· Filosoofiline kirjandus 17 saj · Sentinemntalism 18 saj I pool · Valgustuskirjandus 18 saj · Romantism 18 saj lõpp 19 saj I pool ROMANTISMI ÜLDISELOOMUSTUS · 1789 algas suur Prantsuse Revolutsioon, aga sellele järgnes terror ja Napoleoni vallutusõjad, mis tõid rahvale kannatusi. · Oli algselt suunatud õiglusele, vabale ühiskonnale, ideaalsele inimesele. · Tekkis aga hoopis maailmavalu, pessimism, skepsis(usupuudumine) · Kultuseks sai loodus, lihtne maaelu, vastu oldi kõigele võltsile. · Tunded pidid olema puhtad ja vabad. Romantiline tundeline kirjandus. · Lüürika esiletõus · Hõlgas valgusajastu mõistuslikkuse · Tõsteti esile erandlikkus, geniaalsus · Kangelased Märtrod, kes ohverdavad ennast õilsate eesmärkide nimel. · Nad on saladuslikud, teistsugused. · Romantism tõi esile ka rahuvuse.
osalemine matustel. Vaimulikud said käsu abielluda, lapsendada laps või võtta mõne inimese oma hoolduse alla. Aastatel 1793 – 1794 abiellus Prantsusmaal üle 2000 vaimuliku. • Aja jooksul sai üha selgemaks, et on raske ehitada üles uut ühiskonda ilma mingi kultuseta. Sagenesid teated rahvaolematusest seoses kirikute sulgemisega. Seetõttu hakkasid pahempoolsed jakobiinid looma uut kultust, mida nad valgustuse mõjul hakkasid nimetama Mõistuse kultuseks. Mõistuse kultus • Mõistuse kultuse avatseremoonia toimus novembris 1793 Pariisi Jumalaema kirikus. Kirikusse ehitati eraldi tempel mille fassaadil seisis silt filosoofia. Templi sissekäiku kaunistasid filosoofide büstid, selle keskel põles tõrvik – Tõe valgus. Orkester mängis spetsiaalselt avatseremooniaks komponeeritud hümni. Templisse suundus rongkäik, milles neli meest kandsid Mõistuse jumalannat. Jumalanna, valges riietuses kaunis
Grusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid", John Locke, Isaac Newton Prantsusmaa: Suur Prantsuse revolutsioon, Vabadus!, Võrdsus!, Vendlus!, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Saksamaa: ,,Torm ja tung", Herder, Goethe Romantism 18 saj lõpp 19 saj I pool- tekkimine seotud Napoleoni vallutussõdade ja S Pr revolu, Pettumuse ajajärguga langes kokku, vabaduse- ja õiglusepaatos, sai alguse Saksamaalt ja Inglismaalt, Kultuseks looduse- ja loomulikkuseihalus, igatseti pageda ühiskondlikust lärmist loodusesse, mineviku idealiseerimine, lihtsad inimesed ja rahvas tervikuna hoiavad endas looduse puhtust, romantikuid lummas võõraste maade eksootilisus (Vahemeremaad), lüürika esiplaanil, rõhutati inimese individuaalsust ja subjektiivset kogemust, põlati massivaimu sellele vastandati geenius, rüütliromaani tunnused: imed, maagiad, seiklused, üleloomulikkus ja fantastika, valgustusele
loob eelduse, et vabakasvatusega noorest sirgub kord edukas inimene. Läbi kogu inimkonna ajaloo on headus, ausus, abivalmidus ja sõbralikkus jäänud väärtusteks, mille suunas lapsi kasvatada. Samamoodi pole olnud aega, mil poleks taunitud alatust, valetamist, reetmist, laimamist ja kadedust. Kuid ometi on paljud väärtused läinud üle materiaalseteks. Ning just materiaalsus ähvardab tappa meie tulevad sugupõlved. Miks? Aga seepärast, et rahateenimine on juba ammu kultuseks saanud ning enda järeltulijatele ei suudeta enam aega pühendada. Lapsed on päevast päeva võõraste kasvatada. Alguse saab see lasteaias ning edasine tee viib läbi põhikooli kas kutsekooli või gümnaasiumisse. See võib ka sootuks katkeda. Vähese vaba aja, mille vanemad lapsega veedavad, üritavad nad mitte käitumisnorme kehtestades mööda saata, vaid veeta aega positiivselt ja kvaliteetselt. Lapsele soovitakse pakkuda parimat
