Kuuba raketikriis Jane Jürisson Kuuba raketikriis Läänes nimetati "Kuuba kriis", NSV Liidus "Kariibi kriis" 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA- meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22
Liit. Sõjapidamise üks põhilisi taktikaid oli ähvardamine. Algul, kes kui palju lõhkekehi suudab valmistada, seejärel, kes osavamalt neid vaenlasele salaja lähemale sokutab. Võisteldi ka selles valdkonnas, kes valmistab nutikama relva. Lõpuks valmistati niipalju pomme, et sellega sai kõik elava maapinnal ja maa all mitmekordselt ära hävitada. Võistlus ehk võidurelvastumine käis vahelduva eduga. Kuuba raketikriis ongi külma sõja episood, kus oli edukas NSV Liit, kes sokutas oma raketid ameeriklastele salaja nina alla ja oleks seetõttu äärepealt päästnud valla uue ilmasõja. 3 Algus Probleemid USA kagurannikust 145 kilomeetri kaugusel asuval Kuuba saarel said alguse õieti juba 1959. aasta jaanuaris, mil pahempoolsed partisanid Fidel Castro juhtimisel kukutasid seal senise USA-meelse diktaatori Fulgencio Batista
Riigile ei laekunud makse *Riigitulu vähenes, algas dollarite juurde trükkimine, mis põhjustas inflatsiooni *Tööstuses vähenes tootmine *Elanike seas süvenes pessimism Poliitilised skandaalid: *1971-tuli ilmsiks, et USA valitsus ja sõjavägi olid parlamendile valetanud VIETNAMI sõda õigustades *1974-Watergate- Tuli ilmsiks valimiskampaania ajal kui vabariiklaste kandidaat R.Nixon pealtkuulata demokraate; Nixon kartis tagandamist ning astus tagasi KUUBA RAKETIKRIIS(1961-1962) Põhjused: *1959- Castro diktatuur; koostöö NSVL-iga *USA vastumeelsus NSVL liitlase tekkimisel enda lähinaabruses Kulg: *Castro riigistas USA ettevõtted *USA ei ostnud Kuubalt enam suhkurt *Aprill 1961- Saatis USA väljaõpetatud pagulased Kuubale aga said võitluses haledalt lüüa *NSVL paigutas Kuubale KESKMAARAKETID *USA avastas raketid ning teavitas sellest maailma + Blokeeris Kuubat mere pealt *USA ähvardas rünnata kui NSVL rakette ära ei vii Lahendus/tagajärjed:
John Kennedy Elu enne presidendiks saamist Teenis mereväes. Kangelasteo tõttu sai ta leitnantiks. Oli ka demograat. Presidendiks saamine ja tegevus presidendina 35. president. 1960 aastal valiti presidendiks. Astus vastu Richard Nixonile. Noorim president läbi aegade. Tema valitsemise ajal toimus Kuuba raketikriis. Sigade lahe dessant, eesmärk oli kukutada Fidel Castro. John Kennedy mõrv Mõrvati Dallases. Tegu oli vandenõuga. Tunnistajad hukkusid. Kennedyte needus. John Kennedy ja vapp Tänan kuulamast!
a. Kuulutati Lääne-Saksamaal Saksamaa Liitvabariik, NSVL-i okupatsioonis Saksamaa Demokraatlik Vabariik ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, loodi rahu ja julgeoleku säilitamiseks Euroopas. Korea 1950. algus olukord jäi samaks, Põhja-Korea kommunistlikuks, Lõuna-Korea demokraatlikuks Lähis-Ida 1956 Suessi kanal Egiptusele, Lähis-Idas kehtestati NSVL-i ja USA kontroll. Vietnam 1960-1970 USA kaotas, Vietnam jäi kommunistide võimu alla. Kuba 1962 Kuuba raketikriis, ähvardab tuumasõda, lahenes rahumeelselt, Kuubas säilis sotsialism Berliin 1960-1961 Berliini müür, piiri Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel sulgemine Afganistan 1979 uus võidurelvastumine, NSVL saab lüüa, näitas NSVL-i relvastatud jõudude piiratust. Heaoluühiskonna tunnused: · Kõrge elatustase · Pidevalt suurenevad sissetulekud · Sotsiaalse turvalisuse kasv · Riikliku, ühiskondliku hariduse-, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteemi arenemine
26.07.195301.01.1959 Relvastatud vastuhakk parempoolse valitsuse kukutamiseks Juhtisid Fidel Castro ja Che Guevara Eesmärk saavutada riigis sotsialism Liikumine põhines kommunismi joontel Gerilijasõda väljatreenimata isikute sõda Lõppes Castro ja sõprade võiduga, valitsuse kukutamisega. Kuuba oli nüüd sotsialistlik! Tulemused: // Castro käis USAs // Hukati inimesi // Ameerika ebausaldus Kuuba suhtes // NSVL ja Kuuba suhete arenemine // Raketikriis Tänapäev Fideli valitsemine vähenes aastast 2006 Tema vend Raul Castro sai aastal 2008 presidendiks Nüüdseks on Kuuba revolutsiooni ikooniline liider kadunud igaveseks ja see teeb võimalikuks veelgi suuremad ümber korraldused Jätkuvalt range käsumajandus Rahva elu on jätkuvalt kehv Vägev turism Palju kuritegevust Tuhat tänu! Aitüma!
