valgustatuks. Ja kuigi monarhid kasutasid neid loosungeid oma tsentraliseeritud juhtimissüsteemi mõjusamaks muutmisel (valgustatud monarhia), sai uutest ideedest kõige rohkem kasu siiski uus klass kodanlus, kes rakendas need mõni aeg hiljem julgelt ja mõneti vägivaldselt revolutsiooni vankri ette. Valgustajad olid veendunud, et mõistus ja teaduse progress võivad otsustavat mõju avaldada kõigile inimese elukorralduse vormidele. Seda ajastut on nimetatud mõnikord ka utoopia kuldajastuks, pidades silmas usku võimesse inimese loomusest lähtudes muuta kogu maailma paremaks ja õiglasemaks. Ent tõsi on seegi, et mitte kunagi varem polnud Euroopa kultuur andunud nii arvukalt traktaate, romaane ja esseid paremast ühiskondlikust korraldusest ja ideaalriigist, millest Rousseau sõnade järgi polnud ühelgi võimalust realiseeruda. Valgustusajastu kuulsaimad valgustajad: 1. Charles Louis de Montisqueu (1698-1755) sündis põlises gaskooni
Rootsi Saksa ordu ja katoliku Ignatius Loyola Pariisis TULEMUS: piiskopkondade mõttekaaslaste kalendrireform nõrgestamine ringi rajamine, ord 5. Madalmaade vabadusvõitlus, tulemused 1576 Holland ja Zeeland kuulutasid end Hispaaniast sõltumatuks, 1581 kuulutati välja ÜPV. 16. sajandi lõppu võib nimetada Hollandi kuldajastuks. Vabadusvõitlus sai alguse, kuna madalmaalased pidasid Felipe II võõraks valitsejaks. Pärast seda, kui Felipe II reformatsiooni käigus kalvinismi maha surus, algas ületõus. Sõda puhkes gööside ja Hispaania vägede vahel. 6. Augsburgi usurahu millal, mida sisaldas 1555. aastal pidi keiser välja kuulutama usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. ''Kelle valitsus, selle usk''. Saksamaa oli veelgi lõhestatum,
Hiina riigi piire. Hani ajastul kästi rahval kaevata kanaleid linnade ühendamiseks. Need siseveeteed lihtsustasid kauplemist, maksukogumist ja nälja ajal toidu jaotamist. Osa perekondi elas paadis. Väikelaste külge seoti tihti ujukeid kuni nad õppisid ujuma. Tangi dünastia Tangi dünastia valitses Vana-Hiinas 300 a. Sel ajal arenesid kunst, käsitöö, muusika ja kirjandus ning inimesed nimetasid seda kuldajastuks. Riik laienes jälle, sest Tangi sõjaväed võitlesid edukalt korealaste vastu põhjas, vietnamlaste vastu lõunas ja tiibetlaste ja türklaste vastu läänes. Hiinlased pidasid nende maadega kaubavahetust ja said palju rohkem teada väljaspool Hiinat asuvast maailmast. Qin Shi Huangdi Vaikiv armee Tänan vaatamast! Kasutatud kirjandus: Ajaloo õpik 6 klassile 1osa Avastuste entsüklopeedia Teadus ja Ajalugu
Saksamaa 1517 vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni. Sellega kaasnes uus jumalatunnetus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne (e. Isiklik õhtupalve). Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. Inglismaa 16. sajandit on nimetatud Inglise muusika kuldajastuks. Muusikal oli tähtis koht Henry VIII õukonnas, ka kuningas ise kirjutas muusikat. Väljapaistvamad heliloojad olid John Taverner, Thomas Tallia, William Byrd (missad, motetid). 7. Orlando di Lasso(1532-1594) (Orlandus Lassus) Ta oli hilisrenessansi väljapaistvaimad heliloojaid. Keda loetakse Madalmaade koolkonna viimaseks esindajaks. Teda on raske ühe kindla rahvusega seostada – sündis Prantsusmaa ja Belgia piirialal, tõelise