suur. Väljendati usku oma rahva, keele ja kultuuri tulevikku. Sel ajal ilmus pildile ka esimene suurem eesti luuletaja Kristjan Jaak Peterson. Samal ajal kirjutasid soomlane Lönnrot ja eestlane Kreutswald "Kalevipoja" ja "Kalevala". 18. saj tormiliselt levinud ratsionalism ja materialsim ei meeldinud rahavle ning seetõttu tärkas noorsoo seas huvi Rousseau loodureligiooni ja "tormi ja tungi" tundelise mässu vastu. Romantismis kujunes üleüldiseks kultuseks looduse-ja loomulikkuseihalus. Mässati seltskondlike tabude ja ettekirjutuste vastu. Rahavas polnud linnaeluga rahul ja igatseti pageda tagasi maaellu. Idealiseeriti minevikku, pop oli keskaeg. Romantiline demokratism looduse puhtus peitub lihtsates inimestes. Kuna loodus oli nüüd tähtis, tegi see loodusest maise rikastumise allika. Idealiseerima hakati elu ka Euroopa südamest kaugemates maades, eksootilistes maades nt Hispaania ja Kreeka. Peeti lugu Ameerika
toimingutest. Antiikteatris ei olnud enam väga olilisel kohal miimilist laadi laulud ja tähtsuslikud tantsud. Nüüdisaegne teater ongi alguse saanud antika ajajärgu kreekast. Just siis asutusid rahva ette esmakordselt näitlejad, kes esitasid rahvale tragöödiat ja komöödiat. Etenduste jaoks rajati erilised ehitised, mida nimetati amfiteatrideks. Teatri sünd Kreekas on seotud viljakusjumalana Dionysose kultuseks, kuna tema auks korraldati riitustega, mille rongkäigud sisaldasid näidendi elemente. Ronkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilised kaaslased saatüreid. Oletatakse, et kõige varasemad teatri etenudused olid seotud jumala meeleheaks sokuohvri toomisega. Kultuslikes stseenides täiemõõdulise kreeka tragöödiani jõudmine võttis muidugi aega. Alguses piirduti Dionysose austamisega ja tema elu kujutamisega, kuid hiljem lisandusid lood pooljumalatest ehk heerostest
hakanud ratsionalism ja iseäranis materialism ühiskonna vaimsele osale täielikku rahuldust ei toonud. Pigem tajuti nende filosoofiaid kui tuge kodanlusele, mida ajendas peamiselt maine äriinstinkt. Sellepärast leidsid Rousseau loodusreligioon ning saksa vararomantilise "tormi ja tungi" tundeline mäss inimest ahistavate nii seisuslike kui ka mõistuslike normide vastu eriti tollase noorsoo seas vaimustunud poolehoidjaid. Looduse- ja loomulikkuseihalus kujunes romantismis üleüldiseks kultuseks. Mässati seltskondlike tabude ja ettekirjutuste vastu, igatseti pageda ühiskondlikust lärmist lihtsasse maaellu ja looduse rüppe. Ka mineviku idealiseerimine sugenes samast lättest: keskaja rahvaluules nähti peegelduvat loomulikku ja terviklikku inimest, kelles mõistus ega eelarvamused polnud tundeid lämmatanud. Muide, "romantiline", "romantism" jne ise pärinevad samast tüvest mis "romaan"; sõna "romaan" kasutati aga zanritähisena
juulil 1951 ilmus oli romaanil ainult lühiajaline menu. Raamat püsis mõned nädalad edetabelite tipus ja siis kadusid inimeste suudelt lood sellest, kui fantastiline on Salingeri uus raamat ning aasta pärast ei mäletanud enam keegi, mis on Kuristik rukkis. Alles kolm aastat hiljem tuli läbimurre. Nüüd avastasid uues põlvkonna 16 aastased Kuristik rukkise tänu odavale taskuväljandele. Nad samastasid end Holden Caulfieliga nõndavõrd, et USA koolides muutus Kuristik rukkis kultuseks. Holdenist sai iidol ,,maailmakirjanduse esimene popstaar" (Stern) Salingeri raamat Kuristik rukkis on mõjutanud ka meie tänapäeva kuulsusi. Wyona Rider on öelnud, et ilma romaanita kuristik rukkis oleks
rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli ka riigiusundiks. Peale sõda hakkas sintoism vähem rõhku panema mütoloogiale ja keiserlikule perekonnale, mille asemel püüavad pühamud aidata tavalistel inimestel tagada endale paremat õnne, hoides suhteid oma esivanemate ja teiste kamidega. Sintoistlik mõttelaad on endiselt tähtis osa jaapani meelelaadist. Sintoismi praktika seisneb kamide kultuses, mis võtab ka looduse- ja esivanemate kultuse kuju. Kamide kultuseks nimetatakse jumalatesse, jumalustesse, loodusvaimudesse ja vaimudesse uskumist ja nende austamist. Sintoismi kujunemine ja ajaluguTõenäoliselt oli pärast tänapäeva jaapanlaste varaseimate esivanemate saabumist igal suguharul ja piirkonnal oma jumalate ja rituaalide kogum, millel puudub omavaheline formaalne seos. Pärast praeguse Jaapani keisri esivanemate tulekut võimule teiste rühmade üle said nende esivanematejumalad juhtkoha teiste