Külma sõja perioodil võib liigitada ühe sõja alla. Korea sõda ja Vietnami sõda oli põhiliselt kommunismi ja demokraatia omavaheline lahing. Tuleb märkida, et mõlemal juhul sekkusid demokraatlikud ja kommunistlikud jõud teistest riikidest. Nagu näiteks tehti Korea sõjas, kommunistlik Hiina sekkus, et aidata kommunistlikku Põhja-Koread. Vietnami sõjas saatsid ameeriklased nii palju vägesid Vietnami, et see oli peaaegu nagu nende endi sõda. Külma sõjaga meenub koheselt Kuuba raketikriis. Kuigi mõned ütlevad, et ameeriklased võitisid selle lahingu, kuid tegelikult oli Kruschev see, kes mõistis, et ta algataks Kolmanda maailmasõja juhul, kui ta annaks käsu raketid teele saata. Samuti olen kindel, et Nõukogude Liidu kohalolek Kuubal ei olnud ilmaasjata, kuna ameeriklased olid püüdnud kukutada kommunistliku valitsust Kuubal juba aastaid. Seega oli tegu pigem ettevaatusabinõuga. Paljud jagavad arvamust, et lääs võitis, kuid seda võiks pidada valeks
Külma sõja perioodil võib liigitada ühe sõja alla. Korea sõda ja Vietnami sõda oli põhiliselt kommunismi ja demokraatia omavaheline lahing. Tuleb märkida, et mõlemal juhul sekkusid demokraatlikud ja kommunistlikud jõud teistest riikidest. Nagu näiteks tehti Korea sõjas, kommunistlik Hiina sekkus, et aidata kommunistlikku Põhja-Koread. Vietnami sõjas saatsid ameeriklased nii palju vägesid Vietnami, et see oli peaaegu nagu nende endi sõda. Külma sõjaga meenub koheselt Kuuba raketikriis. Kuigi mõned ütlevad, et ameeriklased võitisid selle lahingu, kuid tegelikult oli Kruschev see, kes mõistis, et ta algataks Kolmanda maailmasõja juhul, kui ta annaks käsu raketid teele saata. Samuti olen kindel, et Nõukogude Liidu kohalolek Kuubal ei olnud ilmaasjata, kuna ameeriklased olid püüdnud kukutada kommunistliku valitsust Kuubal juba aastaid. Seega oli tegu pigem ettevaatusabinõuga. Paljud jagavad arvamust, et lääs võitis, kuid seda võiks pidada valeks
Külmasõja ajal täiustati kõiki massihävitusrelvade liike. USA võttis kasutusele tuumapommi. NSV Liit aga kontinentidevahelisi rakette. Tavarelvastus muutus üha tugevamaks. 1960 aasta algul puhkes Euroopas tõsine kriis. 1961 aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne- Berliini Ida- Berliinist, see muutus Euroopa sümboliks. Võitlus Ida ja Lääne aladel laienes. Tekkis mitmeid kriisikoldeid: Korea Sõda jms. Üks teravamaid kriise oli Kuuba raketikriis, mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Pärast Stalini surma loodeti olukorra paranemist. Suureks sammuks oli lepingu sõlmimine, millele kirjutas alla 100 riiki. Lääneriigid hakkasid oma majandust taastama. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950- 1960 aastatel Lääneriikides heaoluühiskond. Arenenud riigid hakkasid samuti liikuma infiühiskonna suunas. Enamikes Lääne- Euroopa maades taastati demokraatlik riigikord. See kinnitati põhiseaduste vastuvõtmisega.