youtube.com/watch?v=brg061NsxyM Saksamaa 1517 vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni, millega kaasnes uus jumalatunnetus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne (NB! Isiklik õhtupalve). Ladinakeelsele liturgiale hakati Zizzle lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, millele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. Inglismaa 16. sajandit on nimetatud Inglise muusika kuldajastuks. Muusikal oli tähtis koht Henry VIII õukonnas, ka kuningas ise kirjutas muusikat. Väljapaistvamad heliloojad olid : 1. John Taverner · J.Taverner Sanctus - http://www.youtube.com/watch?v=-9fPoigD0wY · J.Taverner- Missa o Michael- http://www.youtube.com/watch?v=VRl3qSAXGio · J.Taverner- Missa Gloria tibi Trinitas - http://www.youtube.com/watch? v=TnfdA7oWKr4 2. Thomas Tallis · T.Tallis Lamentation- http://www.youtube
Lisaks sooloosadele on ansambleid, koore, tantse. Solist esitab: aaria, retsitatiiv-kõnelaul, viib sündmustikku edasi. Ansambel esitab ansamblit. Koor esitab koori. Orkester esitab avamängu, vahemänge: intermezzo, riternell. Ooperit, kus kõik muusikalised numbrid on lõpetatud tervikud, hakati nimetama numbriooperiks. Opera seria - tõsine ooper Opera buffa - koomiline ooper 1607. aastal valminud Orpheus on esimene terviklik ja väljendusrikas ooper. Barokk saab virtuoosse soololaulu kuldajastuks. Selles ooperis on esimene tõeliselt virtuoosne aaria. Monteverdi on niinimetatud erutatud laulustiili rajaja. Barokkajastu kunstile iseloomulikud jooned kandusid ka ooperisse: lopsakalt dekoratiivne lavakujundus; uhked kostüümid; võimsad lavaefektid; keeruliste kaunistustega meloodiad, mis väljendasid afekte; muusikalised numbrid järjestati kontrastselt. Barokkooperis on valdavad soolonumbrid, harvem kasutati koore. Süzee võeti antiikmütoloogiast või ajaloost
Saksamaa 1517 vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni. Sellega kaasnes uus jumalatunnetus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne (NB! Isiklik õhtupalve). Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. Inglismaa 16. sajandit on nimetatud Inglise muusika kuldajastuks. Muusikal oli tähtis koht Henry VIII õukonnas, ka kuningas ise kirjutas muusikat.väljapaistvamad heliloojad olid John Taverner, Thomas Tallia, William Byrd (missad, motetid). Kasutatud materjal 1.http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/renessansiajastu_muusika_kaidikobar.htm 2.http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanssmuusika
YAMABUSHI´deks. Kuna Jaapani valitsus, kellel riigi valitsemiseks ja korra tagamise vahendiks hästiõpetatud sõjavägi, hakkas kuidagi vaenulikult suhtlema ´´yamabushi,,-de religioosetesse tavadesse asusid nad elama mägedesse – kaugemale asustatud kohtadest ´´Yamabushi´´-dest tulid NINJAD – filosoofiata kõigi poolt kardetud ühemehe armee. NINJAKS SAAMINE Erinevatel andmetel loetakse ninjade KULDAJASTUKS aastaid 1100-1600 m.a.j täpsemalt 1192- 1333 aastani seda nimetati ka veel KAMAKURA – ajastuks, kuna siis said alguse paarkümmend erinevat ninjakooli. Pilt nr.1“ NINJA „ Tippajal ulatus koolide arv seitsmekümneni. Jaapanis saavautasid ninjad suure kuulsuse ja võimu Muromachi-ajastul, aastate 1300-1500 vahemikus mil kuulus sõdur TAKEDA SHINGEN käis