pea ära raiuda, kui Athena poleks talle soovitanud peeglit kasutada. Zeusil ja Heral oli kolm last Ares, Hephaistos ja Hebe, mõned allikad väidavad ka, et Eris ja Eilethiya olid nende tütred. Hephaistos, kelle Rooma mütoloogia vasteks on Vulcanus, oli tehnoloogia, skulptorite, metallurgia, vulkaanide ja tule jumal. Nagu paljud tolleaegsed sepad oli Hephaistos lombakas, mis andis talle ebaloomulikku kuju kreeklaste silmades. Tema kultuseks oli Lemnos, teda kummardati ka igalpool mujal Kreekas v.a Ateenas. Ühe müüdi järgi Athena keeldus Hephaistosega koos olemast, mille tõttu viimane vihastas väga ning kadus tema voodist. Tema ejakulatsioon langes maale, mis rasestas Gaiat. Hebe, samuti Zeusi ja Hera tütar oli nooruse jumalanna ning samuti ka jumalate ja jumalannade veinikallaja seni, kuni ta abiellus Heraklesega, nende järglane oli Ganymedes. Ares, tuntud kui sõjajumal oli samuti üks Zeusi ja Hera lastest
loomulikkust. L.Sterne- ,,Tundeline teekond läbi Pr ja It" Tundeluule- 18.s lõpus- ing luules; klassitsismile täiesti vastandlik suund, mis rõhutas tundeelu, hingeelu ja sageli religioosseid elamusi; J.Thomson- "Aastaajad". Kalmistuluule- Laiendas sentimentaalset suunda, mille peateemaks oli mõtisklus elu kaduvuse üle, siinpoolse ja hauataguse vahekord. Romantism tav piiritletakse 1789-1830; sai alguse Sks& Ing ning levis sealt ka Ida-Eur; looduskultus sai romantismis kultuseks; Suurest Pr Rev tulenenud pettumustes sugenes kirjanike loomingusse maailmavalu, pessimism, skepsis, mis välj põgenemises (muinasaega, loodusesse); idealiseeriti kaugemaid maid ja rahvaid; teadl rahvaluule tallet; R- tundeline kultuur; Kirj esiplaanile lüürika; R kangelased- erakordsed; prohvetlike omadustega, salapärased; levis religioosne elukäsitus; Luule- W.Blake (1757-27) ühtlasi ka kunstnik, söövitas paljud tekstid koos joonistustega
Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Tema ilust oli raske mööda vaadata.Tasuks selle eest, et Paris määras temale Erise kuldse õuna, millele oli kirjutatud "kaunemaile", aitas Aphrodite Parisel saada endale Helena. Seejärel puhkenud Trooja sõjast võttis ta osa troojalaste poolel. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Tema kultuseks peeti pühaks mürti, tuvi, varblast ja jänest. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Aphrodite oli ka Erose ema. Eros pildus armunooli . Hermes Jumalatest enim esineb müütides Hermes. Ta oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Ta oli rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ning jumalate sõnumitooja inimestele.. Karjajumalana õnnistas
.......... ajajärguga. Romantikute loomingut iseloomustas ......................................... ja .................... .................... paatos. Kuigi romantism kui kultuurinähtus sai alguse eeskätt ............................................ ja ............................................, levis ta kiiresti ka ......................................................................................................................... Romantismi üleüldiseks kultuseks kujunes ........................... Igatseti pageda ................................................ Teiseks suunaks kujunes..................................... ......................... Keskaja rahvaluules nähti peegelduvat loomulikku ja terviklikku inimest. Romantiline demokratism tähendas, et............................................................. ..................................... Romantikuid lummas võõraste maade eksootilisus. Selle näiteks võib tuua .....
