18. IR-kuivatites rakendatakse viimistlusmaterjalile infrapunakiirguse soojendavat mõju. Infrapunakiirgus kujutab endast elektromagnetilist kiirgust lainepikkusega 0,76m-1mm. Kasutatava infrapunakiirguse lainepikkuse järgi jagunevad IR-kuivatid järgmiselt: IRS- kuivatid(lühilaileline), IRM-kuivatid(kesklaileline) ja IRL-kuivatid(pikklaileline). IR-kuivateid kasutatakse sageli koos konvektsioonkuivatitega. IR-kuivatite abil on võimalik viimistlusmaterjalide kuivamisaega lühendada. Et IR-kuivatid soojendavad ainult viimistlusmaterjali, lihtsustub detailide mahajahtumine tunduvalt. Energiakulu poolest on IR-kuivatid konvektsioonkuivatitest tunduvalt säästlikumad. Samuti on IR-kuivatid väiksemate mõõtmetega, mis võimaldab tootmispinda kokku hoida. IR- kuivatitega on võimalik detaile ka eelsoojendada. 19. UV-kuivatites kõveneb viimistlusmarerjal UV-kiirguse mõjul
valmistatava toidu kulinaarsest töötlemisest. • Eriti muudab vitamiinisisaldust terade: - idanemine, - termiline töötlemine. • Idanemisel suureneb E-, B1, B2-vitamiini sisaldus. 36 Koristamine • Kogutakse terad ja põhk. • Saak valmistatakse ette säilitamiseks. • Optimaalne koristusperiood kestab kõigest 7 – 10 päeva. • Oleneb eelkõige ilmastikust. • Ka kombainide, veokite, kuivatite jm olemasolust, tööde korraldamisest. 37 • Koristuskonveier: - erinev valmimisaeg, - erinevad sordid, - koristusküpsus. • Koristamist alustatakse täisküpsuse faasis. 38 • Koristustööde peamine ülesanne: - kasvanud saagi koristamine, - kadude vähendamine. • Paljude teadlaste arvates pole koristuskadude vähendamine sugugi kergem ülesanne kui bioloogilise saagi suurendamine
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING REFERAAT ppeaines: EHITUSMATERJALID I Ehitusteaduskond pperhm: KEI 12 Juhendaja: lektor Sirle Knnapas Tallinn 2008 SISUKORD. 1. Niiskuse mõju puidule ja puidu kuivatamine.................................. 3 1.1. Puidu niiskussisaldusest........................................................................................................3 1.2. Kuivatite klassifikatsioon..................................................................................................... 4 1.3. Projekteerimisest...................................................................................................................4 1.4. Kokkuvõtteks........................................................................................................................5 2. Savitellise toormaterjal, tootmine, omadused ja kasutamine.........6 2.1. Toormaterjal.....