-Kõne ÜRO peaassamblees, sõimab ameeriklasi imperialismis, taob kingaga vastu pulti, jonnib teiste kõnede ajal - Kosmonautika- tehnoloogiline võidukäik -1961- Juri Gagarin Sula lõpp · Võimuvahetuse tagamaad: - majandusraskused-majanduslik langus, süüdistatake Hrustsovi -Hrustsovi isiksus, etteaimamatu, nt fiasko ÜROs -Toetuse vähenemine välismaal: 1961-Berliini müür 1962- Kuuba raketikriis · 1964- Leonid Breznevi võimule tulek Arutlus- 28 veebruar Milleks meile seadused? Mida arvata soolise võrdõiguslikkuse tegelikkusest tänases Eestis? Õigus-meie elu lahutamatu osa
1952 kandideeris Kennedy Senatisse ametisoleva senaatori Henry Caboti vastu. Ta võitis valimised 51,34%-ga 48,35% vastu. Ta oli senaator 19531960. 1960. aasta presidendivalimistel võitis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks. Kennedy poolt hääletas 49,7% ja Nixoni poolt 49,5% valijaist, aga Kennedy kogus 303 valijameest Nixoni 219 vastu. Kennedy oli kõige noorem mees, kes kunagi USA presidendiks valitud. Kennedy presidendiksoleku ajal toimus Kuuba raketikriis. Oma 22. oktoobril 1962 peetud kuulsas kõnes, milles ta kriisi puhkemisest teada andis, kuulutas ta muuhulgas välja Kuuba mereblokaadi ning lubas anda vastulöögi Nõukogude Liidu territooriumi pihta, juhul kui Kuubale paigutatavate tuumarakettidega teisi riike rünnatud oleks. Kennedy õnnestus läbirääkimiste teel Nõukogude poolega, sh. otsevestlustes Nikita Hrustsoviga kriis kiiresti lahendada. 17. aprillil 1961 toimus
oma tegudes püüdis saavutada olukorda, mis oleks vaestele parim; seetõttu oli ta vaeste hulgas väga populaarne 60ndatel püüdis USA Castrot võimult kukutada 1960. aasta lõpuks oli kaotatud sõnavabadus ning raadiojaamad olid riigistatud 1. mai 1961 kuulutas Castro välja sotsialistliku vabariigi Castro kuulutas üleriigilises televisioonis, et on Marxist Leninist 7. veebruaril kehtestas USA Kuubale majandusembargo 1962 toimus Kuubal raketikriis, mistõttu oleks USA ja NSVL vahel peaaegu puhkenud tuumasõda Castro lähedased suhted Nõukogude Liiduga põhjustasid suhete jahenemise Guevaraga. 1971 külastas Castro Tsiilit ning diplomaatilised suhted paranesid 1989 aastal külastas Kuubat Gorbatsov, misjärel Castro tõdes, et teistel sots. Riikidel läheb kehvasti 1991 mõjus NSVLiidu kokku Varisemine Kuubale laastavalt Fidel Castro oli Kuuba riigipea kuni 2006. aastani, mil
USA ei kavatsenud pealt vaadata, biokoteeriti Mosva olümpiamänge. Sõda kurnas NSVL-i poliitiliselt, majanduslikult, moraalselt.Lõplikult viidi Nõukogude sõjajõud Afganistanist välja 1989. Berliini müür 1961-1989. Moskvale ei sobinud, et L-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased läände valgusid. Rajati 13 august peaaegu ühe ööga, tugevdati hiljem tunduvalt. Mõjus rängalt NSV Liidu mainele. Kuuba raketikriis NSV Liit viis salaja oma raketid(tuuma), ameeriklased avastasid selle, kuulutasid kontrolljoone merel. Kennedy nõudis lisaks raketibaaside likvideermist, Hrustsov andis lõpuks järele, NSVL tunnustas kontrolljoont, raketibaasid likvideeriti, USA ei tohtinud teha katset Kuubat vallutada, Castro reziim jäi püsima.
USA lootis, et kui nad aitavad Euroopa riike, siis pidurdavad nendes kommunistliku levikut ja vähendada Moskva ja kommunistide mõjud. 1980.aastal USA president otsustas sundida NSV- liitu võidelda USA-ga relvastumises. Ta lootis et see võitlus võib panna NSV- liitu halva seisu majanduslikult. 1980.aasta keskel said aru NSV-liidu juhid, et nede majanduslik seis USA-ga võistelda ei suuda. Mina pean kõige ohtlikumaks Kuuba raketikriisi. Kuuba raketikriis oli üks teravamatest külma sõja kriisidest. See kriis toimus Kariibi meres asuva Kuuba saarel. 1950.aasta lõpus haaras seal relva jõul võimu Fidel Castro. Ta hakkas kehtestama saarel kommunistliku diktatuuri. Fidel sõlmis Nõukogude liiduga salakokkuleppe ning saarele toodi NSV-liidu tuumarakete. USA aga kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. Kuuldes seda NSV liit hakkas Kuubat käitsma ja USA ning NSV vahel puhkes tüli mida hakkati hüüdma Kuuba raketikriisiks
