Ühtse kuluarvestussüsteemi tunnused (eeldused): võrreldavad kuluaruanded, kehtestatud arvestusperioodid, kulude liigitamise alused, kulude jaotamise alused, varade hindamise alused. Traditsiooniline kuluarvestus- kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks ning arvestatakse kõik kulud kuluobjektidele, kasutades mahupõhiseid kulukäitureid. Traditsioonilises kuluarvestuses paigutatakse kuluobjektidele kõigepealt otsekulud. Kaudkulud paigutatakse kulukohtadele ning pärast seda jaotatakse traditsiooniliste kulukäiturite abil kuluobjektidele. Traditsioonilise kuluarvestuse eelised: Otsekulud on olulised; Kaudkulud on suhteliselt väikesed; väike toodete nomenklatuur; tootmisprotsess lihtne; tehnoloogia stabiilne; lihtne organisatsiooni struktuur Puudused: 1)Ei anna muutuvas keskkonnas piisavat ülevaadet kulude kujunemisest organisatsioonis.
Iga ettevõtte kuluarvestuse meetodites on lisaks üldistele põhimõtetele alati hulk vaid sellele ettevõtte ainuomaseid jooni. Enamvähem samas ärivaldkonnas tegutsevate ettevõtete kuluarvestussüsteemides on märkimisväärselt palju sarnaseid jooni. Samuti ettevõtted, mis tegutsevad erinevatel aladel, kasutavad ka erinevaid kuluarvestuse meetodeid. Aga kõik sisaldavad põhilisi kuluarvestuse põhimõtteid, mis on seotud kulude liigitamise, analüüsi ja jaotamisega. (1, lk 15) Kuluarvestuses kasutatavaid põhisüsteeme on kaks: tellimuste kaupa kirjendamine ehk tellimuste kalkuleerimismeetod ning toote valmistamise käigu protsesside või allüksuste lõikes kirjendamine. Protsessijärgset kuluarvestust kasutatakse, kui sama toodet valmistatakse muutumatuna pikka aega. Teine süsteem on kohasem, kui igal tootmisperioodil tehakse tellija soovide kohaselt omaette töid või valmistatakse omaette tooteid. Sõltumata kuluarvestuse süsteemist tekib ühiku hinna määramisel
Kuludega seotud normatiivide määratlemine Juhtimisotsuste kulukeskse informatsiooniga varustamine Kuludega seotud eesmärkide saavutamise Ettevõtte siseste tulemusüksuste kontroll tegevustulemuste kindlaksmääramine ja ettevõtte jooksva majandustulemuse hindamine Nimetatud eesmärkide saavutamiseks on ettevõtte kuluarvestusesüsteemi realiseerumine järgmistes peamisestes komponentides: Kululiikide arvestus; Kulukohtade arvestus; Kulukandjate(objektide) arvestus; Tegevuste kulude arvestus Kululiikide arvestus peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad ettevõttes. Kesksed aspektid on seotud kulude registreerimise ja hindamisega.
Kasumiaruandes, kui toode on müüdud. KULUDE KUJUNEMINE E/V TOOTMISPROTSESSIS Kulude reageerimine tootmis- või tegutsemismahtude muutustele. A) püsikulud B) muutuvkulud Muutuvkulud on niisugused kulud, mis muutuvad koos tegevusmahu muutustega. Nad muutuvad proportsionaalselt tegevuskuludega. Püsikulud- kulud, mis jäävad muutumatuks sõltumata tegevusest. (rendikulud, amort.kulud, meistrite palgad jne.) Tellimuse kuluarvestuses koostatakse kuluandmikud iga tellimuse kohta, kuhu koondatakse otsekulud eraldi ja tootmise üldkulud, mis jaotatakse lähtudes valitud meetodist või jaotusbaasist. Selliste lepingute järgi arvestust peetavate eraldatud olekute tõttu saab tavalisest rohkem kulutusi liigitada otseste kulude alla. Kaudsete kulude osa ( jaotamisele kuuluv) on väiksem. Eriline joon on see, et klient teeb enamasti vahemakseid, mis on tingitud objekti suurest maksumusest ja lepingu pikaajalisusest.
