· on suuremõõtmeline 2. Tahvelmaal · tekkis keskajal · maalitakse paberile, papile või lõuendile · pole seotud kindla kohaga · on transporditav · väikeste mõõtmetega Maaliliigid värvi ja vahendi järgi: · Guassmaal Maal, mis on värvitud guassvärvidega, maalitakse tavaliselt paberile või lõuendile. · Temperamaal Temperavärvidega tehtud maal, mis kantakse puidule, (libe)krohvile, paberile, lõuendile. · Õlimaal Maal, mis värvitakse õlivärvidega krunditud alusele, nt: puidule, papile, lõuendile, vineerile või papile. Õlimaal kaetakse lakiga, et vältida värvi edasi- ja ülekandumist teistele asjadele sellega kokkupuutel. · Akvarellmaal Maal, mis värvitakse akvarell- ehk vees lahustuvate värvidega paberile, papile või lõuendile.
naturalism-loomulikus,stilisatsioon-teatavale stiili nõudeile kohanemine tinglike dekoratiivsete vormide somineerimine idealism-teatud asjad ülehindamine ilusamaks,paremaks,ofort-sügav tehnika,kus kasutatakse happet,tõmmis-e.estamp plaadilt ära tämmatav graafiline leht.Need on nummerdatud.enkaustika-vahamaal, freasko-seinamaali tehnika,kus maalitakse värskele märjale krohvile seko-seina maali tehnika,kuid maalitakse kuivale krohvile,sgrafiito-kandakse erinevaid värve pinnale ja pärast kraabitakse maha ,akrüülvärvid-lahustuvad veega kuid,kui kuivab ära on veel kindel ja hästi püsiv,alküüdvärvid-läikiv,lahustus kindel,võetakse nagu remondivärvi,koloriit-värvide kogu mõju süsteemipärane värv kasutus, priimamaal-värvi kasutamise viis,kus pintslitõmme jääb nii nagu esialgne pandi,plastoosnemaalimisviis-värv on pildi pinnal väga paksult,laseerivmaalimisviis-õhukeselt läbi
puitkiudplaat, klaas, betoon, kivi, kile, savi, kips, õhukuiv lubikrohv. 4 Fresko Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja -tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Maalitehnika Seinale laotatakse mitme kihina lubjast ja liivast tehtud krunt. Fresko maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga. Vabaneva süsihappegaasi toimel kalgastub krohvipind klaasjaks. Tekib kõva, vees lahustamatu kaltsiumkarbonaadikiht. Värvaine reageerib krohvis oleva lubjaga ning tekivad tugevad rikkalikud värvitoonid. Freskomaali ei ole võimalik korrigeerida. Fresko on paindlik, väga püsiv ja suhteliselt odav tehnika. Freskot iseloomustab peen läige. Secco Lisaks tuntakse ka "kuiva freskot" , mille puhul töö võib lõpetada kuival pinnal, näiteks
09.2013a. Antiikkunst Across 2. Figuuri edasiandmise tema täieliku ulatuse järgi 8. Tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater 9. Aphrodite esimene alasti naisekuju 10. Maalikunsti liik, millel ilmusid esimesena muutused inimese kujutamise juures Down 1. Ülemvalitseja ja vihmajumal 3. Koloss päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju 4. Armastuse- ja ilujumalanna 5. Märjale krohvile värskelt maalitud pilt 6. Kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkidest 7. Monumentaalne haudehitis 8. Elamu, kus ruumid paiknesid ümber avatud siseõue
2.Medizid-firenze kaupmehed ja valitsejad. 18.Rakurss-vaade nurgaalt. 3.Madonna-neitsi maarja lapsega. 19.Rustika-murtud kividest ehitis(talupoeglik) 4.Puto-väikesed inglikesed. 20.Palazzod-itaalia rikaste paleed renessansi ajal. 5.Sarkofaag-kivikirst. (kasettlagi,ümarad kaared) 6.Tsentraalperspektiiv-esemete paralleelsed jooned koonduvad ühte kohta kokku. 7.Temperavärv-munavalgel põhinev värv. 8.Fresko-värskele krohvile joonistatud pilt. UUENDUSED: 9.Profiilportree-pilt kõrvalvaates. Autoportree,õlivärv,tsentraal-ja õhupers- 10.Altarimaal-pilt,mis on tehtud altari taha. Pektiiv,loodusmaalid. 11.Graatsiad-rooma ilujumalannad. 12.Grupido-veenuse poeg. 13.Flora-taimejumalanna. 14.Fauna-loomade jumal. 15.Primavera-kevad itaalia keeles. 16.Miikael,Raafael-peainglid. 17.Pallantism-üle kahe korruse sambad.
võib olla nii figuratiivne kui ka ornamentaalne, funktsionaalselt puhtdekoratiivne (nt. ehisviil) või ka konstruktsiooniline (nt. figuratiivsed sambad: atlant, karüatiid). Enamasti teostatud samast või samalaadsest materjalist, kui ehitiski. Näiteks Antoni Gaudí Sagrada Familia Barcelonas Hispaanias 3.Seinamaal Monumentaalmaali alaliik, suuremõõtmeline maal seinal. Levinumad tehnikad on mosaiik, fresko, seko, skrafiito. fresko - seinamaalitehnika, kus märjale krohvile on maalitud vesibaasil värvidega seinamaa. Seko- erinevalt freskost maalitakse temperavärvidega kuivale krohvile. Sekot kasutatakse ka freskode täiendamiseks, lisades vajalikke värve, mida saab kanda ainult kuivale pinnale. Skrafiito - Seinamaalitehnika, mille puhul pind kaetakse kahe või enama eri värvi krohvikihiga. Kujutis kraabitakse pealmistesse kihtidesse, paljastades osaliselt alumisi kihte. 4.Vitraaz värvilistest klaasidest kokku pandud pilt ( tina raamistusest), ese või aken
Talum - dekoratiivselt kujundatud plaat, mis kapiteeli sarnaselt juhib kaare raskuse ühele toele (n: piilarile või liseenile) Ikoon - Kristust, jumalaema või pühakuid kujutav tahvelmaal kirikukunstis. Ikonoklastid - pildieitajad Tambuur - kuppelvõlvi kandev silindriline või hulktahuline müüritis Mosaiik - värvilistest klaasitükkidest koosnev ornamentaalne või figuraalne seinakaunistus. Fresko - seinamaal, selline tehnika. Fresko maalitakse märjale krohvile muldvärvidega. Miniaatuurimaal - raamatumaal, käsikirja figuraalne, ornamentaalne või muu kaunistus (sulejoonis või maal). Ka väike peenelt teostatud pilt, ka portreepilt. Pinnaline maalimine - pind kaeti ühe värviga ilma valgust ja varje kujutamata. Prohvet - jumalate tahet või ilmutusi kuulutav inimene, ennustaja, ettekuulutaja. Apostel - end mingi idee levitamisele pühendanud isik, n: esimene ristiusu kuulutaja on apostel Evangelist - evangeeliumi autor või selle kirjutaja.