AJALOO KT A rida 1. Palju põgenes Eestist Punaarmee eest inimesi Läände 1944? Üle 80 000 inimese 2. Milles seisnes Kuuba raketikriis? Toimus riigipööre ja taheti muuta kõik kommunistlikuks. USA sekkus, NSV saatis sinna raketid ja ähvardas tuumasõjaga. 3. Kuhu tungis NSV Liit 1979 aastal? 4. Miks eraldas NSV liit Ida-Euroopa nn raudse eesriidega? Et muuta teiste riikide arvamust endale kasulikuks, et arvataks, et kommunism on hea. 5. Milles seisnes võidurelvastumine külma sõja aastatel? Vastaste hirmus hoidmine, pidevalt uute relvade loomine ja olemasolevate arendamine (USA ja NSV) 6
USA probleemid ühiskonnas sõjajärgsetel kümnenditel: · Vastasseis NSV Liiduga, majanduslangus 1970. aastatel · Vietnami sõda, tõi kaasa majandus- ja sõjaprobleeme · Rassiprobleemid, kuid lahenesid Nummerda sündmused või protsessid toimumise järjekorras. Alusta varaseimast . 1. Trumani doktriin ja Marshalli plaan 1947 2. Saksamaa lõhenemine 1949 3. Korea sõda 1950 4. uus idapoliitsika 1960 5. Berliini müüri ehitamine 1961 6. Kuuba raketikriis 1962 7. Nõukogude vägede sissetung Afganistaani 1979 8. Saksamaa taasühinemine 1990 3.okt. 9. Soome liitumine Euroopa Liiduga - 1995
sõjategevust. Teise maailmasõja lõpust alates on küll suudetud vältida suuremate sõdade puhkemist, kuid selle peamiseks põhjuseks arvatakse olevat hirm tuumasõja ees. Pea kõigil maailma suurriikidel on oma tuumarelvaarsenal. Nendele lisaks on niivõrd ohtliku relva omanikuks ka selline riik nagu Pakistan, kes ei kuulu just kõige stabiilsemate riikide sekka. 1962. aastal toimunud Kuuba raketikriis viis selleaegsed superriigid USA ja NSVL tuumasõja ääreni, kuid samas oli just hirm see, mis hoidis ära reaalse sõjaolukorra kujunemise. Tuumarelv on vaieldamatult riigi suhtes austust ja lugupidamist tekitav seadeldis, millega käib alati kaasas kartus selle kasutamise ees. Konfliktide vältimiseks on ka teisi võimalusi kui hirmu ning jõu kasutamine. ,,Veidrik on mees, kellel on mingi uus mõte kuni see edukakas osutub." (Mark Twain) Innovaatilisus viib maailma edasi
miljonit inimest ja kus kommunistlikku Põhja-Koread toetas NSV Liit ja Lõuna-Koread USA ning teised lääneriigid. Tõsi, Korea sõjas ei sõdinud USA ja NSV Liit küll otseselt üksteise vastu, ent kaudselt siiski. Vaieldamatult oli külma sõja ajal kõige ohtlikum Kuuba raketikriis, kuna neill päevil oli tuumasõja algamine kõige tõenäolisem. 1962. aastal esitati president Kennedyle USA lennukitelt tehtud fotod, mis tõestasid, et NSV Liit ehitab Kuubal rakettide stardiplatvorme. 22. oktoobril andis Kennedy käsu alustada mereblokaadi
ning SRP-1 leping, mis puudutas strateegilist relvastumise piiramist. Kuigi 1979. aastal rahvusvaheline pinge hakkas uuesti kasvama ning võidurelvastumine jätkus uue hooga, võib võidurelvastumist silmas pidades 70.aastaid 60-ndatega võrreldes lugeda oluliselt rahulikemaks ning pingevabamaks. Tehes edusamme uute relvade väljatöötamises, muutusid ka kriisid 60.aastatel kahe maailma vahel üha pingelisemaks, mille ehedaimaks näiteks on Kuuba raketikriis 1962.aastal. Kasutades Kuubal võimule tulnud Fidel Castro abi, toimetas NSV Liit Kuubale salaja ründeraketid, mille olemasolu USA-le siiski ilmsiks tuli. Mõlemad osapooled ähvardasid rünnakuga, kuid Moskva-poolse järeleandmisega jäi sõda siiski olemata. Kuigi 70.aastad oli kriiside osas tänu pingelõdvendusele leebemad, jätkas NSV Liit erinevate kriisikollete tekitamist, kasutades näiteks Castro abi Angolas 74.-75.aastatel, et tekkinud kodusõjas riiki enda mõju alla saada.
Mis see on? Kuuba kriis ehk Kuuba raketikriis ehk Kariibi kriis (Kuubal ka Oktoobrikriis) 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. Tegemist oli külma sõja ohtlikuma sündmusega neil päevil püüdsid tookordne USA president John F Kennedy ja Nõukogude Liidu liider Nikita Hrustsov saavutada kompromissi, et päästa inimkond hukust ja ära hoida Kriisi algus... 1962. aasta oktoobris märkas USA luurelennuk U-2 Kuubale paigutatud tuumalõhkepeaga Nõukogude keskmaarakette. Ometi oli Hrustsov (11. septembril) kinnitanud, et Nõukogude Liidul ei ole vajadust tuumarakette väljaspoole oma territooriumi paigutada Tegelikult sai sündmuste ahel, mis kriisini viis, alguse juba 1959. aasta esimesel päeval, mil Kuuba saarel tuli riigipöörde tagajärjel võimule Fidel Castro. Kohe algusest peale suhtus Washington toimunusse suure skepsise ja eelarvamusega nimelt oli ...
