Toodavad: Küttemasuut, Eestis leiduvad ehitusmaterjalid ja nende kasutamine plastid, liimid, lakid, taimekaitsevahendid, väetised, tarbekeemiat Ehitusmaterjalid/toorained: Lubi, savi, graniit, liiv, lubjakivi (kosmeetika, pesemisvahendid, ravimid) Toodang: Tsement, raudbetoon, tellised, katusekivid, klaas, tee ehitus Masinatööstuse ja kõrgtehnoloogilisetööstuse harud Eesti maavarad, nende tundmine.Fosforiit-põlluväetis;Savi- tellis, Masinatööstus: Eestis aparaadiehitus ja mikroelektroonika katusekivi, tsement;Turvas-elumaja küte;Lubjakivi-mereloomade Kõrgtehnoloogilinetööstus: Arvuti tootmine, mikroelektroonika, kivistised;Põlevkivi- ehitusmaterjalid robotitehnika, lasertehnika, geenitehnoloogia jne Eestis leiduvad ehitusmaterjalid ja nende kasutamine Ehitusmaterjalid/toorained: Lubi, savi, graniit, liiv, lubjakivi
Graniit - viimistlus- ja ehituskivi Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv Kruus - ehituskruus Savi - tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi MAAVARADE KLASSIFIKATSIOON (Reinsalu, 1998) III. Maagid Rauamaak - ei kasutata IV. Keemiatoore Fosforiit - ei kasutata Lubjakivi Lubjakivi - tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) V. Muud maavarad Järvemuda - põlluväetis, söödalisand, ravimuda Meremuda - ravimuda Järvelubi - söödalisand Turvas - alusturvas PÕLEVKIVI Põlevkivi on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Kasutatakse ligi 80% energeetikas ja 20% keemiatööstuses. PÕLEVKIVI Eesti Põhiline osa Eesti energiast toodetakse soojuselektrijaam Kirde-Eestis, kus asuvad 2 suuremat põlevkivi baasil töötavat soojuselektrijaama
Lubjakivi -- tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit -- viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit Kristalliline ehituskivi (graniit) -- viimistlus- ja ehituskivi Liiv -- ehitus-, klaasi-, vormiliiv Kruus -- ehituskruus Savi -- tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi Maagid Rauamaak -- ei kasutata (Asukoht Jõhvi, asuvad liiga sügaval) Keemiatoore Fosforiit -- ei kasutata Lubjakivi -- tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) Muud Järvemuda -- põlluväetis, söödalisand, ravimuda Meremuda -- ravimuda Järvelubi -- söödalisand Turvas -- alusturvas Küsimused 1. Mida nimetatakse maardlaks? 2. Mis on kukersiit? 3. Kuidas tehakse kindlaks Eesti maavarade varud? 4.
Põlevkivi (kukersiit) - kütus ja õlitoore Turvas - kütteturvas Ehitusmaterjalid: Lubjakivi- tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit- viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit Graniit- viimistlus- ja ehituskivi Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv Kruus - ehituskruus Savi- tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi Keemiatoore : Fosforiit - ei kasutata Lubjakivi- tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) Muud maavarad: Järvemuda - põlluväetis, söödalisand, ravimuda Meremuda - ravimuda Järvelubi - söödalisand Turvas - alusturvas Esimene puurkaev 1967.aastal loodi eestis esimene mineraalvee puurkaev firma värska poolt. Vesi pärines 470 meetsi sügavusest. põlevkivi Kukersiit e põlevkivi on olnud läbi aegade üks Eesti olulisemaid maavarasi olnud. kollakas kuni peaaegu must settekivim sisaldab orgaanilist ainet kerogeeni kütteväärtus 5-20 MJ/kg Vanimad põlevkivimaardlad
