Laar tähtsamaid kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi Geenius igal perel olev maokujuline kaitsevaim, edendas soojätkamist Pontifekside kolleegium tähtsaim 16-liikmeline preestrite kolleegium Pontifex maximus riigi ülempreester (suurim pontifex) Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega Sibülliraamatud kõige kriitilistemal hetkedel pöörduti nende poole Kapitooliumil, sibüll oli kreeka päritolu ennustajanna Metseen rikka kultuurisoosija üldnimetus Apostel kristlust levitavad usukuulutajad Evangeelium kristlike autorite poolt kirja pandud lood Jeesuse elust ja õpetusest Vulgata Hieronymuse poolt parandatud ja kokkupandud ladinakeelne Piibel, kogu keskaja peamine pühakirja tõlge Lääne-Euroopas Katoliiklus üleüldine usk Roomas, mis polnud veel jagunenud Sinod kirikukogu, mida korraldati aeg-ajalt Diötsees piiskopile alluv piirkond Dogmaatika õige uskumine, millele pööras tähelepanu ristiusk
triumf-võiduka väepealiku pidulik sissesõit r.linna latifundium-surmaavaldus v.r gladiaator-orjaseisus v vaba elukutseline võitleja-avalikudel mängudel Colosseum-hiigelkuju,amfiteater Circus Maximus-hipodroom Panteon-ühe usundi jumalas termid-avalikud saunad akvedukt-veejuhtmed aatrium-avatud kautusega keskne ruum Cloaca Maxima-suur äravoolukanal nuumen-looduslikes objektides sisalduv hing,vägi laar-v-r maja geenius-perekonna kaitsevaim augur-preester-ennustaja v-r metseen-rikas kunsti-,kultuurisoosija Ponifix Maximus-ülempreester Vana-roomas sibüll-kreeka päritolu ennustajanna
o Templid, panteon o Veejuhtmed akveduktid o Termid saunad, kultuurikeskused o Amfiteatrid, hipodroomid o Teatrid 5. Rooma kõnekunst ja kirjasõna o Suur Kreeka mõju ja eeskuju o Kõnekunst, kohtukõned, Cicero madal stiil seisukohtade põhjendamine keskmine stiil naudingu pakkumine kuulajale kõrge stiil kuulajate innustamiseks o Maecenas ( > metseen) kultuurisoosija o Vergiliuse "Aeneis" Rooma rahvuseepos o Ajalookirjutus: Caesar, Titus Livius 6. Rooma jumalad o Kreeklaste ja etruskide suur mõju o Algselt loodusjõudude austamine, hinged o Kreekasarnased jumalad o Preestrid (pontifex, pontifex maximus) o Ennustuskunst (linnulend, sibülliraamatud) o Idamaiste jumaluste mõju, Isis o Müsteeriumid 7. Rooma olulisimad jumalad
algul olid Plebeid riigivõimust kõrvale jäetud aga aja jooksul võtsid nad kätte patriitsidega võrdsed õigused.) Klient ennast patrooni kaitse alla andnud inimene V-Roomas ja Itaalias; vastutasuks tõotas patrooni ustavalt teenida Senat aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi pol. Leegion suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees, koosnes u. 5000 mehest Foorum turu ja koosoleku plats Metseen rikas kunsti ja kultuurisoosija (sõna tuleb keiser Augustuse sõbra Maesdenase nimest) 6. Kes olid? Vali õige nimi! (Caesar, Nero, Titus Livius, Maecenas, Paulus, Peetrus, Zeus, Hestia, Jupiter, Mars, Poseidon) 6p Usukuulutaja ehk apostel, oli olnud Kristuse jünger, temast sai Rooma esimene piiskop Peetrus Rooma ajaloolane, kirjutas teose ,,Raamatud linna rajamisest alates" -- Titus Livius Kodukolde jumalanna -- Hestia Roomlaste sõjajumal -- Mars
Konsul - Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik ; igal aastal valiti kaks konsulit , kelle peamine ülesanne oli juhtida Rooma sõjaväge. Laar - Vana-Rooma maja, perekonna ja ristteede kaitsejumalus, kellele toodi ohvreid ja kelle kujusid hoiti majas aukohal. Latifundium - suurmaavaldus Vana-Roomas. Leegion - suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees, koosnes umbes 5000 mehest. Limes Romanus (Rooma piir) - Rooma riigipiir. Metseen - rikas kunsti-ja kultuurisoosija ; sõna tuleb keiser Augustuse sõbra Maecenase nimest. Nobiliteet(tuntud) - Rooma ülemkiht, nii suursugused patriitsi- kui ka plebeiperekonnad, kust pärinesid magistraadid ja senaatorid. Oraator - kõnemees Panteon (kr k, ´jumalate kogum´) - ühe usundi jumalad Patriits (ld k, pater-isa) - muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane, Rooma vabariigi algusaegadel kuulus kogu võim riigis patriitsidele. Plebei - Vana-Rooma lihtrahva liige. Pontifeks- preester Vana-Roomas.