KUUBA KRIIS referaat Mis oli Kuuba raketikriis ? Pärast Teist maailmasõda olid USA ja NSVL poliitilised vaenlased. Kuuba kriis oli USA ja NSVL vahel terav vastasseis, mis kestis umbes nädala. Seda nimetatakse ka Kariibi kriisiks. Kriis sai alguse 1959. aastal, mille käigus tuli Kuubal võimule Fidel Castro. Castro aga kehtestas enda diktaktuuri, suurmaavaldus likvideeriti, alustati pahempoolseid ümberkorraldusi ning suhted USA- ga halvenesid. Juba suvel 1962 tõi NSVL Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid ning oktoobris seadis need ka üles. NSVL sihtmärgiks oli aga USA. Lisaks keskmaarakettidele olid Kuubal ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. Oktoobril 1962.aastal tegi USA president J.Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba. USA tegi seda selleks, et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. Kuid vastuseks aga viis USA VLO ehk Varssavi Lepingu Organistasiooni ...
Kommunistlikud riigid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Raudse eeriide taha jäid: Poola, SaksaDV, Tehhosl, Austria, Ungari, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria Külm sõda (1945 1989) Algas 1945 kui USA ning NSVL astusid omavahel vaenujalale. NSVL isoleeris end täielikult muust maailmast. NSVL blokeeris ära kõik maised teed ning lõpuks rajati ka Berliini müür. Raketikriis: kus NSVL jäi vahele stardiplatvormide ehitamisega 1962. Valmistuti Kuuba platvormide lõhkuma mineuks, tuumasõjaks. Siis andis aja NSVL liider tagasikäigu, et lammutab stardiplatvormi ja viib ära raketi. USA ja NSVL vahel paranevad suhted ning 1987 lepitakse, et hävitatakse keskmaa tuumaraketid. 1989 anti Ida-EU kommu. riikidele võimalus valida dem. valitsused ning siis lagunes NSVL 15 vabariigiks, millega lõppes ka külm sõda.
Kolmikinvasioon Egiptuse majanduslikku ja vastu: Inglismaa+ Pr + Iisrael. poliitilist toetust NSV Sõjategevus Suessi kanali Liidult. piirkonnas ja selle Briti koloniaalvõimu purustamine. nõrgenemine. ÜRO, NSVL ja USA sõjategevust tauniv otsus. Kuuba NSV Liidu ja USA vahel Kriis vaibus 28. raketikriis valitsenud pingeline oktoobril, kui NSV 1962 sügis vastasseis, mille põhjustas Liit nõustus NSV Liidu raketibaase tuumarakettide Kuubale paigu likvideerima ja tamine. 22. oktoobril tuumarelvi Kuubalt kuulutas USA ära viima. välja mereblokaadi, et takistada NSV Liidul uute sõjavahendite toimetamist
8. Kriisikolded Aasias ja Ameerikas: millised kriisikolded tekkisid Aasias 1950.-70. aastail, kuidas ja miks olid nendesse segatud USA ja NSVL; Kuuba kriis: millal (aastaarv), miks, mis toimus, selle tähtsus ja tulemused (lk 12-13) Korea sõda Põhja-ja Lõuna-Korea vahel. Lähis-Ida piirkond, kus puhkesid Iisraeli ja Araabia riikide vahel. Indo-Hiino poolsaaar Kagu-Aasias, kus Lõuna-Vietnami sõdis Põhja-Vietnami vastu. Kuuba ehk Kariibi raketikriis. Nad olid nendesse segatud, kuna nad toetasid sõdivaid riike, aitasid või soovisid olukorda ära kasutada, et oma valdusi laiendada. Neil toimus võitlus mõjuvõimu pärast. USA toetas kommunismivastaseid ja NSVL kommuniste. Kuuba kriis toimus 1962.aastal, kuna Fidel Castro asus Kuubal kehtestama kommunistlikku diktatuuri. USA toetas kommunismivastaseid ning lootis sellga Castro võimult kõrvaldada. Kuid Castro sõlmis NSVL salajase kokkuleppe, mille alusel toodi
aastal sulgesid nõukogulased kõik juurdepääsuteed Lääne-Berliini. Lääneriigid hakkasid linna kõige vajalikuga varustama õhusilla abil ja tegid seda, kuni blokaad 1949. aasta mais lõpetati. Aastatel 1949-1958 põgenes idast Lääne-Berliini 3 miljonit inimest. 1961. aastal püstitas Ida- Saksamaa kogu linna läbiva nn. Berliini müüri. Müür katkestas isegi trammiliinid ja teed ning tekitas ala, mida mõlemal pool hakati nimetama eikellegimaaks. KUUBA RAKETIKRIIS Ehkki USA ja NSV Liit kunagi tegelikult omavahel ei sõdinud, polnud nad sõjast kaugel. Maailma hoidis oktoobris 1962. aastal terve nädala hinge kinni, kui USA president John Kennedyle esitati USA lennukite tehtud fotod, mis tõestasid, et NSV Liit ehitab Kuubal rakettide stardiplatvorme. Sealt oleks tuumaraketid ulatunud USA-sse ja võinud hävitada palju linnu. 22. oktoobril andis president käsu alustada Kuuba mereblokaadi. Ühendriikides
