html) 1.4. Kirjanikutee Naastes Eestisse 1954. aastal GULAG'ist, hakkas Jaan Kross professionaalseks kirjanikuks. Esialgu oli Kross tuntud luuletajana. Hiljem hakkas ta kirjutama proosat ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Oma viimastel aastatel keskendus ta mälestusraamatute kirjutamisele. 1971. aastal pälvis Kross ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse ning 1985. aastal nimetati ta rahvakirjanikuks. (Kruus; Puhvel, 2000) 1.5. Perekond Jaan Krossil oli kolm peret. Ta oli olnud abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga. Esimesest abielust tal lapsi ei olnud. Helga Roosiga sündis aga keeleteadlane ja tõlkija Kristiina Ross. Abielust Ellen Niiduga on Krossil veel kolm last: nahakunstnik Maarja Undusk, julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross ja filmiprodutsent Märten Kross. Lisaks oli Jaan Kross kasuisaks Ellen Niidu pojale psühholoog Toomas Niidile. (Kruus; Puhvel, 2000) 1.6. Jaan Kross poliitikas 1992
sünnipäeva puhul välja artiklikogumik "Metamorfiline Kross", Krossi kogutud teoste uus köide ja ilutrükis "Maailma avastamine". Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Loomingust Kross ise on nimetanud oma raamatud psühholoogilisteks romaanideks, kus tegelaste kõrval ei alahinnata ka ajastut: Kross on püüdnud võimalikult täpselt kirjeldada ajaloolisi detaile eriti kui tegevus on toimunud 16. või 20. sajand. Ajaloost kirjutades on Krossil alati õnnestunud anda vihjeid ja viiteid tema enda väljamõeldud ajastu kohta. Ühes tema autobiograafilises romaanis (,,Paigallend"), taustal isiklikke kogemusi, kirjeldab Kross Eesti iseseisvuse kaotamisest hilistel 1930 aastatel, kus ta kirjeldab ühtede koolikaaslaste usku kui Eesti Vabariik laguneb ja algab Teine Maailmasõda. Mineviku perspektiivid on Krossi jaoks ääretult tähtsad, seda ka romaanis "Tahtamaa", kus probleemid algavad riigi vara
ometi aru sai. ..........................................................................................................................4 1920. aastal sündinuna kuulus Kross ühtaegu kõige õnnelikuma, samas kõige traagilisema saatusega Eesti põlvkonda. Ta sündis ja kasvas üles, sai parima võimaliku hariduse iseseisvas Eesti Vabariigis, lõpetades Westholmi Gümnaasiumi ja astudes 1938. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Aga ta nägi ka meie iseseisvuse kaotust. Krossil kannatada nii natside kui kommunistide vangistuse ja küüditamise läbi. Mõlema kuritegeliku rezhiimi ühesugune käitumine pani meistri enda hiljem sageli muigama, nägema ja näitama ajaloo irooniat. Krossi looming aitas Eesti rahval säilitada iseolemise tahet, meie keelt ja kultuuri. Ta oli üks nendest, kes hoidis rahva vaimuvärskust ja seadis meid valmis kasutama võimalust Eesti iseseisvuse taastamiseks.........................................................................