Konsulid-juhtisid sõjaväge, nende järgi nimetati aastat, krgemad ametnikud Tsensorid-korraldasid kodanike loendust ja kosotasid senaatorite nimekirja,jälgisid kodanike elukombeid,ametiaeg kestis 5a. Diktaator- mõnede erakorraliste volitustega ametiisikute tiitel. Nobiliteet oli Vana-Rooma aristokraatia, mis kujunes 3. sajandil eKr patriitside ja plebeide vahelise võimuvõitluse tulemusena. Geenius-perekonna kaitsevaim Metseen- rikas kunsti ja kultuurisoosija Apostlid-kristlikud usukuulutajad 4. Augustus e auväärne, vabariigi taastaja, princeps e esimene, provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta Imperaatori e käskija tiitlit, caesari lapsendatud pojana kandis ta kasuisa nime, millest sai tiitel keiser. 3.Rooma sõjavägi: peamine väeüksus leegion -u 5000 meest. põhijõuks raskerelvastusega jalaväelased. külgedelt kaitses ratsavägi, mis käis ka luurel ja jälitas vaenlasi. leegion rivistus
nimekirju. Akvadukt on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit. Patriits - muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane. Latifondium - suurmaavaldus Vana-Roomas Circus maximus - Suur Tsirkus. Kaarikuvõiduajamiste areen, 4.-1. saj. ema Panteon - ühe usundi jumalad. Saturnaalid olid Vana-Rooma tähtsamad pühad. Colosseum on amfiteater Roomas. Cloaca maxima Tiibetisse suunduv kanalisatsioon. Metseen - rikas kunsti- ja kultuurisoosija,sõna tuleb keiser Augustuse sõbra Maecenase nimest. Geenius - perekonna kaitsevaim Vana-Rooma religioonis,edendas soojätkamist ja elujõudu. Aatrium - avatud katusega keskne ruum Itaalia ja Vana-Rooma elamus. Laar - Vana-Rooma maja,perekonna ja ristteede kaitsejumalus,kellele toodi ohhvreid ja kelle kujusid hoiti maja aukohal. Nobiliteet - Rooma ülemkihit,nii suursugused patriitsi- kui ka pleibeiperekonnad,kust pärinesid magistraadid ja senaatorid.
perekondade ring, mis juhtis riiki. Kuningavõimu sugukonna kaitsevaimude kultus Roomas, loodus oli hingestatud. tunnused:pupurmantel, kotkaga sau, kuldne kroon, elevandiluust Nuumen=jõud, mis on igal asjal, laarid=maja kaitsevaimud, tool. Etruskite hauakambrid: kaljusse rajutud või kiviplokkidest genius=meeste kaitsevaim, juno=naiste kaitsevaim, laotud, hauakambrid tihedalt üksteise kõrval, nende vahel tänavad, metseen=kultuurisoosija, vergilius=poeet. ringikujuline põhiplaan, paljud võimsad ja lukuslikud, surnud olid lavatsitel seina ääres, või sarkofaagides, seinamaalingud pidusöömingutest tantsust ja spordist.
