metall. · Külma ega kuuma veega volfram ei reageeri. · Kõige aktiivsemalt reageerib volfram fluoriga. · Ta on looduses vähelevinud metall. · Volframist valmistatakse hõõglampidele niite. · Volfram suurendab terase kõvadust, kuumaja kulumiskindlust. · Ta on sedavõrd plastiline,et 1kg metallist saab venitada 3,5km pikkuse traadi , millest piisab 23000 elektrilambi valmistamiseks.
elemente nagu kroomi, niklit, mangaani jne.Lekeerivate elementide tähtsus ja nende teraste omadustele: X kroom suurendab terase tugevust läbikarastatavust ja korrosioonikindlust. H nikkel suurendab terase sitkust tugevust ja korrosioonikindlust. K koobalt suurendab materjali magneetilisi omadusi terase tugevust ning muudab terase peenestruktuurilisust M moluteen Suurendab terase kõvadust ja kulumiskindlust .Soodustab peenema struktuuri tekkimist Vene G mangaan suurendab elastsust kulumiskindlust ja kõvadust C räni - parandab terase voolavust ,suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele,suurendab elastsust B volfram suurendab terase kuumuskindlust ja kõvadust T titaan suurendab tugevust ja kuumuskindlust Vene Ju aluminium - suurendab kuumuskindlust vähendab tagiteket ja suurendab korrosioonikindlust. 12XH3A kõrgekvaliteetne lekeerkonstruktsiooniteras
läbikarastuvust, soodustab ferriitstruktuuri teket, tagab korrosioonikindluse (>12%Cr). Konstruktsiooniterastes 1…2%, tööriistaterastes ca 12% Ni - Tõstab terase sitkust, kasut. koos kroomiga; soodustab austeniitstruktuuri teket. Konstruktsiooniterastes kuni 5%, roostevabades terastes 8…10% Mo - Alandab terase külmahaprusläve, vähendab noolutusrabedust, tõstab tõmbetugevust W - Tõstab terase kõvadust ja kulumiskindlust. Põhilisand kiirlõiketerastes Co - Tugevdab terast; parandab selle magnetomadusi. Sideaine kõvasulameis V - Tõstab terase kõvadust. Kasutatakse tera peenendajana Terased. 1. Millised lisandid võivad esineda terases? Cr, Ni, W, V, Mo, Co, Mn ja Si 2. Milline on lisandite mõju rauasüsiniksulamitele? Si - Tõstab voolavuspiiri, halvendades plastsust. Trafoterastes kuni 4% Mn - Tõstab terase tugevust ja kõvadust, suurendab läbikarastuvust
süsinikku , nimetatakse teraseks, kui raua sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit , räni, fosforit, mangaani jt elemente. Eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit , molübdeeni, volframit jt metalle. Kroomilisand (kuni 13%) muudab terase korrosioonikindlaks ja suurendab kõvadust, Mo ja W suurendavad terase kuumakindlust, Mn( kuni 14%) tõstab terase kulumiskindlust, Ni suurendab terase sitkust ja vähendab soojuspaisumist, sellepärast valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes , erilistes konverterites vähendatakse malmist süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras. Eristatakse valu- ja töötlusmalmi. Valumalmis sisaldub süsinik grafiidina. Et selle malmi murdepind
Juhulisandid on Lämmastik(N), Hapnik(O) ja Vesinik(H). Legeerivad elemendid on Kroom(Cr), Molübdeen(Mo), Koobalt(Co), Räni(Si), Nikkel(Ni), Nioobium(Nb), Tantaal(Ta), Titaan(Ti), Vanaadium(V), Vask(Cu) ja Volfram(W). Vanaadium Vanaadium on hõbehall, väga kõva, tugev ja plastne metall, mille: tihedus on 6120kg/m³ sulamistemperatuur on 1887 ºC keemistemperatuur on 3309 ºC Vanaadium suurendab terase kõvadust, tugevust ning kuumus- ja kulumiskindlust. Vanaadiumi- sulamist valmistatakse reaktiivmootorite düüse ja põlemiskambreid, lõiketerasid ning tööriistu. Eriti palju kasutatakse kroomi ja vanaadiumi sulamit mutrivõtmete valmistamisel. 2 KROOM Kroom on keemiline element , mille sümbol on Cr. Kroom on metaljas-hall, läikiv , kõva ja rabe metall mille: tihedus on 7190kg/ m³ sulamistemperatuur on 1907 ° C
milles on alla 2% süsinikku , nimetatakse teraseks, kui süsiniku sisaldus on 25%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit , räni, fosforit, mangaani jt elemente. Eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit , molübdeeni, volframit jt metalle. Kroomilisand (kuni 13%) muudab terase korrosioonikindlaks ja suurendab kõvadust, Mo ja W suurendavad terase kuumakindlust, Mn( kuni 14%) tõstab terase kulumiskindlust, Ni suurendab terase sitkust ja vähendab soojuspaisumist, sellepärast valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. Rauamaak Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv. Raud esineb enamasti oksiidsete mineraalide koos seisus.
