Kuld (Au) Kuld Keemiline element järjenumbriga 79 Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197 Kulla keemilised omadused Väheaktiivne metall Ei reageeri veega Ei reageeri hapetega Kuld metallina Kuld on väärismetall ning kuulub B rühma metallide hulka Kuld normaaltingimustel Pehme kollane metall Tihedus on 19,7 g/cm³ Sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina On isotroopne kuubilise süngoonia mineraal Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu Lõhenevus ja magentilisus puuduvad On metalliläige Kulla leiukohad Põhilised kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis Kulla kasutusalad Ehted Finantsvahend raha väärtuse tagamiseks Kuldmündid Tarbeesemed Kunst
Nii jõuti ilma vahejuhtumiteta ka sihtkohta, praeguse Eesti Panga hoone ette.Seal laaditi kullakoormad maha ja viidi panka. Mihkel mälgu mälestuste järgi said õppekomando sõdurid preemiaks igaüks paki tubakat ja saadeti tagasi Narva.Rahvaväe 9. polgu sõna otseses mõttes kandev roll Venemaalt kulla toomise loos oli sellega lõppenud. Eesti Pangas avas erikomisjon Vene saatkonna sekretäri Nikolai Klõsko juuresolekul kullakastid. Saabunud kuldmündid loeti ja kaaluti veel kord üle ja paigutati riidest kotikestesse. Läksin näitusele suure ootusega näha midagi eestimeelset ja rahvuslikku, huvitavaid esemeid ja fotosid. Paraku tabas mind pettumus, kuna seal olid suured plakatid piltidega ja üks vitriin tsaari kuldrahadega, mis oli ka ainuke huvitav asi. Plakatil olevad pildid olid tehtud seepia fotodena ning kirjeldasid olustikku, sõdurite meeleolu, maastikku, pilte rahast ning tähtsatest isikutest. Ootasin sellelt näituselt
Inimeste unistused ja eesmärgid on võimalikud, ka suuri rahasid liigutamata, kui nad seda ise väga tahavad ja selle nimel vaeva näevad. Aga on ju teada, et raha muudab inimest, kahjuks tihti peale ülbeks ja nina püstiajavaks. Seega joonistades majandusliku seisu näojoont, mõtle enne täpselt järgi kuidas seda teha, et endale mitte auku kaevata sest Õnne hulka kuuluvad veel sinu kaaslane, suhted sõprade ja perekonnaga mitte ainult raha, taskus kolisevad kuldmündid. Õigesti elatud elu suureks tunnuseks on inimese rahulolu. Selle saavutab iga inimene ernieval ajal ning põhjused tunda rahulolu, on samuti erinevad. Võimalik, et põhjusteks on hea töökoht,haridus, perekond, kõrge palk, tunnustus eneseületuste,saavutuste eest. Rahulolu on tihedas seoses õnnega ja see on individuaalne.Igaüks mõtestab seda erinvelt. Need erinevused muudavadki meie elud, meie endi nägu. Ja et eelnevalt alustatud nägu
kaudu ka võimu. Umbes 2500 aastat tagasi hakkas kuld ka kandma raha funktsiooni. Kuld ei lahtu hapnikus ega vees. 2012. aasta seisuga on kokku kaevandatud umbes 171 300 tonni kulda. Väidetavalt peitub enamus Maa kullast tema tuumas. Kuld ei tuhmu kunagi. Kulda saab roosaks muuta vase ja hõbeda lisamisel. Kuld on valuutametall, mille vanim kasutusala on juveelitoodete valmistamine ja müntide vermimine. Esimesed kuldmündid tegi 7. sajandil eKr Lüüdia kuningas Kroisos. Keskajal tarvitati kulda arstimisel, kuna usuti, et nii haruldane ja ilus aine peab olema ka tervislik. Kullal ravimina kuigi suurt väärtust siiski pole. Peaaegu igas kaasaegses elektroonikaseadmes on mingi kogus kulda. Kullast tehakse niiti ja kasutatakse tikkimisel. Kulda on CD-de peegelkihis. Lennukitele pannakse piloodikabiini akende sisse õhuke kullakile mis soojeneb, kui sealt elekter läbi läheb, et hoida aken jäävaba.
