- harf (keelpillid) 7.Nimeta vanu kultuurrahvaid ja - põikflööt tragöödiate autoreid! - trompet - Muinas Egiptus - käsitrumm - Mesopotaamia -tamburiin - India - Hiina - Vana-Kreeka - Vana-Rooma - Sophokles - Euripides - Aischylos 8.Mis oli kreeka kultuuri alg- ja lõpp- perioodi muusikatarbimise vahe? - Alg-perioodi muusikatarbimine oli kultuslike kombetalitluste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. - Lõpp-perioodi muusikatarbimine oli ainelist rikkust omavate inimeste elustiili
Sellel ajal võimutsesid 4 suurt riiki: 1) Rooma riik 2) Hiina kaug-Idas 3) Kreeka 4) India Umbes aastaks 450 eKr oli nende riikide mõjuvõim kokku varisenud. Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku: 1) arhailine ajajärk: 8. 6. saj eKr; 2) klassikaline ajajärk: 5. 330. a eKr; 3) hellenismi ajajärk: 330 146 eKr; 4) Rooma võimu ajajärk: 146 eKr. 395 pKr. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Kreeklaste jaoks oli muusika jumaliku tähtsusega. Esimesed muusikud olid Zeusi pojad Dionysos (veinijumal) ja Apollo (tõe-ja valgusejumal). Antiikajal peeti suuri pidustusi Dionysose auks. Need toimusid kevadeti ja kestsid 3 päeva. Iga päev toimusid rongkäigud. Põhilisteks osalejateks olid koorid. Klassikalisel ajajärgul tekkis keskse zanrina tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb
Kreeka ja Rooma. Eristati nelja suurt riiki: 1) Rooma riik 2) Hiina 3) Kreeka 4) India Umbes 450 pKr oli nende riikide mõju kokku varisenud. Vana-Kreeka muusika: Informatsiooni tolle ajastu muusika kohta on meil võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kirjutiste ja antiigi hilisema perioodi ülestähenduste kaudu. Muusikut peeti jumaliku andega prohvetiks, esimesed muusikud olid Zeusi pojad. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: 1) auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dionysose auks peetavatel 3-päevastel pidustustel , kus olid suured rongkäigud, rohkearvulised koorid ja lauljad. 2) kitaroodia hingestatud soololaulud kitara saatel.
VANA-KREEKA JA ROOMA Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku: · Arhailine ajajärk 8. 6. saj eKr · Klassikaline ajajärk 5. saj 330. a eKr · Hellenismi ajajärk 330 146 eKr · Rooma võimu ajajärk 146 eKr 395 pKr Arhailisel ja klassikalisel perioodil ei olnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalitluste, pidustust, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud Oidid kandsid ette eepilise lugulaule. Muusik jumaliku andega prohvet, kujutav kunst käsitöö. Auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dianysose pidustustel. Puhkpillidest tundi ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit. Kitaroodia hingestatud soololaulud kitaara saatel
(raud+hape), ofort (raud+nõel+hape), pehmelakk (raud+lakk+hape)] lametrükk [litograafia (keemiliselt töödeldud litokivil) ofsettrükk (elastse kattega trükisilinder)] kõrgtrükk (puulõige ja puugravüür, linoollõige???, tinalõige, plastikaatlõige) 2. Tarbekunst 3. Helikunst 4. Filmikunst 5. Sõjakunst 6. Arhitektuur e ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine 6.1 sakraalarhitektuur kultuslike otstarbega ehituskunst 6.2 profaus arhitektuur ilmaliku funktsiooniga arhitektuur (kool jne) 6.3 militaar arhitektuur sõjaväega seotud 6.4 avalikuhoonete arh nt kool 6.5 maastiku arh tegeleb parkide ja kultuurimaastike kujundamisega jaguneb kiviarhitektuur, puitarh, raud, klaas, teras, betoon, Arhitektoonika ehituskunsti teadus, arhitektuuri teose ülesehitus Arhitektuuriteooria tegeleb ehituskunsti ajaloo uurimisega
