Leidsid 18 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kultuurilood I essee/eksam". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lutheri, kirik, febvre, ilias, valgustus, katolik, narratiiv, gilgames, arete, ülim, lucien, valgustusideede, seoseid, kunagise, inimeseks, iliase, laulus, hektor, homeros, sophoklese, oidipus, selgub, kõigepealt, orgaanilises, narratiivid, mistõttu, huvitab, erinevast, üksikinimene, jumalaga, armu, hierarhia, uuel, arvas, biograafia, uuteksTekst on kirjutatud ka ajaliselt distantsilt. Raamatu esimene trükk ilmus aastal 1928, teine ja kolmas aastatel 1944 ning 1951. Teose sisu ei muutunud palju. Samas nende kolme aastaarvu kui ajastute erinevusele viitab see, et 1944. aastal Saksamaa okupatsiooni all oleval Prantsusmaal ilmunud trükist oli välja jäetud pühendus juudist ajaloolasele M. Blochile. Tekstikatkes on lähenetud reformatsioonile kahe nurga alt: lähtuvalt Saksamaa vajadustest ning Lutheri tungist oma ideid ellu viia. Esitus moodustab terviku, sest antakse ülevaade, milline oli 16. sajandi alguse Saksamaa ja miks just Lutherist sai reformaator. 16. sajandi Saksamaad iseloomustab mitmetasandiline anarhia. Võim jagunes paavsti, keisri ja vürstide vahel, kellel kõigil olid oma huvid. Samuti ilmnesid vastuolud vaimulike, rüütelkonna, kaupmeeste ja talupoegade vahel. Domineeris linnakodanlus ja kaupmeeste mentaliteet
iseloomul. 2) Kultuuri ''ajaloolisuse'' sünd (HERDER) Kuni 18. sajandini domineeris arusaam, et kõik kultuurid on ühe puu võrsed ja sirutuvad kõik ühes suunas. Kultuuri areng allus selles käsituses looduse ja/või Jumala seadustele. Varane "kultuuriajalugu" oli ennekõike keele ja kirjanduse uurimine; arutati rahvakeele tähtsust kirjanduskeelena, ilmus ülevaateid rahvuse suurtest kirjanikest.Kultuuri arengust räägiti pigem allakäigu ja taassünni võtmes. Prantsuse valgustus (kõige ilmekamalt Voltaire) mõistis kultuuriajaloo all eeskätt "tsiviliseerumise ajalugu", eesmärk oli näidata, kuidas kunstide ja kommete areng on aidanud kaasa inimeste tsiviliseerumisele.Valmisid uurimused inimtsivilisatsiooni arengust täiustumise suunas. Saksa valgustuse rüpes sündis 18. sajandi teisel poolel arusaam kultuuride ühismõõdutusest ja ajaloolisusest. Kultuuri areng allub tema enda sisemisele loogikale, mis ei ole iseloomult tingimata progressiivne. Hakati
Kasutab seda kui kinnisvormelit eri lahingute puhul. Korra saavad sõna Järvamaa naised, kes võitlevad saarlastega: „Peksku teid sakslased!”; ühes olukorras tuleb välja, et saarlased käituvad naiste suhtes vägivaldselt, metslaslikult: vägistamine, polügaamsed abielud, müümine. Ordusõdurite käitumise kohta me detailset infot ei saa; emana käsitleb metafoorselt Riia e Liivimaa kirikut. Eesitmaa kirik on alluvussuhetes selle kirikuga, oleks nagu tema tütar. „Liivimaa kroonikas” saavad alguse ka piirkondlikud narratiivid. Kroonikas on tähelepanu pööratud eri Eesti aladele. Henrik käsitleb eestlaste lugu tendentslikult, poolikult, lähtuvalt oma poliitilistest huvidest. Kroonikaga käivad alates 19.saj keskelt kaasas representatsioonid: Henriku valesid on läbi jutustuste, teadusliku kirjanduse, filmide püütud parandada. Sama teema juurde
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada
mõistmine selle juures tähtsaim ideede õpetus kõigil asjadel ja nähtustel olid täiuslikud vasted ideed, mis olid muutumatud ja tõelised, nähtavad ja tajutavad asjad aga nende ebatäiuslikud koopiad, ideid ei olnud võimalik näha, kuulda, tunda nende olemust võis tabada mõistuse abil; kõige olulisem oli hüve idee, mis tegi arusaadavaks kõik ülejäänud, mida mõistmata polnud vooruslik käitumine võimalik; hüve idee mõistmine filosoofia ülim eesmärk; riigikorraldus pidi põhinema voorusel, riiki võisid juhtida need, kes said hüve ideest aru filosoofid; ideaalne riik eesmärk kasvatada vooruslikke kodanikke ja tagada, et nad juhiksid riiki, tuli eraldada võimekad vähem võimekatest, viimased tegid tööd; kõige lähedasem Sparta Aristoteles Platoni õpilane, käis Akadeemias, asutas Ateena lähedal olevas Lykeioni gümnaasionis oma
saj-l hakkab prantusmaal levima. Kangelaslaulud, mis loodi 11.- 13. saj (nibelungide laul) selle materjal pärineb just 5. saj-st Suurest Rahvasteränded. Kuna ajavahemik on suur, siis on palju müüdistunud. Nib. laul loodud 13. saj alguses. Teoste loomise ja sündmuste endi vahel ajaline distants väga suur. Ida rooma kohta veel, et 6. saj-st sai alguse ka Püha Sofia basiilika, mis on praeguses Istanbulis üks keskne ehitis. Oli kristlik kirik kogu aeg kuni 15. saj keskpaigani, mil türklased vallutasi IR kantsi kristlaste käest ja nüüd on seal islam. Olulised ongi suhted idaga, võtmelised ka hilisel keskajal Islami levik. 7. saj alguses. Nomaadide keskel. Muhamed kuulutaja ja prohvet. Inimesed kirjaoskamatud. Kriitiline meel nendel aegadel puudus. Seeetõttu levisid igasugu usud kiiresti ja islam kujuneb kristluse vastaspooleks. Tulevased sõjad just nende vastasseis. Põhja Aafrikas Araabia juhid.