Pesumasinate märgistus I. Tarnija nimi või kaubamärk II. Tarnija mudelitähis III. Pesumasina energiatõhususe klass IV. Euroopa Liidu ökomärgis V. Energiatarve kWh, 60° C juures VI. Pesemistulemuse klass VII. Tsentrifuugimistõhususe klass VIII. Maksimaalne tsentrifuugimiskiirus (p/min) IX. Täitekogus kilogrammides X. Veetarve liitrites XI. Pesemis- ja tsentrifuugimisprogrammide müratase Sirje Mets 6 Pesumasin-kuivatite I Tarnija nimi või kaubamärk. II Tarnija mudelitähis. III Pesumasin-kuivati energiatõhususe klass. IV Kui mudelile on antud Euroopa Liidu V Ökomärgis VI Pesumasin- kuivati energiatarve kWh täielikus töötsüklis VII pesumasin- kuivati pesemistulemuse klass. VIII pesumasin- kuivati maksimaalne tsentrifuugimiskiirus (p/min) IX pesumasin kuivati täitekogus kilogrammides X pesumasin-kuivati täitekogus kilogrammides XI Pesumasin-kuivati veetarve liitrites täielikus töötsüklis
48]; K tegur, mis arvestab niiskuse mõju kuivati tootlikkusele (KW = 1,10). w Kuivati tööaeg päevas on arvutatud järgmise valemiga mk 64 t kp = = = 4,11, (1.12) q kt 15,54 kus tkp kuivati tööaeg päevas h/d. Vajalik kuivatite arv on arvutatud järgmise valemiga mhm 23 nk = = = 1,48 1,5, (1.13) q kt 15,54 6 kus mhm vilja maksimaalne juurdevedu tunnis t/h; qkt sahtkuivati tegelik jõudlus t/h. Valemi (1
Ta tegi lõpuks trummeli tüüpi kuivati, mis töötas. Ta töötas välja nii gaasi kui ka elektrilise mudeli kuid tänu finantsilistele probleemidele ei suutnud ta seda toota. Ta oli vaja leida mõni firma, kes seda toota oleks võinud. Pärast paljusid keeldumisi sai ta siiski diilile Hamiltoni firmaga. Hamilton hakkas müüma uusi automaatilisi pesu kuivateid. Kasvav turg 1940 dal aastal muutusid kuivatid väga populaarseteks. Peale II Maailmasõda Hamiltoni firma ja uued ühinejad kuivatite turul, müüsid üle 60 000 elektrilise ja gaasi kuivati. 1955 ndal hakkas Whirlpool tootma kuivateid tootma väitega, et see kuivatas poole kiiremini kui tavalised kuivatid, sest ta suurendas kuivatisse siise tuleva õhu hulka ning kuivatist välja mineva gaasi hulka. Täiendused · 1946 dal aastal lisati kuivatitele nupud, mis paigutati masina ette, taimer, väljalasketoru niiskele õhule, temperatuuri muutja ja jahutus tsükkel.
Ehitus: Sisselase ja väljalase. Sees on filter, kõige all on väljalaskeklapp. 4. Suruõhureservuaari ülesanne ning ehitus (skeem kõigi komponentidega). Millest oleneb reservuaari suurus? Peamised ülesanded • Vähendada rõhu kõikumisi • Tekitada õhuvaru • Jahutada õhku. Suruõhureservuaari ruumala määravad: • Kompressori tootlikkus • Õhu kulu pneumotorustikus • Lubatud rõhu kõikumised pneumotorustikus Skeem 6. 5. Loetleda kuivatite tüübid ning tuua välja nende tööpõhimõtted. Absorptsioonkuivatust (keemiline)- Seotakse niiskus sooladega • Protsess ei ole regenereeritav • Kuivatusainet tuleb aeg-ajalt lisada. -10 celsius PDP Adsorptsioonkuivatust (füüsikaline)- Niiskus seotakse kuivatuselemendi pinnale • Protsess regenereeritav • Töö kahes anumas • -70ºC PDP Jahutamist- Jahutamisel kastepunkt langeb, Vesi kondenseerub, Lihtsa ehitusega 2...19 celsius PDP