Pronks on vanadest aegadest olnud hinnatud materjal relvade, skulptuuride müntide ja medalite tegemisel ja on tänapäevalgi. Miks kasutatakse sulameid? Nad on harilikult puhastest metallidest paremate omadustega, näiteks kui väga pehmele, puhtale kullale lisada tugevat vaske, muutub ta kõvemaks ja kulumiskindlamaks. See on eriteras, mille iga koostisosa annab juurde häid omadusi:kroom annab roostekindlust, mangaan suurendab kulumiskindlust, nikkel muudab terase kuumakindlaks. Saame järeldada, et sulamite kasutamine puhaste metallide asemel on igati kasulik. Kasutatud kirjandus www.wikipedia.org/wiki/Sulam www.miksike.ee/.../9151.htm Üldine keemia lk131 Keemia õpik 10 klassile lk168 Anorgaaniline keemia lk 135
süsinikku , nimetatakse teraseks, kui süsiniku sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit , räni, fosforit, mangaani jt elemente. Eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit , molübdeeni, volframit jt metalle. Kroomilisand (kuni 13%) muudab terase korrosioonikindlaks ja suurendab kõvadust, Mo ja W suurendavad terase kuumakindlust, Mn( kuni 14%) tõstab terase kulumiskindlust, Ni suurendab terase sitkust ja vähendab soojuspaisumist, sellepärast valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. Kasutatud Kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Raud#Rauasulamid
2% süsinikku, nimetatakse teraseks, kui süsiniku sisaldus on 2–5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit, räni, fosforit, mangaani jt elemente. Eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit, molübdeeni, volframit jt metalle. Kroomilisand (kuni 13%) muudab terase korrosioonikindlaks ja suurendab kõvadust, Mo ja W suurendavad terase kuumakindlust, Mn (kuni 14%) tõstab terase kulumiskindlust, Ni suurendab terase sitkust ja vähendab soojuspaisumist, sellepärast valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes, erilistes konverterites vähendatakse malmis süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras. Eristatakse valu- ja töötlusmalmi. Valumalmis sisaldub süsinik grafiidina
kujunenud kindlad metallid. Materjali õigest valikust oleneb suurel määral nii detaili kui ka kogu masina kui terviku kvaliteet. Metall valitakse lähtudes masina otstarbest, detaili ülesandest, selle valmistamise viisist ning mitmest muust asjaolust. Detaili materjali valikul arvestatakse: 1. Vajadust tagada minimaalse massi juures nõutav tugevus ja jäikus. 2. Vastavust kasutustingimustele (näiteks antifriktsioonilisi omadusi, soojuskindlust, kulumiskindlust); 3. Maksumust; 4. Tehnoloogiliste omaduste vastavust detaili projekteeritud valmistamisviisile (stantsitavus, keevitatavus, valatavus, lõiketöödeldavus jne). 5. Masinaehituses kasutatavad metallid jagunevad mustadeks ja värvilisteks metallideks. Mustad metallid Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mustad metallid jagunevad omakorda malmideks ja terasteks. Malm
metall), sulfiidid väävel + metall, oksiidid hapnik + metall. Legeerivate elementide tähtsus nende teraste omadustele: Cr kroom suurendab terase tugevust läbikarastatavust ja korrosioonikindlust. Ni nikkel suurendab terase sitkust tugevust ja korrosioonikindlust. Co koobalt suurendab materjali magnetilisi omadusi terase tugevust ning muudab terase Peenestruktuurilisust Mo molübdeen suurendab terase kõvadust ja kulumiskindlust, soodustab peenema struktuuri tekkimist Mn mangaan suurendab elastsust kulumiskindlust ja kõvadust Si räni - parandab terase voolavust ,suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele, suurendab elastsust W volfram suurendab terase kuumuskindlust ja kõvadust Ti titaan suurendab tugevust ja kuumuskindlust Al alumiinium - suurendab kuumuskindlust vähendab tagiteket ja suurendab korrosioonikindlust. 2.3 Metallide termiline töötlemine Lõõmutamine.
