Lausend debiteeritava konto ja krediteeritava konto kindlaksmääramine Kontoplaan ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon) Korrigeerimiskanded raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks Depretsiatsioonisumma = (soetusmaksumus lõppväärtus) / kasutusaeg Lõpetamisekanded on: Tulukontode sulgemine Kulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto sulgemine
8 Intressi arvestamine Intressikulud 5 Intressivõlad 5 9 Tulukonto sulgemine Müügitulud 1 230 Tulude ja kulude koondkonto 1 230 10 Kulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto 1 060 1 060 540+515+5 11 Aruande aastakasum Arvelduskonto 91 91 KOKKU 6 812 6 812 PEARAAMAT
Amortisatsioonikulud 444 Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum 9 Tulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto Müügitulu 5,000 Muu tegevustulu 300 10 Kulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto 5,064 Kaubakulud Elektrikulu Palgakulu Amortisatsioonikulud Tulude ja kulude koondkonto 11 sulgemine Tulude ja kulude koondkonto 236 Aruandeaasta kasum 25,170 Summa KREEDIT 1,800 1,206 5,000 3,100 320
majandussündmuse kuupäev, raamatupidamiskirjendi järjekorranumber, dokumendi nimetus ja number, majandussündmuse lühikirjeldus, kirjendikäibesumma, summad debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. PEARAAMATU KONTROLL Konteeringute ja arvutuste õigsust saab kontrollida: Proovibilansi abil Käibeandmiku abil Proovibilanss Proovibilansis tuuakse ära kõigi kontode jäägid (saldod). Esitatakse: käibevara-, põhivara-, kohustiste-omakapitali-, tulu-ja kulukontode jäägid. Reegel: lõppjääkide kokkuvõte deebetis = lõppjääkide kokkuvõte kreeditis Käibeandmik Käibeandmikus kajastatakse kõigi kontode(käibevara-, põhivara-, kohustiste-, oma- kapitali-, tulu-ja kulukontode ning tulude ja kulude koondkonto): aitab leida lihtsaid vigu Algjäägid (saldod) Käibed Lõppjäägid (saldod) Käibeandmikus peavad kehtima järgmisedvõrdused: 1.algjääkide kokkuvõte deebetis = algjääkide kokkuvõte kreeditis 2
Saadud ettemaksed 2 000 14 Tulukonto sulgemine Tulude ja kulude koondkonto 27 900 Müügitulu 26 400 Renditulud 2 000 15 Kulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto 27 252 Kaubakulud 2 500 Muud tegevuskulud 5 100 Palgakulud 18 000 Amortisatsioonikulud 1 652
kulusid ja kasumit või kahjumit). RPS §18. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama ühte raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest ja kasutama seda jätkuvalt. Kasumiaruanne on raamatupidamisaruande teine kohustuslik vorm ja ühe majandusaasta kasum/ kahjum detailne lahtikirjutis. Kasumiaruannet koostatakse periooditi kasvavalt, kusjuures kasutatakse tulu- ja kulukontode käibeid aruande koostamisel. Ärikulude kajastamisel kasumiaruandes lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist aruandeperioodist arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. ( rmp. Seadus §16 , p.6) (vt. eraldi leht printsiibid). Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendab raamatupidamiskohuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali.
raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruanne väljendab majandusüksuse tulusid teatud (aruande) perioodil ja tulude saavutamiseks tehtud kulusid. Kasumiaruanne on seotud bilansiga, sest kasumiaruanne selgitab detailselt bilansikirjet Aruandeperioodi kasum/kahjum. Kasumiaruande kirjete summad tulenevad raamatupidamisregistri (žurnaal-pearaamat) tulu- ja kulukontode perioodi käivete summadest. 10. Millistest komponentidest koosneb töötaja töötasu? Väljamaksmisele kuuluv tasu on töötasu, millest on kinni peetud tulumaks, kogumispensioni makse, kui töötaja on sellega liitunud ja töötuskindlustusmakse. 11. Mida on oluline teada töötajale väljamaksmisele kuuluva töötasu arvutamisel? Väljamaksmisele kuuluva töötasu väljaarvutamiseks on eelkõige tarvis teada töötasust
See tähendab, et kulusid kajastatakse samas perioodis kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis on aruandeperioodist pikemad, kuuluvad periodiseerimisele lähtudes olulisuse printsiibist. Sise-eeskirjas tuuakse välja kuidas on jaotatud ja liigitatud tulud e/v raamatupidamises. 16)Kulude kajastamine ja olemus. Tuua erialaseid näiteid ettevõtete kuludest. Tulud ja kulud 17)Lausendid ja kanded kontoristidele. 18)Kontode olemus 19)Tulu- ja kulukontode eripära 20)Töötasude arvestus ja deklaratsioon vorm TSD 21)Lisatasude olemus ja maksmine, milliste tegevuste eest võib maksta ettevõttes lisatasu? 22)Käibe tekkimine ja deklareerimine 23)Pearaamat. Mis see on ja kuidas toimub sinna kannete tegemine? 24)Varude arvestuse meetodid (FIFO, LIFO jt) 25)Kapitali- ja kasutusrendi olemus ja erinevus Kapitalirent on liisinglepingu liik, mille korral liisinguvõtja tasub graafikujärgsete maksetena kogu liisingueseme maksumuse ja
numbritega . 18. Raamatupidamise sise-eeskiri, mis see on ja kelle jaoks koostatud? Raamatupidamise sise-eeskiri, ( ingl accounting manual) on raamatupidamiskohustuslase jaoks kohustuslik dokument igapäevase jooksva raamatupidamise korraldamiseks ning aruandluse läbiviimiseks. Kasutatavad arvestuspõhimõtted ja info esitusviis lähtub Eesti heast raamatupidamise tavast, raamatupidamise seadusest 19. Tulu ja kulukontode eripära. Mis neil puudub? Kasumiaruandes kajastatakse tulusid ja kulusid ning sellest tulenevalt esinevad seal tulu- ja kulukontod. Neid kontosid nimetatakse ka ajutisteks kontodeks ehk nominaalseteks kontodeks, kuna perioodi lõppedes kontod suletakse. ka puuduvad nendel kontodel perioodi alguses algsaldod. 20. Mis kantakse aktivakonto deebetisse ja mis kreeditisse? Aktivakontodel näidatakse algsaldod deebetis, deebetpoolele kantakse
Töö autor vaatles kontoplaani ja käibeandmikut ning sai teada, et kulukontod on jaotatud lähtuvalt kulude funktsioonist gruppidesse. Kulukonto grupid omakorda liigenduvad alakontodeks, kus kajastatakse jooksvalt ettevõttes tekkivad kulud. Kontogrupid ja alakontod on ühesugused nii turustuskuludes kui ka üldhalduskuludes ja ettevõtte kontoplaan on ülesehitatud juhindudes kasumiaruandele skeem 2. 31 Tabel 3. Ettevõttes avatud kulukontode grupid Kulukonto grupp Nimetus 31998 Müüdud kaupade, teenuste kulu 50999,60999 Palk ja palgamaksud 51999,61999 Kindlustuskulud 52999,62999 Transpordikulud 53999,63999 Sidekulud 54999,64999 Lähetuskulud 55999,65999 Ekspluatatsioonikulud 56499,66499 Müügi edendamise kulud 56999,66999 Reklaamikulud 57999,67999 Vastuvõtukulud
1. Majandustehingu kuupäev 2. Raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 3. Dokumendi nimetus ja number 4. Majandustehingu lühikirjeldus 5. Kirjendi käibe summa 6. Summad debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. 82.Pearaamatut saab kontrollida proovibilansi ja käibeandmiku abil. 83.Proovibilansis tuuakse ära kõigi kontode jäägid (saldod) Esitatakse käibevara-, põhivara-, kohustiste-, omakapitali-, tulu- ja kulukontode jäägid. Lõppjääkide kokkuvõte deebetis = lõppjääkide kokkuvõte kreeditis. 84.Käibeandmikus kajastatakse kõigi kontode algjäägid, käibed, lõppjäägid. 85.Kehtivad võrdused : Algjääkide kokkuvõte deebetis = algjääkide kokkuvõte kreeditis Deebetkäivete kokkuvõte = kreeditkäivete kokkuvõte Lõppjääkide kokkuvõte deebetis = lõppjääkide kokkuvõte kreeditis. 86. 87. 88. 89. VEAD JA NENDE PARANDAMINE 90.Vead: Algsed vead
