1 Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. Aastatest kuni 1780. Aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsoonide ja autoriteetide hülgamine. 1 Olulisemad valgustajad olid Montesquie, Rosseau ja Voltaire. 1 - Võimude lahus Montesquie järgi oli selline, et seaduslik võim kuulugu parlamendile, kuningale kuulugu täiendab võim ja kohtuvõim oli sõltumatu kohtu käes. 1 Volaire arust oli ideaalseim riigikord valgustatud absolutism. Riigivorm, kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu. 1 Rosseau ei pooldanud parlamentaarset demokraatiat vaid tema meelest peaks võim olema koondatud ühe inimese kätte.
Valgustus 18saj. Tähistab Euroopas kodanluse tormilioselt laienevat vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele. Hoogustub Euroopa demokraatlike ideede levik. Rasked lahingud kiriku ja poliitilise reaktsiooniga Inglismaa Kodanlik pööre toimunud kõige varem. Paljudele eeskujuks inglise ühiskond ja kultuur. Montesquie ja Rousseau vaimustusid Inglismaal viibides selasest ühiskonna vabameelsetest ja liberaalsetest tavadest. Inglise kirjandusest lähtus sentimetaalse ja demokraatliku suunitlusega romaan, mis muutus euroopa kõige enam viljeldud kirjandusliigiks. Ränk tagasi löök Iseseisvussõjas (1775-1783) Prantsusmaa Kõige võitluslikum absolutism, sest see pidi vastu kuni sajandi lõpuni. Prantsuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kijundasid tollase ja hilisema Euroopa vaimse palge. Vaimupimeduse ja
lepingut (vabade inimeste vahel) (1632-1704) *seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu, täitesaatev võim ei looks seadusi, kuningas kinnitab seadused, maksud kehtestab parlament *riigi ja kiriku lahutamine *alus inimõigustedeklaratsioonile *rajas tee Euroopa liberalismile *raamat "Kaks traktaati valitsemisest" *parlamentaarne monarhia *võimude lahutatus Montesquie *2 liiki seadusi 1)üh. sõltumatud 2)kirjutatud, üh. sõltuvad (1689-1755) *vabariik, monarhia, despootia(ei poolda) *arendab võimude lahusust *"Seaduste vaimust", ,,Pärsia kirjad" *konstitutsiooniline monarhia *riigivalitsemiskorda määrasid looduslikud olud ja kliima Voltaire * valgustatud monarhia (1694-1778) *Locke ja Newtoni vaadete populariseerija
Mesquita ja Frieda (emotsionaalse käitumise osad) Ekman (põhiemotsioonid) Panksepp (imetajate baasemotsioonid)-uudishimu, hirm, raev, paanika Galton ("Talendi ja iseloomu pärilikkus") Binet - tänapäevastele intelligentsustestidele aluspanija Spearman(üldintelligentsus) Stern(intelligentsuse koefitsent ehk IQ) Wechsleri intelligentsus skaalad WAIS ja WISC KABC- intelligentsustestid lastele IQ uuringus Eestis- Juhan Tork, "Eesti laste intelligents" Goddard (IQ ja kriminaalsus) 05.10 Montesquie Darwin(evolutsiooniteooria) Mead, Benedict(antropoloogiline lähenemine) Watson biheiviorism) Hippokrates-4 temperamenditüüpi Koleerik-kollane sapp Melanhoolik-must sapp Sangviinik-veri Flegmaatik-lima Kretshmer ja Sheldon (kehatüübid- endomorf, ektomorf, mesomorf) Allport- kesksed ja teisesed tunnusjooned Eysenck (bioloogiline tunnusjoonte teooria- ekstravertsus,introvertsus, neurootilisus, hiljem lisandud psühhootilisus) EPQ- Eysenck`s Personality Questionnaire
Sõda lõppes Venemaa ja Rootsi vahel Uusikaupunki rahuga 1721. Aastal ning Rootsi kaotas oma valdused Eestis ja Põhja-Lätis. Valgusajastu 17. sajandil kujunes Euroopas uus mõtteviis, mida nimetati Valgustuseks. See mõttevool hindas Inimmõistust ja katsetustega saadud teadmise, vastandades end niimoodi keskajale. Valgustus andis ka olulise tõuke teaduse ja kultuuri arengule ning suurendas sallivust teiste uskude suhtes. Kõige kuulsamateks valgustajateks olid prantslased: Montesquie Pidas parimaks parlamentaalset Monarhiat. Seadusandlik võim kuulugu parlamendile, kunigale jäägu täideaatev võim. Nii takistab üks võim teist omavolitsemast ning kodanike vabadus on kõige paremini kaitstud Voltaire Kõige kuulsaim prantsuse Valgustaja. Ta ei uskunud Demokraatiasse. Rahvas peab olema haritud. Valgustatud absoluutne riigikord kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud Monarh. Ta sattus oma kirjatööde pärast vanglasse ning
ja asutav kogu lubas moodustada ravuskaardi ja olukorda Pariisis stabiliseerida. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai ka uus lipp valmis. Toimus ka ametnike vahetamine. Pariis sai uue linnavalitsuse ja seda nimetati kommuuniks. Maal algas suur talurahva liikumine. Põletati mõisaid ja losse. Seda nimetatakse Suure Hirmu perioodiks. 3. September 1791 võeti vastu põhiseadus ja kehtestati põhiseaduslik monarhia. 1791-1792 oli ka selle aeg. Põhiseaduse põhjal hakati rakendama Montesquie võimude lahususe põhimõtet. 1792 kuningas tapeti ja Prantsuse revolutsioon läheb käest ära ja algab Vabariigi periood, mis kestis 1799. Kuulutati välja vabariik ja uueks koguks sai rahvuskonvent. Vabariigi perioodil on Jakobiinide diktatuuride aeg ja nema olid äärmuslased. Nende aeg kestis 1793-1794. Nende terrori tulemusena kõik endised võimusolijad tapeti ära. Tuntumad Jakobiinid oli Marat ja Robspierre. Direktooriumi aeg 1795-1799 Võeti vastu taas uus põhiseadus.