rohmakad ning seetõttu nimetatakse neid rustikateks ehk talupoeglikeks. Arhitektuuri koha pealt võetigi renessanssi ajal taaskasutusele proportsiooniideaalid, samuti hakati kasutama pilastreid (poolsambaid). 15. sajandi maalikunstis oli levivaks teemaks usk, ent kunstnikud muutsid Piibli tegelased ning pühakud üsna inimeste sarnasteks. Levis ka antiikmütoloogia temaatika. Kirikute ja kabelite seintele maaliti enamasti freskotehnikas (maalimine märjale krohvile), puutahvlitele aga temperavärvidega. 15. sajandi teisel poolel hakkasid levima ka õlivärvid. Kõrgrenessanssi olulisemaks stiilitunnuseks on harmoonia pildi terviku ja üksikosade vahel. Mõisted: plazzo palee rustika talupojalik pilaster poolsammas majoolikatehnika põletatud savi reljeef kaetakse glasuuriga baptisteerium ristimiskabel kontuur - piirjoon
Tal on seljas sinine mantel ja punane kleit. Ülesanne 5: Leonardo kasutas selle maali juures ainulaadset tehnilist võtet. Milline see võte on ja mida ta maalis selle võttega. Lisa siia Andy Warholi, Salvador Dali ja Marchel Duchamp versioonid maalist „ Mona Lisa“. Kuidas reageeriks Leonardo kui ta näeks neid maale? Sfumato on see tehniline võte. Ülesanne 6. Mille poolest loetakse seinamaali „Püha õhtusöömaaeg“ eriliseks? Kuna see ei ole maalitud märjale krohvile harilikus freskotehnikas vaid kuivale krohvile, seetõttu on see halvas seisundis. Apostlite erinevad reaktsioonid on väga detailselt edasi antud – emotsioonid varieeruvad vihast ehmumiseni. Sellel teosel on rohkem emotsioone näha kui varasematel teostel. Ülesanne 7. Loe läbi järgnevad näited Vincist kui leiutajast. Milline Leonardo da Vinci idee jõustus sajandeid hiljem ja milline tema ideedest jäi teostumatuks?
Tugikaartel oli konstruktiivses mõttes esmatähtsus. Inglismaa kirikute iseärasused madalad, pikim torn asetseb nelitise kohal, ehitati linnast välja. Saksamaal üldiselt ei olnud nii palju majanduslikku ja kunstilist jõudu, et ehitada Prantsusmaa uhkeid ehitisi. Itaalia kirikud fassaaditorne näeb harva, vertikaalsust ei rõhutatud, nelitise kohal võis olla ka kuppel, kirikud kaeti värvilise marmoriga. Fresko märjale krohvile värvitud maal. Gooti suurim tellija olid kirikud. Gooti kunstis peeti inimese kujutamisel kõige olulisemaks realismi ja inimkeha ning inimese proportsioone, samuti pandi rõhku ka tunde- ja hingeelu kujutamisele ning usulise härduse kujutamisele.. Gooti kujurite lemmikteema oli kristuse kannatuslood. Vitraaz kõige silmapaistvam klaasimaal. Pieta surnud kristus on oma ema süles. Krutsifiks kristuse ristilöömine
Kunstiajaloo eksam Pilet nr 1 1.Kunstiliigid: 1)MAALIKUNST Maalikunast annab edasi värvilist maailma.Maalida võib lõuendile,klaasile,paberile,krohvile,portselanile,puidule. Maalid jaotatakse demaatika järgi: 1.portreemaal 2.natüürmort ehk vaikelu. 3.aktimaal 4.maastiku maal 5.zanrimaal ehk olustikumaal 6.interöörimaal ehk hoone sisevaade. Maalid jaotatakse suuruse järgi: 1.monumentaal maalid e.lae-ja seinamaalid 2.tahvel maalid 3.miniatuurmaalid e.medaljonimaalid 2)SKULPTUUR Skulptuur on kujutava kunsti haru,mis püüab mingist kõvast materjalist edasi anda eseme ruumilist kuju.Skulptuuril on olemas kõrgus,laius ja sügavus.
Kui karniise ei ole, viimistletakse kohe lagi puhtalt. Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 mm paksuselt. Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kanatkse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva kihi kuivamist, s.t. kui see pinnalt enam maha ei valgu. Juhul, kui krundikiht on liialt tardunud, tuleb seda hoolikalt veega niisutada. See annab krohvile monoliitsuse. Mördikihid nakkuvad teineteisega paremini. Mördi tardumisaeg oleneb: krohvitava pinna niiskusest ja poorsusest, õhutemperatuurist, mördikihide paksusest. Lihtkrohvimise täpsus ob väike. Enne krohvimist niisutatakse kõik krohvitavad seinad hästi veega. Kohe peale vee sisseimbumist tehakse sisseviskekiht. See libistatakse rihtlatiga üle, lisatakse teine kiht samalaadselt 10 mm paksuselt ning tasandatakse. Tardunud krundile kantakse viimistluskiht ja silutakse üle
Kuid ka kunstnik ise võib teha oma tööst koopia. N: Aapo Puki maalitud koopia M.Maxolly maalist ,,Paju Lahing" . Professionaalne- kui kunsti teevad need,kes on omandanud vastava eriala,diplomeeritud kunstnikud Näiteks: J.Arrak,Epp-Maria Kokamägi , Johann Köler (Eesti esimene professionaalne (maali)kunstnik). Muralism -ärvitud õli või vee baasil.On palju erinevaid tehnikaid nagu näiteks:A Fresco lae- seinamaal,kus värv on kohaldatud krohvile seina või lakke.Buon fresco- Tehnoloogia seisneb maalikunstis kus pigment segatakse vee õhuke kiht kuiv, värske, lubi uhmris või kipsist Vitraaz Koosneb eri värvi klaasitükkidest, mille vahel tina ribad, mõned väiksemad detailid maaliti käsitsi juur de, kirkad värvid, eesmärgiks jutustav sisu. Charterese katedraal vitraazid on maailma suurimad (160 erinevat vitraazi). 700 ruutmeetrit vitraazi pinda. Kõige rohkem on kujutatud Neitsi Maarjat (150 korda).