Vana-Kreeka Vana-Kreeka filosoofid on öelnud, et inimene kes muusikast lugu ei pea sellega pole kõik korras. Vana-Kreekas oli muusika oluline kõlbelise kasvatuse vahend. Antiik-Kreekas peeti muusikat jumalate kunstiks ja kunsti jumalaks oli Apollo. Igal jumalal olid jumalannad e. Muusad, kes ka toetasid jumalate tegevust. Mõiste: muusade kunst musike, s.o. lauldes ettekantud luuletus. Vana-Kreeka muusikakultuuri tippajastul korraldati kultuslike kombetalituslike pidustusi, kus esinesid rändlaulikud s.o. rapsoodid ja kutselised laulikud s.o. aoidid. Pidustustest arenesid välja tragöödiad need on Dianysose(veini ja viljakuse jumal) auks. Tragöödiaid kanti ette amfiteatrites, muusika mis ette kanti oli ühehäälne e. musike, laulu saatis mõni instrument. Vanaaja muusika tervikuna oli:1) ühehäälne 2) seotud jumalatega 3)muusika allus sõnale KESKAEG(5-15 saj.)
komöödia = väljamõeldised); Moraalsed kriteeriumid (komöödia naeruvääristab pahesid, tragöödia kangelane seevastu kehastab voorusi Sotsiaalne seisus erinev; Isikute kõnestiil erineb (kõrgkeel või argikeel); Aines (heroilised saatused või isiklikud tegevused); Erinev lõpp. Tragöödiazanri nimetus ise (tragoidia) tähendab täpses tõlkes "sokulaulu" (tragos "sokk, sikk", oide "laul"). Tragöödiate lähteks peetakse Vana-Kreeka dionüüsiate, kultuslike pidustuste kõige pühalikumat osa: sokumaskides koori esinemist ditürambidega. Alates 6. saj e.m.a. lisandusid näitlejad. Traagilises konfliktis on kangelane vastamisi mingi (transtsendentse) moraalse, religioosse, sotsiaalse probleemiga, kusjuures vastasseis on lahendamatu, põhjustab kannatusi ning lõppeb harilikult kangelase hukkumisega Komöödia Kreeka draama teine haru leidis Ateenas ametliku tunnustuse märksa hiljem kui tragöödia.
eesmärgid on väga erinevad. Ühed lähevad kogema osadust jumalaga, teised enda kinnijooksnud elu üle mõtisklema, luhtunud suhtest üle saama või lihtsalt niisama ennast pikal rännakul proovile panema. Tants omandas juba väga ammu olulise rolli maistes rituaalides. Seesmiselt läbitunnetatud liigutused sobisid teatud tegevuste, olukordade või hingeseisundite sümboolseks väljenduseks. Tantsu kaudu on ürgsest ajast saadik püütud luua kontakti ka nähtamatu maailmaga, kultuslike tantsudega on teenitud jumalusi. Tantsu abil taotleti võitu kurjade jõudude üle ja otsiti kontakti vaimudega, püüti saavutada nende poolehoidu või siis painutada neid oma meelevalla järgi. Maagiliste tantsudega taheti juhtida eluta looduse avaldusi (vihmasadu, päikesepaistet, äikest), mõjutada taimede kasvu, loomi, teisi inimesi, saavutada jahi- ja sõjaõnne, kaitsta elavaid ja surnuid kurjade vaimude eest
aastal eKr; 4. Rooma võimu ajajärk: 146.a.eKr – 395.a. pKr. Seos jumalatega. Kreeklaste jaoks oli muusika jumalikku päritolu. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi: Apollonit (valguse- ja tõejumal, kutsutakse ka kunstide jumalaks, kujutatakse koos lüüraga) ja Amphitoni. Palju pidustusi peeti looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysose (kujutati koos aulosega) auks. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, muusika oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Koos olümpiamängudega toimusid ka muusikute võistlused. Laulikud ja laululiigid. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Ka Homerose eeposed kuulusid laululise poeesiana nende repertuaari. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: auloodia – meelelise karakteriga soololaul aulose saatel ja kitaroodia – hingestatud soololaul kitara saatel.