Suruõhu kasutamisel pole plahvatus- ja süttimisohtu, ei pea kasutama erilisi turvavahendeid. Suruõhk on puhas energiakandja. Suruõhk on kiiretoimeline energiakandja. Pneumosilindrite abil saavutatav liikumiskiirus on 1-2m/s (...10m/s), pneumomootorite pöörlemissagedus aga kuni 500000 min-1 . Suruõhu puudused Suruõhk peab olema puhas ja kuiv, vastasel korral põhjustab ta seadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab filtrite, kuivatite jne kasutamist Suruõhuga ei saa tekitada suuri jõudusid. Sõltuvalt töörõhust (tavaliselt kuni 7 bar e. 700 kPa), liikumisulatusest ja liikumiskiirusest oleks jõu ülempiiriks umbes 20 000-30 000 N Töötanud suruõhk põhjustab müra (selle vastu tänapäeval helisummutid) Suruõhk on suhteliselt kallis energiakandja. Samas on pneumokomponendid efektiivsed, töökindlad, ning suhteliselt odavad, mis enamikel juhtudel kompenseerib suruõhu kõrge hinna
Et vähendada vaba rasva hulka tootes, annab kiire lahustuvuse ja pikema säilivuse 35. Miks tuleb värske piimapulber jahutada võimalikult kiiresti temperatuurile alla 25 ºC ning millised on kaks tüüpilist viisi selle teostamiseks? Tuleb kiiresti jahutada, sest kuumas pulbris tekib rohkem vaba rasva. Jahutamise viisid: mitmeastmeliste pihustuskuivatite kasutamisel, külma õhuga üheastmeliste kuivatite korral jahutab pulbrit külm pneumotranspordi õhk. 36. Millest sõltub piimapulbrite pakkeühiku suuruse valik ning millistele nõuetele peab piimapulbrite pakkematerjal vastama (nimetada vähemalt 3 nõuet)? Piimapulbri pakkeühiku suurus sõltub kasutajast. Suured pakendid- pooltooteks. Väikses pakendid- lõppkasutajale tarbimiseks. Pakkematerjal peab vastama järgmistele nõuetele:
kääride arv on võrdne treispooni lõikamise pinkide arvuga. Spoonilindi tükeldamise kääride tehnilised andmed Parameetrid AVC 1800 "Raute" Noa pikkus, mm 1800 Noa käigu kõrgus, mm Noa suurim käikude arv minutis 1200 (20 l/s) Etteande konveieri suurim kiirus, m/min 60 Väljuva konveieri suurim kiirus, m/min 150 . Valin kuivatamiseks lint (võrk) kuivati ,,Raute", tehniliste andmetega: Kuivatite arv on võrdne spooni treipinkide arvuga 2.4. Spooni kuivatamine. Spooni kuivatamiseks vajaliku kuivati margi ja selle tehnilised andmed on toodud alljärgnevas tabelis Näitajad Raute Korruste arv 5 Sektsioonide arv 17 Sellest: Kuivatamiseks 15 Jahutamiseks 2 Sektsiooni pikkus,m 1,98 Tööosa pikkus kambril,m
külmub ja sulab. Külmudes muld paisub, kerkib koos taimedega ja juured rebenevad katki. 6) Lumiseenekahjustus: haigus, mis levib kolletena ning võib varakevadel soodsates tingimustes kogu põllu hävitada. 17. Teraviljade koristusviisid. Iga sordi optimaalne koristusaeg kestab 7-10 päeva (väljaspool opt. aega on koristuskaod suuremad). Koristamiseks optimaalne aeg on kui terade niiskusesisaldus on 18-20%. Koristamise kulg oleneb ilmastikust ning kombainide, veokite, kuivatite jne olemasolust. Koristusviisid: Otsene kombainimine. Valminud vili niidetakse ning kohe eraldatakse terad ja põhk. Kiire, ei nõua tööjõudu ega sõltu väga palju ilmastikust. Emataimedel terad ei järelvalmi, saagi hulgas on mittetäielikult valminud seemneid, mis võivad peksmisel kergelt viga saada. Kogu saak vajab kiiret puhastamist ja kuivatamist. Jaoti kahefaasiline. Enne terade täisküpseks saamist niidetakse teravili vaalu ning seemned
0; k -kuivatustemperatuuri paranduskoefitsent, Soome firmade kuivatites on sööda-ja toiduvilja kuivatamisel k =1.0 ,seemevilja ja õlleodra kuivatamisel k =0,7, ja herne kuivatamisel k =0,4. Punker-ja kastkuivatite puhul on k =1.0 nii sööda-,toidu-,kui ka seemnevilja kuivatamisel k teravilja ajakasutus koefitsent: sahtkuivatites ja ühe punkriga punkerkuivatites on k =0,7...0.8,mitme punkriga-kastiga punker-ja kastkuivatis on k =0,3...0,7(sõltub kuivatite täitmis ja tühjendustehnoloogiatest ja konveieritest. Teravilja tsüklilise kuivatustehnoloogia teravilja kuivatite passitootlikuse määramiseks koos arvutusnäidetega. Tabel 8. Näitaja Ühik Niisket vilja kokku 100 Gnv tonni 200 300 400 500 600 700 800 900 0