Legeeritud terasteks nimetatakse teraseid, mis sisaldavad legeerivaid elemente: kroomi, volframi, niklit, koobaltit, molübdeeni jt. Legeerivad elemendid avaldavad terase omadustele märgatavat mõju. Legeerivad elemendid moodustavad terases leiduvate lisanditega ja ka omavahel karbiide, millel on suur kõvadus, tugevus, kulumis-ja temperatuurikindlus. Tähtsamad terase legeerivad elemendid on järgmised: Kroom on tähtsaim legeeriv element, tõstab terase kõvadust ja kulumiskindlust. Moodustuvad kar- biidid parandavad terase lõikeomadusi. Nagu süsinikki alandab kroom terase plastilisust, seetõttu on saeterastes kroomisisaldus väiksem kui 1%, freeside ja nugade terastes sisaldub kroomi aga kuni 12%. Volfram tõstab juba väikestes kogustes terase kõvadust ja tugevust ilma plastilisust vähendamata, tekitab terases peeneteralise struktuuri ja parandab lõikeriista lõikeomadusi. Volfram kui raskeltsulav metall (sulamistemperatuur 3410º) muudab terase kuumuskindlamaks
laialt tööriistade valmistamisel (stantsid, press-vormid). d. WC-TiC-Co kõvasulamid –kasutatakse voolaat laastu andvate materjalide töötlemiseks, ISO rühm P, võrreldes eelmistega väiksema tugevusega kuid kõvemad ja kulumiskindlamad. e. WC-TiC-TaC-Co kõvasulamid –kasutatakse rasketes tingimustes suure ettenihke ja lõikesügavuse töötlemisel, ISO rühm M. TaC lisamine tõstab veelgi tugevust, kulumiskindlust, termoväsimust ja vastupanu termilistele löökidele. f. TiC-NiMo ja TiCN-NiMo –volframivabad kermised, kasutatakse puhtal ja poolpuhtal töötlemisel ja kulumiskindlate detailide valmistamiseks. Omadus Kõrgem WC sisaldus Kõrgem Co sisaldus Kõvadus Suureneb Väheneb Survetugevus Suureneb Väheneb
Kõvadus Mohsi j. 9,0 Maailmatoodang, tonni 2 aastas Omadused Cr on hõbevalge värvuse ning sinaka helgiga plastiline ja sepistatav raskmetall. Kroom on kõikidest metallidest kõige suurema kõvadusega. Ta kriimustab isegi klaasi. Toodang ja kasutamine Kroomi peamiseks tarbijaks on metallurgiatööstus. Kroomi sisaldav teras on püsiv kemikaalide toimele ja korrosioonile. Kroomi lisand suurendab terase tugevust, kõvadust ja kulumiskindlust. Kroomteras, mis sisaldab üle 12% Cr, on korrosioonikindel. Roostevabas terases on tavaliselt 18% Cr. Kroomitud pind on dekoratiivne ja vastupidav kulumisele, siis rakendatakse elektrolüütilist kroomimist auto-, lennuki- ja aparaadiehituses. Kroomi ja nikli sulamitest on tähtsamad kroomnikkel (kirurgilised instrumendid) ja nikroom (elektripliitide, triikraudade jt küttekehade küttespiraalid). Biotoime Kroom kuulub biometallide hulka
Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit , räni, fosforit, mangaani jt elemente. · Eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit , molübdeeni, volframit jt metalle. Kroomilisand (kuni 13%) muudab terase korrosioonikindlaks ja suurendab kõvadust, Mo ja W suurendavad terase kuumakindlust, Mn( kuni 14%) tõstab terase kulumiskindlust, Nii suurendab terase sitkust ja vähendab soojuspaisumist, sellepärast valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. · Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes , erilistes konverterites vähendatakse malmist süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras. · Eristatakse valu- ja töötlusmalmi. Valumalmis sisaldub süsinik grafiidina. Et selle malmi
survetöötlustööriistu (nt tõmbesilmad, pressvormid). 5. Süsinikteraste karastustemperatuuri valikul on aluseks FeFe3C faasidiagrammi teraste osa (joonis 1). Selle järgi võetakse üleeutektoidterastel (C > 0,8%) 30...50C° üle faasipiiri ehk üle 727C°, ehk antud terase optimaalne karastustemperatuur (poolkarastus) on ~757-777C°. Terase struktuur peale karastamist muutub tugevamaks ja kõvemaks ning samuti tõstetakse nii kulumiskindlust, tekib martensiitstruktuur. HRC on 45. 6. Antud teras saab noolutada madalnoolutuse viisil, temperatuuril 170-250C°. Noolutusmartensiit on väga kõva ja võrreldes karastatuga, sitkem. Peale madalanoolutust on terase kõvadus HRC 61-65. 7. Antud terase kõvadus ja tugevus peale noolutamist on kõrge nind sitkus ja haprus samuti hea. 4 MALMID 8. Joonis 3