vallutustega Väike Aasias ja Süürias, Augustus esimene Rooma keiser, tema valitsusajal oli riigis pikk rahu periood ja majanduslik õitseaeg, Nero Rooma keiser, keda kahtlustati,et tema käsul pandi linn põlema, Traianus Rooma keiser, kelle valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti, Vergilius rooma poeet ja kirjanik, kelle peateos on eepos ,,Aeneis", Maecenas Augustuse rikas sõber, kes aitas tall taotlusi ellu viia ja tema nimest tuleb kultuurisoosija üldnimetus metseen, Kleopatra Egiptuse kuninganna, Ceasari naine,Augustuse naine, Ptolemaios Egiptuse maadeuurija, kes mõjutas Rooma maateadust, 753 509 a eKr kuningate aeg, 509 30 a eKr vabariigi aeg, 30 a eKr 476 a pKr keisririigi aeg, 753 a eKr Rooma linna väidetav rajamine, 476 a pKr Lääne Rooma keisrivõimu ja vanaaja lõpp, keisri kukutamine võimult, jumalad jupiter (zeus) Rooma peajumal, taeva-, pikse- ja tormijumal, kelle tähtsaim
Aatrium avatud katusega keskne ruum Itaalia ja Vana-Rooma elamus Mosaiik - kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkidest Fresko - seinamaaliliik ja tehnika Apostel esimesed kristlikud usukuulutajad pärast Jeesuse surma, tähtsamad on Peetrus ja Paulus Leegion suurim ja oluliseim väeüksus Rooma armees, koosnes umbes 5000 mehest Metseen rolas limsto- ja kultuurisoosija Eremiit jumala teenimiseks tsivilisatsioonist eemale, sageli kõrbesse, tõmbunud isik Hannibal - 247 eKr 182 eKr Kartaago väejuht Crassus väejuht 3.saj Antonius (8330 ekr)Vana-Rooma väejuht ja poliitik Octavianus ehk Augustus Vana-Rooma keiser 1. saj eKr Trianus Rooma keiser 2. saj eKr Vergilius Rooma kirjanik, eeposte autor Titus Livius rooma ajaloolane 1. saj eKr Ptolemaios kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf 2.saj
Gladiaatorid elukutselised orjadest mõõgavõitlejad Amfiteater ringikujuline gladiaatorite areen (colosseum) Circus Maximus suur ringrada, kuulsaim hipodroom rooma linnas keisrite palee kõrval. Colosseum suurim gladiaatorite areen Rooma betoon lubjamört kivide sidumiseks Via Appia kivitee roomast lõunasse (tänapäeval ka kasutatav) Aatrium elumaja tüüp, mille võtsid üle roomlased. jõukate roomlaste elamu. Metseen rikas kultuurisoosija Nuumen - =hing, igale asjale omane jõud. Vesta neitsid riigi poolt määratud preestrinnas, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud. Kristlased jeesus kristuse õpetuse austajad. Kogudused kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid ja presbüterid. Apostlid ristiusu levitajad, rändjutlustajad Märtrid usu eest hukkunud (kristlasted austasid) Kes olid, mida tegid? Hannibal võitles 3.puunia sõjas. võitis cannae lahingu.