KULUDE JA TULUDE KAHEKORDSE KIRJENDAMISE SÜSTEEM Äritegevus toob enesega kaasa mitmeid kulusid, mis raamatupidamise arvestuses on grupeeritud. Seega on vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse süsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ja analüüsida ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. Kuluarvestussüsteem on kuluarvestuses kasutatavate võtete kogum, mida kasutatakse kulude registreerimiseks, töötlemiseks ja selle kasutamiseks. Kuluarvestus on alati kõikides ettevõtetes reaalselt olemas, mis on oluline juhtimisotsuste vastuvõtmiseks vajalik. Tihti töötatakse ettevõtetes välja ka terveid kuluarvestuse süsteeme, mis peavad olema paindlikud ja kohandatavad. Ühtne kuluarvestus kujutab endast samade kuluarvestusmeetodite, põhimõtete kasutamist kogu ettevõtte ulatuses. Seega
Loobumiskulu ehk alternatiivkulu on potensiaalne tulu, mis jääb saamata, kui ühte otsuse alternatiivvarianti eelistatakse teisele. Pöördumatu kulu on kulu (väljaminek) on juba tehtud ning mida pole võimalik muuta Piirkulu ehk marginaalkulu on ühe täiendava toodanguühiku valmistamiseks vajalik täiendav kulu. Kogukulu muutus, mille tingib tootmismahu muutumine ühe tooteühiku võrra. LOENG 3 Tellimuspõhine kuluarvestus Tellimus kuluarvestuses: teistest toodetest ja teenustest selgelt eristuvad tooted ja teenused, (nt. kliendi soovil valmistatavad individuaalsed tooted või toodete partiid, samuti konkretiseeritud tööd või teenused.) Tellimuspõhise kuluarvestuse süsteemi rakendamise eesmärgiks on kindlaks teha konkreetse tellimuse maksumus. Tellimust käsitletakse kuluobjektina. 1) Kuluobjektideks (kulukandjad) on valmistatavad tooted.
töötajateks vormistamist ja mida täideti kogu aeg kohapeal viibides. Konsultatsioonilepingutel olid töölepingutele omased tunnused. Võrreldes 3.07.2009 maksuotsustusega, suurenes 7.09.2010 maksuotsustega määratud maksukohustus, kuna maksuhaldur muutis maksude määramise metoodikat. Vaidlustatud maksuotsuses vähendas maksuhaldur deklareerimata töötasu leidmiseks arvetel märgitud teenuste maksumust käibemaksu võrra ja Bauhof Group AS-i esitatud kuluarvestuses toodud maksuhalduri hinnangul põhjendatud summade võrra. Maksuhaldur võttis arvesse ka äriühingute deklareeritud töötasusid ning nendelt kinnipeetud ja arvestatud maksukohustusi. Maksuhaldur luges järele jääva summa väljamakstud netotöötasuks. 2 Menetlusosaliste seisukohad 2.1 Äriühingu, Maksuhalduri ja Tallinna Halduskohtu seisukohad Maksuhaldur kandis 9.10.2010 Bauhof Group AS ettemaksukontol olnud 1 343 984 krooni uue maksuotsuse katteks, ning Bauhof Group AS tasus 11.10
väljastatud materjali, pooltooted 79 - Muud otsekulud spetsiaalselt selle töö jaoks tehtud kulutused (allhange, litsentsid, tööriistarent, komandeeringukulud jms.) Otsekuludele lisatakse tootmisüldkulud, lähtudes valitud jaotusbaasist kas traditsioonilise või tegevuspõhise kuluarvestuse meetodi abil. 80 Üldkulude arvestus tellimuse kuluarvestuses Tellimuse kuluarvestuses kasutatakse üldkulude arvestamisel tegeliku kulu, normkulu ja ka standardkulu arvestust (eelistatud normkulu ja standardkulu). Otsekuludele lisatakse üldkulud, jaotamisel kasutatakse eelarvestatud üldkulu määra. Üldkulu määr näitab üldkulude summat ühe kulukäituri kohta. 81 · Üldkulu määr = üldkulu kulukäiturite arv Üldkulu määra leidmiseks: - Eelarvestatakse tootmise üldkulud perioodiks (tavaliselt aasta)
7. CESMM4 kulude liigitus 4.2.8.3. TALO – süsteem Tegu on Soome ehituskulude klassifikatsioonisüsteemiga TALO-70 - kasutati 1980-ndatel aastatel TALO-80 - kasutati 1990-ndatel aastatel ning laialdaselt ka tänapäeval TALO-90 - kasutati 2000-ndatel aastatel ning laialdaselt ka tänapäeval TALO-2000 - laialdasem kasutuselevõtt TALO-90 klassifikatsioonisüsteemi kasutatakse: - Projekteerimisel - Hoonestamisel - Ehitusettevõtte kuluarvestuses - Ehitustootmise mitmesuguste ülesannete lahendamisel - Üldistes ja avalikes infopankades - Mitmesugustes kirjastatud väljaannetes TALO-90 koosneb järgmistest klassifikaatoritest: - Konstruktiivelementide klassifikaator (RO) - Tööliigi klassifikaator (SUO) - Kuluartiklite klassifikaator (KL) - Kulupearühmade klassifikaator Esimesed kolm moodustavad süsteemi põhikarkassi, kulupearühmad moodustavad teatava paralleelse klassifikatsiooni aluse.