vabadusekaotus, mis tuli veeta Komimaa vangilaagris poliitvangina. 1954. aastal naasis ta tagasi Eestisse ja hakkas professionaalseks kirjanikuks. Esialgu oli ta tuntud luuletajana, hiljem hakkas ta kirjutama ka proosat ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Oma viimastel aastatel keskendus ta mälestusraamatute kirjutamisele. 1971. aastal pälvis Kross ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse ning 1985. aastal nimetati ta rahvakirjanikuks. Jaan Krossil oli kolm peret. Ta oli abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga. Esimesest abielust tal lapsi ei olnud. Helga Roosiga oli tal üks tütar Kristiina Kross, kes on nüüdseks keeleteadlane ja tõlkja. Ellen Niiduga on Krossil veel kolm last: tütar Maarja (Kross) Undusk, julgeolekuekspert Eerik- Niiles Kross ja filmiprodutsent Märten Kross. Lisaks oli Jaan Kross kasuisaks ja Ellen Niidu pojale psühholoog Toomas Niidele. 1992
Sanga ning K. Merilaasi värsside vahel, kuid eriti seostatakse mehe luulet B. Alveri värssidega ehk temal on Krossiga sarnaselt intellektuaalne, keeleteadlik ja selge luule. Üldine vaatenurk ühtis samuti Arbujatega. Tolleaegse Jaan Krossi luule oli intellektuaalne, mis kujutas mingit mõtet või tõdemust ning kõik see oli luulevahendite kesta ümber pandud. Ühed tema tugevamad luuletused on lembeluuletused, milles leiame nii ohjeldamatut kirge kui ka peent ihalust. Noorel Jaan Krossil oli veel sotsiaalne isiksus saavutamata, kuid ajakonkreetsus tiheneb 1940-ndate aastate lõpus. Eriti on seda märgata luuletuses ,,Müürist müüri." Krossi isikupära kujuneb välja kolmekümnendatel tänu kõrgele ümbritsevale luulebaasile ning mõjutustele maailmakirjandusest. Õnneks ei tulnud Krossil oma vaateid ümber muuta nelja-ja viiekümnendatel, sest tema elukäigu tõttu polnud see vajalik. Terav kriitiline sõnum
1968 W. Shakespeare'i «Macbeth» 1970 J. Madáchi «Inimese tragöödia» 1971 L. Carrolli «Alice imedemaal» 1975 W. Shakespeare'i «Perikles» ja «Torm» 1988 S. Zweigi «Eilne maailm» Krossi teoseid on tõlgitud vene, saksa, tsehhi, soome, rootsi, poola, gruusia, jaapani, ungari, leedu, läti, bulgaaria, inglise, slovaki, norra, prantsuse, taani, hollandi, itaalia, hispaania, portugali, ukraina keelde. ,,Praeguses Eestis oli Krossil suur rahvusliku sümboli tähendus. Kross oli ajaloo elavdaja. Ta uuendas ajalooromaani kahel viisil. Ta muutis seda tänapäevasemaks ning lisas filosoofilise tausta. Ta pani tegelased valiku ette ning otsustavaks sai just moraaliküsimus," on öelnud soome kirjanik Juhani Salokannel. (Eesti Päevaleht 2007 27.12) ,,Jaan Kross oskas vaadata asjadele teistmoodi pilguga ning andis nähtu elegantselt edasi. See on kirjanikuks
arenguvastuolude dialektiline nägemine. Olulisemate teoste hulka eesti poeesias kuuluvad poeemid ,,Maailma avastamine" ja ,,Campanella, anno 1961" 1970. aastatel ilmus tetraloogia ,,Kolme katku vahel", mis kujutab 16. sajandi vaimuliku ja krooniku Balthasar Russowi elukäiku, peamiselt Tallinnas ja suurel määral Liivi sõja taustal. Romaani eellugu ulatub 1960. aastasse kui valmis samateemaline filmistsenaarium(telefilmina teostati see 1970.a.) Veel on Jaan Krossil ilmunud novellid ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus"(1970), ,,Michelsoni immatrikuleerimine"(1971) ja jutustused ,,Mardileib"(1973), ,,Taevakivi"(1975) ning ,,Kolmandad mäed"(1975). Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg ja selle eelaeg on Krossi proosa teemakeskmeid. Sellega on seotud ka romaan ,,Keisri hull", mis ilmus 1978. aastal. ,,Keisri hull" seisab kirjaniku loomingus vahejoonel. ,,Rakvere romaanis"(1982) on esikohal dokumentaal ainestikul Rakver linna rippumatuse võitlus 18. sajandil.