5. Kõrgeim kohtumõistja 6. Keelati muistsed usupidustused, s.h OM 7. Templid muudeti ristiusu kirikuteks Tähtsamad isikud Theopompos Kreeka ajaloolane, rääkis naiste kohast Rooma ühiskonnas. Plinius Rooma õpetlane, räägib akveduktidest, nende rajamisest ja tähtsusest. Juvenalis poeet , rääkis elust Rooma linnas. Diodoros Kreeka ajaloolane, kes uuris etruskide elu ja nende allakäiku. Maecenas toetas rahaliselt kultuuriviljelemist. Tema nimest tuleneb rikka kultuurisoosija üldnimetus metseen. Vergilius poeet, teos ,,Aeneis". Titus Livius ajaloolane, suurteos ,,Raamatud linna rajamisest alates". Rääkis riigi ajaloost. Romulus Rooma linna rajaja, 21.04 753 eKr. Constantinius Suur legaliseeris ristiusu. Lasi viia pealinna Konstantinoopolisse. Cassiodorus veendumus, et kõik tähtis on vanades teostes kirjas ja tarkuse omandamiseks ei tule uurida mitte tegelikkust vaid muistsete kirjameeste töid. Lõi õpiku , kus esitas usuliste kui
kultusega (ukslikud mõlemas pühendunud ühele konkreetsele jumalale ja lootsid saavutada tema abil surmajärgset õndsust.) Kristluse levikule aitasid kaasa ka rändjutustajad. Jeesuse kaaslane ja õpilane Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele. 6. Seleta mõisted: Konstatinus- Vana-Rooma keiser kes kehtestas usuvabaduse ja rajas uue pealinna Konstatinoopoli Metseen- Rikka kultuurisoosija üldnimetus Antiikaeg - Caesar – Vallutas Roomale Gallia, Rooma riigi väepealik ja valitseja Augustus – Esimene Rooma keiser, kelle valitsusajal oli pikim rahu aeg Hieronymus – Tõlkis piibli ladina keelde 395 – Rooma laguneb ida- ja lääne riigiks 753 eKr – asustati Rooma linn 381a – Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 476a – germaani väepealik kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri
Tal oli alamkihtides palju pooldajaid, kuid tema õpetuses nähti Moosese õpetusest taganemist ja tõelist messiat ootavate juutide eksitamist. Ta lasti hukata Kolgata mäel ristilöömise läbi. Tema surm ei peatanud tema õpetuse levikut. Teda peeti messiaseks ehk Kristus. Teda hakati nimetama Jumala Pojaks. 4. Mõisted Constantinus- Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu ja lasi rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Maecenas- rikas kultuurisoosija, kes võttis enda hoole alla andekaid kirjamehi Titus Livius- Ajaloolane, kes tõi oma teostes esile õpetlikku sõnumit. Ta kirjutas "Linna asutamisest alates", milles esitas Rooma ajaloo Romulusest ja Rooma rajamisest kuni Augustuseni. Alma mater- ülikool Dum spiro, spero kuni hingan, loodan 5. Rooma keisririik 1) Varane keisririik 30eKr-235pKr 2) Segaduste aeg 235-284pKr 3) Hilise keisririigi aeg 284-476 Varane keisririik
Kuulsaim amfiteater on Collosseum Roomas. Hipodroom-suur ringrada, kus peeti hobukaarikute võidusõite. Circus Maximus- Hipodroom, mis paiknes Roomas otse keisrite pallee kõrval ja kus peeti hobukaarikute võidusõite. Gladiaator- orjaseisuses või vaba elukutseline võitleja, kes esines Vana-Roomas peetud avalikel mängudel. Colloseum- Valmis aastal 80 a eKr, oli impeeriumi suurim amfiteater, mis mahutas 50000 pealtvaatajat. Nime sai Nero kolossi ( hiigelkuju) järgi. Metseen-rikka kultuurisoosija üldnimetus, tuleb keiser Augustuse sõbra Maecenase nimest. Nuumen- Looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Roomas religioonis. Roomlased arvasid, et igal kivil on hing, puul, järvel jne. Laar- Vana-Rooma maja, perekonna ja ristteede kaitsejumalus, kellele toodi ohvreid ja kelle kujusid hoiti majas aukohal. Nad olid tähtsad, sest nad kehastasid esivanemate hingi. Geenius- Igal perel oli maokujuline kaitsevaim, kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise.