Hispaania võimude vastu, ülestõusnud nimetasid end göösideks (kerjusteks). 1566. aastal toimus üle maa ulatuslik pildirüüste. Felipe II saatis mässu maha suruma Hispaania sõjaväe, hertsog Alba juhatusel, hukati 8000 inimest, ligi 60000 inimest põgenes Saksamaale. Provintsidest, kes end Hispaaniast sõltumatuks kuulutasid, moodustati Ühendatud Provintside vabariik, mida nimetati ka Hollandiks. 16 sajandi lõpp ja 17 sajandi algus oli Hollandi kuldajastuks (kõrge elatustase ka alamkihil, peaaegu kõik oskasid lugeda ja kirjutada, kõrge tolerantsus, sõnavabadus). Hollandi laevastik oli kaks korda suurem kui Inglismaa ja Prantsusmaa laevastik kokku. Hea maine omandasid Hollandi ülikoolid. Maailmakuulsaks sai Hollandi maalikunst (Rembrandt, Rubens). Kuna Henry VIII ei sündinud troonipärijat, siis pärast tema surma dünastia ei saanud jätkuda. Peale Edward
ravi- ja supluskohtadesse. Hotellinduse arengule andis omapoolse tõuke Euroopas rahvusvaheliste majandus- ja kultuurikeskuste kujunemine. Näiteks: London, Pariis, Berliin, Viin. Viimasesse rajati 1873.a. veel praegugi maailmamainega hotellid: Hotel Bristol, Hotel Imperial, Grandhotel. Aastad 1880 ja 1914 (I maailmasõja alguse) vahel tähendasid hotellinduse suurt õitseaega. 19. sajandilõppu nimetatakse Inglismaal just lukshotellide kuldajastuks. Maailmasõjad ja majanduskriis mõjutasid laastavalt ka hotellimajandust. Nimetamisväärne turismi kasv algas Euroopas 1950. aastate keskel. Nüüdisaegne, arenenud hotellimajandus on mitmekesine, talle on iseloomulik uut tüüpi majutusettevõtete teke (motellid, puhkekülad, lennuhotellid jne.), massiline hotellide ehitamine Euroopas 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses, hotellituru
mõistes. Turismi algfaasi (aastad 1851-1914) iseloomustab ööbimisasutuste ulatuslik ehitamine koos turismipiirkondade rajamise ja arendamisega. Hotellimajanduse arengule Euroopas andis tõuke rahvusvaheliste majandus- ja kultuurikeskuste kujunemine. 19.sajandit laiemalt iseloomustab kasvav luksus majutuspaikade rajamiselt. Aastad 1880 ja 1914 vahel tähendasid hotellimajanduse suurt õitseaega. 19.sajandi lõppu võib nimetada ka luksushotellide kuldajastuks, eelkõige Inglismaal, kuid ka mujal Euroopas. Luksushotellide arendajana kerkis esile César Ritz. 1898.aastal avas ta Pariisis hotelli nimega Ritz. Hotel Ritz on legendaarne tänaseni. 1893.a avati New yorgis üks tänaseni tuntud luksushotell Waldorf Astoria. Londonis avati 1889.aastal Savoy Hotel ja 1906.aastal Hotel Ritz. Arengufaasis(1915-1945) arenes turism peamiselt siseturismina, sest vaenutsevate riikide