1) Loetle krohv-, betoon- ja tellispindade katmiseks kasutatavaid värvide liike? Silikaatvärv, õlivärv, alküüdkruntvärv. 2) Loetle metallpinna liigid mida värvitakse? Plekk-katused, vihmaveetorud, rennid, tsinkplekk, alumiiniumpind, mustmetallpind. 3) Kuidas vältida jätkukohti värvimisel? Jätkukohtade vältimiseks tuleb töötleda kogu pind või mõni laud korraga. 4) Madal leelisekindlus Tekke põhjus: Värvimine veel lõplikult kõvenemata krohvile. Madala kvaliteediga värvi kasutamine. Vältimine: Krohvipinda peaks lastma kõvastuda 1-2 kuud ja alles seejärel värvida. Värsked kivipinnad on tugeva leelisega, mida värvitooted ei talu. Leeliselisus väheneb aja möödudes. 5) Milline peab olema temperatuur ja suhteline õhuniiskus välisvärvimisel? Vähemalt +5 kraadi ja suhteline õhuniiskus alla 80%.
Gooti- teravkaar, kõrgusesse pürgimine, tornid, suur sõrestik(roidvõlvid), roosaken doodzide palee itaalias veneetsias- valitseti veneetsia üle, peeti kohtuistungeid, meenutas lossi, 4 torni ja kaitsemüür, ohete sild ühendab vanglaga, saali ülaserva ääristavad doodzide portreed, sadamabasseini poole avaneb Teravilja värav, rikkalikult kaunistatud kivinikerdustega Reimsi katedraal naerev ingel, prantsusmaa, 13 saj Fresko it värske, maaliti märjale krohvile Giotto- inimestel on kehad ja ruumil tekib sügavus, jõulisus, maalikunstnik ja arhitekt Notre-dame- jumalaema katedraal Eesti : 15 saj, lüübeki meistrid: 1)bernt notke- surmatants niguliste kirikus, antoniuse kabelis, moodne, kõik surma ees võrdsed, lõpp on piirkonniti erinev, alustades kõrgemast astmest 2)Hermen Rode- niguliste kiriku altar
Janus-vastandite jumal Jupiter-pikse-tormijumal Juno-Jupiteri abikaasa Minerva-tarkuse jumalanna Neptunus-merede valitseja Apollo-valguse ja kunstide jumal Venus-ilu ja armastusejumalanna Diana-Jahijumalnna Vesta-kodu, kolde jumalanna pontifex maximus-ülempreester augur-ennustaja Jeesus-juudi soost ränd jutustaja Peetrus/Paulus-apostlid aatrium-lahtise laeavaga ruum amfiteater-vabaõhu teater triumfikaar-võidukaar mosaiik-värvilistest kividest kokkupandud kink fresko-niiskele krohvile maalitud pilt Constantinus Suur-keiser, kes lubas ristiusu 395-Rooma riigi jagunemine kaheks Ida ja Lääne Rooma Suur rahvasterändamine-4-6saj p.Kr, Hunnide survel liikusid germaanlased Rooa riigi aladele 476-Lääne-Rooma riigi lõpp vanaaja lõpp Vana Testament-Piibli vanem osa Evangeelium-Jeesuse elu ja õpetust kaitsev kirjutis Uus Testament- Piibli uuem osa Eremiit-erak
kasutusele tulid tulirelvad; jagunes eel-, vara- ja kõrgrenssanssiks. Madalmaade renessanss kujunes 15-16 sajand Belgias ja Hollandis; kunst oli ilmalik ning armastati kujutada talupoegi; maalikunst oli realistlikum( olustikumaalid); polnud antiigimõjutusi; kunstnike eesmärgiks inimese hingeelu avamine; tahvelmaali tähtsus(eriti peened); palju tiibaltareid e kappaltareid; kasutati õlivärve; kujutleti elu inetut poolt Tempera on maalitehnika, mille puhul temperavärv kantakse (libe)krohvile, paberile, lõuendile või puidule. Vararenes - (tellisid Medicid) Donatello skulptor(Taavat jaGattemelata ratsamonument) ja maalikunstnik; Verrochio- skulptor(Taavet ja Colleoni ratsamonument) ja maalikunstik (frescomaal, tempera, õlimaal) Masaccio- freskomeister, kes lähtub V-Rooma seinamaalist( Paradiisist väljaajamine) Botticelli maalikunstnik, maalis antiikmütoloogia teemadel ( Kevad, Veenuse sünd Kõrgrenes - (tellisid paavstid hertsogid) Leonardo da
Maalid olid naiivsed ja kohmakad, eesmärk oli elamusi väljendada. Vitraazid olid nagu peatükid pühakirjast. Gooti stiilis olid raidkivikaunistused, mis kujutasid taimi, muinasjutu tegelasi ja piiblitegelasi, pühakuid. Värvitud skulptuurid, seinamaalid, raamatumaalid, tahvelmaalid, vaibakunst. 6. 7. Itaalia kirikutes olid väikesed aknad, seintel palju vaba ruumi, kuhu tehti seinamaale. Maaliti ka märjale krohvile(freskod) 8. Bayeux vaibal on kujutatud Normandia hertsogi vägitegusi Inglismaa vallutamisel. See on oluline ajalooallikas, sest see kujutab tolleaegseid võitlusvahendeid, inimesi, hobuseid, laevu, losse. 9. Gooti stiilis ehitised: Prantsusmaal chartres'i reimsi, amieus, sainte-chapelle. Saksamaal Kölni toomkirik. Inglismaal west-minister abbey, canterbury katedraal. Itaalias Doozide palu veneetsias. 10. Kiiu ja Vao tornlinnus. 11
Püha õhtusöömaaeg on evangeeliumites kirjeldatud sündmus, kus Jeesus einestab viimast korda koos oma jüngritega. Püha õhtusöömaaja käigus annab Jeesus jüngritele mõista, et nende hulgas on äraandja (Juudas Iskariot). Jeesus ennustab, et Peetrus teda peatselt maha salgab. Jeesus murrab leiba ja pakub veini, öeldes, et see on tema ihu ja veri. Seinale laotatakse mitme kihina lubjast ja liivast tehtud krunt. Fresko maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga. Vabaneva süsihappegaasi toimel kalgastub krohvipind klaasjaks. Tekib kõva, vees lahustamatu kaltsiumkarbonaadikiht. Värvaine reageerib krohvis oleva lubjaga ning tekivad tugevad rikkalikud värvitoonid. Freskomaali ei ole võimalik lorrigeerida. Fresko on paindlik, väga püsiv ja suhteliselt odav tehnika. Freskot iseloomustab peen läige.