19. Millega tähistatakse libisemiskindlust märjal pinnal? R või A,B,C katekooria Kareduse (libisemiskindlus) määratlus keraamilistel plaatidel "R" vahemikus 9-13 (vähekare-kare) 20. Mida nimetatakse mosaiikplaadiks? Väikesed plaadid või kujundid on ühentatud paberil või klaaskiudvõrgul. Plaadid võivad olla keraamilised, klaasist jne. 21. Milliseid plaatpindu on vaja vahatada peale mahakandmist? Marmorplaati 22. Millega tähistatakse plaatide kulumiskindlust, tugevust? P E I - Keraamiliste plaatide kulumisele vastupidamise määratlus astmestikus I - V 23. Kirjelda keraamiliste plaatide tootmist? Koosneb peamiselt savist ja liivast, millele on lisatud mineraale ja karbonaate, lisasinetega või ilma valmistatud põletatud plaat; valmistusviisi järgi kas valatud, märg- või kuivpressitud 24. Mis määrab plaadi külmakindluse? E - arv / BN klass. Näitab keraamilise plaadi niiskusimavuse koefitsienti, mis on
Koostaja: eraisik Luua 2012 Puidu termotöötlemine Uueks kaitseviisiks on termotöötlemine. Termotöötlemine (t = 195...230°C), mille puhul kasutatakse ainult kuumust ja auru, lisamata mingeid kemikaale, modifitseerib naturaalpuidu omadusi püsivalt. Suureneb ilmastiku- ja mädanikukindlus, soojaisolatsiooniomadused on paremad, suurendab kulumiskindlust. Puidu värvus tumeneb. Deformatsioonid (keerdumine, kahanemine jne) on minimaalsed ja tasakaaluniiskus on naturaalpuiduga võrreldes isegi 50% madalam. Termopuit on suurepärane aluspind värvimiseks ning võib pikendada viimistluse vastupidavust. Puidu tugevus termotöötlusel mõnevõrra väheneb (ja seda enam, mida kõrgemat temperatuuri kasutatakse). Sellest tulenevalt ei soovitata termotöödeldud puitu kasutada kandedetailidena, kuni pole tehtud lisakatseid.
Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit, räni, fosforit, mangaani jt elemente. • Eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit, molübdeeni, volframit jt metalle. Kroomilisand (kuni 13%) muudab terase korrosioonikindlaks ja suurendab kõvadust, Mo ja W suurendavad terase kuumakindlust, Mn( kuni 14%) tõstab terase kulumiskindlust, Ni suurendab terase sitkust ja vähendab soojuspaisumist, sellepärast valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. • Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes, erilistes konverterites vähendatakse malmis süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras. • Eristatakse valu- ja töötlusmalmi. Valumalmis sisaldub süsinik grafiidina. Et selle malmi
toodet, siis valin valmistamistehnoloogiaks hammasratta lihvimise silindrilisest toormaterjalist lõigatud detailist. 4. Materjalide esialgne valik 4.1 Legeerteras 41Cr4(40X) Esimene valik on legeerteras 41Cr4(40X). Tegemist on 0,9%-lise kroomi ja 0,43%-lise süsiniku sisaldusega hammasrattaterasega. 4.1.1 Terase 41Cr4(40X) termotöötlus Gaasiline C ja N - nitrotsementiitimine 830 oC, karastamine õlis ja madalnoolutus 200 oC juures. See parandab materjali kõvadust, kulumiskindlust ja korrosioonikindlust. Mehaanilised omadused peale termotöötlust tabelis 1.1. Materjal 41Cr4(40X) Tinglik voolavuspiir N/mm2 560 Tõmbetugevus N/mm2 675 Katkevenivus A% 14 Katkeahenemine Z% 45 Südamik Pind Kõvadus 187...241HB 48...53HRC Tabel 1.1 4.2 Süsinikteras C40E(40)
Valige üks: a. Kahefaasiline keemiline ühend b. Kahefaasiline tardlahus c. Kahefaasiline mehaaniline segu d. Ühefaasiline mehaaniline segu Your answer is correct. Küsimus 7 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Mikrolihvil on toodud üleeutektse plii-antimoni struktuur. Selles on näha heledad suured kuubilised kristallid. Mis need olla võiks, millised väited on õiged? Valige üks või mitu: a. Plii ja antimoni intermetalliidi kõvad ja suurt kulumiskindlust tagavad osakesed b. Need kuubilised kristallid kristalliseerusid vedelast faasist välja kõige esimesena c. Antimoni osakesed d. Plii osakesed Your answer is correct. Küsimus 8 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Mikrolihvil on näha Pb-Sb alaeutetkne struktuur. Mille poolest see erineb eutektsest? Valige üks või mitu: a. Eutektse mikrostruktuuri osakesed paiknevad Pb-baasil tardlahuse maatriksis. b