Foorum- vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. Foorum oli linna poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik. Tuunika- koosnes kahest kokkuõmmeldud riidetükist ja kinnitati keskelt vööga. Termid- Vana-Rooma avalikud saunad. Termid ehitati Roomas aastail 212–216 keiser Caracalla valitsusajal. Need olid ette nähtud pesemiseks, füüsilisteks harjutusteks, ujumiseks ja puhkamiseks. Metseen- rikka kultuurisoosija üldnimetus. Tuleneb Maecenase nimest. Laar- Laarid on Vana-Rooma maja ja perekonna ning põldude ja ristteede kaitsejumalused. Kaitsevaimude kujukesi hoiti kodudes ja ristteedel vastavas kapikeses ning kaunistati pühade ajal lilledega. Nuumen-oli looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Rooma religioonis. Sibyll- naine keda peeti oraakliks või prohvetiks 15. Selgita mis on järgneval pildil (keskel). Millal rajati, mida seal tehti, kes osalesid jne.
Nad kasutasid seda Rooma väärtuste- patriotismi ja riigitruuduse põhjendamiseks. Teater: Roomas oli teater koguaeg samasugune see ei arenenud edasi. Cicero- Tal oli 3 kõnekunsti stiili: madal stiil oma seisukohtade loogiliseks põhjendamiseks, keskmine kuulajate naudingu pakkumiseks ja kõrge kuulajate innustamiseks, ta oli kõnemees. Kuldne aeg kultuuris- Augustuse võimuletulek tõi kaasa kultuuri soodsa arengu. Kunsti ja kirjanduses rooma ülistamine. Maecenas oli rikas kultuurisoosija. Vergilius- poeetide seast kõige välja paistvam, Tema peateos, eepos Aeneis, pühendub aga roomlaste legendaarsetele eelkäijatele, see kirjeldab Trooja hävitamist. Ajalookirjutus:Caesar on ka tuntud ajalookirjutajana teoses Märkmeid Gallia sõjast, räägib oma vallutussõdatest. Titus Livius- ajaloolane, kirjutas teose Linna asustamisest alates. Ptolemaios- Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, pani universumi pildi kokku. 10. Usk Rooma riigis:
1) Teater - polnud nii tähtis kui Kreekas. Rahvalõbustamine. Toimus vabas õhus. Olid naljakad. Labane, pilati poliitikuid. Polnud koori. Lauldi aariaid. 2) Kõnekunst, Cicero: Roomakõnemees – oraator. Cicero pärines ratsanikuseisusest. Saavutas kuulsuse hiilgaate kohtukõnedega. Senati õiguste ja vabariikliku korra pooldaja. 3) Kuldne aeg kultuuris: Toimus Augustuse ajal. Maecenas võttis oma hoole alla noori lootustandvaid kirjamehi. Tema nimest tuleb rikka kultuurisoosija üldnimetus metseen. 4) Verigilius: Peateos, eepos: „Aeneis“ kirjeldab Trooja hävimist, Aenease põgenemist koos oma perega, tema eksirännakuid merel, Aafrikasse saabumist ning Aenease ja Kartaago imekauni kuninganna Dido armastust, mis viis Dido enesetapuni. 5) Titus Livius: mitmeosaline teos „Linna asutamisest alates“, milles esitab Rooma ajaloo Romulusest ja Rooma rajamisest kuni Augustuseni. Pigem legendid.
Eriti tuntud on Rooma foorum. Tuunika- oli roomlaste rõivaese. See oli lihtne käeavadega üle pea tõmmatav särk, mis tõmmati vööga keskelt kokku; tuunika ulatus tavaliselt põlvini. Sageli kanti seda tooga all. Tuunikat kandsid nii mehed kui naised. Termid- Vana-Rooma avalikud saunad. Termid ehitati Roomas aastail 212216 keiser Caracalla valitsusajal. Need olid ette nähtud pesemiseks ja suplemiseks ning füüsilisteks harjutusteks, ujumiseks ja puhkamiseks. Metseen- rikka kultuurisoosija üldnimetus. Tuleneb Maecenase nimest. Laar- Laarid on Vana-Rooma maja ja perekonna ning põldude ja ristteede kaitsejumalused. Kehastasid esivanemate hingi. Nuumen- Iga looduse asi või elusolend oli hingestatud ja sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Sibyll- SEDA ME EI TEA 15. Selgita mis on järgneval pildil (keskel). Millal rajati, mida seal tehti, kes osalesid jne. Rajati varase keisririigi ajal. Pildil on Rooma linn keisririigi ajal, keskel on Circus Maximus.