Dolomiit- viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit. Graniit- viimistlus- ja ehituskivi. Liiv- ehitus-, klaasi- ja vormiliiv. Kruus- ehituskruus. Savi- tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi. 3) Maagid: Rauamaak- ei kasutata. 4) Keemiatoore: Fosforiit- ei kasutata. Lubjakivi- ehnoloogiline(toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses). 5) Muud maavarad: Järvemuda- põlluväetis, söödalisand, ravimuda. Meremuda- ravimuda. Järvelubi- söödalisand. Turvas- alusturvas. Mõned mõisted Aktiivne varu- maavaravaru on aktiivne, kui selle kaevandamisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika tagavad maapõue ratsionaalse kasutamise ja keskkonnanõuete täitmise ning maavara kasutamine on majanduslikult kasulik. Passiivne varu- varu, mille kasutamine ei ole keskkonnakaitse tõttu
· Dolomiit - viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit · Graniit - viimistlus- ja ehituskivi · Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv · Kruus - ehituskruus · Savi - tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi III. Maagid · Rauamaak - ei kasutata IV. Keemiatoore · Fosforiit - ei kasutata · Lubjakivi - tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) V. Muud maavarad · Järvemuda - põlluväetis, söödalisand, ravimuda · Meremuda - ravimuda · Järvelubi - söödalisand · Turvas - alusturvas · Majandusharud Eesti on arenenud majandusega riik. Pärast NSV liidu kokkuvarisemist toimunud majandusreformid muutsid Eesti üheks kiiremini arenevaks Ida-Euroopa riigiks ning kujundasid oluliselt ümber tööhõive ja väliskaubanduse. Varem toimus kaubavahetus peamiselt NSV Liidu liiduvabariikidega (1991. aastal 95%), 1990. aastate algul võeti
omandada see vastupanuvõime. [3] Kolmandaks,Eesti on suuteline rakendama rohkem biogaaside tootmise ja kasutamise võimalusi. Hetkel on biogaaside osatähtsus eestis veel väike. Samas me suudaksime vähendada oluliselt fossiilsete kütuste tarvet kasutades biogaasi kui soojusallikana kuid ka autode energiana ning mujalgi nagu näiteks põlluväetisena. Biogaasi tootmisprotsessist väljuv käärimisjääk on väärtuslik põlluväetis, mida taimed omastavad paremini kui läga või tahesõnnikut. Kuna anaeroobsel kääritamisel lagunevad enamjaolt ka sõnnikule iseloomulikku lõhna andvad ained, siis ei levi käärimisjääki põldudele laotades hoopiski nii palju haisu kui tavapärasel sõnnikulaotusel.[2] Kusjuures kõige suurem tootlikkus ei olegi biogaasi tootmises sealägal ega lehmasõnnikul vaid hoopis piimatööstuse jääkidel .[5] Biogaasi hakati tootma taasiseseisvunud eestis esimesena Tallinna Paljassaare
15. VETIKATE TÄHTSUS LOODUSES JA INIMESE ELUS. Looduses: Vetikad on toiduahela esimene lüli. Nad rikastavad vett hapnikuga ja fotosünteesivad. Vetikad on esmase orgaanilise aine tootjad. Vetikad on toiduks väikestele loomadele ning osaliselt ka vaaladele. Toitumis-, sigimis- ja elupaigaks väikestele loomadele. Inimesele: Veekogu saastatuse hindamine. Ravimtaimed ( merekapsas ehk lehtadru). Klorellat kasutatakse laborites uurimisel. Põlluväetis. Toit. Saadakse erinevaid aineid nt jood. Loomade toit. Kasutatakse teaduses. 16. SAMMALDE ÜLDISELOOMUSTUS Sammaltaimed on kõige lihtsama ehitusega taimed. Neil puuduvad juur ja juhtkude, mis on teistele iseloomulik. Seetõttu on neil ka vee ja muude ainete omastamine raske ja aeglane ning nad ei saa kasvada suureks. Nad kõdunevad altpoolt ja kasvavad ülevalt sama aegselt. Organid: vars, lehed (kohastunud vett koguma ja säilitama), risoidid (kinnitub nendega mulda
annaabi.ee 