Sulameid tehakse selleks, et suurendada metallide vastupidavust deformatsioonidele, kulumisele, sulamitel on tavaliselt madalam sulamistemperatuur, kui lähteainetel, on odavamad. · Teras, eriteras: legeeritud teras, süsiniku sisaldus kuni 2%, sisaldab siirdemetalle, on korrosioonikindlamad, roostevaba teras(kroomi ja niklit lisatud) kasutatakse tööriistadel, taskunugadel, kääridel, tarveesemetel. Mangaani lisamine tõstab kulumiskindlust(valmistatakse raudteerööpaid) · Malm süsinikusisaldus 25%. Tehakse näiteks hoorattaid, seadmete aluseid, pliidiraudu. · Pronks: põhilisand tina · Messing: valgevask(põhilisandiks tsink). Valmistatakse relvi, skulptuure, kirikukellasid, münte, medaleid. Tänapäeval ka tööstusseadmeid, masinaosi ning tarbeesemeid. Messing on punaka või kollaka värvusega · Melhior: vask + nikkel. Valmistatakse lusikaid, ehteid, kelladetaile jms
- optimiseerida ja valida materjalide valikut erinevates kulumistingimustes, - mõista erinevate muutujate mõju erinevatele kulumisliikidele ja protsessidele, - kirjeldada erinevaid kulumise mudeleid mitmesugustes tribosüsteemides. Nende uuringute eesmärgiks on: - arendada välja palju täpsemad kulumismudelid, - saada fundamentaalsed seosed materjalide struktuuri ja omaduste mõjust kulumisele, - parandada materjalide (või selle pinna) kulumiskindlust erinevates kulumistingimustes. On erinevaid kulumise klassifitseerimise skeeme, kuid peamiselt on jagatakse järgmisteks liikideks : - abrasiivkulumine (abrasive wear), - erosioonkulumine (erosive wear), - hõõrde- e. liugekulumine (sliding wear), - frettingkulumine (fretting wear), - korrosioon-erosioon kulumine. Abrasiivkulumine all môeldakse tööpindade kulumist, mis on põhjustatud kõvema pinna mikrokonaruste või kontaktpindade vahele sattunud liikuvate (libisevate,
mittemetalle. Sulameid kasutatakse, sest nad on harilikult puhastest metallidest paremate omadustega. Näiteks on sulamid tugevamad ja vastupidavamad, nende sulamistemperatuur on madalam ja seega on nad kergemini töödeldavad. Kui väga pehmele puhtale kullale lisada tugevat vaske, muutub ta kõvemaks ja kulumiskindlamaks. Samuti on selline sulam puhtast kullast odavam. Teine hea näide on eriteras, mille iga koostisosa annab juurde häid omadusi: kroom annab roostekindlust, mangaan suurendab kulumiskindlust, vanaadium suurendab tugevust, nikkel ja molübdeen muudavad terase kuumakindlaks. Saame järeldada, et sulamite Kristjan Reiska 10b kasutamine puhaste metallide asemel on igati kasulik. Siin paar tuntumat sulamit ja kus ning kuidas kasutatakse: Roostevaba teras Roostevaba teras on raua sulam kroomi ja nikliga. Seda leidub minu kodus nugades, kahvlites, lusikates, torustikus jne. Pronks Pronks on vase ja tina sulam
Kuna malm on habras, siis püütakse selles süsinikusiaslduse vähendamisega saada tugevam ja elastsem sulam - teras. Teras on raua ja süsiniku sulam, milles on süsinikku vähem kui 2%. Kui teras sisaldab teisi elemente peale süsiniku, siis nimetatakse teda eriteraseks ehk legeeritud teraseks. Neid lisatavaid elemente nimetatakse legeerivateks elementideks. Igal lisandil on oma tähtsus: kroom annab roostekindlust, mangaan suurendab kulumiskindlust, vanaadium suurendab tugevust, nikkel ja molübdeen muudavad terase kuumakindlaks. Terase omadusi varieeritakse nende erineva termilise töötlemisega: kas lõõmutatakse (jahutatakse aeglaselt) või karastatakse (jahutatakse kiiresti). Nii kasutatakse eriteraseid vastutsrikaste autoosade, metallkonstruktsioonide, katelde, torude jne. valmistamiseks. Terast kasutatakse