2. Karnak 3. Hatsepsuti tempel (kaljutempel) 4. Abu Simbeli tempel (kaljutempel) · Polüün-sissepääs, kahe torniga väravehitis · Obelisk-templi värava ees seisvad, päikesejumalale pühendatud Egiptuse skulptuur · Värvitud, naisel heledam ja mehel tumedam, tehti näojoonte järgi · Kuulsaim skulptuur-Notfretete pea (silmadeks klaas või kalliskivi, juba värvitud skulptuur) · Hauakambri seintele olid tehtud freskod (märjale krohvile tehtud maal) nn. Egiptuse poos: nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaad pinnale, puudusid varjud. Egiptuse teadus ja kirjandus · Astronoomia (millal algab üleujutus?) · Arstiteadus (surnukehade palsameerimine) · Geomeetria (niisutuskanalid, ehitus, maamõõtmine) Kirjandus · Novelli rajajad · Õpetussõnad · Hümnid jumalatele ,,Sinuhe jutustus"-ülik Sinuhe minavormis lugu, mis on kirjutatud justkui lahkunu elule
Ühevärvilised. 11. Nimeta Boticelli maal. 11. ,,Veenuse sünd". 12. Milliseid kompositsioone kasutati kõrgrenessanssiajal ? 12. Kolmnurk- ja ringkompositioone. 13. Kus sündis Leonardo da Vinci ? 13. Ta sündis Itaalias, Vinci küla lähedal vallaslapsena. 14. Mille vastu Leonardo huvi tundis ? 14. Tehnika, arhitektuuri ja meditsiini vastu. 15. Kirjelda ,,Püha õhtusöömaaega". 15. Da Vinci fresko maal, mille ta maalis temperavärvidega kuivale krohvile. Moodustab osa söögisaali seinast ja kujutab stseeni piiblist. Kujutas lihtsaid inimesi laua ümber. Pervektiiv koondub Kristuse paremasse silma. 16. Kirjelda Mona Lisat. 16. Maalil kujutab Firenze rikka kaupmehe naist. Naise ilmes on ülim väärikus ja rahu. Vaatajat lummab ta naeratus. Oluline osa kompositsioonis on kätel. 17. Mida Vinci eelistas kasutada maalimisel ? 17. Õlivärve. 18. Mis on Michelangelo kuulsaim skulptuur ? 18. ,,Taavet". Kujutatakse alati sportlikku noormeest
Kunstiajalugu Kreeta-Mükeene 2000-1000 a e.Kr Kreeta-Mükeene sambad ahenevad allapoole ning on toonilt tumedamad. Fresco(fresko)-maalimine märjale krohvile. Kunst kujutab väga palju MEREELU, loodust, mänge, õukondlasi. Ei oska võlvida. Egeuse kultuuri ajal on rajatud palju losse, millest suurim on Knossose palee Kreetal. Lossid koosnesid paljudest enam-vähem ühesugustest ruumidest, mis asusid korrapäratult ümber suure neljanurkse keskõue. Kreeta mehed kandsid lühikest niudepõlle, naistel olid aga sügava
palett- värvide segamise alus molbert- maalitava pildi abiraam natüürmort- pilt, millel kujutatakse “surnuid” asju nt puuviljad jm esemed autoportree- kunstniku pilt iseendast akvarell- vesivärv originaal- algne, loodud objekt plagiaat- loomevargus. teise inimese töö esitlemine iseenda omana koopia- originaalteose rohkem või vähem täpne jäljendus, mida pole loonud autor ise reproduktsioon- koopia mingist kunstiteosest seko- kuivale, siledale krohvile kantud maaling žanr- kunsti põhiliigis eristuv kindlate struktuuri- ja vormi tunnustega alaliik ornament- muster, mida iseloomustab kordumine ja rütm maalikunst- kujutava kunsti alaliik, kus väljendusvahendiks peamiselt on värv graafika- kujutava kunsti alaliik, kus oluliseks väljendusvahendiks on jooned sügavtrükk- trükitehnika, mille puhul kujutis kantakse trükiplaadi abil paberile trükipressi abil. trükivad pinnad/jooned
Milano katedraal Riia toomkirik Gooti stiili kujutav kunst-Imetleb ja austab kristlikku sõnumit,väljendab eelkõige õndsusetunnet.Inimese kujutamine-kõige tähtsam hingeelu avamine,inimese kujutamine kordumatu isiksusena.Kujutati põhiliselt Neitsi Maarja teemasid ja Kristuse kannatuslugusid. Vitraažikunst-Kõige silmapaistvam osa klaasimaal ehk vitraažikunst. Chartesi katedraal(pilt üleval pool olemas) Sainte Chapelle Seinamaal ehk fresko-Maaliti märjale krohvile(maaliti kõige enam Itaalias) Giotto di Bondone-seinamaali suurmeister ja uue stiili rajaja-inimeste kujutamine küllaltki looduslähedane. ´´Juuda suudlus´´(Giotto di Bondone fresko) Kristuse ristilöömine(Giotto di Bondone fresko) Miniatuur-ehk raamatumaal-Jätkus miniatuur-ehk raamatumaali harrastamine Prantsusmaal.Vennad LIMBOURG´id. Gooti ajastul tekib ka tahvelmaal-puuplaadile või lõuendile maalitud pildid
Rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Uuendusteks olid : roidvõlvid, roosaken,tugipiilarid, tugikaared. 8. Millised on Euroopa kuulsamad gooti stiilis ehitised? Mont Saint-Michele. Chartresi, Reimsi ja Amiensi katedraal ja Saint-Chapelle. 9. Millised uuendused toimusid gooti ajastu maalikunstis? Värvilised klaasaknad. Sündis värvitud puuskulptuur. Hakati tegema freskosid(märjale krohvile maalimine). Jätkus raamatumaal. Tekkis tahvelmaal. Loodi vaibakunst. 10. Mis on vitraazkunst? Too mõni näide keskaja vitraazkunstist. Vitraazkunst- värvilistest klaasitükkidest kokku seatud või läbipaistvate värvidega maalitud klaasaknad. 11. Millised on Eesti kuulsamad gooti stiilis ehitised? Toomkirik, Niguliste, Pühavaimu ja Oleviste kirik. 12. Kuidas on Tallinnaga seotud Herman Rode ja Bernt Nodke?