konkurentsitingimuste tõttu ei ole teenuse müük ja hinna tõstmine läinud soovitud tempos. Kuluarvestus annab ülevaate logistika maksumusest. /2/ 4. Transpordi maksumuse arvestuse spetsiifika põllumajandusmasinate näitel Kuluarvestus lähtuvalt toote/teenuse spetsiifikast on kaasaegsama ja põhjaliku käsitlemist leidnud Eesti Maaviljeluse instituudi teaduri masinate kuluarvestuse kohta. Kuna transpordivahendi kuluarvestuses on mõõdetavad elemendid suhtelist sarnase struktuuriga siis alljärgnevalt on refereeritud Eesti Maaviljeluse Instituudi mehhaniseerimise osakonna teadur Enno Koik arvutuskäiku teemal ,,Mullaharimise maksumus ja teravilja omahind", just kulumaksumuse osas. Masinatööde maksumuse arvutamisest. Masinatöö maksumuse arvutamiseks on koostatud mitmeid valemeid ja algoritme. Nende järgi arvutatakse iga masina kohta kuluelemendid ja
7. Protsessikuluarvestus Protsessikuluarvestuse süsteem on toote kuluarvestussüsteem, kus kuluobjektiks on tootmisprotsessid või allküksused. Kuluarevestuse protsessi, mida kasutatakse protsessikuluarvestuse süsteemis nimetatakse protsessikuluarvestuseks (protsessijärgseks kuluarvestuseks, pidevprotsesside kuluarvestuseks). Eesmärgiks on leida üksiku protsessi kulutused lähtuvalt protsessikuluarvestuse üldistest põhimõtetest. Partii kuluarvestus kasutatakse nii töökuluarvestuses kui ka protsessikuluarvestuses lähtuvalt sellest, kas partii valmib üksikute tehtud tööde või protsessis tehtud tööde tulemusena. Eesmärgiks on leida partii täitmiseks tehtud kulud. Partii kuluarvestust kasutatakse siis, kui identsete artiklite arv on suur ja neid toodetakse koos ühe partiina. Kulude arvestamisel lisatakse partiile igas protsessis või allüksuses tehtud kulud. Viimase protsessi väljundkulu on partii kuluks.