meditsiinialaste uuringute assistendina. 1947. aastal loobus ta lõpuks professorikohast Cambridge'is ja läks Iirimaale üksindust otsima ning 1938. aastal võttis omale Briti kodakondsuse. 1949. aastal diagnoositi tal eesnäärmevähk, mida ta ei hakanud ravima, kuna ei tahtnud enam kauem elada. 1951. aastal Wittgenstein suri. Teda on nimetatud "üheks ajaloo viiest suurimaist filosoofidest". Ta oli ülikarismaatiline isiksus, kes muutus kultuseks. Kirjandust: Ludwig Wittgenstein, ,,Loogilis-filosoofiline traktaat." Tõlkinud Jaan Kangilaski, Veiko Palge. Tartu: Ilmamaa, 1996 Ludwig Wittgenstein, ,,Filosoofilised uurimused." Tõlkinud Andres Luure. Tartu: Ilmamaa, 2005 Ludwig Wittgenstein, ,,Tõsikindlusest." Tõlkinud Andres Luure. Tartu: Ilmamaa, 2000 Kokkuvõte Mõtlejana on Wittgenstein kummaliselt vastuoluline ja samas moraalselt täiuslik. Ta eitab
Ei tuntud perspektiivi. Karakterilt on Egiptuse maalid ja reljeefid piltkirjad. Juba vanariigi ajastul töötati välja vaarao tööde põhikompositsioon. On Kahte tüüpi vaarao kujutamist, seisev figuur ja istuv seisev figuurr: vasak jalg veidi ees. Käed ripuvad pikki keha alla. Nägu liikumatus rahus tardunud. Istuv figuur: jalad on kõrvuti, käed põlvedel, mõnikord üks käsi rinnal, pilt kaugustesse suunatud. Enathoni-aegse kunsti omapärasus on seotud tema reformidega ja kultuseks on päikeseketas, mis saadab maale oma viljastavaid kiiri ja põhimõtteliselt uus oli luua kunsti elavatele mitte surnutele. Selle perioodi parimad reljeefid, maalid ja skulptuurid kujutavad Ehnatoni ja tema perekonnaliikmeid. Neil inimestel puudu sügav inimlikkus. Egiptuse kunst on väga heade prpotsioonidega. Pühaputukas- skarabeus 11.09 Egeuse kultuur Varajane ajajärk. 3000-2000 eKr. Keskmine ajajärk 2000-1600 eKr. Hiline ajajärk 1600-1100 eKr.