Oluliseks sai meloodialiinide asemel häälte kooskõla. Väga palju kasutati pille orelit, tromboone, vioolasid jt. Koguni kogu koor võis koosneda pillidest. Veneetsiast on pärit sellised instrumentaalvormid nagu canzon, sonata, ricercar, toccata. 18. Inglise kirikumuusika emakeelne lihtsa akordilise stiiliga Kaunistatud polüfoonilise muusika asemel lihtne akordiline stiil, kus pearõhk oli emakeelsel tekstil.16. sajandit on nimetatud inglise muusika kuldajastuks. Muusikal oli tähtis koht Henry VIII õukonnas, ka kuningas ise kirjutas muusikat. Väljapaistvam helilooja oli William Byrd. 19. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika Prantsusmaal sansoon Itaalias rahvuslikud laulutüübid frottola, villanella ja balletto ning peen ja kunstipärane madrigal. Inglismaal rahvuslikum madrigal Itaalia madrigali eeskujul Ilmalikul laulul on olnud kindel koht juba vararenessansist alates, mil kõik uus muusikas toimus ilmalikes zanrites. 16.saj
Oluliseks sai meloodialiinide asemel häälte kooskõla. Väga palju kasutati pille orelit, tromboone, vioolasid jt. Koguni kogu koor võis koosneda pillidest. Veneetsiast on pärit sellised instrumentaalvormid nagu canzon, sonata, ricercar, toccata. 18. Inglise kirikumuusika emakeelne lihtsa akordilise stiiliga Kaunistatud polüfoonilise muusika asemel lihtne akordiline stiil, kus pearõhk oli emakeelsel tekstil.16. sajandit on nimetatud inglise muusika kuldajastuks. Muusikal oli tähtis koht Henry VIII õukonnas, ka kuningas ise kirjutas muusikat. Väljapaistvam helilooja oli William Byrd. 19. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika Prantsusmaal sansoon Itaalias rahvuslikud laulutüübid frottola, villanella ja balletto ning peen ja kunstipärane madrigal. Inglismaal Itaalia madrigali eeskujul rahvuslikum madrigal Ilmalikul laulul on olnud kindel koht juba vararenessansist alates, mil kõik uus muusikas toimus ilmalikes zanrites. 16.saj
koolkonna viimaseks esindajaks. Suurema oma elu pühendas kirikumuusikale, umbes 450 ilmalikku laulu on pärit peamiselt noorusajast. Lasso muusika on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke. Saksamaa 1517 vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni. Sellega kaasnes uus jumalatunnetus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne. Ladinakeelsele liturgiale hakati lisamas emakeelseid koguduselaule- luteri koraale. Inglismaa 16. sajandit on peetud Inglise muusika kuldajastuks. Väljapaistvamad heliloojad olid John Taverner, Thomas Tallis ja William Byrd. Barokiajastu muusika (17.saj- 18. saj I pool) Euroopa poliitiline elu oli rahutu. Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia., õukonna elulaad nõudis palju raha. Barokk- kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barroco tähendab
Kesk-Aasias õitses budism kuni moslemite vallutuseni. Viimane aastasada on teinud budismi populaarseks ka Läänes. Kloostreid, templeid ja budismi keskusi on rajatud enamikes Euroopa maades, Ameerikas ja Austraalias. 6. INDIA KAHEL VIIMASEL AASTATUHANDEL: 6.1. India I at pKr: 3. – 6.saj pKr valitses Põhja- ja Kesk-Indias asuvat suurriiki Guptade dünastia. Seda ajajärku on vahel nimetatud ka „India kuldajastuks”. Guptade riigi keskuseks oli Pataliputra Gangese jõe ääres. Kõrvuti eksisteerisid kaks suurt religiooni – valitsev hinduism ja selle kõrval aktsepteeritav budism. Paljudes kohtades asutati budistlikud klooster- ülikoolid, mis olid ühtaegu nii usu- kui õppeasutused. Sel ajastul õitsesid Indias teadus, tehnika ja insenerikunst, kirjandus ja matemaatika ning filosoofia.