Erijooneks Inglise valgustuseks on ka religioossus, kiriku roll oli endiselt suur, puudus lõhe paavstiga. - Prantsusmaa oli katoliiklik ja seal olid erisugused ideed. Valgustus filosoofilisem ja ideoloogilisem. - Prantsusmaal sündis loodusliku e loomuliku inimese teooria. Valitsevad Voltaire'i mõtted. Loomulikkus nimetus, mille taga on nõue uue õiguse, moraali, olemise järele, pikemas plaanis uue ilmakorra järele. Arengu kiirenemist on tunda 30-40ndatel suurkujude esile kerkimisel Montesquie ja Voltaire tulek kirjandus-ideoloogilisse pilti. - Seltskondlik tegevus kogub paralleelselt publitsistikaga - Prantsuse valgustusele on iseloomulik klassitsistlik loominguprintsiip. Kriis saab alguse juba 17. saj lõpus. Tõlgiti rahvakeelne piibel ja see mõjutas inimeste kirjutamist n-ö valgustuse eellugu. Klassitsistlikud jooned kaovad. -Ühine joon: võõrandumine, distantseerumine oma ühiskonnast ja kritiseeritakse seda ,,eemalt"
s Inglise revolutsiooni põhjendamine. Ideed levisid Prantsusmaale. Ühiskondliku lepingu teooria: riik tekkinud lepingu tulemusel. Alamad loovutanud võimu valitsejale, aga neil õigus vabadusele, omandile ebaõiglusele vastu hakata, mässata. Õigus usuvabadusele. Võim tuleb jagada seadusandlikuks ja täidesaatvaks, et vältida ainuisiku despootiat. Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks valgustatud monarhiat. Rousseau kritiseeris nii absoluutsed kui ka parlamentaarset monarhiat. Montesquie- erinevate ühiskondade analüüs. Loodusolude, riigi suuruse mõju valitsemisele. Vabariik, monarhia, despootia. Võimude lahususe ja kolmikjaotuse idee: täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Eesmärk võimu absolutiseerimise, kuritarvitamise tõkestamine. Ideaalne valitsemisviis konstitutsiooniline monarhia. Valgustajate mõju USA Iseseisvussõja, Suure Prantsuse revolutsiooni vaimne ettevalmistamine Valgustatud monarhide mõjutamine Rahvahariduse edendamine
perifeersemaks muutumine), kulminatsioon 16-17.saj (17.saj valitsejate kõrghetk, vt barokk jne, tead ju küll). Poliitiline religioon kui alus L-Euroopas välja kujunevatele poliitilistele ideoloogiatele. Äri ja majandamisega tegelevad üksused, kes tunnevad ennast poliitikast kõrvalejäetutena. Prantsuse revolutsioon, valgustusfilosoofid, kelle kriitika suunatud kiriku vastu (Voltaire), samas mitte antimonarhistlik; ka Montesquie käsitlust võib tõlgendada kui ettepanekuid monarhia arendamiseks, mitte kukutamiseks. Liberalismi esilekerkimine kui põhi konkureerivate ideoloogiate sünni jaoks 19.sajandil. Ajastu poliitiliselt keskne idee. Ajastu lõpus lisanduv rahvuslus. Radikaliseerumine. Iseloomulik surve varasematele ühiskondlike normidele, soov neid ümber mõtestada ja kõrvale heita. Katsed kujundada poliitikat uute süsteemide järgi.