toime tulla. Dekristianiseerimine: Katolikule kirikule truuks jäänud vaimulike aktiivne usu väljajuurimine. Kõigepealt püüti luua ülemaalist moraali kultust: anti korraldus hävitada religioossed sümbolid, vaimulikud pidid abielluma ja võtma enda hoole alla mõne lapse või vanuri. Aja jooksul sai selgeks, et raske on ehitada uut ühiskonda ilma mingi kultuseta. Seetõttu hakkasid pahempoolsed jakobiinid looma uut kultust, mida hakati nim Mõistuse kultuseks. Pühakujude asemele paigutati filosoofide ja revolutsiooni märtrite omasid, teenistustel peeti patriootlikke kõnesid, lauldi isamaalisi laule. Kuid kuna enamik rahvast polnud valmis loobuma esisisade usust, siis hakati dekrist. läbi viima sundkorras. Kõrgema Olevuse kultus: Ajendiks olid kahjulikud mõjud, mida tõi kaasa sunniviisiline dekristianiseerimine. Rahvas oli rahuolematu. M. Robespierre asus kaitsma ristiusku,
146eKr- Roomlased alistasid Kreeka ja 30.a kõik hellenistlikud riigid mille A.Suur oli loonud ja sellega lõppeb Vana-Kreeka ajaloo periood. Itaallaste ühendamine roomlaste võimu alla. Aastakümnetel enne meie aja arvamist alistasid roomlased muistse Gallia, kuhu varakeskajal tekkis Frangi riik. Eesit varane ehk Rooma rauaaeg 100-450.a 235- 284.a- Germaanlaste sissetung Rooma aladele 476.a- Roomas hiline keisririik 313.a-Milano ediktga kuulutatakse ristiusk Rooma aladel lubatud kultuseks 330.a- Rooma keisririik laguneb kaheks: Ida- ja Lääne-Roomaks ja pealinnaks saab Konstatinoopol. 370-375.a- Suur rahvasterändamise aeg Euroopas, Idast tulevad hunnid ja jõuavad Ungari aladele. 4.saj- Hieronymus tõlkis Piibli kreeka keelest ladina keelde.Sealt edasi tõlgiti teistesse keeltesse. 410.a- Germaanlased e lääne koodid rüüstasid esimest korda rooma linna. Eesti keskmine rauaaeg450-700.a 5.saj varakeskaja algus Lääne-Euroopas, varakeskaja piirdaatumid 5-10 saj. 451
Ette on määratud ka maine elu ning ei usklik ise ega kirik ei saa muuta taeva tahtmist. Õpetus vähendas katoliku kiriku mõju. Ilmaliku kutsumuse õpetus lähtus arusaamast, et keegi ei saa õndsaks ega saavuta edu vastutahtmist, enda teadmata ja osavõtuta. Jumalale on meelepärane kui inimene juhib edukalt ettevõtet ja äritegevust. Maailmavaatelised ja eetilised mõjud Oluline maailmavaateline järeldus oli töö õilistamine, mis muutus sageli lausa töö kultuseks. Protestatismile omane töössesuhtumine vastandus algkristlikule, katoliiklikule, aga ka bütsantslikule vaesuse ülistamisele. Puritanismi eetilised tõekspidamised kujundasid uue inimtüübi. Puritaanlane oli töökas ja kokkuhoidlik, isegi kitsi. Ta oli usklik, vaikiv ega talunud elurõõmu avaldust. Inglise revolutsiooni ajal keelati ametlikult kõik teatrietendused. Nad hakkasid käima tagasihoidlikus mustas riietuses. Neid hakati kutsuma ümarpeadeks nende meestesoengute pärast