Geenius- igal perel olemasolev maokujuline kaitsevaim. Pontifekside kolleegium 16st pontifeksist ehk preestrist koosnev rühmitus, mida juhtis pontifex maximus. Pontifex maximus kõrgeim ülempreester riigis. Augurid riigi poolt määratud preestrid. Sibülliraamatud kriitilistel hetkedel pöörduti Kapitooliumil säilitatud sibülliraamatu poole. See oli kreeka päritolu ennustajanna kirja pandud ennustused, millest lähtuti otsuste langetamisel. Metseen rikka kultuurisoosija üldnimetus. Apostlid esimesed kristlikud usukuulutajad pärsat Jeesuse Kristuse surma, tähtsaimad on Peetrus ja Paulus. Evangeelium lood Jeesuse elust ja õpetusest. Vulgata ladinakeelne piibel Katoliiklus kirik mis hõlmas kogu kristlaskonda seda nimetigi katoliiklikuks kirikuks. Sinod kirikukogu sai aeg-ajalt kokku ning arutas tähtsamaid küsimusi. Diötsees piiskopile alluv ala. Dogmaatika õige uskumine. Ortodoksne usutunnistus õige usk, õige usutunnistus
· Peamiselt komöödiad rahva lõbustamiseks, sageli Kreeka teoste mugandused. 5. Kultuuri õitseng Augustuse ajal a. Eeldused: · Pikk rahuperiood. · Kirjandus ja kunst kui vahend Rooma ja keisri ülistamiseks. b. Maecenas: · Keisri rikas sõber, kes toetas tema taotlusi. · Kutsus oa lähikonda noori andekaid autoreid, toetades neid rahaliselt viljakaks loominguks. · Metseen rikas kultuurisoosija. c. Kirjanduse kuldne ajastu: · Tuntuim poeet oli Vergilius eepos "Aeneis" Trooja sõja sama nimelisest kangelasest, kes rännanud Itaaliasse ja pannud aluse Romuluse valitseja soole. 6. Ajalookirjutus: a. Kreeklaste eeskujul juba 3. saj. eKr, mis pole aga säilinud. b. Caesari ajalooteosed, kus esineb tendentslikkust ja oma tegevuse õigustamist. c. Tuntuim Rooma ajaloolane oli Titus Livinus:
aidata. Augustuse meelest oli kunsti ja kirjanduse peamine ülesanne Rooma võimsuse ülistamine. Ta uskus, et on pannud aluse kestvale õnneajastule, ning soovis, et see jäädvustuks ka kultuuris. Seetõttu soodustas ta võimekate autorite kultuurisoosijaid, nende seast tähtsaim tema rikas sõber Maecenas. Viimane võttis oma hoole alla noori lootustandvaid kirjamehi, kindlustamaks neile majandusliku heaolu, nii et nad võisid muretult loomingule pühenduda. Maecenase nimest tulenebki rikka kultuurisoosija üldnimetus metseen. Kõik loetletud asjaolud kokku tõid kaasa rooma kultuuri seniolematu õitsengu. Rooma kirjanduse ajaloos tuntakse Augustuse aega kuldse ajastu nime all. Vergilius Augustuse aja silmapaistvate poeetide seast tõusis kõige enam esile Vergilius. Vergilius oli kodusõdades ülekohut kannatanud, hindas seetõttu kõrgelt Augustuse kehtestatud siserahu ja ülistas seda ka oma loomingus. Tema peateos, eepos ,,Aeneis", pühendub aga roomlaste legendaarsetele