papile või mõnele muule alusmaterjalile. See on pilt, mille võib rippuda igale seinal, sõltumata kohast. Tahvelmaal on nii formaadilt kui ka materjalide poolest lihtsamini teostatav kui monumentaalmaal, ning võimaldab eksperimentaalsust. Tahvelmaali puhul võib kasutada väga erinevaid tehnikaid. Levinuim ja püsivamat tulemust andev on õlivärvitehnika. N: Albrecht Dürer, Elmar Kits, GIOTTO di BONDONE, SIMONE MARTINI Tempera - on maalitehnika, mille puhul temperavärv kantakse (libe)krohvile, paberile, lõuendile või puidule. Selle sideaineks on munakollane, liim, mesi jm. Tempera teises tähenduses on temperavärvidega tehtud maal. N: Leonardo da Vinci, Valeri Vinogradov, Orest Kormasov Teravkaar - üks peamisi gooti arhitektuuri tunnusjooni, võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre, kandesurve on suunatud rohkem allapoole mitte külgedele. Kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare küljed ühinedes moodustava teravnurga
Grazie kiriku söögisaali seinale. Maalil on kujutatud hetke, mil Jeesus avaldab apostlile, et üks nende seast reedab ta. Jeesus murrab leiba ja pakub veini, öeldes, et see on tema ihu ja veri. Tehnika Leonardo soovis maalida üksikasjalikumalt ja heledamalt, kui oleks võimalik saavutada traditsioonilise freskoga. Ta maalis Püha õhtusöömaaja kuivale seinale, mitte märjale krohvile, ning otsustas kiviseina katta kahekihilise kuiva krohviga. Seejärel lisas ta kihi pliivalget, et suurendada heledust. Kuna teost on sajandite jooksul korduvalt restaureeritud, on da Vinci originaalist säilinud vaid fresko kompositsioon ning mõned väikesed originaalvärvi laigukesed. Lisaks algelistele restaureerimistehnikatele, on pildi halvas säilimises süüdi Leonardo da Vinci kasutatud uuenduslik värv, marodöörid ning 1945. aasta sõjapurustused.
põrandate tasandamiseks ega nõrkade lupja sisaldavate segude tasandamiseks. 5 PLAATIMISSEGUD 2. Naks 5 Valge plaatimissegu. Segu kasutatakse keraamiliste, klinker ja kiviplaatide paigaldamiseks kivile, krohvile, betoonile, kipsplaadile ja teistele kõvadele pindadele. Kasutatakseseinaja põrandaplaatidekinnitamiseks. Segu on kasutatav sise ja välistingimustes ning onkivinenult kuuma ja külmakindel. Plaatimissegu NAKS5 on kasutatav ka vuugiseguna laiadele plaadivuukidele. Paigaldatud plaadid sobivad vuukimiseks 24 tunni pärast. Plaaditud põrandale ei ole soovitav astuda enne 2 3ööpäeva möödumist. NB! Põrandate plaatimisel peab põrandaküte olema välja lülitatud vähemalt 7
7. SEINAMAAL e. MONUMENTAALMAAL- suuremõõtmeline maal, maalitud tavaliselt kas seinale või alusele. 8. MINIATUURMAAL- väikesemõõduline maal(maaliti kahekarvalise pintsliga)-18.saj kameed. Või käsitsi maalitud maal käsikirjalisse raamatusse-manuskripti. Maaliti pärgamendile, metallile või elevandiluule. 9. FRESKO- Veeslahustavate värvidega märjale krohvile maalitud maal. 10. SEKKO- kuivale krohvile maalitud maal veeslahustavate värvidega 11. KLAASIMAAL e. VITRAAZ- Vitraaze valmistatakse klassikalise (traditsioonilise) keskaegse meetodi järgi, kasutades selleks värvilist klaasi ja klaasimaali, tina ja vasklinti (tiffani). Keskajal kaunistati kiriku aknaid. 12. KOLORIIT- värvide kooskõla 13. VALÖÖR- tooniväärtus. Hele-tumedus. 14. PRIIMAMAAL vt. Õlimaali alt 15. PASTOOSNE MAAL- pastoso it. keel-taignane
Sai oa nime 2 reljeefse kuju järgi Mõisted: Skulptuur- Kõvast materjalist välja tahutud kuju. Reljeef- kivist välja taotud pilt(steel) Profaanarhitektuur- ilmalik arhitektuur Nt: linnused, kindlused, lossid, räekojad, elamud jne. Sakraalarhitektuur- Usulised ehitused Nt: kirikud, kabelid, kloostrid, meseer, templidn,jkkjlbvjhjghj Keraamika- Savi esemed Graafika- trükimise abil kahemõõtmeline kunst Monumentaalmaal- Seina või lae maal Fresko- Märjale krohvile tehtud tempera maali Tahvelmaal- transporditav pilt mille aluseks on puuplaat Miniatuurmaal- väike pilt raamatutesse, keskajal Tarbekunst- Tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus
Mantegna huvitus anatoomiast, tema maal: Surnud Kristus(pikali jalad ees); elas Mantovas. Botticelli 15.saj lõpu suurim kunstnik Firenzes. Võttis oma teoste tegelasi antiikmütoloogiast. Tähtsamad teosed: ,,Kevad"; ,,Veenuse sünd"; ,,Maria kroonimine". Maalitehnikad: seinamaali(fresko) kõrval arenes ka tahvelmaal, juhtival kohal oli portreemaal, väga levinud olid maalitud altarid. Tempera on maalitehnika, mille puhul temperavärv kantakse (libe)krohvile, paberile, lõuendile või puidule. Itaalia kõrgrenessanss kunstielu keskuseks sai Rooma. Väiksed villad, sambad, kaared, ehitised proportsionaalsed. Tempietto väike kabel, korrapärane, kuppel. Püstitas Bramante, kes on ka suurima 16.saj ehitise autor Rooma Peetri kirik; kuna B. sureb, siis kupli lõpetab Michelangelo. Michelangelo Buonarroti arhitekt, skulptor, maalija, teadlane, luuletaja. Tähtsamad skulptuurid: ,,Taavet";