tõmmata. Berliini kriis 1961 NSV Liit soovis, et Lääne-Berliin muutuks vabalinnaks ja et sealt viiksid lääneriigid välja oma väed. Samal aastal püstitasid Saksa DV võimud Lääne-Berliini piiridele betoonmüüri sotsialismileeri kaitsevall lääne imperialismi ees. Tegelikult püüti sellega takistada idasakslaste põgenemist vabasse maailma. Lääs leppis Berliini müüriga. Kuuba raketikriis 1962 Kuubal toimus 1959. aastal revolutsioon. Selle tulemusena kehtestati vasakpoolne Fidel Castro reziim, mis muutus kommunistlikuks. 1962. aastal leppis Castro Moskvaga kokku, et Kuuba saarele paigutatakse NSVL raketid. Hrustsov tahtis seeläbi sundia USAd järeleandmistele Saksamaa küsimuses, Castro soovis kaitset USA sissetungi vastu. Kuna Kuuba on Floridale lähedal, tähendanuks rakettide paigutamine seda, et NSVL oleks saanud USAd rünnata rakettidega
Rassiline diskrimineerimine kodumaal takistas aga sõprade leidmist teistes maailma osades. Mustanahaliste õiguste eest võitlemiseks kasutati erinevaid meetmeid. Küll sõjalist jõudu kui ka erinevaid boikotte ja streike. Mustanahaliste õiguste eest võitlejate juhik said Martin Luther King. 1960 aastaks olidki afroameeriklased saanud endale ka juba hääleõiguse. 1960.- 1970. aatail sattusid Ühendriigid kommunistlike maadega tõsisesse konflikti. Eriti oluline on siinkohal Kuuba raketikriis (kus maailm oli väga lahedal III ms.), kuid ometigi suudeti suurem tüli ära hoida ja sellest said pöördepunkt NL ja USA vahelistes suhetes. Suhete parandamiseks sõlmiti Piiratud Tuumakatsetuste Lepingule, mis keelustas tuumakatsetused amtosfääris. (Howard Cincotta 1997. Lühike Ameerika ajalugu.) Üheks pea enim inimkonnaaerengut mõjutanud Külma sõja „lahinguväljaks“ sai kosmos. Kui NL 1957. aastal saatis välja esimese tehiskaaslase- Sputniku, see äratas
Ameerika suhted Euroopa riikidega, eriti Prantsusmaaga. 1966. Prantsusmaa lahkus ajutiselt NATO-st 1975 lahkub viimane Ameerika väekoondis Vietnamist. Tulemus: Lõuna-Vietnam varises kiiresti kokku. Kogu Vietnam kommunistide kätte Tagajärg: Vietnami naaberriigid Kambodža ja Laos kommunistide mõju alla. Miks Ameeriklased kaotasid? USA-l puudusid puudusid suuremad liitlased ja kardeti Hiina sekkumist, Põhja-Vietnamil on suur arvuline ülekaal. 5. Kuuba raketikriis, 1962. aasta sügisel NSV Liidu ja USA vahel valitsenud pingeline vastasseis, mille põhjustas NSV Liidu tuumarakettide Kuubale paigutamine. Eesmärgiks vabastada Kuuba Ameerika eeskoste alt. Seda peetakse Külma sõja kõige ohtlikumaks, sest sellega kaasnes oht, et asi võib viia tuumasõjani. 1962 alustas NL raketitarneid. Keskmaaraketid tegevusraadiusega 2000- 5000km. nim ka eurorakettideks. Ühest Euroopa otsast teise. NL paigaldas Kuubale, sest Ameerika türki. 22
tihedad, peamiselt suulised, konfliktid Kuuba ja NSVLiga. Sündmused millega ta seotud on 1960. aastal oli esimene presidentaaldebatt raadio ja televiisori vahendusel Kennedy ning Richard M. Nixoni vahel. 1961 Sigade lahe dessant (USA ebaõnnestunud katse hõivata Kuuba edelaosa ja kukutada võimult Fidel Castro) 1963.08.03 Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu allkirjastamine 1962. oktoober Kuuba Raketi kriis Tema tegevuse hilisem mõju Sigade lahe invasioon / Kuuba raketikriis oli tema karjääri suurim viga kuna tänu sellele oli terve maailm äärmiselt lähedal suurele tuumasõjale. Tema valitsemise ajal (peale Kuuba raketikriisi lahenemist) tehti USA ja NSV liidu vahele telefoniliin riigipeade otsesuhtluseks (,,kuum liin") Tema kehtestas plaani hilisemalt 1969. aastaks saata esimene mees Kuule ja tuua ta ohutult Maale tagasi. Tema algatas Ameerikas mustanahalistele tsiviilõiguste arendamist.