on võimalik ainult millegi muu tõttu, mis ei ole Jeesus, mitte Poeg ega Logos. Armastuse tegu on kehastunud Pojas ning sellele on vastukaaluks seatud Lutsiferi äraheitmine." (JUNG 1977:173) On huvitav jälgida, et sarnaselt Lutherile, kellest tuleb juttu hilisemates peatükkides, kasutab ka Jung Saatana kohta sõnu ,,Jumala tööriist". Jung küll eitavas, Luther aga jaatavas vormis. Esmapilgul paistab olevat vahe autonoomsuses, mida nad Saatanale omistavad. Hiljem siiski veendume, et ka Lutheri jaoks oli Saatana mõjuala peaaegu kogu meie elu hõlmav, kaasa arvates ka ,,liha" ja ,,maailma". On huvitav, et intensiivsuse poolest on kahe saksa kultuuriruumis elanud mõtleja vaated väga sarnased, vahe on ainult traditsioonilise kristliku usu
Calvinil hiljem ka samad predestinatsiooniõpetused. Ettemääratus peab väljenduma inimese aktiivsuses, sotsiaalses aktiivsuses. Augustinus sotsiaalsest aktiivsusest ei huvitunud. Ta vaatas asja Jumala seisukohalt. Milline koht ja ülesanne on Jumalal inimese elus? Jumala armust sõltub kõik - Jumal on see, kes meid valib, kutsub ja seab. Jumala suuruse ja absoluutsuse toonitamine. Enne ristimist vabadust ei ole. Caritas - jumalik riik; Cupitidas - ilmalik riik. Kirik on osa mõlemast. Sümboolselt Abeli/Kaini järeltulijad. Kirik siin maa peal on nagu corpus mixtum. Võidutsev (juba igavikus) ja võitlev kirik. Neid kahte seob hierarhia. Algkristluses langeb kiriku pühadus kokku liikmete pühadusega. Püüeldi kiriku ja liikmete õndsuse poole. Inimene on nüüdsest püha mitte sellepärast, et ta isikuna püha oleks, vaid sellepärast, et ta valdab sakramentaalset väge. 313 Milano edikt. 380 kristlik riigikirik
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk
7 kunstnikke. Tänu priile ülalpidamisele sai Vergilius edasi luuletada. Hiljem sai ta omale kingituseks väikese mõisa või maavalduse. Esimene mahukam teos on ‘’Bucolica’’ (karjaselaul). Tema kujutas karjase elu idealiseeritult. Et tegemist on haritud meestega, kes vabas looduses arutlevad filosoofia ja kunsti küsimuste üle. On selline ülim. On armastust, on õnnelikku ja õnnetut armastust. Läbivas positiivselt ülistavas võtmes. Kirjutas luuletuse, varakristlased tõlgendasid seda kui Jeesus kristuse sünni ettekuulustamisena. Tema teine teos on ‘’Georgica’’ mis räägib põllutööst. Annab ülevaatliku pildi maailma kujutamisest, kuidas viinamarju jm kasvatada. Augustusel tuli mõte, et rahvast maale tagasi elama panna tulekski luuletada karjaeelust ja põllutöödest.