Telliste tootmiseks sobivad liivsavid. Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt ja toode võib praguneda. Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda. Kuivatamine toimub enamasti kamber-või tunnelkuivatis, temperatuuril 80...900C. Kuivatisse lähevad tooted vagonetile laotult. Kuivatamise kestvus sõltub toote mõõtmetest. Näiteks telliseid kuivatatakse 1...3päeva. Kuivatite kütmiseks kasutatakse harilikult põletusahjude jääksoojust. Toodete põletamine toimub enamal juhul tunnelahjus, mille pikkus on 60...120m. Ahju suunatakse tooted kas vagonetil või konveieril. Tooted läbivad ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsoon. Toodete temperatuur ahjus ei tohi muutuda järsult (toodetesse jäävad sisse temperatuuripinged ja võivad praguneda). Põletustemperatuur telliste puhul on 900...1000C ja mitmesuguste fajansstoodete puhul 1250..
Tuul ja soojus eemaldavad aja jooksul puidust liigse niiskuse. Teatud toodete nagu, muusikariistad valmistamiseks saadakse õhu käes kuivatamisel vajaliku kvaliteediga materjal. Mööbli tootmiseks vajaliku puidukoguse saamiseks kasutatakse tehiskuivateid. Tehiskuivatite põhiline eelis on kuivatusprotsessi suur kiirus ja sõltumatus ilmast. Tehiskuivatamine toimub kuivatites. Kuivatid jaotatakse kamber- ja tunnelkuivatiteks. Suurimaks probleemiks kuivatite kasutamisel on õhuniiskuse hoidmine antud tasemel. Selle operatsiooni käsitsijuhtimine nõuab pikaajalist praktilist kogemust. Esimestes tehiskuivatites oli kuivatava õhu liikumiskiirus 0,5...2,0 m/s, moodsates kuivatites 2,5...6 m/s. Ka niiskuse ja temperatuuri reguleerimise aparatuuri tehnilised võimalused on paranenud: temperatuuri on võimalik reguleerida poole kraadi täpsusega. Tehiskuivatite kasutamisel on järgmised eelised:
Kokku Kuuma õhu temperatuur, 175 Väljuva õhu temperatuur 160 Võrgu liikumise kiirus, m/min Minimaalne 40 Maksimaalne 60 Kuivati tootlikkus, /h 4,5 Projekteeritud 7,0 Faktiline(spooni algniiskus 90-100%;lõppniiskus 5%) Vajalike kuivatite arv on arvutatud valemiga: Q3 n= p W S Akv 17 Akv - kuivati tootlikkus, m 3 /h p tööpäevade arv W- vahetuste arv tööpäevas S vahetuse kestvus, tundi n= = 0,8 tk. 2.4. Spoonilindi tükeldamine Kuivatist tulev spoon tükeldatakse pingis ,,Raute" (AVC 1800)
4.Jääkoorik (kooriku serv lõikab taime katki) 5.Külmakegitus (esineb peamiselt varakevadel, kui mulla pindmine kiht korduvalt külmub ja jälle üles sulab. Külmudes muld paisub, kerkib koos taimedega üles ja rebib juured lahti; aitab rullimine) 6.Lumiseen (levib põllul kolletena, hävitades tihti kõik taimed) 17.Teraviljade koristusviisid Teravilja koristamine ·Iga sordi optimaalne koristusaeg kestab 7...10 päeva ·Koristamise kulg oleneb ilmastikust ning kombainide, veokite, kuivatite jne. olemasolust. ·Koristamiseks optimaalne aeg kui terade niiskusesisaldus 18...20% Koristusviisid 1.Otsene ehk ühefaasiline kombainimine-niidetakse valminud vili ning kohe eraldatakse terad ja põhk. Kiire, ei nõua palju tööjõudu, ei sõltu väga palju ilmastikust. Miinus-saagi hulgas on mittetäielikult valminud seemneid, mis võivad peksmisel viga saada; seepärast vajab kogu saak kiiret puhastamist ja kuivatamist. 2
Kokku Kuuma õhu temperatuur, 175 Väljuva õhu temperatuur 160 Võrgu liikumise kiirus, m/min Minimaalne 40 Maksimaalne 60 Kuivati tootlikkus, /h 4,5 Projekteeritud 7,0 Faktiline(spooni algniiskus 90-100%;lõppniiskus 5%) Vajalike kuivatite arv on arvutatud valemiga: Q3 n= p W S Akv 17 Akv - kuivati tootlikkus, m 3 /h p – tööpäevade arv W- vahetuste arv tööpäevas S – vahetuse kestvus, tundi n= = 0,8 tk. 2.4. Spoonilindi tükeldamine Kuivatist tulev spoon tükeldatakse pingis „Raute“ (AVC 1800)