Pea meeles, et korralik põhjade töötlemine on eelduseks heale libisemisele. SG2 valge SG4 violett SG6 sinine SG8 roheline SGG grafiit (+10°...-1°C) (-1°...-7°C) (-7°...-12°C) (-10°...-30°C) Libisemise määrimist võib teha kas külmalt ( ainult siis kui on tegemist distantsiga alla 10 km) või soojalt. Soojalt määrimine lisab määrete kulumiskindlust ja seetõttu soovitame seda alati ja eriti kui on tegemist pikemate distantsidega (üle 10 km). Libisemise määrimine külmalt: 1. Puhasta hoolikalt suusapõhjad. 2. Vali temperatuurile vastav libisemisparafiin ja hõõru seda õhukese kihina libisemispindadele ( klassikasuusal nina- ja kannaosa, uisusuusal kogu suusapõhi). 3. Tasanda parafiin korgiga hõõrudes. Libisemise määrimine soojalt: 1. Puhasta suusapõhjad hoolikalt, näit
120 karedusega ja lakkimise puhul 180 karedusega. Põranda kaitsmine Kui põrandat ei viimistleta kohe pärast lihvimist, tuleb ta hoolikalt kinni katta. Katmisel tuleb jälgida, et kattesse ei jää aukusid, sest nendest kohtadest võib päiksevalgus kaitsmata puidu värvi muuta. VIIMISTLUS Lõppviimistlusena kaetakse kogu põrandapind kas õli- või lakikihiga. Kuna õli või lakk on viimane kiht põrandal mis peab taluma pidevat koormust, tuleks uurida kasutatavate toodete vastupidavust -kulumiskindlust. Enamasti on valida ka värvilisi õlisid ning lakke. Mõnikord ka vahatatakse või seebitatakse. Kindlasti tuleks juba lakitud või õlitatud põrandat pidevalt hooldada: esmalt luua nii õlile kui lakile peale spetsiaalne kaitsekiht, mis võtab vastu esmase koormuse ning mida pidevalt tuleks uuendada vastavalt kasutuskoormusele. Selliste vahendite kasutamine pikendab põranda eluiga ca 30% ja hoiab põranda väljanägemise pidevalt uuena. TÖÖOHUTUS
Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit , räni, fosforit, mangaani jt elemente. Eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit , molübdeeni, volframit jt metalle. Kroomilisand (kuni 13%) muudab terase korrosioonikindlaks ja suurendab kõvadust, Mo ja W suurendavad terase kuumakindlust, Mn( kuni 14%) tõstab terase kulumiskindlust, Ni suurendab terase sitkust ja vähendab soojuspaisumist, sellepärast valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. Malm, raud ja teras on rauasulamid, milles on erineval hulgal süsinikku. Kõige enam on süsinikku malmis, rauas on seda kõige vähem. Kui võrrelda rauast ahjuroopi, terasnuga ja malmkatelt, siis näib nagu nad oleks tehtud erinevatest materjalidest. Raudahjuroop:
püsiva ja ereda värvuse, nendega värvitakse peamiselt villa ja kapronit. Kroomimine on metallesemete galvaaniline katmine kroomikihiga, mille paksus on umbes 0,5-100 µm. Seda tehakse, et kaitsta metalle korrosiooni ja kulumise eest ning suurendada kuumuspüsivust ja ka dekoratiivsel eesmärgil. Elektrolüütilist kroomimist rakendatakse auto-, lennuki- ja aparaadiehituses. Kroomitakse ka autoiluliiste, käekellakorpusi ja olemeesemeid. Kroomkate suurendab pinnakõvadust ja kulumiskindlust, on ju kroom kõige suurema kõvadusega metall. Kuullaagrite kroomimine pikendab tunduvalt nende tööiga Kasutatakse ka difuseenset kroomi, et terasdetailide pinnakihti rikastada kroomiga. Kroomimine toimub 800-1300 0C juures tahkes, gaasilises või vedelas keskkonnas. Difusiooniks on vajalik atomaarne kroom, mida saadakse CrCl2 ja CrCi3 reageerimisel rauaga. Difuusne kroom annab metallile korrosiooni- ja happekindluse ning kuumapüsivuse kuni 800 0C ja suure süsinikusisaldusega
3. Terase lähtematerjal, tootmine Lähtematerjal: vanaraud või toormalm Tootmine: Süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt, kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult 4. Miks ja milliseid legeerivaid lisandeid terases kasutatakse? -Terase omaduste parandamiseks Vask- suurendab terase korrosioonikindlust Volfram- suurendab kõvadust Nikkel- suurendab terase tugevust, sitkust ja korrosioonikindlust Kroom- suurendab tugevust sitkust alandamata, suurendab kulumiskindlust ja vastupanu korrosioonile 5. Alumiinium ja duralumiinium- nende kasutuskohad ehitusel Alumiinium- kõige kergem metall, väike tugevus, plastne ja korrosioonikindel. Valmistatakse traati elektrijuhtmete jaoks, plekk, käepidemed, liist- detailid jne. Duralumiinium- Sisaldab vaske, magnesiumi ja mangaani. (tugevus tõuseb, venivus väheneb, väiksem korrosioonikindlus, vananev metalll) Kasutatakse lennukiehituses, aparaaditööstuses, majaehituses 6. Vase ja sulamite kasutuskohad ehitusel