vallandas naisliikumise*seksuaalrevolutsioon(rasestumisvastastevahendite areng ja müük), kodutehnika areng muutis ka rollijaotust perekonnas, Pop-kunsti laienemine- 1962 kuulus Andy Warholi ,,Merylin Monroe portree".VÄLISPOLIITIKA: Kuubavastane rünnak Sigade lahes 1961 ebaõnnestus, 1961.a Berliini müür, JFK solidaarsus Lääne-Berliiniga"Ich bin ein Berliner- mina olen berliinlane" *1962 raketikriis Kuuba ümber, pöördepunkt USA jaNL suhetes, mõisteti vajadust vähendada pingeid- *1963 Moskva piiratud tuumakatsetuste leping.*Abi suurendamine Lõuna-Vietnami diktaator Diemile, seda oli 1956.a alustanud juba Eisenhower,(Doomino teooria) JFK ajal ka sõjalisi nõunikke ja lennukeid ja eriüksuseid, Mürkainetega nn surmatsoonide loomine kahe vietnami piiril 1963 Diem tapetakse, 1961Rahukorpuse asutamine arengumaade abistamiseks.LYNDON JOHNSON(1963-1969)
Liidu huvid. Samal ajal suurenes aga NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas.6 3. KUUBA KRIIS Kuuba kriis ehk Kariibi kriis oli vastasseis Kuuba ja NSV Liidu ning USA vahel, mis kestis vaid 13 päeva, 14 oktoober kuni 28 oktoober 1962. Seda kriisi võib võrrelda Berliini blokaadiga, sest oli üks Külma sõja aja suurimaid vastasseise. Kuuba kriisi ajal jõuti reaalse tuumasõja ohuni. Tihti kasutatakse ka nime Kuuba raketikriis. 1959. aastal toimunud Kuuba revolutsiooni käigus kukutati võimult USA meelne Batista reziim ja riigis kehtestati vasakpoolne Fidel Castro reziim. See tõi omakorda suhete soojenemise NSV 5 http://en.wikipedia.org/wiki/Suez_Crisis 6https://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=4&cad=rja&uact=8&ved=0CDAQFjAD&u rl=http%3A%2F%2Fwww.polvayg.edu.ee%2Fwp-content%2Fuploads %2F2011%2F09%2FAjalugu12kl.Kriisid-ja s%25C3%25B5jad-p%25C3%25A4rast- Teist-maailmas%25C3%25B5da
ÜRO nõudel lahkusid GB ja FRA, mõni kuu hiljem ka Iisrael. Berliini müür (1961) Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid. 1961 otsustas Hrustsov selle värava sulgeda. 13. augustil rajasid Nõukogude sõjaväelased peaaegu ühe ööga Berliini müüri, mis Lääne-Berliini tihedalt sulges. Müürist sai külma sõja sümbol, mis mõjus NSVLi mainele väga halvasti, näidates, et sotsialismileer kujutab endast vaid hiiglaslikku vanglat. Kuuba raketikriis (1962) 1955 aastal toimus Kuubal kommunistlik revolutsioon, mille tulemusena sai võimule Fidel Castro. USA vastas majandusembargoga, oli ju tegemist endise USA kolooniaga, samuti kardeti kommunismi levimist antud religioonis. Kriis tekkis 1962, kui Nõukogude liit paigaldas Kuubale tuumaraketid. Natuke enne seda oli USA teinud sama Kreekas ja Türgis. Tekkis oht, et puhkeb tuumasõda, kuna USA laevastik ei lubanud Nõukogude liidu omal Kariibi merelt lahkuda. Siiski suudeti
asetäitjaks saab tema vend Raul ning teiseks asetäitjaks saab Che Guevara. Üldine natsionaliseerimine, Kuuba kujundatakse NL eeskujul ümber 3 · 1961 USA katkestab Kuubaga suhted. USA toetusel üritavad Castro-vastased kuubalased Sigade lahe piirkonnas saarele tungida, see ebaõnnestub. Kuuba kuulutab end marksistlik-leninlikuks riikgiks · 1962 USA majanduslik ja poliitiline blokaad. Raketikriis: 14. oktoobril markavad USA luurelennukid Kuubal tuumarakette. · 1965 Che Guevara astub tagasi, et pühenduda vabadusvõitlusele välismaal. Seadustatakse üheparteiline riik · 1972 Kuuba liitub VMN-iga · 1976 Uus sotsialistlik põhiseadus. Kuuba saadab oma väeosad Angolasse, kuhu need jäävad 1991.aastani · 1977 Saadab väed Etioopiasse · 1980 Kuubast põgeneb 125 000 kuubalast USA-sse · 1982 USA karmistab sanktsioone ning keelustab Kuubasse lendamise ja
Korea oli ka edasipidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks. 1950'ndate aastate lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre ning võimu haaras Fidel Castro,kes asus kehtestama Saarel kommunistlikku diktatuuri. USA toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada. Castro aga sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe,mille alusel toodi Kuubale Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud raketid. Seepeale kuulutas USA Kuubale sõjalise blokaadi. Kariibi raketikriis ähvardas lõppeda tuumasõjaga ,see väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA juhte ning pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus NSV Liit oma raketid Kuubalt ära viima. Ameeriklased viisid vastutasuks Nõukogude piiri lähedalt Türgist välja raketid ning tunnistasid Kuuba puutumatust. 5. Peale Stalini surma tekkis lootus,et USA ja NSV Liidu suhted võivad paraneda. Kuuba kriis teravdas nende kahe riigi vahelisi suhteid,kuid tuumasõja oht sundis üliriikide juhte pidevale
2)kaotati tsensuur 3)kaotati ideoloodiline järelvalve(Moska ei tahtnud piirkonda, kus igaüks võib mõelda ja öelda, mida tahab) 5.Üliriikide roll maailmas on tegelikult ikka suur. Nad on siiski mõnes mõttes rahutagajad, nt kui nad oleks tahtnud, siis oleks nad vabalt saanud hakkama uue maailmasõja puhkemisega. Kuna nad üritasid uut sõda ära hoida, siis seda ei tulnudki, kuigi oldi väga lähedal. Nt Kuuba raketikriis, kus USA ja NL nägid vaeva, et sõda ei tuleks. Lk 68 1."kolmandaks maailmaks" hakati kutsuma riike, mis püüdsid ennast mitte siduda kahepooluselise maailma põhijõudude, USA ja NSV Liiduga. Hiljem laienes see mõiste arengumaadele, sõltumata sellest, kui arenemisvõimelised nad olid. Siia kuulusid Põhja-Ameerika, Euroopa, Jaapan, Austraalia, Lõuna-Korea. lk 68 2-4 2. Äsja iseseisvunud Aafrika riikide probleemid. Millised olid tingitud koloniaalikkest.