valulisi hetki. Poola riik tekkis 1000 aastat tagasi. Selle asutas Mieszko I, kuulsusrikka Poola dünastia prints. Poola ajaloos on olnud aegu, mil valitses jõukus ja õitseng, ent maa on langenud ka mitmete sissetungijate ohvriks, mis on toonud rahvale suuri kannatusi. Keskajal oli Poola suur ja võimas riik, võttes enda alla peaaegu miljon ruutkilomeetrit. Poola hiilgus oli suurim 16. sajandil, mida on maa ajaloos hakatud nimetama kuldajastuks. Kunst ja kultuur õitsesid ning rahvastik kasvas jõudsalt. Selle ajastu tunnismärke võib siiani leida paljudes suurejoonelistes ehitistes. Suurt osa neist on võimalik näha Krakowis, omaaegses pealinnas. Kõige kuulsamate hoonete hulka 5 kuuluvad Waweli loss, kus elasid Poola kuningad, ja Mariacki kirik. Kahjuks ei jäänud see õitseng kestma. 18. sajandi lõpuks olid Poola kolm naabrit Venemaa, Preisimaa ja
Córdoba kalifaat. Palestiina jäi tähtsusetuks provintsiks. Kuigi ka araablased kuulutasid Jeruusalemma oma pühaks linnaks, elasid valitsejad riigi kõrge kultuuritasemega pealinnades, algul Damaskuses, hiljem Bagdadis ja Kairos. Juutide elu araablaste võimu all oli üsnagi edukas. Nad elasid islamimaailmas tunduvalt paremini kui Euroopas, kus neid taga kiusati ning osadest riikidest isegi välja aeti. Moslemite valitsusaega Hispaanias (711-1491) peetakse keskaegse Euroopa juutluse kuldajastuks. Kui aga rekonkistadoorid Hispaania tagasi vallutasid, pidid juudid sealt oma elu pärast kartes põgenema, kuna kõik, kes kristlust vastu ei võtnud, hukati. Umbes 200 000 Hispaania juuti põgenes Osmani impeeriumi laiadele aladele, kus sultan nad lahkelt vastu võttis. Tollest ajast on pärit ka pikka aega kestnud suurte juudikogukondade kohalolek Põhja-Aafrika riikides (Maroko, Tuneesia jt). (Gibbons, 2000)
Teised Euroopa riigid suudavad luua liite Pr vastu. Euroopa õukonna vallutab Prantsusmaa kultuur ja mood. Prantuse keelest saab lingua franca. 17. saj-l on Venemaa roll teisejärguline. 17. saj I veerandil pol ebastabiilsus (kodusõjad). Venemaa kosub 17. saj II poole ja taotleb suuremat rolli, siiski ei suudeta end kehtestada. Peale Vestfaali rahu aetakse tasakaalupoliitikat Euroopas, millele oponeerib Prantsusmaa. Tasakaalupoliitika kuldajastuks kujuneb siiski 18. sajand, mille eestseisjaks on Inglismaa, kes ei soovi enda huvisid maailmameredel kahjustada. Varauusaja lõpetavad Hispaania pärilussõda (1701 1714) ja Põhjasõda (1700 1721). Pärilussõda saab alguse tänu Prantsusmaa ambitsioonidele Hispaania suhtes. Louis XIV vaenlasteks saavad Holland, Austria ja Inglismaa. Pärilussõda on globaalne. Prantsusmaa liitlaseks saavad Hispaania ja Baierimaa. Sõja võidavad siiski liitlased, eelkõige Inglismaa.
Lõpuks saavad Penelope ja Odysseus koos olla, Ithakale saabub rahu. Eeldatakse, et lugeja teab-tunneb kogu mütoloogiat, on teadlik kõigest, mis on juhtunud enne või pärast kirjeldatud sündmusi. Tegevus algab keskel ja varasemast kuuleb lugeja hiljem. Arvatakse, et eeposes käsitletu on realistlik kreeka hõimude eluolu käsitlus, neid peetakse hinnalisteks ajalooallikateks. 7. Vana Kreeka kultuuri klassikalise perioodi saavutused. Klassikaline periood 5 4 saj. Peetakse kultuuri kuldajastuks, kus eeskätt kunst ja arhitektuur saavutasid oma õitsengu tipu. Linnriikide ajastu Ateena (avatud ja demokraatlik mereriik) ja Sparta (militaarse korraga). Mütoloogias asendus üha ratsionaalsemate maailmaseletustega. Sellel kõigel oli tugev mõju kunstile ja kultuurile. Kunstis omandas üha tähtsamat rolli esteetiline funktsioon. Hakati eksperimenteerima vormiga matemaatilised normid kehaproportsioonidele ja nõuded kosmose harmoonia peegeldused kehale.