aastal eKr; 4. Rooma võimu ajajärk: 146.a.eKr 395.a. pKr. Seos jumalatega. Kreeklaste jaoks oli muusika jumalikku päritolu. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi: Apollonit (valguse- ja tõejumal, kutsutakse ka kunstide jumalaks, kujutatakse koos lüüraga) ja Amphitoni. Palju pidustusi peeti looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysose (kujutati koos aulosega) auks. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, muusika oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Koos olümpiamängudega toimusid ka muusikute võistlused. Laulikud ja laululiigid. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Ka Homerose eeposed kuulusid laululise poeesiana nende repertuaari. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: auloodia meelelise karakteriga soololaul aulose saatel ja kitaroodia hingestatud soololaul kitara saatel.
kolmeks lööviks jaotas. Aatriumelamu tüüpiline rooma elamu, milles pearuum (aatrium) ülavalgustusega ja selle all asuva sisebasseiniga. Triumfikaared Vana- Roomas toimunud tähtsa sündmuse või võiduka väepealiku auks ehitatud monumentaalne atikaga vabalt seisev väravaehitis Akveduktid rennikujuline veejuhe, mille abil varustati Rooma riigi linnu veega. Foorum - peaväljak. (1 saj. eKr). Kaubanduslike, poliitiliste ja kultuslike ürituste keskus. Amfiteatrid ja staadionid vaatemänguehitised, kus pealtvaatajate istmeread asetsevad ellipsikujuliselt ümber ovaalse platsi Kassettlagi süsteemselt paigutatud kassettidest lagi, võlv. Kassett neljakandiline, hulknurkne või ovaalne raamistatud süvendpind laes. Termid antiikaja kümblusasutused EGEUSE KULTUUR e. Kreeta- Mükeene Kreeta suurim loss Knossos on osaliselt säilinud. See koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest
preestritele6. 3.2. Tahvlid Samal aastal 1881 leidis Hormuzd Rassam Shamashi tahvli, mille järgi saadi teada, et linna nimi on Sippar ning et sealne tempel Ebabbar (Särav Tempel) oli pühendatud päikesejumala ja ühtlasi linna kaitsejumal Shamashile. Shamashi tahvli pikkus on 29,21 cm ning laius 17,78 cm7. Leitud objekti on kasutatud mitmetes uuringutes seoses Mesopotaamia kultuslike tavade uurimisega. Siiski pole tahvli funktsioon selle põlises kultuurilises asukohas 5 6 7 5 veel päris selgeks saanud8. Shamashi tahvel pärineb varajasest 9. sajandist eKr, mil valitses Nabu-apla-iddina. Tahvel on
dekoratiivseid motiive. Neljakandilised lauad ei ole jalgadega vaid asetsevad kahel otsapaneelil, olles omavahel tugevuse saavutamiseks ühendatud küllaltki massiivse prussiga. Sellistel laudadel mingisuguseid nikerdusi ei leidu. Oma konstruktsioonilt on palju keerulisemad ümmargused ja kaheksakandilised lauad, ühel postamendil asetsevad lauad, mis vajavad hulgaliselt arhitektuurseid lemente, sisse- ja väljalõikeid puusepatööna. Suurem osa romaaniaegseid mööbliesemeid kuuluvad kultuslike hoonete sisustusse. Koduse majapidamise esemete valik oli lihtne kirst, laud, tugitool, tool, taburet, voodi ja väga harva kapp. Kasutatud kirjandus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/romaani/index.htm http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romaani.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Romaani_stiil http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Dehio_212_Cluny.jpg
Alkaios. pKr üritustel pidustustel, muusikaesitustel, spordivõistlustel ja religioossetel Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud metalltrompet. Kitaroodia lüüra või kitara saatel esitatav Tuntumad tragöödiate autorid: tseremooniatel. Muusikal puudus iseseisev tähendus, ta oli kultuslike aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. hingestatud soololaul. Aischylos, Sophokles, Euripides. kombetalituste lahutamatu osa. Oletatavasti musitseeriti ühehäälselt. Ditürambidel (koorilüürikal) põhinev tragöödia.