kerkisid Sigtuna ja Visby. Visbylt võtsid omakorda juhtrolli üle hansalinnad. Varajane rahandus Keskaja majandust on nim naturaalmajanduseks ühest küljest toodeti kõik kodus, importi polnud palju vaja. Teisalt oli laialdaselt käibel raha. Keskajal polnud münt väärtuse hind vaid väärtus ise. Mündi hind oli nii suur, kui temas oli väärismetalli. Võis maksta ka ehtetükkidega jms. Raha ei loetud vaid kaaluti. Varakeskajal merovingide ajal olid kasutusel kuldmündid solidused, mille germaani vaste on silling. Karolingide ajal tulid kasutusele hõbemündid denariused ehk fennid või pennid. Väärismetalli oli vaja selleks, et tasuda idamaalastele, kuna läänes polnud nii palju väärtuslikku, mida nad tahtnuks. Kuldmündid polnud aga sobilikud igapäevaseks kauplemiseks need olid liialt väärtuslikud. Samuti kulus palju kulda ehete jaoks. Karl Suur viis läbi rahareformi, mille loodud uus süsteem koosnes kolmest ühikust: nael
Tõuke selleks andis värv- puhas kuld võib olla erinevat värvi- pruun, vaöge ja vahet polnud kui pandi natukene teist värvi metalli sisse. 2. Hakati mündi massi muutma. Kui mündid olid pikka aega ringluses olnud, siis kuna kuld on pehme, siis mündid kulusid väiksemaks. Jälle tekkis idee- valeraha saaks ringlusesse lasta kui kasutatud pikalt ringluses olnud päris kuldmünt. Lihviti kuldmündid õhemaks. Raha omadused 1. Aktsepteeritavus- raha peab olema kõikide majandustehingute juures aktsepteeritav. Mõlemad osapooled peavad aru saama, et see on õige raha. Kui müüja võtab raha vastu ostjalt, siis müüja eeldab, et ta saab sama rahaga ka järgmisi tehinguid teha. 2. Homogeensus- kõik kasutusel olevad rahaühikud peavad olema võimalikult ühesugused, ideaalis identsed
jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. Rahandus on raharessursside juhtimine. See jaguneb kolmeks osaks: Riigi rahandus Ettevõtte rahandus Kodumajapidamis rahandus Raha põhifunktsioonid: maksevahend, väärtuse mõõt ja akumulatsioonivahend (rikkuse akumuleerimine) Raha liigid: Kaupraha e. kaup – sellel on väärtus ka siis, kui seda ei saa kasutada rahana. Näiteks kuldmündid saab vermida eheteks Metallraha – mündid ja sendid Paberraha Krediitraha - nt. Ülekanne ühelt pangakontolt teisele Raha omadused: Stabiilsus Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Raha likviidsuse püramiid- kõige üleval asub sularaha (kõige likviidsem), seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad.