) ja allapoole ahenevad sambad. Valguskaevud - maja oli ehitatud nii, et kõik ruumid oleksid valgustatud. Herakleion (Heraklion, Iraklio) - pealinn. Seal on arheoloogiamuuseum. Kiri Egeuse kultuuris tarvitati kahte tüüpi kirja - lineaarkirja A ja lineaarkirja B. Lineaar A tahvlid on pärit 1200 a. e. Kr. Teadlased on avastanud, et lineaar B on kreeka keele varane vorm. Lineaar A on senini desifreerimata. Pithos suursäilitusanum. Rhyton joogianum. Fresko märjale krohvile tehtud seinamaaling, Knossose palees reljeefsed. Üks selle aja kuulsamaid on "Toreadoor" (härjavõitleja) 1500 eKr. Asub see Herakleoni arheoloogiamuuseumis. Freskode peamiseks teemaks olid loomad, meri. Loomi (näiteks ahvid) kujutati liikumises. Pulli hüppamine eluohtlik akrobaatiline mäng. Pitsat "Ebaõnnestunud hüpe". Troonisaal (Knossoses) - saalis on kuningas Minose tool. Egeuse kultuuris oli valitseja ka peapreester. Seintel maalid müütilistest loomadest (greifid)
· Büst skulptuuriteos, inim pea ilma kehata (ülakeha on, käsi pole) · Dolmen suurtest kiviplokkidest laotud kivi, pronsiaegne hauakamber · Dooria stiil vanim kreeka ehitusstiil, arenes välja doorlaste hõimu juures · Ehisviil gooti stiilis, ehitiste, akende ja portaalide kohal olev terav viil · Fantaasia kujutlusvõime, väljamõeldis · Fassaad ehitiste esikülg, vaatamiseks määratud külg · Fiaal väike gooti stiilis ehistornike · Fresko värskelt märjale krohvile tehtud seinamaaling · Galerii näituste saal, lossides pikk pidulik käik · Gootid germaani päritoluga hõim · Gooti stiil Prantsuse kunstistiil, kõrgustesse pürgimine · Gravüür sildade pinnale uuristatud joonistus · Hellenism antiikajastu · Hieroglüüf kiri, joonistustega tähistatud sõnad, silbid · Ikoon pühapilt kreekakatoliku kiriku maades · Initsiaal suur kaunistatud esitäht · Kabel palvetamiseks väiksem ehitis
hall. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Phaistos Phaistos Phaistos Phaistose kaev Phaistos HAGIA TRIADA lossi aerofoto http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Hagia Triada varemed. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf EGEUSE KUJUTAVKUNST Esineb: seinamaali(tehnikaks fresco) Fresco= seinamaaliliik ja -tehnika. Fresco maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga. reljeefi väikseid kujukesi.( peeti kodude kaitsjaks.) EGEUSE KUJUTAVKUNST Erksad värvid Pidulikud sündmused ning stseenid härjamängudest. Inimesed egiptusepärased, kuid palju vabamad ja liikuvamad. Ka veealune maailm veetaimede ja kaladega kütkestas kunstnikke. Frescomaaling Knossose paleest. Preester-kuningas või Prints liiliatega. http://web.zone
. Värvid muutuvad tumedamaks, süngeks. Iseloomulik tusatsev ja irooniline alatoon. Figuurid sagedasti pikaks venitatud ja asendid olid ebaloomulikud.Kompositsioonis paigutatakse S-tähe kujuliselt.Taheti et laed annaks kõrgust juurde. Teemaks peamiselt mütoloogia.Värvid sinakad ja tuhmad. Palju maaliti aktimaale, haarava pilguga . 8.Võrdle Tintoretto teost "Püha õhtu söömaaeg" da Vinci teosega. Da Vinci teos on fresko tehnikas ehk otse krohvile ja soojades toonides ja reeglipärane. Tintoretto teos aga on tahvelmaal ja näeb välja nagu põrgu , tumedad värvid. Seega erinevused on jõulised. 9.Maneristlik skulptuur? Benvenuto Cellini- "Perseus".Üks tema tippteoseid.Täheldas Michelangelo mõjutusi. Teemadeks mütoloogia. Teos oli ilmekas ja kõnekas ja muidugi jõuline."Kullast soolatoos"( valmistatud Prantsuse kuningale-väga dekoratiivne). 10.Maneristlik arhitektuur? Arhitektuuriga ei tegeletud väga palju
Kui karniise ei ole, viimistletakse kohe lagi puhtalt. Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 mm paksuselt. Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kantakse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva kihi kuivamist, s.t kui see pinnalt enam maha ei valgu. Juhul kui krundikiht on liialt tardunud, tuleb seda hoolikalt veega niisutada. See annab krohvile monoliitsuse. Mördikihid nakkuvad teineteisega paremini. Mördi tardumisaeg oleneb krohvitava pinna niiskusest ja poorsusest, õhutemperatuurist, mördikihtide paksusest. Lihtkrohvimise täpsus on väike. Enne krohvimist niisutatakse kõik krohvitavad seinad hästi veega. Kohe peale vee sisseimbumist tehakse sisseviskekiht. See libistatakse rihtlatiga üle, lisatakse teine kiht samalaadselt 10 mm paksuselt ning tasandatakse. Tardunud krundile kantakse viimistluskiht ja silutakse üle