kohta 6. Kogukulu sääst ühikukuluna rehvi kohta Ühikukulu vedamisel kaubaalustel - ühe rehvi veo ja täiendava käsitsemistöö kogukulu 13 VEOAUTO MUUTUVKULUD Rehvide kulu- lähtuvalt rehvide arvust, hinnast ja rehvi planeeritavast läbisõidust leitakse rehvide kulu ühe kilomeetri kohta. Rehvikulu vaadeldakse kuluarvestuses alati muutuvkuluna, sest see on otseses sõltuvuses läbitud kilomeetritest. Rehvikulu (/km) = rehvi hind () * rehvide arv sõidukil (tk) / planeeritud kestvus (km) TELLIMUSPUNKTI ARVUTAMINE Laoartikli nõudlus on 30 tk päevas, varude täiendamise läbimisaeg 15 päeva ja planeeritud reservvaru suurus 150 tk. ROP= (30*15)+150=600 tk Vastus: Täiendustellimus tuleb teha siis, kui varu on langenud 600 tooteühikule või alla selle. NB
12 Protsessijärgset kuluarvestust kasutatakse siis, kui pakutav toode või teenus on korduvate operatsioonide või protsesside tulemuseks. Protsessijärgne kuluarvestus jaotub omakorda: · protsessi kuluarvestuseks meetod on sobiv siis, kui toote valmistamisel läbitakse seeria protsesse. Näiteks sobib selline meetod toiduainetetööstuses, turbatööstuses ja muu masstootmiste puhul. Protsessi kuluarvestuses jagatakse iga protsessi kogukulud protsessi läbinud tooteühikutega, saades keskmise kulu tooteühikule. Eelmise protsessi ühiku keskmine kulu on järgmise protsessi sisendkuluks; · teenuse/funktsiooni kuluarvestuseks meetodit kasutatakse teenuste või funktsioonide kuluarvestuses. Nimetatud meetod sobib kasutamiseks ettevõtetes, mis pakuvad teenuseid või kulukeskustes, mis osutavad siseteenuseid
Näiteks võib osutuda vajalikuks jagada kulud osakonna juhatajate ja tööliste vaatepunktist lähtuvalt. Samuti võib ilmneda, et erinevad tooted kasutavad erinevaid kulusid erineval määral, mis tingib omakorda kulujaotusaluste ja kulukogumite ümbervaatamist. Samuti võib kulukogumite ja jaotusaluste muutumist nõuda uute toodete või teenuste lisandumine. Tavaliselt kaasneb ka uue infotehnoloogia ja arvestusprogrammi või kommuniaktsiooni võimaluste muutumisega kuluarvestuses kulukogumite ning jaotusaluste ülevaatamine ja muutused selles. Kulude jaotamine ühelt osakonnalt teisele. Paljudel juhtudel võivad ühe osakonna kulud sisaldada teisest osakonnast jagatud kulusid.. Seda juhul, kui vaadeldav osakond kasutab toodete, teenuste tootmisel mõne teise osakonna ressurssi, teenuseid. Seoses sellega võib tekkida kolm probleemi: Kas kasutada üksikut kulude jaotusmäära või kahest määra Kas kasutada eelarvestatud või tegelikku kulumäära
Kõik kuludega seotud tegevused peaksid olema planeeritud. Planeerimisega luuakse alus tulevaseks kulude juhtimiseks ja kontrollimiseks; 2) otstarbekohane - kuluarvestuse süsteem peaks olema otstarbekohane, peaks aitama ettevõtte eesmärke saavutada ja olema ülesehitatud vastavalt ettevõtte vajadustele; 3) oluline - lõpptulemust mõjutavaid kulusid tuleks käsitleda olulisuse aspektist. Olulisis kulusid vaadeldakse kuluarvestuses eraldi kuluühikutena, väheolulisi kulusid kulugruppidena; 4) õigeaegne - kuluotsuste vastuvõtmisel on vaja õigeaegselt teada kulude tekkimist, info kiirus; 5) hästi esitatud kuluarvestusest võib saada infot võimalikult optimaalse ajakuluga, ülevaatlikult ja süsteemselt, lähtudes infotarbija vajadustest; 6) piisavalt täpne - see mõjutab oluliselt otsuste vastuvõtmist, info täpsusaste peab võimaldama konkreetsel juhul teha majanduslikult põhjendatud otsuse;
tegelikus soetushinnas. Soetuskulud on minevikukulud. Asenduskulu moodustavad väljaminekud, mis tuleks teha mingi varaobjekti asendamisel teise (temaga identse potentsiaaliga) varaobjektiga. Asenduskulusid võib tinglikult nimetada olevikukuludeks. Plaanilised ehk eelarvestatud kulud on plaanides ja eelarvetes kajastatud tulevased väljaminekud, mistõttu neid võib nimetada ka tulevikukuludeks. --- Kulude seos tegevusmahuga: Kuluarvestuses iseloomustatakse ettevõtte tegevusmahtu selliste väljundsuurustega nagu valmistatud või müüdud ühikud, läbitud kilomeetrid, töötatud tunnid. Plaanide, eelarvete ja prognooside koostamisel on tarvis teada, kuidas käituvad kulud tegevusmahu muutudes. Tegevusmahtu iseloomustavat suurust, mida käsitletakse kulude muutumise põhjusena, nimetatakse kulukäituriks. Kulukäituri muutudes mingid kulud muutuvad, mingid jäävad aga kogusummas samaks.