Näiteks McLaren F1 sõitja kajut on isoleeritud kullakihiga. Veel kasutatakse kulda klaasi toonimiseks, infrapunakiirguse peeglite katteks optilistes instrumentides (sh kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest. Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega. Ajalugu Kulda tunti juba 4000 aastat eKr, esimesed kuldmündid pärinevad VII sajandist eKr. Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud tähtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda. Mali impeerium (riik Lääne-Aafrikas, 12351645) oli vanas maailmas kuulus oma kullavarude poolest. Põhiliseks kulla eksportijaks sai impeeriumi valitseja Mansa Musa, kes vahendas Põhja-
HANSA LIIT · 1160. aastal moodustatud · moodustasid saksa soost kaupmehed, kes möllasid Lääne- ja Põhjamerel · 1220. tõusis Läänemere kaubanduses esile Lübeck · 14. 16. sajandini ühendas Hansa Liit umbes 170 linna · hiilgeaeg 14. sajandil II poolel · Eestist Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi · jäi siiski alla Vahemere kaubandusele, kus võeti kasutusele kuldmündid ÜLIKOOLID JA TEADUS ÜLIKOOL · teaduskonnad: filosoofia-, usu-, arsti- ja õigusteaduskond · filosoofia triivium (grammatika, dialektika, retoorika) ja kvadriivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) · kõigil tuli õpinguid alustada filosoofiateaduskonnas, kuna seal õpiti seitset ,,vaba kunsti" · õpetada tohtis ainult teaduskraadiga inimene
1939 – 1945 – II maailmasõda 1992- Maastrichi leping Majandus 1230 – Hansa liit (Hamburg, 1760-tööstusliku pöörde algus Inglismaal 1945- IMF (rahvusvaheline Lüübek) (masinad, mis suutsid kedrata puuvillast valuutafond) 1250 – Firenzes, Genovas niiti) 1961- Majandusliku koostöö ja Arengu kuldmündid: 1712- Newcomen´i aurumasin Organisatsioon (OECD) 1300 –Itaalias töötatakse välja 1825 Avatakse esimene avalik raudtee 1971- valuutakriis raamatupidamissüsteem, algab 1820. aastad Industrialiseerumise kiire 1973 – naftakriis, (Araabia- Iisraeli panganduse areng areng USA-s sõda ) ilmub D. Belli raamat “The
Üks rohkem eriline pulmakomme Hispaanias toob kaasa erilise kasti vahetamise, mille sees on 13 kuldmünti. Need mündid, mis on preestri poolt õnnistatud, sümboliseerivad Jeesust ja 12 apostlit. Kuldmündid antakse pruudile peigmehe poolt, mis kujutab, et peigmees hakkab pruudi eest finantsiliselt hoolitsema. Paar vahetab ka sõrmuseid, mida hakatakse kandma paremas käes. Üldiselt on Hispaania pulmapeod väga
b) kaup, millel on väärtust ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana; c) kaup, mille kättesaadavus on tagatud kõigile soovijatele. 4. Mis on krediitraha? Krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik oma kanda ei võta. Krediitraha korral pääseme raamatupidamississekannete (pangaarvete korral), paberi (pangatähed) või suhteliselt odavate põhimetallidega (mündid). Võrreldes olukorraga, kus ringluses on kuldmündid, või olukorraga, kus rahaasutused peavad iga p g hetk olema valmis kuldmünte välja j andma, on krediitraha võrratult odavam. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2 5. Kas paberraha on kaupraha? a) loomulikult on kõik rahad kauprahad; b) ei ole; c)) eritingimustel, g , kui sinna on kantud ka mingit g kiiret rikastumist
Riigikohus. Menetlust ei alustata, protsessi ei algatata, tunnistajaid ei summasid, inglased tulid mõttele viia oma nael kulla alusele. Üksteise järel kutsuta, vaadatakse materjalid läbi ja öeldakse kas oli õige otsus või ei. hakkavadki riigid kulla alusele üle minema. Et taset hoida, hakatakse koguma Pöörduda saavad veel peale üksikisiku ka Jõks ja president. Võimalik tglt kullavarusid. Käibel on ka kuldmündid. Süsteem toimis kuni esimese apelleerida ka euroopa kohtusse. maailmasõjani, kõik läks sassi, tekkis inflatsioon. Saksamaa näide. 1914 Riigikohtu esimees Märt Rask, kelle nimetab president ja kinnitab parlament. dollar maksis 4,2 marka, pärast sõda 4,2 miljardit marka. Mujal riikides ka Kohtunikud määrab ametisse president riigikohtu esitusel. Riigikohtu liikmed raske
peenraha küsimust, sest nahka sai ju lõigata ja üldse erinevas suuruses), töö- ja sõjariistad. Ka üldtunnustatud kaupadel oli probleeme (nt väärtuse hindamine). Toimub järgmine areng: hakatakse kasutama väärismetalle (põhiliselt kuld). Kulla puuduseks jällegi: tuleb tükeldada, mõõtühikuid ei olnud, väärtuse küsimus. Seetõttu minnakse üle sellele, et hakatakse tootma kuldmünte – hakatakse müntima – vermima. Kuld ja kuldmündid on endiselt kaupraha (kasutatav kaubana ja rahana). 2 Raha – üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu, mille väärtuse määrab raha ostujõud ja kaupade hinnad. Esimesed mündid pärinevad aastast 700 eKr (esimesed leiud). Leitud Kreeka ja Lüüdia aladelt. Kuldmünte hakkas valmistama kirik (st tellis selle töö). Seda seetõttu, et kirik oli rikas.