..4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Kalkunid on kõrgendatud tundlikkusega mitmesuguste stressorite, s.h. ümberpaigutuse ja veterinaarse töötlemise suhtes. Kalkunitelt on raske saada suurt heteroosiefekti. Neljaliinilise krossi korral peaks hübriidlindudelt saadav ökonoomiline efekt lähteliinidega võrreldes olema 12...18, kolmeliinilisel krossil 8...12 ning kaheliinilisel krossil 6...8%. Viimasel ajal kasutatakse rohkem kahe- ja kolmeliinilisi krosse või universaalseid liine. Vutid Vuttide bioloogilised iseärasused Kõige väiksem kanaline. Kaalub 73...134 g. Elutseb maapinnal, lendab harva. Levikuala Skandinaavia poolsaarest, Atlandi ookeani ja Vahemere saartest kuni Loode- Indiani, Põhja-Hiinani ja Jaapanini. Eestis kultuurmaastikel väikesearvuline haudelind. Talvitub Aafrika põhjaosas, ka Indias, Jaapani saartel, Birmas.
See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. Seejuures näitas Kross ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Kross kasutas "Söerikastajas" vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika. Miks on saanud kuuekümnendad kuldse sära? "No ega nad majanduslikult nii väga kuldsed olnud, aga GULAGe enam polnud, Jaan Krossil ilmus "Söerikastaja" ja ega maal elu nii hull olnudki kui täna. (Enn Vetemaa) Luuletaja järgmine kogu oli "Kivist viiulite", mis ilmus 1964. aastal. Selle luulekogu häälestus oli juba optimistlik, sõjaõudusest ülesaanud maailm avanes taas. Kross luuletab teaduse plahvatuslikust arengust, alanud kosmoseajastust, koloniaalmaade ärkamisest ja vabadusliikumisest. Minevikule heideti nüüd humoristlik või satiiriline pilk. Järgmisena ilmus luuletustekogu "Lauljad laevavööridel" (1966)
areeniks. Ning järgneval aastal tõid Saku motoklubi krossisõitjad J.Uustalu ja M.Oras üleliidulistelt meistrivõistlustelt esimese kuldmedali Eestile, mida suudeti korrata alles 15 aastat hiljem V.Vaaderpassi ja J.Tuuliku poolt.(Kaldmaa „krossirajal“ lk 43) Motoföderatsioon tähistas Eestis korraldatud esimese motokrossi 40.aastapäeva üleriigilise juubelikrossiga, mille viis läbi „Kalevi“ spordiklubi Maardu krossirajal. Sealsel juubeli krossil, mis toimus 1986 aastal osales üheksas masinaklassis üle kolmesaja krossisõitja. Samal aastal aga alustati tegevust ka staadionikrossis, mis kujutab endast palju väiksemat rada ja mis koosneb rohkem tehnilisematest elementidest. Esimene rada rajati Türil Heino Aavasalu eestvedamisel. Selle raja eeskujul loodi hiljem ka taolisi radasid Haapsalus, Sõmerpalus ja Tihemetsas. (Kaldmaa „Krossirajal“ lk 48)
1954. aasta algas talikrossiga Tallinnas.Krossipraktikas harvaesineva juhtumina tulid võitjateks külgvankritega masinaklassi esindajad.Märtsis toimus Leningradis nelja linna kohtumine mootorispordis,mille kavas oli kross ja jäärajasõit. 1955. aasta suvekross toimus esmakordselt Viljandis.Nii möödus motokrossis sõjajärgne esimene aastakümme. 1956. aasta talvel peetud Moskva,Leningradi,Riia,Lzevski ja Tallinna krossil jäid meie mehed viimasteks.Aprillis toimus Balti kross Eesti,Läti,Leedu võidusõitjate osavõtul Riia külje all,Pihkva maantee ääres.Lätlased olid teinud motokrossi arendamisel suuri edusamme ja võitsid esimese koha.Leningradis toimunud võistluste päevakangelased olid Eesti naisvõidusõitjad ,kes saavutasid kolmikvõidu. 1957. aastal arutasid Eesti motojuhid ala laiendamise võimalusi. Jõuti järeldusele,et motokrossi harrastamiseks on parimad tingimused maarajoonides
..4-kuuselt, isaskalkunid 5...6-kuuselt. Täiskasvanud raskete tõugude emaskalkunite kehamass on kuni 11, isaskalkunitel 20...22 kg. Kalkunitele on omane tugev haudeinstinkt. Kalkunid on kõrgendatud tundlikkusega mitmesuguste stressorite, s.h. ümberpaigutuse ja veterinaarse töötlemise suhtes. Kalkunitelt on raske saada suurt heteroosiefekti. Neljaliinilise krossi korral peaks hübriidlindudelt saadav ökonoomiline efekt lähteliinidega võrreldes olema 12...18, kolmeliinilisel krossil 8...12 ning kaheliinilisel krossil 6...8%. Viimasel ajal kasutatakse rohkem kahe- ja kolmeliinilisi krosse või universaalseid liine. Vutid Vuttide bioloogilised iseärasused Kõige väiksem kanaline. Kaalub 73...134 g. Elutseb maapinnal, lendab harva. Levikuala Skandinaavia poolsaarest, Atlandi ookeani ja Vahemere saartest kuni Loode-Indiani, Põhja-Hiinani ja Jaapanini. Eestis kultuurmaastikel väikesearvuline haudelind. Talvitub Aafrika põhjaosas, ka Indias, Jaapani saartel, Birmas.