1. Valatavus 2. Sepistatavus 3. Keevitatavus 4. Lõigatavus 1.4 Legeerivate elementide tähtsus teraste omadustele: · Cr kroom suurendab terase tugevust, läbikarastatavust ja korrosioonikindlust. · Ni nikkel suurendab terase sitkust, tugevust ja korrosioonikindlust. · Co koobalt suurendab materjali magnetilisi omadusi, terase tugevust ning muudab peenestruktuurilisust. · Mo molübdeen suurendab terase kõvadust ja kulumiskindlust, soodustab peenema struktuuri tekkimist. · Mn mangaan suurendab elastsust, kulumiskindlust ja kõvadust. · Si räni parandab terase voolavust, suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele, suurendab elastsust. · W volfram suurendab terase kuumuskindlust ja kõvadust. · Ti titaan suurendab tugevust ja kuumuskindlust. · Al alumiinium suurendab kuumuskindlust, vähendab tagiteket ja suurendab korrosioonikindlust. 2
Tema pehmuse tõttu on teda hea töödelda. Hõbe on tundlik väävli suhtes. Puhas hõbe on kasutusel väiksemate voolude lülitamisel (kuni 20 amprini), kuna tal on väike kaarekindlus, kuid väikesete voolude puhul on ta kulumiskindel. Väga laialdaselt on kasutusel hõbeda sulamid vasega (Cu), pallaadiumiga (Pd), kaadmiumiga (Cd), volframiga (W), nikliga (Ni), tsingiga (Zn) jne. Lisandid suurendavad võrreldes hõbedaga materjali kulumiskindlust ja kõvadust, samas suurendavad mingil määral eritakistust. Suuremate voolude lülitamiseks käsutatakse hõbedat ka pulbermetallurgia meetoditega valmistatud (metallkeraamiliste) kontaktide põhikomponendina. Peale hõbeda on nende koosseisus veel näiteks kaadmiumoksiid, nikkel, molübdeen, volframkarbiid jne. 4 Volfram (W)- kõva, rasksulav raske metall, suure kaare- ja erosioonikindlusega,
Loomulikul kujul on HDPE ilma läiketa ja matt, krabisev. Kasutusvaldkond: kile, kilekotid, palstpudelid/kanistrid. LDPE hakkab madalamal temperatuuril sulama, sest sellel on kergem molekule lõhkuda. HDPE'l on suurem tihedus, sest tema molekulid on lineaarse struktuuriga aga LDPE struktuur on hargnemisi. UHMWPE- Ultra-high Molecular Weight Polyethylene (Ülikõrge molekulmassiga polüetüleen) - seda kasutatakse põhiliselt konveieritel liugpindadeks ja muudel kulumiskindlust nõudvates kohtades. 6. Homopolümeer Kopolümeer Kasutatakse näiteks (plast)kile Kasutatakse kummiliimide ja ja anumate valmistamisel; vahtplastide valmistamisel; koosneb ühesugustest elem- koosneb erisugustest elem- entaarlülidest. entaarlülidest. 7. http://4.bp.blogspot.com/-2OPJwJmuboY/U-MN4O1wZ5I/AAAAAAAARTo/j02am-nNWLU/s1600/pdiagram
sest selle kuivamine võib kesta kuni kolm päeva kuid tänapäeval on suudetud kuivamis aega lühendada kuni 24 tunnini lisades sinna kuivamist kiirendavaid aineid. Tungaõli või teise nimega Hiina puiduõli valmistatakse Hiinas ja Lõuna Ameerikas kasvaatest pähklitest. Tungaõliga viimistletud pind on vastupidav veele ja hapudele puuviljadele. Õli kuivab umbes päeva ning sobib sise ja välistingimustesse. Viimistlus õlid koosnevad pealmiselt tungaõlist millele on lisatud kulumiskindlust parandavaid sünteetilisi valke. Kuivaine kestab umbes kuus tundi (sõltub temperatuurist ja niiskusest. Neid õlisid nimetatakse sageli ka tiigiõliks ja Taani õliks. Need sobivad hästi igasugusesse keskkonda ja ka krundiks õlivärvile või lakile. Õligeel on looduslike õlide ja sünteetiliste vaikude segu. Õligeeli võib kanda puitpinnale ning erinevalt teistest õlidest ka lakitud pinnale. Kokkuvõtte Puidu viimistluses tuleks kasutada sellist viimistlust mis sulle meeldib ja on