hästi tuntud. Ja nüüd algas ,,kultus ülikoolilinnakutes". ,,Sõrmuste isand" sai sadade tuhandete noorte ameeriklaste jaoks otsekui piibliks, mis ületas kõik müügirekordid. Ameeriklaste vaimustus levis kulutulena ka teistesse maadesse. Kasvas huvi Tolkieni raamatute vastu ka Suurbritannias. Nii Londonis kui ka mujal riigis hakkasid koos käima Tolkieni seltsid. Tolkien ise nimetas laialdast entusiasmi oma teoste vastu ,,minu kahetsusväärseks kultuseks". Kuulsus hämmastas teda. Ta kirjutas ühele lugejale: "Kardan, et oma eluajal kultusisikuks saada ei ole sugugi meeldiv. Kuid ma ei leia, et sellest võib ennast täis minna. Vähemasti minul on tunne, et olen väike ja vääritu. Kuid isegi väga tagasihoidliku ebajumala nina ei jää viiruki magusast lõhnast päriselt puutumata." 6. Lõpetuseks. Aastate lisandudes muutusid Tolkieni teatavad isikuomadused üha märgatavamaks
võimalus. Romantikute pessimism (põgenemine muinasaega, loodusesse) oli protesti väljendus. Rõhutati tunnete ja instinktide tähtsust. Maailm on müsteerium, mida mõistus haarata ei suuda. Ainult kunstniku intuitsioonile võib midagi olulist avaneda. Hakkas laienema arusaam, et Ameerika, Aafrika , Aasia loodusrahvaste orjastamine ja koloniseerimine oli jõhker vägivald, mitte ,,metslaste tsiviliseerimine". Looduse ja loomulikkuse ihalus kujunes üleüldiseks kultuseks. Rõhutati inimese individuaalsust ja subjektiivset kogemust. Huvi rahvakultuuri, paganliku mütoloogia, keskaja müstika vastu ja looduse vastu. Rahvast vastandati aristokraatiale. Romantikute ajaloo huvi taustal tekkis ajaloolise romaani zanr. Romantikud elasid kaasa Suurele Prantsuse revolutsioonile, Napoleonis nähti tihti Euroopa valitsejat. Kuid lõpuks sugenes loomingusse maailmavalu, pessimism ja skepsis, sest
ega saavuta edu vastu tahtmist, enda teadmata või osavõtuta. Tuleb järgida ilmalikku kutsumust ehk teha võimalikult hästi igapäevast tööd. Jumalale on meelepärane, kui inimene juhib edukalt ettevõtet, kaupleb võimalikult osavalt ja rikastub, sellega õigustasid puritaanid oma äritegevust ja riigi koloniaalekspansiooni. Oluline maailmavaateline järeldus oli töö õilistamine, mis muutus töö kultuseks. Protestantismile omane töössesuhtumine vastandus algkristlikule, katoliiklikule, aga ka bütsantslikule vaesuse ülistamisele. Puritanismi eetilised tõekspidamised kujundasid uue inimtüübi. Puritaanlane oli töökas ja kokkuhoidlik, isegi kitsi, ta oli rõhutatult usklik, askeetlik, vaikiv ega talunud vähematki elurõõmu avaldust. Ta pidas sobimatuks naeru, laulmist ja muusikat, rääkimata lõbutsemisest, sest kõik see viitas kergemeelsusele, oli patt ja saatana kiusatus.
(väike-aasia päritoluga loomade kaitsja), Hephaistos (käsitööjumal), Dionysose (veinijumal, loodusjumal), Apollon (valguse ja kaunite kunstide jumal), Demeter (viljakusjumalanna, kultuskeskus oli Eleusises) Traditsiooniline kreeklaste jumalakäsitlus oli antropomorfne (inimkujulised jumalad). Kujutati inimlikena, inimestesarnasena, surematud. Toitusid ambroosiast ja nektarist. Kreeklased arvasid et jumalate/ jumalannade soontes voolab eriline roheline vedelik, mitte veri! Olympia Zeusi kultuseks korraldatud kultuslikud võistlusmängud, hiljem nim olümpiamängudeks. Korintoses Poseidonile pühendatud mängud Delfis Apolloni auks võistlusmängud Jumalad elasid Olympose mäe tipul (Põhja-Kreeka ja Makedoonia piirkond) Olympia ja Olympos kaks erinevat Zeusi palees elavad 12 tähtsamat olümplaste jumalust: Zeus, Poseidon, Apollon, Ares, Hermes, Hephaistos, Hera, Demeter, Artemis, Aphrodite, Athena ja Hestia.