Suhetes lätlastega olid eestlased tugevamad. Hiljem 13. Sajandil toovad lätlased sakslastega liitumise põhjusteks välja põhjuse, et eestlastele kätte maksta. Põhilised relvad olid viske- ja torkeodad. Teine põhiline relv oli sõjakirves ning kolmandana mõõk. Kaitseks kasutati kilpi ning rõngassärki. Eestlaste peaväeüksus kandis nimetust malev. Sõjatranspordiks kasutati hobuseid, puidust purejede ja aerude abil liikuvaid laevu. Muinasusund Usundist leiab märke... 1. Kultuslike paikade arheoloogilistel uurimistel. 2. Rahvapärimuse uurimisel. Pärimus pandi kirja 19. ja 20. sajandil. 3. Vanemate kirjalike allikate uurimisel. Need ei ole eriti usaldusväärsed, sest need ei ole kirja pandud eestlaste poolt. 4. Naaberahvaste parallellide uurimisel. Muinasusund ei ole alati üks ja sama olnud, see on ka muutunud, kuid ajaloolased on muinasusundist välja toonud tähtsa asja, sõna väe. See oli väga tähtis, oli sõnades, objektides, inimestes jne..
Eesti aladel üritasid kanda kinnitada idaslaavlased. 1030-1060 oli linnus, mis on tänapäeva Tartu kohal, idaslaavlaste käes. Nende katse siinseid alasid enda kontrolli alla saada tõrjuti tagasi. Lätlased olid rohkem kannatanud eestlaste võimu all kui vastupidi. MUINASUSUND Pole võimalik rääkida ühtsest muinasusundist läbi muinasaja. Usuliste kujutelmade muutumist mõjutasid elatusalad ja mõjutused naabritelt. Muinasusundit tuntakse halvasti, sest: · Allikaid on vähe · Kultuslike pühapaikade arheolooogiline uurimine. Halvaks pooleks on see, et me ei tea kuidas nad toimetasid nendes pühapaikades · Uuritakse 19-20 sajandil kirja pandud rahvaluulet. Miinuseks on see, et rahvaluule on ajas teisenenud · Keelesugulaste usuliste kujutelmade uurimine, uurides paralleele nende vahel, nende arengutase on madalam ja seetõttu on neil rohkem säilinud Muinasusundiga seotud mõisted:
Hiljem 13. sajandil toovad lätlased sakslastega liitumisel välja põhjuse, et soovitakse eestlastele kätte maksta. Eestlased kasutasid relvadest: oda, sõjakirves, mõõk. Kaitseks oli laudadest kilp. Varustuse hulka kuulus ka metalltraadist rõngassärk. Eestlaste peaväeüksus kandis nimetust malev. Sõjatranspordiks kasutati hobuseid, puidust , purjede ja aerude abil liikuvaid laevu. Muinasusund Et selle kohta infot saada, on erinevaid võimalusi: 1. Kultuslike paikade arheoloogiline uuimine (osaliselt poolik võimalus, kuna ei anna kuigi suurt ülevaadet) 2. Rahvapärimuse uurimine. Pärimust hakati kirja panema alles 19. sajandil. (samuti mittetäielik variant, sest muinasajal ei pandud pärimust kirja) 3. Vanemad kirjalikud allikad (pole kirjutatud eestlaste poolt, seega pole palju informatsiooni) 4. Meiega kultuuriliselt sarnaste rahvustega paralleelide loomine (ka see ei anna