,,Söerikastaja" intiimsem pool jäi raamatu ilmumisel suhteliselt arju, kuigi siin leidub küpseid, läbituntud luuletusi. Mõningates loodusvärssides mängib ajastu sümboolika, nagu teistegi luuletajate tolleaaegses loomingus. ,,Söerikastaja" rütmiline liigendus ei ole range. Raamat võeti lugejte poolt vastu tulise poolehoiuga, ehkki kriitikas heideti autorile ette võimalikke ebasobivaid alltekste ning ülikriitilisust. Kirjanike Liidu kongressil 1958. a. Detsembris tuli Krossil end arvukate süüdistuste ning väärtõlgituste vastu energiliselt kaitsta. 2.3. ,,Kivist viiulid"(1964) Luulekogu ,,Kivist viiulid" väljendab kümnendivahetuse optimistlikke meeleolusid, ühiskondlike tunnetuslike horisontide vardumist. Juba kaanevärvi kontratst ,,Söerikastaja" omaga kõrvutades ilmutab olulist teisenemist. Sugereeriva värvisümboolikaga luuakse hele atmosfäär, aaruste ning kauguste tunne, mis seotakse mere, taeva,
Huvitavaid seiku leiab Eerik-Niiles Krossi internatsionaalsest ja kirjust elust palju. Ta on Iraagi viibides üle elanud sadu pommirünnakuid, intervjueerinud hulganisti kunagisi Saddam Husseini alluvaid sõjaväekindraleid ja mässuliste juhte, pidanud läbirääkimisi Iraagi eraldatud rahva Kurdidega, et neid ja ülejäänud Iraaki ühendada. Järgnevalt saab välja toodud üks Eesti iseseisvuse taastamise aega jääv huvitav seik, milles Krossil oli väga tähtis osa. Seda lugu rääkis Kross ka Eesti Üliõpilaste Seltsi 20. aastapäeva kõnes. Teada fakt on see, et Eesti lipu värvid, sinine, must ja valge toodi avalikult välja üle väga pika aja Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt, mille esimees oli Eerik-Niiles Kross, Eesti Muinsuskaitse Seltsi aastapäeval 1988. aastal. Aprilli keskpaigaks 1988. aastal oli tollastel aktiivsematel tudengitel loodud akadeemiline üliõpilasorganisatsioon nimega EÜS Sodalicium
See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. Seejuures näitas Kross ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Kross kasutas "Söerikastajas" vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika. Miks on saanud kuuekümnendad kuldse sära? "No ega nad majanduslikult nii väga kuldsed olnud, aga GULAGe enam polnud, Jaan Krossil ilmus "Söerikastaja" ja ega maal elu nii hull olnudki kui täna. (Enn Vetemaa) Luuletaja järgmine kogu oli "Kivist viiulite", mis ilmus 1964. aastal. Selle luulekogu häälestus oli juba optimistlik, sõjaõudusest ülesaanud maailm avanes taas. Kross luuletab teaduse plahvatuslikust arengust, alanud kosmoseajastust, koloniaalmaade ärkamisest ja vabadusliikumisest. Minevikule heideti nüüd humoristlik või satiiriline pilk.