32. Miks on vaja keraamika tooteid kuivatada ning kus toimub? Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt ja toode võib praguneda. Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda. Kuivatamine toimub enamasti kamber-või tunnelkuivatis, temperatuuril 80...90'C. Kuivatisse lähevad tooted vagonetile laotult. Kuivatamise kestvus sõltub toote mõõtmetest. Näiteks telliseid kuivatatakse 1...3 päeva. Kuivatite kütmiseks kasutatakse harilikult põletusahjude jääksoojust. 33. Miks on vaja keraamika tooteid põletada? Põletamine annab keraamika toodetele tugevuse. Muudab nad vastupidavamaks ja annab neile vormi. Põletamine toimub enamal juhul tunnelahjus, mille pikkus on 60...120m. Ahju suunatakse tooted kas vagonetil või konveieril. Tooted läbivad ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsoon.
kujuga toodete valmistamisel (kraanikausid, klosetipotid jne). Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt ja toode võib praguneda. Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda. Kuivatamine toimub enamasti kamber- või tunnelkuivatis, temperatuuril 80…90 0C. Kuivatisse lähevad tooted vagonetile laotult. Kuivatamise kestvus sõltub toote mõõtmetest. Näiteks telliseid kuivatatakse 1…3 päeva. Kuivatite kütmiseks kasutatakse harilikult põletusahjude jääksoojust. Toodete põletamine toimub enamal juhul tunnelahjus, mille pikkus on 60…120m. Ahju suunatakse tooted kas vagonetil või konveieril. Tooted läbivad ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsoon. Toodete temperatuur ahjus ei tohi muutuda järsult (toodetesse jäävad sisse temperatuuripinged ja võivad praguneda).
klosetipotid jne). 10 Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt ja toode võib praguneda. Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda. Kuivatamine toimub enamasti kamber- või tunnelkuivatis, temperatuuril 80...90°C. Kuivatisse lähevad tooted vagonetilelaotult. Kuivatamise kestvus sõltub toote mõõtmetest. Näiteks telliseid kuivatatakse 1...3 päeva. Kuivatite kütmiseks kasutatakse harilikult põletusahjude jääksoojust. Toodete põletamine toimub enamal juhul tunnelahjus, mille pikkus on 60...120m. Ahju suunatakse tooted kas vagonetil või konveieril. Tooted läbivad ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsoon. Toodete temperatuur ahjus ei tohi muutuda järsult ( toodetesse jäävad sisse temperatuuripinged ja võivad praguneda). Põletustemperatuur telliste puhul on 900...1000°C, sellel
(kraanikausid, klosetipotid jne). 3. Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt ja toode võib praguneda. Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda. Kuivatamine toimub enamasti kamber-või tunnelkuivatis, temperatuuril 80...900C. Kuivatisse lähevad tooted vagonetile laotult. Kuivatamise kestvus sõltub toote mõõtmetest. Näiteks telliseid kuivatatakse 1...3 päeva. Kuivatite kütmiseks kasutatakse harilikult põletusahjude jääksoojust 4. Toodete põletamine toimub enamal juhul tunnelahjus, mille pikkus on 60...120m. Ahju suunatakse tooted kas vagonetil või konveieril. Tooted läbivad ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus-, põletus-ja jahutustsoon. Toodete temperatuur ahjus ei tohi muutuda järsult (toodetesse jäävad sisse temperatuuripinged ja võivad praguneda).Põletustemperatuur telliste puhul on 900..