ei logise ja ei sea töötaja elu ohtu. Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 mm paksuselt. Sissevisekihti ei tasandata ja mõned kohad, mis ulatuvad kõrgemale, lõigatakse maha. Pärast sisseviskekihi tardumist kantakse sellele krundikiht. Iga järgnev krundikiht kantakse peale pärast eelneva kihi kuivamist, s.t. kui see pinnalt enam maha ei valgu. Juhul, kui krundikiht on liialt tardunud, tuleb seda hoolikalt veega niisutada. See annab krohvile monoliitsuse. Mördikihid nakkuvad teineteisega paremini. Mördi tardumisaeg oleneb krohvitava pinna niiskusest ja poorsusest, õhutemperatuurist, mördikihtide paksusest. Tööriistad pesta veega kohe pärast töö lõpetamist. Krohvitud pindu kontrollitakse peale 14-päevast kuivamist. Aluspinna ettevalmistamist ja tehnoloogilise järjekorra õigsust kontrollitakse kihi lahtiraiumisega. Tugevuse ja niiskusesisaldust kontrollitakse laboris. Pinnase siledust kontrollitakse käega katsudes
hall. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Phaistos Phaistos Phaistos Phaistose kaev Phaistos HAGIA TRIADA lossi aerofoto http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Hagia Triada varemed. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf EGEUSE KUJUTAVKUNST Esineb: seinamaali(tehnikaks fresco) Fresco= seinamaaliliik ja -tehnika. Fresco maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga. reljeefi väikseid kujukesi.( peeti kodude kaitsjaks.) EGEUSE KUJUTAVKUNST Erksad värvid Pidulikud sündmused ning stseenid härjamängudest. Inimesed egiptusepärased, kuid palju vabamad ja liikuvamad. Ka veealune maailm veetaimede ja kaladega kütkestas kunstnikke. Frescomaaling Knossose paleest. Preester-kuningas või Prints liiliatega. http://web.zone
jõkke ja maeti Tallinna Toomkirikusse. 11. Michel Sittow- Maarja kroonimine Louvre`i muuseumis. Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas. 1. Barokk-portugali keeles tähendas korrapäratut poolümmargust pärlit. Ebaloomulik, kummaline, liialdav. Dekoratiivne toredus, kaunistuste kuhjamine, lopsakus. 2. Baroki ilminguid esines juba Michelangeloviimastes töödes nt. ,,Viimne Kohtupäev". 3. Fresko-seinamaaliliik, maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga, ei saa parandada. 4. Barokk-kiriku fassaad-kahekorruseline, kroonis kolmnurkne viil ning katsid korintose stiilis poolsambad ja pilastrid. Viilud uste ja akende kohal, seinaorvades skulptuurid, külgedel voluudid. Tuntud-pilstrid, viilud, poolsambad. 5. Vatikani Peetri kiriku esine väljak koos kolonnaadiga Lorenzo Bernini. 6. Bernini viljeles skulptuuri, sai kuulsaks skulptuurigrupiga ,,Apollon ja Daphne". 7
kuid seda balanseerivad isikute värvilised riided ning laual asetsev suur laudlina. "Püha õhtusöömaaeg" oli mõeldud Milano kloostri Santa Maria delle Grazie refektooriumile. Munkadele meenutati söömise ajal kõgi aegade tähtsaimat söömaaega.Maali asukoht on täiesti traditsiooniline,ent kuidas Leonardo da Vinci lugu tõlgitses,on ebaharilik. Ebaharilik on "Püha õhtusöömaajal" juba seegi,et Leonardo da Vinci ei maalinud märjale krohvile harilikus freskotehnikas,vaid lasi krohvil kuivada. Kuna ta laskis krohvil kuivada,seetõttu on seinamaal halvas seisundis. Juba 1517. aastal - natuke vähem kui kakskümmend aastat pärast maali lõpetamist - hakkas värv kooruma. Maali on korduvalt üle värvitud ja restaureeritud. See, mida näeme täna, on originaali kauge vari. Maalil on 13 isikut. Seega on lihtne lahendus isikute küsimuses: Kristus ja kaksteis apostlit. Isikuid saab identifitseerida 16. sajandi algul
skulptuur), et portreed või saab tema peamine inspiratsiooni merele. Veeteede maal on zanr, mis kujutab laevade ja mere zanr eriti tugev alates 17. kuni 19. saj. profesionaalne kunst-all mõeldakse edaspidi kunsti, mis loodi pärast kunstniku ameti eraldumist käsitöölise omast. muralism-värvitud õli või vee baasil.On palju erinevaid tehnikaid nagu näiteks:A Fresco lae- seinamaal,kus värv on kohaldatud krohvile seina või lakke.Buon fresco- Tehnoloogia seisneb maalikunstis kus pigment segatakse vee õhuke kiht kuiv, värske, lubi uhmris või kipsist 2.Nimeta kunstiliike ja too näiteid- Maalikunst, "mis kujutab meeltepaistvust kunstiliselt [künstlich] ideedega seotuna", jaguneb looduse kauni kirjeldamise kunstiks ja looduse saaduste kauni kokkupanemise kunstiks (maalikunst ja iluaiandus). Kõnekunst on kunst tegelda aru tegevusega [Geschäft] kui kujutlusvõime vaba mänguga;
8.Pastellmaal- mis on pastellidega teostatud töö. Pastellmaali hakati viljelema 15. sajandil Itaalias. Pastell on kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka kasutatakse joonistamiseks. Edgar Degas "Pärast vanni, naine end kuivatamas" (u 18961898). Ants Laikmaa "Capri maastik" (1910). Odilon Redon "Buddha" (u 19061907). 9.Tempera- on maalitehnika, mille puhul temperavärv kantakse (libe)krohvile, paberile, lõuendile või puidule. Eugen Gustav Dücker, "Kõrge kallas", 1900-1910, tempera, papp. Mees 2007.Tempera, puit. Niccolò Semitecolo tempera, puit. 1367. 10.Ümarplastika- Ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos. ,, Milose Venus"