õiguse valdkonnas: Haagi I rahukonverents 1899 peategelasi, osales Venemaale eduka rahuleping koostamisel Venele kaotat sõjas Vene-Jaap vahel (1906). Haagi Rahvusvahelise Arbitraazitribunali üks loojatest ja selle alaline liige. Martens veenis kõrgpoliitikuid Euroopa ühinemise otstarbekuses - E ühinemine saab alguse riikidevaheliste suhete rangemast õiguslikust reguleerimisest ja Eur-s rahu kindlustamisest. J. Krossil 1984 a romaan: "Professor Martensi ärasõit", Martens valiti Pärnu aukod. Euroopa kahe maailmasõja vahel Paneuroopa liikumine : Richard Codenhove-Kallergi kui suur eurooplane (1894-72), päritolu krahv. 1923 Paneuroopa; 1964 Euroopa taasühendamine; 1971 Suurvõim Euroopa. Aastatel 1923-1972 Paneuroopa liikumise eluaegne juht. 1926 Viinis Paneuroopa I kongressil 2000 osavõtjat, Eesti astus liikmeks 1929. asutajaliikmeid 102 Ühingu esimees rahv õiguse prof Ants Piip. Codenhove
Alustab suurt proosat mitmeosalise romaaniga ,,Kolme katku vahel Balthasar Russow" (19701980). Esimene proosa periood 1970-1988 (Wikmani poisteni) kõige klassikalisem Jaan Kross. Tippteosed jäävad esimesse perioodi. 1. Kross on ajaloolise proosa algataja; 2. 2. kesktee realismi kirjutamise aeg ( 1960ndate lõpu modernsed katsetused 1970-1980ndatel asendatakse põhimõtteliselt realismiga uus tulemine. Krossil on kokkupuutepunkt modernistliku esteetikaga, sulatab osavalt modernistlikkust ja realistlikkust kokku. Tekstid on esteetiliselt radikaalsemad (vahelduv vaatepunkt teostes ,,Taevakivi" ja ka ,,Professor Martensi ärasõit"). Kasutab modernistlikes võtetest sisemonoloogi, sidudes seda realistliku kujutusega). 3. Teisiktegelased (ühel peategelasel on teisik või paralleel, tekivad müstilised seosed, nt ,,Professor Martensi ärasõit"). 4
karakteriloomingulisi tulemusi, kuigi pearõhk on üldiselt ikkagi eelkõige sündmustel, suhete keerukusel, välisel põnevusel. Vahe on Bornhöhe ja Vilde puhul selles, et Bornhöhel ei olnud ajaloosündmused peamised. Ta kasutab oma romaanides küll ajaloolisi isikuid (Ivo Schenkenberg jt) ning seiklusliku tegevuse taustal on autor tabavalt üldist ajaloolist olustikku kirjeldanud, aga ajaloo lahtikirjutamine ei olnud eesmärk omaette. Ka Jaan Krossil polnud ajaloo lahtikirjutamine omaette eesmärk. Ajalooline romaan võimaldas talle lihtsalt vabamad käed kirjutamisel. Sellest sai juba eelpool ka pisut aimu antud. Kross balansseeris kord faktitõe ja väljamõeldise piiri peal, teinekord aga oli peensusteni faktitäpne. Kui toetuda kirjaniku enese skeemile ajaloolise romaani neljast tüübist, võib öelda, et Krossi kogulooming hõlmab jooni neist kõigist. Kui Scotti arvates pidi