Komöödiakirjanik Aristophanese (445-386 eKr) teostest võib leida kommunistliku mõtte arendusi, ta kirjutas umbes 390 komöödiat, mille teemade seas olid ka naiste õigused, abielu kaotamine, laste kasvatamine lahus vanematest, kogukonna vanemate juhtimise all, kogu töö tegemine orjade poolt. Vanas-Kreekas oli ka harmoonia (kooskõla, mitmekesisuses avalduva ühtsuse) ideaal. Harmoonia (kesktee kahe äärmuse vahel, nende tasakaalustamine) või "õiglus" on ülim põhimõte füüsilise maailma kirjeldamiseks. Pythagorase (580-500 eKr) filosoofia pidas harmooniat muusika, meditsiini, füüsika ja poliitika peamiseks põhimõtteks. Harmoonia on nii füüsiline (looduses) kui eetiline põhimõte (inimloomuses). Pythagorase jaoks oli see alus, kust edasi minna, millest lähtuvalt asju seletada. 3
Voorused Vanad kreeklased ülistasid nelja põhivoorust: tarkust (sofia), vaprus (andreia), mõõdukust (sofrosüne) ja õiglust (dikaiosüne). Väärtused pole mitte kokkuleppe ega konteksti küsimus, vaid on abstraktsed/ideaalsed ja suurema süsteemi osad. Mis iganes on täiuslik, omab neid nelja voorust. Arete - voorus, tähendab nii füüsilist, vaimset kui moraalset täiust objektiivses, mitte subjektiivses tähenduses. Loomutäius. Ei tähenda niivõrd moraali ja kombelisust!!!. Sõduri arete tähendab mehisust/vaprust, silma arete head nägemist. Platon põhjendab moraali ja eetika kaudu ka poliitikat. Inimesi tuleb kasvatada nii, et neil võtaks kuju need neli voorust ja selliselt saab inimesi kasvatada ainult riigis, mis samuti omab neid nelja voorust. Kõik liigub oma täiuse, oma hüve ja eesmärgi suunas. Objektiivselt, idealistlikult, teleoloogiliselt. Platonil on kaks peamist poliitfilosoofilist teost: Polüteia ehk riik ja Nomoi ehk seadused.
Õnne olemus antiigis Keskne küsimus kuidas ma peaksin elama? See puudutab eesmärke (telos) ehk mis on hüved, mille poole peaksime püüdlema. Õnne definitsioon tulenebki telosest õnn pole muud kui lõpp-eesmärk ei ole eesmärk millegi muu jaoks. Kui on teatud eesmärgid, mida taotleme järgmiste eesmärkide saavutamiseks, siis neid nimetatakse instrumentaalseteks eesmärkideks (tahan saada rikkaks, et saada võimule). Õnn ei saa olla instrumentaalne, seega on ülim (eudaimonia). Mille poole peaks püüdlema? Erinevad arusaamad: · Kreeka kodaniku arusaam õnnest see, mida filosoofid kritiseerisid. Nt Sokrates manitses kreeka kodanikke, et ajavad taga raha ja võimu, aga mitte tarkust ja voorust. Aristotelese kriitika: need, kes elavad naudingutes; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitilise elu; need, kes hindavad voorust võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
Tegevus toimub vabas looduses. Karjased vestlevad intelligentselt kirjandusest, muusikast, riigikorrast. Taustaks on karjaloomad. Paljud on armastusele pühendatud. Temast sai äkki armastatud ja tuntud avalikuelu tegelane. Kaunis keel, dialoog on kahe targa ja haritud karjaserüüs mehe vahel. 4. ekloogis ennustab ette poisslapse sündi, kellest saab õiglane ilmavalitseja, sajandeid hiljem kasutas seda kristlik kirik. Selle tõttu kuulutati vergilius pühakuks: kuulutas ette Jumal-lunastajat. "Georgica e Põllutööst" kirjutamine võttis aega 7 aastat, sisu õpetlik ja didaktiline. Pühendatud Augustinusele ja Maecenasele. Täpne põllutöö kalender, eesm näidata, et põllutöö pole orjatöö, see õilistab inimest. 1. rmt: muldade omadused, seemnete külv. 2.rmt: puit, pookimine. 3.rmt: loomakasvatus. 4.rmt: mesilaste eluviisid.......... /põnev/
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
neid, lõpuks aga tuleb rahvas ja hävitab nad sootuks. Niisiis pole enam jälgegi järel sellest salapärasest sõnast Jumalaema kiriku hämaras tornis ega ka tundmatust saatusest, mida see kurb sõna märkis, mitte kui midagi -- ainult käesoleva raamatu autori habras mälestus. Inimene, kes selle sõna seinale kirjutas, on juba sajandite eest elavate kirjast kustutatud, ka sõna on omapuhku kiriku seinalt kadunud ja võib-olla kaob varsti maa pealt ka kirik ise. Sellest sõnast tekkiski seesinane raamat. Veebruaris 1831. ESIMENE RAAMAT I. SUURSAAL Kolmsada nelikümmend kaheksa aastat, kuus kuud ja üheksateistkümmend päeva tagasi äratasid pariislasi kirikukellad, mida kõigest jõust helistati Vanalinna, Ülikoolilinna ja Uuslinna kolmekordses vööndis.* Kuid 6. jaanuar 1482 pole päev, mida ajalugu eriti mälestaks. · Polnud midagi iseäralikku sündmuses, mis Pariisi kirikukell! ja kodanikke sel varahommikul jalule ajas. Ei olnud see
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
annaabi.ee 