Augustuse võimuletulekuga alguse saanud rahuperiood lõi soodsad tingimused kultuuri arenguks. Augustus nägi kirjanduses ja kunstis head võimalust Rooma võimsuse ülistamiseks. Ta toetas suurejooneliste ehitiste rajamist. Augustuse taotlusi aitas ellu viia tema rikas sõber Maecenas, kes kutsus oma lähikonda mitmeid andekaid autoreid, toetades neid rahaga. Maecenase roll toonases kultuurielus oli sedavõrd tähtis, et tema nimest tuleneb rikka kultuurisoosija üldnimetus- metseen. Ristiusu sünd Kristluse tekkimine Rooma võimule allus ka Palestiina Vahemere idarannikul, selle elaniku juutide usk oli juba sajandeid olnud monoteistlik, seega ei saanud nad Jahvele truudust murdmata teisi jumalaid austada. Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt pikka aega religioosseid auavaldusi Rooma valitsejatele ja jumalatele. Eriseisundist
võimu ülistamiseks. Ta toetas suurejooneliste ehitiste rajamist Rooma linnas aga ka võimekaid karjamehi , et need saabunud suurusaega oma loomingus väärikalt jäädvustaksid. Tema taotlusi aitad ellu viia tema rikkas sõber Maecenas, kes kutsus oma lähikonda mitmeid andekaid autoreid , toetades neid rahaga ja luues kõik vajalikud tingimused viljakaks loominguks. Maecenas oli tol ajal nii tähtis et tema järgi said pandud kultuurisoosija üldnimetus-metseen. Kirjanduses tuntakse Augustuse aega kuldse ajastu nime all. Kõige enam tõuseb esile Vergilius oma teosega ''Aeneis'' min on pühendus Vergiliuse roomlaste legendaarsetele eelkäijatele. Augustusel oli auväärseima senaatori tiitel, ta võttis endale imperaatori tiitli (käskija). Oma nime ees kasutas Augustus kasuisa Caesari nime, Caesari nime kasutasid samamoodi ka järgnevad valitsejad ja nii tuligi Caesari nimest ainuvalitseja tiitel keiser
Kõrge stiil: kuulajate innustamiseks Peale kohtukõnede kirjutas ta ka erakirju, mis maalivad selge pildi tollasest ühiskondlikust ja poliitilisest elust. Samuti kirjutas kõnekunsti olemuse, riigikorralduse, moraali ja filosoofia käsitlusi. Augustuse valitsemise ning rahuperioodi ajal olid soodsad tingimused kultuuri arenguks kuna ka keiser huvitud kunstist, arhitektuurist ning kirjakunstist, mis pidid Rooma võimsust ülistama. Tema kui kultuurisoosija kõrval kerkis esile ka teisi: Maecenas. Lootustandvate kirjameeste majandusliku heolu kindlustaja. Tema nimest tuleb metseen rikas kultuisoosija. Seda õitsenguperioodi kutsutakse keisri järi Augustuse kuldseks ajaks. Selle aja lõpupoole kerkis poeetidest esile Vergilius. Oma teostes hindas ja ülistas ta läbielamiste tõttu siserahu. Peateos: ,,Aeneis",kus peategelane oli trooja sõjamees Aeneas. Sisu: Trooja hävitamine, Aenease põgenemine, eksiräänakud ning Aafrikasse saabumine
kultuuris. Seetõttu soodustas ta igati võimekate autorite loomingulist tegevust. Kuid Augustuse lähikonnas oli teisigi mõjukaid kultuurisoosijaid, kelle seas tähtsaim tema rikas sõber Maecenas. Viimane võttis oma hoole alla mitmeid noori ja lootustandvaid kirjamehi, hoolitsedes nende majandusliku heaolu eest, nii et nad ise võisid muretult loomingule pühenduda. Maecenase nimest tuleneb seetõttu rikka kultuurisoosija üldnimetus – metseen. Kõik nimetatud asjaolud kokku tõid kaasa Rooma kultuuri seniolematu õitsengu. Rooma kirjanduse osas tuntaksa Augustuse aega kuldse ajastu nime all. Vergilius Augustuse ajal Roomas tegutsenud mitmete silmapaistvate poeetide seas tõusis kõige enam esile Vergilius. Ta oli noorusest saadik heades suhetes Augustuse pooldajatega, ning võitnud Maecenase soosingu, veetis oma parima loominguea, Roomas või talle annetatud Lõuna-