või tõuseb. Paljud analüütikud põhjendavad kulla hinna säilimist deflatsiooni ajal sellega, et kuld on üks väheseid investeeringuid, mis elab üle ka massilise võlakohus tuste täitmata jätmise ning pangapaanika." (Kosares 2007, 95) "1930ndate alguses tõusis kulla ostujõud, kuna kaupade ja teenuste hinnad langesid üle kogu riigi. Ja 1933. aastal, kui president Franklin Roosevelt sulges pangad, nõudis sisse kuldmündid ja tõstis Ameerika Ühendriikide kulla etalonihinna 20,67 dollarilt 35 dollarini untsi kohta, tõusis kulla ostujõud dramaatiliselt. Niisamuti tõusis hind 1970ndatel, mis oli peamiselt tingitud kahekohalisest inflatsiooninäitajast, ja kulla omanik säilitas jälle kord oma ostujõu. ... Kuld on läbi ajaloo oma väärikuse säilitanud ja korduvalt tõestust leidnud kaitsevahend kõikvõimalike majanduslike katastroofide vastu." (Kosares 2007, 91) 11 6. HINNANG "..
napakas, et läheks selle nimel läbi kõrbe ja usuks seda EPILOOG - poiss läks tagasi Hispaaniasse, munk andis talle kullatüki, et ta koju saaks minna, oli veidi pettunud, et ta selle kõik läbi tegema pidi ja Alkeemik talle kohe ei võinud öelda, kus tegelik aare on, kuid munk vastas, et muidu poleks poiss ju kauneid püramiide näinud - olles tagasi kodumaal oma lagunenud kirikus, kaevas ta aardekirstu välja, milles olid vanad Hispaania kuldmündid, vääriskivid jmt, mäletas, et peab kümnendiku mustlasele andma - tuli väike Idatuul, mis tõi endaga hea lõhna ja suudluse, mis oli Fatimalt, Santiago asus tema poole teele
väärtuse mõõt - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. akumulatsioonivahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. 2. Kaupraha- see on kaup, millel on väärtust ka siis, kui teda enam ei kasutata rahana. Täisväärtusliku kaupraha omanik võib olla kindel, et ta ei kanna kahju, kui tema käes olevat kaupa enam rahana ei tunnustata, sest ta saab seda kasutada ka muul otstarbel (nt valada kuldmündid ümber eheteks). Kaupa esindav raha- toimib siis, kui teda ei saa kasutada rahana, väikese väärtusega või väärtusetu. Kindlustunde annab tavaliselt riik, kes võtab endale kohustuse vahetada kaupa esindav raha näiteks kuldmüntide vastu. Krediitraha- vahetamise kohustust riik enesele ei võta. Krediitraha eelis kaupraha ja kaupa esindava rahaga võrreldes on tema ökonoomsus. Krediitraha on odavam, kui võrrelda jahmerdamisega nt küldmüntidega.