Uustalu ja M.Oras 650- kuubikuliste külgvankriga mootorrataste klassis. Need olid mehiste võidusõitjate esimesed medalid üleliiduliselt areenilt ja see pani aluse järgnevatele võitudele. Mehiselt sõitsid suurkonkurentsis ka K.Eesmäe--R.Beilman, kes hõivasid kuuenda koha. 3.1Uued tulijad motokrossi maailmas Tundus, et hakati mõõnast üle saama. Lootustandvalt sõitsid nende järelkasvu paremad esindajad 1977. Aasta üleliidulisel motokoolide krossil. 50-kuubikuliste klassis said poistest kaksikvõidu A.Muuli ja A.Tomson. Ka noorte klassis tuli esikoht. Selle võttis R.Sinimaa. Tallinna Noorte Spetsialiseeritud Mootorispordikooli esindus tuli Riia eakaaslaste järel teiseks. 1978. aastal tõusis Eestis krossivaimustus veelgi. Valmis sai uusi radasid, kasvas võistluste arv. Paljud tegid motokrossi heaks Kohtla-Järve rajooni ja eriti Tehnika- ja Spordiklubi Voka aktivistid
Kirjandusse tuli 50ndate teisel poolel luuletajana, 70ndaist alates on ta tegutsenud valdavalt prosaistina. Kross on valdavalt vabavärsipoeet, vabavärsis on ligi kaks kolmandikku ta luulest, riimitud vabavärssi sealhulgas napilt üle kolmandiku. Lembelüürikat leiab igast J. Krossi kogust. Armastusluule pigem loomingu alguses, pigem tundetõlgitsus ja seisundianalüüs. Pärislinlasena ja erudiidina pole Krossil olnud võimalust süveneda loodusesse. Kõige erksamgi looduspilt on vaid äratõukeks mingi mõtiskluse juurde, võrdkujuks filosoofilisele või sotsiaalsele üldistusele.Tema looming tervikuna mõtteluule ja intellektuaalne luule. Eelistab seista teadmiste suhteliselt kindlal graniitalusel. ,,Söerikastaja" 1958 - Krossi kõige algatuslikum kogu, mis küttis kirgi kuumaks ilmumise hetkel. Läbis valikufiltri, toonitas agiteerivat, üleskutsuvat, hukkamõistvat poolt. Sellest
jne. Mõtteseosed toimivad rohkem kui kõlapinnal. Mõtlemine paradoksidest läbi pikitud mõtlemine. Võib rääkida ka teksti fragmentariliseerumisest: saab tükke teha. A värss muutub retoorilisemaks. Kõlavus ja retooriline kõlavus torkab silma ja kõrva, eriti 60ndate alguses. Allkisaar kirjutab teistmoodi kui teised samal ajal, kirjutabki. Selle juures on mingid punktid, mille kaudu võib teda ühendada sulaaja poeetikaga: retooriline vabavärss, see on Alliksaarel ja Krossil olemas, erineval viisil. Ka elujaatav hoiak, teatav optimism. Täiusele püüdlevus on tekstile iseloomulik. Alliksaar andub juhuste mängule ja seda juhuste mängu samal ajal Eesti luules ei näe. Toimuvad sõnatuletused kõlalistel alustel. Kahetähenduslikkus. Paljusus "kolossaalne kontsert" (Tualettide kontsert). Tekst on pingestatud. Suhe sürrealismiga? Ei olnud 60ndatel sellega veel tuttav. Alliksaare muutus pigem paistab olevat
Ta hakkab kirjutama luuletusi, mida on võimalik tol hetkel avaldada. Ühelt poolt ta lähtub Uno Lahetüüpi satiirist, kuid teisalt tuleb sisse ka poliitilist allegooriat, soovi kuidagi sekkuda ühiskonna küsimustesse ja kui võtta ette „Söerikastaja“ raamatu, millega ta debüteeris, siis sedatüüpi luule on ka kuidagi kontekstuaalsem kui lüüriline luule. Krossi varasema luule lugemine nõuab konteksti teadmist. Edaspidi tuleb Krossil juurde vormiga eksperimenteerimist. Tuleb ka tugevat kodanikupositisiooni. Kross abiellus Ellen Niiduga. Kirjanduslikus mõttes jäi Krossile sotsiaalsem pool ja Niidule lüürilisem pool ja lastekirjandus. Hakkab ilmnema ka rahvuslikkuse motiiv. Ellen Niit – esimesed raamatud on tal lasterkirjandus. Ta esimene raamat ilmus aastal 1954 ja see oli pikem värsslugu, „Kuidas leiti nääripuu“
annaabi.ee 