õhtusöömaaeg", aga „külgtahvlitel ulatuslikud moraliseerivad ladina ja alamsaksa keelsed tekstid“28. Katoliiklik ja protestantlik ikonograafia erinevad teemade eelistamise või välistamise ja tõlgendamise poolest29. Kokkuvõtte Ristija Johannes polnud pühak. Ta oli reaalne inimene, kellest kirjutab meile Piibel. Tema elu sündmuste kujutamine kunstis aga kujuneb kristliku kiriku traditsioonidele vastavalt. Piltide kultuslike tavade pärast omistatakse temale atribuudid, et mitte teda teiste pühakutega segamini ajada. Põhiliste kristlike suundade, ehk rooma katiku ja õigeusu kiriku piltide kujutamise viis erineb, kuid teemad on ühesugused. Alates sünnist kuni surmani, kõik sündmused Ristija Johannese elust, kujutavad nii katoliku kirik kui ka õigeusu kirik. Protestantlik usk erineb rooma katoliiklikust kirikust selle poolest, et nad ei usu puhastustuld,
· Rooma võimu ajajärk: 146 a eKr- 395 a pKr Informatisooni tolle ajastu muusika kohta on võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kirjutiste ja antiigi hiljema perioodi muusika ülestähenduste kaudu. Sõna ,,muusika" tuleb kreekakeelsest sõnas musike ja tähendab muusade kunsti. Muusikut peeti jumaliku andega prohvetiks, samas kujutavasse kunsti suhtuti kui käsitöösse. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalitluste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: · Auloodia- soololaul aulose(puhkpill) saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dionysose pidustustel. Puhkpiilidest tunti ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit. · Kitaroodia- hingestatud soololaulud kitara(keelpill) saatel.
Seetõttu tulekski filosoofia mõiste- määratlusele lähemale jõudmiseks järgnevalt püüda eristada teoreetilised maailmamõistmise vormid mitteteoreetilistest. Seda erinevust on võimalik kõige kergemini osutada maailmamõistmise väljendamise viisi juures. Nimelt on müüt ja religioon kui mitteteoreetilised maailmamõistmise vormid väljendatud piltlike ettekujutuste viisil. Nad kujutavad endist müütiliste või religioossete kujutluste kogumeid, mida kinnitatakse teatud rituaalsete, kultuslike toimingutega. Seetõttu võib ütelda, et nad haaravad inimest mitte üksnes vaimselt, vaid terviklikult – ka kehaliste toimingute kaudu. Teoreetiline maailmamõistmine on seevastu väljendatud üksnes abstraktsetes mõistetes, kujutab endast mõistelist maailmamõistmist. Mõisted on mõtlemise vormid, mis eksisteerivad teoreetilistes arutlustes. Siin on kahepoolne sõltuvus – ühelt poolt kujutab teoreetiline arutlus endast mõistete kasutamist, teiselt poolt ei ole
mõistuspärane keskmine demokraatia (vaese enamuse võimu) ja oligarhia (rikka vähemuse võimu) kui kahe poliitilise pahe vahel. Kuldse kesktee printsiipi rakendatakse siingi! ,,Keskklass" aga valitseks ühiskonna kui terviku huvides ja see võim on ka kõige stabiilsem. Valitsejad peavad kujundama end järjest vooruslikumaks. Valitsejad peaksid erinevatel eluetappidel tegelema erinevate valitsemisfunktsioonide täitmisega: noores eas sõjaliste, keskeas riigijuhtimise ja vanas eas kultuslike ülesannete lahendamine. Parim polise suurus on niisugune, kus ta suudab iseennast varustada ja kaitsta, kus kõik ühiskonnaliikmed üksteist tunneksid. Mõtted reaalseid ühiskondi otsustavalt ümber kujundada on loomuvastased. Platoni absolutismi kriitika ja oma loodusliku ja sotsiaalse harmoonia poliitilise õpetuse loomisega pani ta aluse realismi traditsioonile poliitikafilosoofias.