Aruandeaasta lõpetamisel on vajalik läbi viia alljärgnevad raamatupidamistoimingud: 1. läbi viia varade ja kohustuste inventuurid ning vajadusel teha reguleerivad paranduskanded; 10 2. teha tekkepõhised lõpetamiskanded; 3. monetaarsete varade ja kohustuste ümberhindamine Eesti Panga 31. detsembri valuutakurssidega; 4. tulu- ja kulukontode sulgemine; 5. aastaaruande koostamine. 3.KASSAARVELDUSED 3.1 Kassaorderid Denveiss OÜ Denveiss OÜ Võru 12-32 13612 Tallinn Eesti Võru 12-32 13612 Tallinn Eesti Vabariik Vabariik Reg.nr. Reg.nr. 10872190 10872190 KASSA SISSETULEKUORDER nr. 0 ORDERI KVIITUNG nr. 0
majandusaasta lõpul. Nõuete ja kohustuste inventuuri viib läbi raamatupidaja, kes koostab ning saadab deebitoridele ja kreeditoridele saldoteatised. Aruandeaasta lõpetamisel viiakse läbi alljärgnevad raamatupidamistoimingud: varade ja kohustuste inventuurid ning vajadusel tehakse reguleerivad paranduskanded; tehakse tekkepõhised lõpetamiskanded avatud kontodel; tulu- ja kulukontode sulgemine; aastaaruande koostamine. Juhul, kui pärast aastaaruande kinnitamist avastatakse eelmist perioodi mõjutavaid asjaolusid, mis olid jäänud õigeaegselt aruandes kajastamata, kajastatakse eelmise aasta vigade mõju üldjuhul nende avastamise aasta aruannetes. Ettevõtte majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb finantsaruannetest ja lisades
- K: Arvelduskonto ehk nõuded ostjate vastu 12000.- Järelikult 1000.- sellest summast kuulub kajastamisele aruandeaasta kuludena lausendiga: D: Kindlustuskulud 1000.- K: Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 1000.- Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 9.3 Lõpetamiskanded Tulemuse selgitamine toimub kontol "Kulude-tulude koondkonto". Aasta lõpul tehakse kontodel käivete kokkuvõtted ja tuuakse välja saldod. Kõikide kulukontode deebetsaldod kantakse "Kulude-tulude koodkonto" deebetisse (nende tehingutega toimub kulukontode sulgemine, s.t. kulude kontodele saldot ei jää). Raamatupidamislausendid: D: Kulude-tulude koondkonto K: Tootmiskulud (kõik nimelised tootmiskulude kontod) D: Kulude-tulude koondkonto K: Üldhalduskulud (kõik nimelised üldhalduskulude kontod) D: Kulude-tulude koondkonto K: Turustuskulud (kõik nimelised turustuskulude kontod)
1. Kuu lõppedes tuuakse välja toodangu omahinnad; 2. Tehakse kanded vastavalt toodangu jäägile ja müüdud kaupadele. Selgub kuu majandustulemus; 3. Rahavoogude prognoos tehakse iga nädala kohta. Aruandeaasta lõpetamisel on vajalik läbi viia alljärgnevad raamatupidamistoimingud: 1. Läbi viia varade ja kohustuste inventuurid ning vajadusel teha reguleerivad paranduskanded; 2. Teha tekkepõhised lõpetamiskanded; 3. Tulu- ja kulukontode sulgemine, suletakse kontodele, mis suletakse hiljem kasumi kontole; 4. Aastaaruande koostamine; 5. Uue aasta eelarve koostamine. 22 ENESEANALÜÜS Kohanemine uues keskkonnas ja uute ülesannetega oli üsna lihtne. Kiirelt hakkasin mõistma, et mul lasus suur vastutus oma töö osas. Praktika alguses oli juhendajale järele jõudmine üsna keeruline, sest infotulv oli väga
2) hinnatakse varade ja kohustuste saldod Hindamise aluseks on inventuurid. Konservatiivsuse printsiibi järgi olgu varad pigem alla kui üle hinnatud ja kohustused pigem üle kui alla hinnatud. 3) tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded Tuleneb tekkepõhisest arvestusest, mis nõuab, et tulud ja kulud kirjendatakse perioodil, millal nad tekkisid. Näiteks viitvõlgade ja viitlaekumiste arvestus, kulumi arvestus, ebatõenäoliselt laekumata arvete arvestus. Lõpetamiskanded nt tulu- ja kulukontode sulgemised. 4) koostatakse põhiaruanded ja lisad. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikus kehtivas vääringus, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme (näiteks tuhandetes kroonides). Finantsaruanded näitavad tehingute finantsmõjusid, mis on majanduslike omaduste järgi jaotatud suurtesse klassidesse. Viimaseid nimetatakse finantsaruannete elementideks. Nendeks on: finantsseisukorra hindamisel bilansis varad, kohustused ja omakapital;