asumaad aint Kontinentaalkongress ja sõjaarmee.Igal osariigil oma konstitutsioon ja erinevused.1781.a mood.riigid konföderatsiooni-riikide liidu.ainus ühine organ-Kongress,igal osariigil 1 hääl.Pärast Iseseisvussõja lõppu asuti välja töötama uue riigi konstitutsiooni.Ühed poold.tugevat keskvõimu,teised demokraatiat,kodaniku vabadust:uue põhiseaduse kirj.James MadisonKonstitutsioon kehtis 1789a,mis muutis USA liitriigiks.Riigivõimu aluseks Montesquie võimude lahususe teooria.Seadusandlik võim-Kongress(koosneb Saadikutekojast ja Senatist)Täidesaatva võimupeaks sai rahva valijameeste kaudu president,ühtlasi valitususe juht.valiti ka asepresident.USA esim.presidendiks valiti Iseseisvussõjaaegne ülemjuht GEORGE WASHINGTON(presid: 1789-1797) Osariikide seadusandlikuks org.Seadusandlik kogu,täidesaatva võimu peaks rahva valit.kuberner.Kohtuvõimu kõrgeimaks organiks Ülemkohus,liikmed valiti eluksajaks
Siin sünnib loodusliku e loomuliku inimese teooria. Valitsevad Voltaire'i mõtted. Loomulikkuse nö nõue tuleb just Pr-l esile. Loomulikkus nimetus, mille taga on nõue uue õiguse, moraali, olemise järele. Pikemas plaanis uue ilmakorra järele. Selle ideoloogia teke oli 18. Saj alguses aeglane. Inglismaal olid need juba olemas ja 20ndatel leidsid tee kirjandusse (Locke ideed mängivad romaanides rolli). Arengu kiirenemist on tunda 30-40ndatel suurkujude esile kerkimisel Montesquie ja Voltaire tulek kirjandus-ideoloogilisse pilti. Seltskondlik tegevus hoogustub, publitsistlik tegevus samuti. Tsensuur Prantsusmaal raamatuid korjati ära. Inglismaal oli ka, nt Blake'i ,,Pr revolutsioon" korjati ära nii et säilisid ainult mõned eksmplarid. Protsessid on samad ajakirjade arv kasvab kõigest sellest rahutusest hoolimata. Nii nagu valgustusele üldse, on ka pr valgutusele iseloomulik klassitsistlik loominguprintsiip. Kriis saab alguse juba 17
aastal ka 30.02 kuupäev rootslastel. Tähtsamad kirikupühad- jõulud, ülestõusmispüha. Valgustus Immanuel Kanti valgustuse definitsioon- nimetas valgustust inimese väljumiseks tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus muudab inimese täiskasvanumaks ja inimene on ise oma valgustatamatus süüdi. Valgustuse erinevus katoliiklikel ja protestantlikel aladel Poliitilise mõtte sekulariseerumine: võimude lahususe printsiip (Locke, Montesquie)- Locke: esitas esimesena inimõiguste käsitluse. Leidis, et riigieelne ühiskond polnud kaugeltki anarhia, inimesed olid sündinud vabana, elsaid mõistuspäraselt ja ükstesist abistades. Oli tarvis ühiskondliku lepingut. Pidas oluliseks, et seadusandlik võim ei asuks ise seadusi ellu rakendama ning täidesaatev võim ei looks ise seadusi. Pööras 27 tähelepanu tasakaalu saavutamisele kahe võimu vahel. Montesquie: ei pidanud
raamatukogu). Lahkab teemat kes on kultuurne inimene, 2 kriteeriumit 1) kultuurne inimene on see, kellel on teatud kombed/maneerid. 2) lugemine, palju on lugenud. Tema vaated: Erinevalt Voltairest pooldab Montesquieu konstitutsioonilist monarhiat (ehk monarhia võim on piiratud juba parlamendiga). Ta on prantsuse liberalismi isa (rajaja on Lock) inimene on sünnipäraselt vaba ja võrdsed, võimus lahus (Montesquie toob juurde kolmanda võimu) Ühiskonda mõjutavad geograafilised tegurid kliima, relfjeef mäes soodustavad vabadus iha, seda rahvast on raske ikestada. Jumala küsimus: Jumal on looja, hing on surelik Omand on püha ja puutumatu. Kolmas suur valgustaja on J.J.Rousseau (1712-1778). Eeskätt filosoof-pedagoog. Vabakasvatuse pooldaja, tal oli 5 last (andis kasvatusmajja e. lasteaeda). Tuli lihtrahva hulgast, kellaseppa poeg seetõttu pidi rohkem vaeva nägema enda leiva teenimisega
sõltuvusse moraaliküsimustega. Püüdleb harmoonilise terviku poole, kus tasakaal. Tema arvates saab seda treenida ja ta peab seepärast kunsti kasvatust väga oluliseks. See aitab luua inimese sees ja ümber tasakaalu. Neid ideid korjasid üles prantsuse valgustajad ja esteetika debati esindajaid. Üks neist Montesquieu. · Prantsusmaal (Montesquieu, Denis Diderot, Jean-Jacques Rosseau, Charles Batteux jt) termin ,,kaunid kunstid". · Montesquie on empiirilise sensualismi esindaja. Käib Shaftesbury jälgedes. · Saksamaal (Alexander Baumgarten, Immanuel Kant jt) · Didero oli ka kirjanik. Tema draama ja kujutava kunsti teooria räägib, et loodus on kunsti esimene eeskuju. Loodus on kunsti mõõdupuu ja olulisim eeskuju. Looduse all mõtles ka inimeste vahelisi suhteid. Nagu ka eelkäijad pidas ka tema meelelisi dimensioone väga oluliseks harmoonilise isiku vormimisel. Lisaks oma
annaabi.ee 