Avastatakse bartertehingu puudused: - Bartertehingus peab olema samaaegne huvide kokku langevus. - Väärtuse määr - Aeg ja vahemaa (kaup realiseerub) - Väärtuste võrdsustamine (3 lammast = 1 lehm, 2 lammast =2/3 lehma. Kujunevad välja üldiselt aktsepteeritavad kaubad (paikkondliku ehk lokaalse iseloomuga) Nahk teravili töö-ja sõjariistad Väärismetallide kasutusele võtmine Kaupmehed Kuldmündid 700 eKR Kuldmünt on esimene raha Raha – üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu, proportsioonis, mis vastab raha väärtusele ja kaupade hindadele. Esimesena raha vaimulikkudel, nemad valmistasid. Sest kirik ja kõik sellega seonduv on suhteliselt rikas. Raha turvaline säilitamine. Preestritel on hoidlad. Teised hakkavad hoiustama oma raha preestrite juures ja preestrid võtavad sellelt teenustasusid ja rikastuvad selle arvelt. Vastu saadi dokument
d. ettevõtete kasumiosa peale riigimakse ja dividendide väljamakseid Raha funktsioon kui üleüldine ekvivalent tähendab, et a. riikide valuutade nominaal ja reaalne vahetuskuss on ekvivalentsed b. inflatsioon ei saa olla kiirem, kui on rahamassi juurdekasvutempo c. kogu emiteeritud sularaha peab olema tagatud kullavarudega d. erinevate varade väärtust mõõdetakse rahas Millel aljärgnevatest varadest on kõige suurem likviidsus a. luksuskorter Tallinna kesklinnas b. kuldmündid c. sularaha d. börsiaktsiad Gini indeks mõõdab a. välisinvesteeringute taset ühe elaniku kohta b. SKP kasvu erinevusi riikide lõikes c. ühiskonnaliikmete tuluerisusi peal makse d. ühiskonna konkurentsivõime taset SKP suurus arvutatuna tarbimise meetodil a. on alati suurem kui tulude meetodil, sest riigieelarve on defitsiidis b. on väiksem kui erainvesteeringute ja valitsussektori kulutuste summa c. võrdub tarbimise ja säästude summaga d
on väärtuslik ka teiste inimeste jaoks. Riigi sekkumiseta püsib selline kokkulepe aga vaid senikaua, kuni kasutusel on täisväärtuslik kaupraha, st kaup, millel on väärtust ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana. Täisväärtuslik kaupraha omanik võib olla kindel, et ta ei kanna kahju, kui tema käes olevat kaupa enam rahana ei tunnustata, sest ta saab seda kasutada ka muul otstarbel, näiteks valada kuldmündid ümber eheteks. Kauprahaks on kivid, pärlid, teokarbid, nahad, riidetükid, relvad, ehted, aarderaha, kangiraha. Vahetuskaubandusega seotud ebamugavuste vältimiseks võib maksevahendina kasutada ühte teatud kaupa. Sellist maksevahendina kasutatavat rahavormi nimetatakse kauprahaks. Ühe kauba vahetamine raha vastu ja seejärel omakorda raha vahetamine mõne muu kauba vastu võib muuta tehingud esmapilgul veel keerukamaks. Lähemal vaatlusel aga selgub, et ühe teatud kauba vaatlusel
nimetatu on väärtuslik ka teiste inimeste jaoks. Riigi sekkumiseta püsib selline kokkulepe aga vaid senikaua, kuni kasutusel on täisväärtuslik kaupraha, st kaup, millel on väärtust ka siis, kui teda ei saa kastada rahana. Täisväärtuslik kaupraha omanik võib olla kindel, et ta ei kanna kahju, kui tema käes olevat kaupa enam rahana ei tunnustata, sest ta saab seda kasutada ka muul otstarbel, näiteks valada kuldmündid ümber eheteks. Kauprahaks on kivid, pärlid, teokarbid, nahad, riidetükid, relvad, ehted, aarderaha, kangiraha. Vahetuskaubandusega seotud ebamugavuste vältimiseks võib maksevahendina kasutada ühte teatud kaupa. Sellist maksevahendina kasutatavat rahavormi nimetatakse kauprahaks. Ühe kauba vahetamine raha vastu ja seejärel omakorda raha vahetamine mõne muu kauba vastu võib muuta tehingud esmapilgul veel keerukamaks