valmistamisel (kraanikausid, klosetipotid jne). Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt ja toode võib praguneda. Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda. Kuivatamine toimub enamasti kamber- või tunnelkuivatis, temperatuuril 80...900C. Kuivatisse lähevad tooted vagonetile laotult. Kuivatamise kestvus sõltub toote mõõtmetest. Näiteks telliseid kuivatatakse 1...3 päeva. Kuivatite kütmiseks kasutatakse harilikult põletusahjude jääksoojust. Toodete põletamine toimub enamal juhul tunnelahjus, mille pikkus on 60...120m. Ahju suunatakse tooted kas vagonetil või konveieril. Tooted läbivad ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsoon. Toodete temperatuur ahjus ei tohi muutuda järsult (toodetesse jäävad sisse temperatuuripinged ja võivad praguneda). Põletustemperatuur telliste puhul on 900...1000°C ja mitmesuguste fajansstoodete puhul 1250..
· Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt ja toode võib praguneda. Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda. Kuivatamine toimub enamasti kamber- või tunnelkuivatis, temperatuuril 80...900C.Kuivatisse lähevad tooted vagonetile laotult. Kuivatamise kestvus sõltub toote mõõtmetest. Näiteks telliseid kuivatatakse 1...3 päeva. Kuivatite kütmiseks kasutatakse harilikult põletusahjude jääksoojust. · Toodete põletamine toimub enamal juhul tunnelahjus, mille pikkus on 60...120m. Ahju suunatakse tooted kas vagonetil või konveieril. Tooted läbivad ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsoon. Toodete temperatuur ahjus ei tohi muutuda järsult (toodetesse jäävad sisse temperatuuripinged ja võivad praguneda).
laius on 300 mm, põhja ristlõige 80x300 mm ja külgpindade kalle ligikaudu 1:7,7. Suuremate koormuste korral võib kasutada ka kahte või enamat vaia. Olenevalt pinnasest ja vaia pikkusest on kiilvaia kandevõime enamasti piires 150 kuni 400 kN. Kasutatud on kiilvaiu kandvate seintega ehitiste puhul. Kiilvaiad võimaldavad võrreldes tavalise üksikvundamendiga vastu võtta sama betooni mahu juures suuremat koormust. Tunduvalt väheneb mullatööde maht. Eelkõige kasutati kiilvaiu lautade, kuivatite, teravilja- ja kartulihoidlate ja teiste põllumajandusehitiste, aga ka ühiskondlike hoonete (haldus-, klubi- ja spordihooned) ning elamute vundeerimisel. 35. Iseloomustage Teras ja Franki vaiade rajamistehnoloogiat ja kasutuskohti. Terasvaiad Terasvaiadeks kasutatakse enamasti torusid või paksuseinalisi valts- ja liitprofiile. Kasutatud on ka raudteeroopaid. Terasest suure läbimõõduga (600 1600 mm) toruvaiu on sageli kasutatud sadamakaide ehitamisel
SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast saadava mehaanilise töö vahel, st määrab kindlaks soojuse mehaaniliseks tööks muundamise tingimused. Termodünaamika kui teadus hakkas hoogsalt arenema alates 19. sajandi algusest. Selleks