Aadlikud polnud just kõige paremates rõivastes, kandes pesusametist ülikondi, mis Brüsseli õukonnas kutsus esile pilkeid – que les gueux (pr ‘nagu kerjused’). Madalmaade vabadusvõitlejate üldnimetuseks kujuneski „göösid”, mida viimased uhkusega kandsid. (1576 Holland ja Zeeland kuulutasid end Hispaaniast sõltumatuks, 1581 kuulutati välja ÜPV. 16. sajandi lõppu võib nimetada Hollandi kuldajastuks. Vabadusvõitlus sai alguse, kuna madalmaalased pidasid Felipe II võõraks valitsejaks. Pärast seda, kui Felipe II reformatsiooni käigus kalvinismi maha surus, algas ületõus. Sõda puhkes gööside ja Hispaania vägede vahel.) Linnad käisid korduvalt käest kätte. 1572. aastal kuulutasid Hollandi ja Zeelandi provintsid hispaanlastega kooskõlastamata Oranje Willemi asehalduriks. See oli esimene samm iseseisvuse suunas
Zukovski tõlkis W. Scotti, Goethet, Bürgerit. Romatikud armastasid erakordseid sündmusi ja need on ka ballaadide sisuks. Ballaad avaldas mõju ka realismile. Scotti ballaadid põimusid ka romaaniga. 1840ndate aastate alguses, 1830ndatel hakkab vene kirjanduses kujunema uus suund. See on pikatoimeline protsess. Romantism taandub aeglaselt kirjanduslikule perifeeriale. Paljud kirjutavad veel romantilisi teoseid. 30-40ndatel hakkab taanduma ka luule. 19. saj esimest kolmandikku nimetatakse kuldajastuks. Sel perioodil oli tegemist väga silmapaistvate literaatidega. Kuldajastu kirjandus on aga enamjaolt luule. Kõik need silmapaistvad literaadid hakkavad üksteise järel surema (1837 Puskin, 1841 Lermontov); 1840ndatel sureb eleegiate 1 autor Baratõnski. Tema psühholoogilised eleegiad avaldasid mõju ka vene psühholoogilisele proosale. Zukovski enam aktiivselt ei luuleta. Alates 1830ndate lõpust hakkab kujunema vene
Euroopa voorimeesteks. Sõjaline konfrontatsioon Hispaaniaga jätkus: kumbki pool polnud valmis rahulepingu sõlmimiseks. Hollandlased kaaperdasid Hispaania kullalaadungeid, pidades sel kombel sõda Hispaania enda kulul. 1609. aastal sõlmiti 12 aastaks vaherahu, mis 1621. aastal lõppes. Suuremaid sõjalisi kokkupõrkeid siiski enam ei järgnenud ning 1648. aasta Vestfaali rahuga tunnustas Hispaania lõplikult Hollandi iseseisvust. 16. sajandi lõpp 17. sajandi algus oli Hollandi kuldajastuks. Maksude ja heategevusega tagati ka alamkihile suhteliselt kõrge elustandard. Euroopa arenenuim pangandussüsteem lubas laenuintressi alandamist 23%-le. Suur asustustihedus sundis hollandlasi poldreid rajama, et merelt maad juurde võtta. Aastatel 15901640 kuivendati üle 80 tuhande hektari maad. Vee pumpamiseks kasutatud tuuleveskitest sai üks Hollandi sümboleid. Ka kultuuritasemelt ületas Holland ülejäänud Euroopat. Juba 17. sajandi keskpaigas oskasid pea
annaabi.ee 