4. aastaaruande lisad koostatakse vastavalt raamatupidamise seaduse; Aruandeaasta lõpetamisel on vajalik läbi viia alljärgnevad raamatupidamistoimingud: 1. läbi viia varade ja kohustuste inventuurid ning vajadusel teha reguleerivad paranduskanded; 2. teha tekkepõhised lõpetamiskanded; 3. monetaarsete varade ja kohustuste ümberhindamine Eesti Panga 31. detsembri valuutakurssidega; 4. tulu- ja kulukontode sulgemine; 5. aastaaruande koostamine. Juhul, kui pärast aastaaruande kinnitamist avastatakse eelmist perioodi mõjutavaid asjaolusid, mis olid jäänud õigeaegselt aruandes kajastamata, kajastatakse selliste eelmise aasta vigade mõju üldjuhul nende avastamise aasta aruannetes. ( 2 ) 7.FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK, DOKUMENTATSIOON NING ARVESTUSVÕTTED 7.1. Finantsanalüüsi eesmärk Finantsanalüüs keskendub õige ja õiglase hinnangu andmisele organisatsiooni
Tulukonto sulgemine on deebetpoolel – perioodi lõpul konto deebetkäive võrdsustatakse kreeditkäibega ja saldot ei ole. Skemaatiliselt kujutades käituvad tulukontod järgmiselt: D Tulukonto K (-) (+) vähenemine suurenemine e sulgemine DK KK Kulukontode käitumine sarnaneb aktivakontode käitumisele, st et konto suurenemine toimub deebetis, konto sulgemine aga kreeditpoolel – perioodi lõpul on konto kreeditkäive võrdsustatud konto deebetkäibega ja saldot ei ole. Skemaatiliselt kujutades käituvad kulukontod järgmiselt: D Kulukonto K (+) (-) suurenemine vähenemine
Ajutised kontod on sulgemata. Kontrollitakse tasakaalu debiteeritud ja krediteeritud kontode jääkide vahel. · Käibeandmik kajastatakse kõigi kontode algsaldod, käibed ja lõppsaldod. Peab kehtima debiteeritud ja krediteeritud algsaldode, käivete ja lõppsaldode võrdus Käibeandmik kajastatakse kõigi kontode (käibevara-, põhivara-, kohustiste-, omakapitali-, tulu- ja kulukontode): Algjäägid (saldod) Käibed Lõppjäägid (saldod) Käibeandmikus kehtivad järgmised võrdused 1. Algjääkide (saldo) kokkuvõte deebetis = algjääkide (saldo) kokkuvõte kreeditis 2. Deebetkäivete kokkuvõte = kreeditkäivete kokkuvõte 3. Lõppjääkide (saldo) kokkuvõte deebetis = lõppjääkide (saldo) kokkuvõte kreeditis 11
püsi- või muutuvkulukontoks. Sellist liigitust kasutades leitakse kogukulu. Kontode klassifitseerimismeetodi eelisteks on lihtsus ja kasutamise kergus, see on tehnoloogilisest lähenemisviisist odavam. Meetodi puuduseks on prognooside ebatäpsus ja seda mitte ainult subjektiivsuse tõttu, vaid ka põhjusel, et osa kulusid on segakulud, sisaldades nii püsi- kui muutuvkomponenti ning viimaste eristamine ei ole lihtne (kulukontode esialgne klassifitseerimine on küllalt subjektiivne; segakulude puhul on püsi- ja muutuvosa eraldamine meelevaldne; astakkulud tuleb liigitada püsivateks või muutuvateks, millega kaob täpsus). Seda meetodit kasutatakse sageli kombinatsioonis teiste, vähemsubjektiivsete meetoditega. Meetod sobib hästi väikefirmadele. 15 Maksimumi-miinimumi meetod seisneb selles, et leitakse kogukulud kõige suurema ja
majandusüksuse varasid, kohustusi ja omakapitali kontode lõppsaldode arvutamise kuupäeval- bilansipäeval. Püsivkontode lõppsaldod kantakse üle järgmise arvestusperioodi samade kontode algsaldodeks. Ajutiste kontode sulgemine toimub arvestusperioodi lõpul ja tähendab kontode ettevalmistamist järgmise perioodi 84 sissemakseks. Kontode sulgemine tähendab tulu- ja kulukontode saldode nullimist. Kontode sulgemiskannete abil teisaldatakse tulud ja kulud omakapitali kooseisu. Tulud suurendavad omakapitali, kulud vähendavad seda. Arvestuse vahepealse astmena koondatakse kõik arvestusperioodi tulud ja kulud Tulude-kulude koondkontole, millest kantakse tulude ja kulude vahe edasi omakapitali kontole. Tulude- kulude koondkontot kasutatakse ainult ajutiste kontode sulgemisprotsessi käigus. 5.Sünteetilised ja analüütilised kontod, nende vahelised seosed.
annaabi.ee 