sünnipäev, siis toodi ohvreid ka keisri kuju ees keisri geeniusele. Normaalne keisrikultus oli geeniuse austamine, aga on ka olnud keisrid kes end isikuliselt jumalikustada lasid geeniuse asemel: Nero, Commodus, Caligula jt. Rooma ajalooline traditsioon selliseid keisreid peab hirmuvalitsejateks, türannideks ning hullumeelseteks. Selles Augustuse aegses uues ideoloogias saab keskseks ka Rooma võimu jumalikustamine, Rooma võimu jumalanna Roma. Ametlikuks kultuseks keisririigi ajal saabki Kapitooliumi triaadi kultus, Roma kultus ja keisrikultus. Kultuste keskus oli riigikolle, see asus jumalanna Vesta templis, usuti et kui see tuli kustub siis Rooma riik hävib. Selle riigitule juures austati ka kaitsevaime penaadid. Penaatideks olid Roomas esivanemate, kuulsate roomlaste vaimud. Rooma religioon tegi läbi suured muudatused võrreldes varajase vabariigi ajajärguga, need muudatused saavad alguse juba hilise
Seda, mis puudutas seksuaalset rolli- tuli unisex riietus. Vaimustuti parukatest, juuksevrävidest jne. Siis jälle miniseelikud jne. 70ndad- teist korda juba platvormid (esimest korda olid millalgi keskajal). Siis mõjutasid moodi subkultuurid- hipiliikumised jne. Mood kui kollektiivse käitumise vorm. Esimest korda moega seonduvalt transvestiidid. 80ndad- tuli moepilti nooruslikkus/noorte mood, firmamärgi teadlikkus; kõik mis puudutas keha, sai kultuseks. Retussid (olid varem vaid spordivahendiks). Järjest tulevad sarnased asjad moodi, kuid teise eemärgi/otstarve või kasutusalaga. Lavale tulid modellid. Juba siis kanti katki rebitud teksaseid jms. Tuli individuaalsus- see on siiani säilinud. Hoogu läks postimüük. Kehakuju oli endiselt oluline. Barbie nuku (loodud u. 1959 aastal) moodi tulek. Barbied ei kao nii pea. Siis tulid moelavadele vanad. Vastukaaluks lastele ja noortele. Ülemaailmne trend, sest: oleme modernismi tuules
2)Tõde (aleneaa) - mittevarjatuna, tõeselt. Mõiste probleemid. 3)Tegeldakse inimese loomuse ja eetiliste väärtustega. Mis on hea - aratou? Mis on vooruslik - areth? Isiklik õnn? Epohhid: 1)Eelsokraatiline periood - periood kuni Sokrateseni. Mileetose, eelea koolkond, etomistid, sofistid. 2)Klassikaline filosoofia periood - loetakse Makedoonia tõusust. Tähistab segukultuuri. Aleksander Suurest sai alguse valitsejate jumalik kummardamine/austamine, mis kasvas Rooma jumalkeisrite kultuseks. Koolkonda kuuluvad stoikud, skeptikud. Elufilosoofilised suunad. 3)Uusplatonism - sünnib 2.saj.p.Kr. Religiooniline-filosoofiline süsteem. Vool püüab religiooni korrastada. Algselt sünnib kristluse vastasena. Lõpp ja üleminek keskajale on ähmane, veel raskem probleem kattuvusega kui ajaloos. MILEETOSE KOOLKOND Kolme mileetoslast ühendab küsimus - mis on kõige alguses? THALES (624-546 e.Kr
koosnevat ehitist, milleni viis Hatseosuti näoliste sfinksidega äärestatud tee. Terrassid olid omavahel ühendatud liugjate pandustega. Ka siin toimus ehituse tajumine aegamööda, kuni kaljudeni välja, nii et jäi mulje, nagu oleks kogu kompleks kaljust väljaspoole kasvanud. Egiptuse uue riigi rengu jagas kahte ossa 14. saj. I poolel eKr. valitsenud vaarao Amenhotep IV, suur usureformaator, kes viis vana religiooni asemel sisse päikeseketta kultuseks ja nimetas end sellest peale Ehnatoniks ( Päikesele meelepärane ). Loobunud vanadest jumalatest, vajas vaarao ka uusi kultusekohti, mis vastaksid uue jumala teenimise ideele. Sellega seoses asutas ta Teebast lõuna poole uue pealinna, mis sai nimeks Ahet Aton. Ehnaton reformis kõike, sealhulgas ka kunsti ja arhitektuuri. Uus suundumus aga ei püsinud vaaraost kauem, pärast tema surma viidi pealinn tagasi Teebasse ning kõik, mis oli seotud Ehnatoniga, hävitati
annaabi.ee 