loss. Rituaalid- Ringis tantsivad kujud, freskod niisama tantsudest (tavaliselt naised). Loomade ohverdamine (15 saj lõpp isegi). Pilt sarkofaagist on tõendus. Loss- Hea näide Knossose loss, tüüpilise planeeringuga. Olemas kaks platsi- lääneplats, sillutatud ja rituaalse fukstsiooniga ja linna lossiga ühendav, teine on keskhoov- standartne ehk proportsioonid kõikjal samad. Teatud tüüpi ruumid on kultuslikud. Üks ruum on mingi krüpt, päikesevalgus sinna ei pääse, seal on sambad kultuslike sümbolitega. Funktsioon otseselt teadmata. Teine ruum on rituaalbassein. Treppidest saab pisikesse basseini, see on osa trooniruumist ilmselt. Ükski rituaalbassein ei olnud ühendatud veevärgiga. Loss kui tervik. Kultusruumid läänetiivas, mis jaguneb jällegi kaheks- ühel varasalved ja laohooned toidutagavaradeks, teises osas kultusruumide osa. Olemas kirstud, kus säilinud rituaalne inventaar. Sissekäik pühamu kompleksi, 3x sissekäik keskhoovist.
Rütmiline tekst, vb hümn vms. Siis kadusid vanad ära ja tulid uued peale. Lisaks vanadele tuli juurde ka Sakkro ja Hanja Loss ja linn kuulusid kokku. Hea näide Knossose loss, tüüpilise planeeringuga. Olemas kaks platsi- lääneplats, sillutatud ja rituaalse funktsiooniga ja linna lossiga ühendav, teine on keskhoov- standartne ehk proportsioonid kõikjal samad. Teatud tüüpi ruumid on kultuslikud. Üks ruum on mingi krüpt, päikesevalgus sinna ei pääse, seal on sambad kultuslike sümbolitega. Funktsioon otseselt teadmata. Teine ruum on rituaalbassein. Treppidest saab pisikesse basseini, see on osa trooniruumist ilmselt. Ükski rituaalbassein ei olnud ühendatud veevärgiga. Loss kui tervik. Kultusruumid läänetiivas, mis jaguneb jällegi kaheks- ühel varasalved ja laohooned toidutagavaradeks, teises osas kultusruumide osa. Olemas kirstud, kus säilinud rituaalne inventar. Sissekäik pühamu kompleksi, 3x sissekäik keskhoovist. Laohoonetesse koguti vilja jne,
Seejärel oli tal võimul kaks poega ja siis tuli võimule pojapoeg Naram.Sin-riik ei olnud nii ulatuslik nagu tema vanaisa ajal oli ,mässude laine, hooples oma tekstides kuidas ta neist jagu sai. Riik kuivas kokku territoriaalselt. Sai oma võimu taas kehtestatud. Ta lasi end esimese Mesopotaamia valitsejana jumalikustada. Tähemärk tähistas jumalat, temast sai jumal. Jumalikustus hakkas omasaama, on märke sellest et järgnevaid valitsejaid austati kui jumalaid leiti kultuslike paiku. Mõlemad on ka hilisematest tekstides olulised.Ilmnevad erialgeliselt, seal on NaramSin on kahtlane seal,pidi olema ülbe ja ei võtnud jumalate ja preestrite õpetusi kuulda aga Sargon on kangelane.Naram. Sim hiljem võttis nõuks ja saavutas edu. Akkadi riik ei püsinud kaua, lõdvalt seotud struktuur, kui ülem valitseja on tugev siis suudab alluvaid kontrolli all hoida, valitsejate vahetus toob kriisi kaasa.Pärast Naram.Sini ei suudetud ni karismaatilised olla.