abil. Nende tõkestamine tuumarelvaga oleks olnud liiga ohvriterohke ja ohtlik - raketitehnika arengu tõttu olid ka Ühendriigid ise haavatavaks muutunud. Seetõttu leidis Washington, et Ühendriigid peavad olema võimelised pidama ise ja aitama oma liitlastel pidada lokaalseid, piltlikult öeldes üht väikest ja kaht keskmist sõda (2 ½ sõda) kommunistide ja nende mõttekaaslaste vastu, kes partisanisõja teel ühes või teises riigis võimu püüavad haarata. 1962 toimus raketikriis Kuuba ümber millest sai pöördepunkt USA ja Nõukogude Liidu suhetes, mõisteti vajadust vähendada pingeid. 1963 aastal viidi läbi Moskva piiratud tuumakatsetuste leping. Samuti hakkas USA Abi suurendama Lõuna-Vietnami diktaatorile Diemile, seda oli 1956.a alustanud juba Eisenhower, (Doomino teooria) 1961 - John F. Kennedy saadab Vietnami 1364 nõustajat, lennukeid ja eriüksuseid. Hiljem veel 10 000 juurde. Paindliku reageerimise doktriin
Ülestõusu mahasurumiseks rakendati ka VLO sõjalisi jõude, esmakordselt. Ülestõusu tulemusena loobub Ungari äärmuslikust meetodist: Kollektiviseerimisest. Seal on kuni sotsialismi lõpuni lubatud eratalupidajad ja väikesed parteid. Seal oli rohkem turumajanduse elemetne kui teistes Sotsialismleeri maades. Peetakse kõige demokraatlikus Nõukogude liidu riigiks. UTP esimeheks saab J. Kadar. 1988. Kuuba raketikriis. Ameerika oli esimene riik kes iseseisvus ameerika mandril. 19. sajandil kinnitatakse peamiseks suunaks just oma mandri arendamine. 1832 kuulutab Ameerika Ühendriikide president (Monroe) välja Monroe doktriini, mis ütleb, et käed eemale Ameerikast, ning alustatakse isolatsioonipoliitikaga. Kuuba sai iseseisvaks 1902, ning kuulutatakse välja kuuba vabariik, mis on tegelikult USA kontrolliall. 1959 toimub Kuubas revolutsioon kus kukutatakse USA meelne diktaator Patista
Bipolaarsuse erandid Šveits- neutraalsus, Soome leping Venemaaga ja Jugoslaavia. Kuumad sõjad Külma sõja ajal: Korea sõda (ÜRO ja USA). Vietnami sõda USA 1955 tippaeg 1965. Afganistaani sõda NL. Taustsündmused: Genfi kohtumised, Suessi kanali kriis, 1962 Kuuba kriis, 1963 Kennedy mõrv, 1964 Hruštšovi tagandamine. Hruštšovi juhitud välispoliitika- rahumeelne kooseksisteermine, igale riigile omad arengumudelid, arengumaade tähtsus. Probleemid Hiinaga, Kuuba kriis. KUUBA RAKETIKRIIS 1962- maailma keeruliseim kriis. Maailm oli tuumasõja lävel. Venelased tahtsid raketid paigaldada Kuubale, mis USAle ei sobinud, sest raketi laskeulatus oleks Ameerikale võinud viga teha. Diplomaatia toimis ja kokkuleppele jõuti, kuid üks insitent rikkus asja ära- ühe laeva kapten ei uskunud ja läks läbi blokaadi. Afganistaani sõda: 19. saj toimub piiride jaotus, Afganistaan jääb puffertsoonina
annaabi.ee 