7. CESMM4 kulude liigitus 4.2.8.3. TALO – süsteem Tegu on Soome ehituskulude klassifikatsioonisüsteemiga TALO-70 - kasutati 1980-ndatel aastatel TALO-80 - kasutati 1990-ndatel aastatel ning laialdaselt ka tänapäeval TALO-90 - kasutati 2000-ndatel aastatel ning laialdaselt ka tänapäeval TALO-2000 - laialdasem kasutuselevõtt TALO-90 klassifikatsioonisüsteemi kasutatakse: - Projekteerimisel - Hoonestamisel - Ehitusettevõtte kuluarvestuses - Ehitustootmise mitmesuguste ülesannete lahendamisel - Üldistes ja avalikes infopankades - Mitmesugustes kirjastatud väljaannetes TALO-90 koosneb järgmistest klassifikaatoritest: - Konstruktiivelementide klassifikaator (RO) - Tööliigi klassifikaator (SUO) - Kuluartiklite klassifikaator (KL) - Kulupearühmade klassifikaator Esimesed kolm moodustavad süsteemi põhikarkassi, kulupearühmad moodustavad teatava paralleelse klassifikatsiooni aluse.
sageli ähmased, võimaldab hästi toimiv kuluarvestussüsteem ettevõttes jälgida, mõõta, registreerida ja juhtida logistikatoiminguid eraldi muudest irma tegevustest ja protsessidest. 472 17 Kuluarvestus ja kulujuhtimine Ettevõtete kuluarvestuses kasutatakse järgnevalt käsitletavaid kulumõisteid ja kululiike. Otsekulud on kulud, mis on tekkinud ressursside kasutamisest mingi kindla toimingu teos- tamisel. Tüüpilised otsekulud on tööjõukulud, materjalikulud ja ostetud teenuste kulud. Otsekulud
jaotatakse otsekuludele teatud lihtsustatud põhimõtete järgi. Tüüpilisteks üldkulude komponentideks on näiteks ettevõtte juhtimise kulud, raamatupidamise, sekretariaadi, majandushalduse jms kulud. Kogukulu on ettevõte püsiv- ja muutuvkulude summa. Kogukulu on summa muutuvkuludest ja põhjendatud (sobivas) proportsioonis püsivkuludest. Toote või teenuse kogukulud on summa tootmiskuludest, logistika- ja müügi- ning halduskuludest. Kuluarvestuses ja kulude analüüsil tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kas teatud ajaperioodil olid kulud püsivad ja ei sõltunud tootmise või teenuste osutamise hulgast, või muutusid need võrdeliselt tootmise või teenuste mahu muutumisega. Kui seda ei arvestata, võib tekkida viga kulude jaotamisel püsiv- ja muutuvkuludeks. Kapitalikulud tekivad ettvõtte vaba kapitali sidumisest masinate, seadmete, inventari, arvutite, hoonetega ja ostetud materjalide ning kaupadega
mistõttu on saanud tavaks, et need jaotatakse otsekuludele teatud lihtsustatud põhimõtete järgi. Tüüpilisteks üldkulude komponentideks on näiteks ettevõtte juhtimise kulud, raamatupidamise, sekretariaadi, majandushalduse jms kulud. Kogukulu on ettevõte püsiv- ja muutuvkulude summa. Kogukulu on summa muutuvkuludest ja põhjendatud (sobivas) proportsioonis püsivkuludest. Toote või teenuse kogukulud on summa tootmiskuludest, logistika- ja müügi- ning halduskuludest. Kuluarvestuses ja kulude analüüsil tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kas teatud ajaperioodil olid kulud püsivad ja ei sõltunud tootmise või teenuste osutamise hulgast, või muutusid need võrdeliselt tootmise või teenuste mahu muutumisega. Kui seda ei arvestata, võib tekkida viga kulude jaotamisel püsiv- ja muutuvkuludeks. 118
annaabi.ee 