Kreeka mõjud: Sarnane välisilme, kuid puudus koor. Lisaks meestele hiljem ka naisnäitlejad. Peamiselt komöödiad rahva lõbustamiseks, sageli Kreeka teoste mugandused. Kultuuri õitseng Augustuse ajal Eeldused: Pikk rahuperiood. Kirjandus ja kunst kui vahend Rooma ja keisri ülistamiseks. Maecenas: Keisri rikas sõber, kes toetas tema taotlusi. Kutsus oa lähikonda noori andekaid autoreid, toetades neid rahaliselt viljakaks loominguks. Metseen rikas kultuurisoosija. Kirjanduse kuldne ajastu: Tuntuim poeet oli Vergilius eepos "Aeneis" Trooja sõja sama nimelisest kangelasest, kes rännanud Itaaliasse ja pannud aluse Romuluse valitseja soole. Ajalookirjutus: Kreeklaste eeskujul juba 3. saj. eKr, mis pole aga säilinud. Caesari ajalooteosed, kus esineb tendentslikkust ja oma tegevuse õigustamist. Tuntuim Rooma ajaloolane oli Titus Livinus: Oma peateoses detailne Rooma ajalugu Romulusest Augustuseni. Senituntud faktid koos õpetliku sõnumiga.
Kreeka mõjud: Sarnane välisilme, kuid puudus koor. Lisaks meestele hiljem ka naisnäitlejad. Peamiselt komöödiad rahva lõbustamiseks, sageli Kreeka teoste mugandused. Kultuuri õitseng Augustuse ajal Eeldused: Pikk rahuperiood. Kirjandus ja kunst kui vahend Rooma ja keisri ülistamiseks. Maecenas: Keisri rikas sõber, kes toetas tema taotlusi. Kutsus oa lähikonda noori andekaid autoreid, toetades neid rahaliselt viljakaks loominguks. Metseen rikas kultuurisoosija. Kirjanduse kuldne ajastu: Tuntuim poeet oli Vergilius eepos "Aeneis" Trooja sõja sama nimelisest kangelasest, kes rännanud Itaaliasse ja pannud aluse Romuluse valitseja soole. Ajalookirjutus: Kreeklaste eeskujul juba 3. saj. eKr, mis pole aga säilinud. Caesari ajalooteosed, kus esineb tendentslikkust ja oma tegevuse õigustamist. Tuntuim Rooma ajaloolane oli Titus Livinus: Oma peateoses detailne Rooma ajalugu Romulusest Augustuseni. Senituntud faktid koos õpetliku sõnumiga.
Kreeka mõjud: Sarnane välisilme, kuid puudus koor. Lisaks meestele hiljem ka naisnäitlejad. Peamiselt komöödiad rahva lõbustamiseks, sageli Kreeka teoste mugandused. Kultuuri õitseng Augustuse ajal Eeldused: Pikk rahuperiood. Kirjandus ja kunst kui vahend Rooma ja keisri ülistamiseks. Maecenas: Keisri rikas sõber, kes toetas tema taotlusi. Kutsus oa lähikonda noori andekaid autoreid, toetades neid rahaliselt viljakaks loominguks. Metseen – rikas kultuurisoosija. Kirjanduse kuldne ajastu: Tuntuim poeet oli Vergilius – eepos “Aeneis” Trooja sõja sama nimelisest kangelasest, kes rännanud Itaaliasse ja pannud aluse Romuluse valitseja soole. Ajalookirjutus: Kreeklaste eeskujul juba 3. saj. eKr, mis pole aga säilinud. Caesari ajalooteosed, kus esineb tendentslikkust ja oma tegevuse õigustamist. Tuntuim Rooma ajaloolane oli Titus Livinus: Oma peateoses detailne Rooma ajalugu Romulusest Augustuseni. Senituntud faktid koos õpetliku sõnumiga.
annaabi.ee 