Mida rohkem on nahas rasva seda vähem on vett. Väga vähe vett on roomajate nahas, rohkem vett veeloomade nahas. Naha omadused. ·Paksus: see määrab naha otstarbe, pealsed nahad on õhemad, tallanahad paksemad. ·Poorsus: see määrab naha hügieenilised omadused, nahk on õhku läbilaskev ja samalajal vett pidav. Õhu läbilaskus oleneb ka naha töötlusest. ·Niiskusimavus ja märgus ·Venivus: pealsenahad venivad rohkem, tallanahad vähem. ·Hõõrdepindlus: see iseloomustab naha kulumiskindlust. Nahkade töötlemine. Pärast nahkade nülgimist saame toornaha. Et see ei rikneks tuleb seda konserveerida nt: soolatakse, kuivatatakse, külmutatakse. Parkimine: enne parkimist eemaldatakse karvkate, nahka töödeldakse happete ja sooladega. Parkimis viisid on järgmise: ·kroompark: nahka töödeldakse kroomisooladega, saadud nahk on vastupidav, elastne, niiskub kiiresti ja märjalt venib. Kroomnaha ristlõige on hallikas-sinine. Kroomnahka kasutatakse palju jalatsi pealsetes
Erijuhtivus on eritakistuse pöördväärtus: = 1 / . Kulumiskindlus on masinaelemendi omadus säilitada etteantud tööea jooksul hõõrduvate pindade vajalikud mõõtmed. Detailide kulumisel võib nende tugevus ristlõike vähenemise või dünaamilise koormuse kasvamise tõttu langeda, samuti võivad detailid täielikult ära kuluda (näiteks mullatöömasinate tööorganid). või tekitada suuremat müra (kiirekäigulistes transpordi- ja tehnoloogilistes masinates). Detailide kulumiskindlust aitab suurendada nende kõvaduse ja pinnasileduse tõstmine, mustuse vältimine ning hõõrduvate pindade õlitamine. Liugelaagrite kulumiskindlus tõuseb tunduvalt kui tagatakse nende töö vedelikhõõrdumise reziimil. 2. Konstruktsiooniterased. Ehitusteras. Markeering 3.Plastid metalli asendajana Pilet nr .7 1. Materjalide mehaanilised omadused : tugevus ja plastsus
purunemissitkus) ja keemilisi (oksüdeerumist, korrodeeruvust hapetes ja korrosioon- erosiooni) omadusi. Eestikeelne kirjandus selles valdkonnas praktiliselt puudub. Mõningast informatsiooni kermiste koostise, tehnoloogia ja omaduste kohta on toodud ,,Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia" osa 2, mllest on soovitav kermiseid puudutav peatükk eelnevalt läbi lugeda Käesolevas konspektis vaadeldud kõvasulamite erosiooni- ja kulumiskindlust õige põgusalt. Põhjalikult on käsitletud kermiste erosiooni- ja kulumiskindlust mitmesugustes tingimustes loengukonspektis ,,Paagutatud tribomaterjalid", mis on kättesaadav internetiaadressil http//cadds.me.ttu.ee/mti/Trib.pdf. Kermiste väljatöötamise ja uurimisega on TTÜ-s tegeldud üle 20 aasta, mille jooksul on väljatöötatud volframivabad TiC- ja Cr3C2 - baasil kermised. Täiustatud
lekeerivaid elemente nagu kroomi, niklit, mangaani jne.Lekeerivate elementide tähtsus ja nende teraste omadustele: X kroom suurendab terase tugevust läbikarastatavust ja korrosioonikindlust. H nikkel suurendab terase sitkust tugevust ja korrosioonikindlust. K koobalt suurendab materjali magneetilisi omadusi terase tugevust ning muudab terase peenestruktuurilisust M moluteen Suurendab terase kõvadust ja kulumiskindlust .Soodustab peenema struktuuri tekkimist Vene G mangaan suurendab elastsust kulumiskindlust ja kõvadust C räni - parandab terase voolavust ,suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele,suurendab elastsust B volfram suurendab terase kuumuskindlust ja kõvadust T titaan suurendab tugevust ja kuumuskindlust Vene Ju aluminium - suurendab kuumuskindlust vähendab tagiteket ja suurendab korrosioonikindlust. 12XH3A kõrgekvaliteetne lekeerkonstruktsiooniteras
2% süsinikku , nimetatakse teraseks, kui raua sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit , räni, fosforit, mangaani jt elemente. Eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit , molübdeeni, volframit jt metalle. Kroomilisand (kuni 13%) muudab terase korrosioonikindlaks ja suurendab kõvadust, Mo ja W suurendavad terase kuumakindlust, Mn( kuni 14%) tõstab terase kulumiskindlust, Ni suurendab terase sitkust ja vähendab soojuspaisumist, sellepärast valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. Rauamaaki töödeldakse malmiks kõrgahjudes , erilistes konverterites vähendatakse malmist süsiniku ja teiste lisandite sisaldust ning saadakse teras. Eristatakse valu- ja töötlusmalmi. Valumalmis sisaldub süsinik grafiidina. Et selle
annaabi.ee 