13 mainitud summad on kuldmüntides ning mõned hõbemüntides, sest vastasel juhul oleks trahvid tohutult madalad võrreldes teiste seadustega, kus summad vabakodanikule on kolm korda kõrgemad. Muistne kuldne solidus oli väärt kolme münti. Seega friislaste summad (kuldmüntides) vastaksid ikkagi teiste germaani rahvaste summadele (hõbemüntides). Kuigi kuldmündid olid toona olnud juba kaks sajandit ringlusest väljas, võis neid ikkagi kasutada arvestusühikuna. Eriti teises haavade peatükis on kasutatud ``uusi`` hõbemünte, sest vastasel juhul oleks trahvid kergema haava eest kõrgelt ületanud trahvi mõrva eest. Olukorra teeb veel keerulisemaks, et Lex Frisionumis on mõned summad toodud naeltes ja untsides (Jaotis XV) ning kord ka Friisia pennides (Add. III: 44)
Kauplemine tugines sellel, kuhu keegi millal jõudis. Preisimaa, Madalmaad, Põhja Itaalia - olulised kaubanduskohad. Põhja Euroopas kaupmeesteks viikingid, hiljem Hansakaubanduse näol sakslased. Naturaalmajandus kogukond rahuldab põhilised vajaduse kohapealse toodanguga. Naturaalvahetus ehk oma toodangu vahetamine teistega. Raha on münt, mündi väärtus sõltub väärismetalli sisaldusest. Millal muutus loendavaks ühikuks? Sool ainuke tuntud konservant. Kuldmündid ---> hõbemündid (penn, dinaar). Kulda hakkas Euroopas nappima, sest Idamaades käibel ainult kuldmündid. Kuna Euroopa ostis Idamaadelt aga Idamaad Euroopast mitte, siis kuld voolas Idamaadesse. 1780, 1793, 1794 kehtestas Karl Suur oma riigis uue rahaarvestuse stiili, 12 penni =solibus (silling), 20 solibust =libra (nael). 8 Euroopa majanduse kasv 10. - 11. sajand, lõppesid invasioonid araablaste ja viikingite poolt.
a) defitsiitne kaup, mida kuskilt ei õnnestu kätte saada b) kaup, millel on väärtust ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana; b) c) kaup, mille kättesaadavus on tagatud kõigile soovijatele. 4. Mis on krediitraha? Krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik oma kanda ei võta. Krediitraha korral pääseme raamatupidamississekannete (pangaarvete korral), paberi (pangatähed) või suhteliselt odavate põhimetallidega (mündid). Võrreldes olukorraga, kus ringluses on kuldmündid, või olukorraga, kus rahaasutused peavad iga hetk olema valmis kuldmünte välja andma, on krediitraha võrratult odavam. 5. Kas paberraha on kaupraha? a) loomulikult on kõik rahad kauprahad; b) b) ei ole; c) eritingimustel, kui sinna on kantud ka mingit kiiret rikastumist võimaldavat informatsiooni. 6. Kas raha ülekandemehhanism kujutab endast: a) süsteemi rahvusvaheliste rahaülekannete turvalisuse tagamiseks; b) sellist ülekandemehhanismi pole olemas;
keraamikat on leitud kaugelt väljaspool kreeka piire, seega pidid olema ka kaupmehed, teistpidi ei ole märki sellest et oleks kujunenud jõukas poliitiliselt ise teadev kaupnikkond. Olid aristokraatide agendid. Tgeid rahalisi annetusi pühamutele ja on pandud ka haudadesse kaasa staatuse tunnuseks. Alates 7 saj lõpus hiljemalt 6 saj alguses on kreeklased võtnud lyydlastelt, müntimisekunsti üle, kuldmündid (Lydia kuningad võtsid kasutusele kreeka palgasõduritele maksmisel). Aga kreeklased hakkasid seda ka kasutama kaubanduses väga laialt. 6 sajandil paljud kreeka linnriigid hakkasid raha müntima, münditi eirinevate kaalude alusel, mingit ühtset mündisüsteemi ei kujunenud.Erinevalt lydialastest kes kulda müntisid, kreeka oma sai olema hõbe ja väiksemates pronks. Said alguse kreeka müntide rahaühikute terminid, obolos(varras, nüüd sai väiksem münt) 6
annaabi.ee 