Kirikul on 9 torni, mis erinevad üksteisest mustrite ja värvikombinatsioonide poolest. Kirik sai nime sinna maetud püha ,,hullu" järgi, kes ennustas ette Moskva tulekahju. Legendi järgi torgati selle loojal pärast ehitise valmimist silmad välja, et ta ei saaks enam kunagi midagi nii kaunist luua. Maalikunst võttis esialgu samuti eeskuju Bütsantsist. Venemaa ikoonid on leebemad, eriti armastati punase ja kuldse värvi koosmõju. Vanavene kunstis saab rääkida ka freskost (märjale krohvile maalitud pilt). Tuntud freskomaalija oli Theophanes Grek (Kreeklane), kes oli pärit Bütsantsist, kuid rahvuselt kreeklane. Ta elas ja töötas Venemaal ligi 40 aastat, põhiliselt Novgorodis ja Moskvas. Oma aja kohta oli ta väga haritud ja tark mees. Tema väljendusviis on lakooniline, vorm on antud suurelt ja pinnaliselt, koloriit põhiliselt pruunides toonides, kasutas tumedat piirjoont. Tal oli mitmeid õpilasi ja seetõttu valmis ka mitmeid töid ühiselt
Pontifex maximus-riigi ülempreester.....Tekkis kristlus Rooma kunst-roomlased hakkasid rakendama kuppel-ja ristvõlvi, Rooma linna veega varustamiseks ehitati akvedukte, ühiskondlik keskus oli foorum.Foorumiga külgnes turg. Väga olulised olid saunad-termid(suurus, raamatukogud,basseinid) Roomlased panid aluse monumenditraditsioonile...lõid esimesed ratsafiguurid. Triumfikaar oli auvärav. Skulptuur-Portreed Maalikunst-rooma seinamaalid , mosaiik ja fresko-täiesti värskele märjale krohvile. Hiline Rooma keisririik-võimule tuli keiser Diocletianus-lõpetas segadused..tegi riigi valitsemises suuri ümberkorraldusi. ..Tema ümberkorraldusi jätkas keiser Constantinus Suur -kuulutas välja üldise usuvabaduse ja lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. ...Impeerium jagunes kaheks sisuliselt teineteisest sõltumatuks osaks-Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigiks. Suur rahvasteränne, keisrid kaotasid oma võimu, See sündmus märgib Lääne-Rooma ja vanaaja lõppu
Chartres'i, Reimsi ja Amiens'i katedraal Prantsusmaal, Sainte-Chapelle Pariisis; Kölni toomkirik Saksamaal, Doodzide palee Veneetsias; Canterbury katedraal ja Westminster Abbey Londonis. Gooti ajastu uuendused skulptuuris ja maalikunstis Saksamaal sündis värvitud puuskulptuur, mida kasutati altarite kujunduses. Uue altaritüübina tekivad õhukest kappi meenutavad nn. tiibaltarid, mis on kaunistatud kujude ja maalingutega. Seinamaale loodi kõige enam Itaalias. Need maaliti veel märjale krohvile ja nimetatakse freskodeks. Jätkus raamatumaali harrastamine, suurimad meistrid Prantsusmaal töötanud vennad Limbourg'id. Gooti ajastul tekib ka tahvelmaal puuplaadile või lõuendile maalitud pildid, mida sai ühest kohas teise ümber paigutada. Vaibakunst gooti ajastul Kõrgetasemelisi piltvaipu loodi gooti ajastul Madalmaades. Prantsuse gooti vaibakunsti kauniks lõppakordiks on kuuest osast koosnev vaibasari ,,Daam ükssarvega", mida võib
PLASTIKA (kujutav e. vaba) o Ümarskulptuur kolmemõõtmeline o Reljeef kahemõõtmeline madalreljeef e. bareljeef keskmine reljeef (?) kõrgreljeef süvendreljeef o Vabaplastika liigutatav o Monumentaalplastika väga suured, raske liigutada o Ehitusplastika ehitusega seotud MAALIKUNST (kujutav e. vaba) o Seinamaal 60 50 000 a. tagasi Fresko märjale krohvile looduslike temperavärvidega Seko võib kasutada ka õlivärve o Tahvelmaal 6. 5. saj. eKr. maalitakse alusele (lõuend) Pannoo puittahvel seina sees o Miniatuurmaal (keskaeg) e. raamatumaal o Mosaiikmaal värve ei kasutata, kivikesed jms tükid o Vitraaz värve ei kasutata, värviline klaas GRAAFIKA (kujutav e. vaba) o Söe- ja grafiitjoonistus
14 MAALIKUNST on kujutava kunsti põhiliike. Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. Akvarell, akrüül, fresco, pastel, seko, tempera, õli jne Johann Köler, "Ema haige lapsega", 1872, õlimaa Konrad Mägi, "Pr. Visnapuu portree", pastel Alfred Hirv, "Natüürmort vähiga", õlimaal 15 16 FRESKO maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga. Viimane kohtupäev. Michelangelo fresko (1535–1541) Sixtuse kabelis Vatikanis 17 Püha õhtusöömaaeg. Leonardo da Vinci fresko (1495–1498) Santa Maria delle Grazie kirikus Milanos 18 Joh ann Kölerile 23. juulil 1879.a Kaarli kirikus. "Tulge minu juurde”.
,,Ma ei tea. Andrat on nimetatud esimeseks eesti naisbiitnikuks. Eks see ole ju tõsi, kuni Maarja Kangro oma hobusetüraga ree pääle istus. Andrat on sõimatud mõttetuks tibiks ja plärtsuvaks beibeks. Las sõimavad, las klähvivad, karavan kulgeb. Mulle meeldib inimlik ja elu endaga kokku kolksuv luule. Seda on vaja, sest seda on Eestis siiani vähe olnud. Hea lugeja hoiab käes olulist raamatut, mis kraabib seinale kriipsud ja kisub krohvile kirjad: meil on ruumi, et rääkida asjust, nagu nad on, meil on paberipinda, et pritsida lugeja puhtale ajumaastikule seda köömest ja kribalat, mis saab muutma maailma. Ilma selleta pole mõtet ei luulet lugeda, ega kirjutada. Me ülim püüdlus siin on see, et need lootused oleks õigustet. Elu on kirjanduse materjal, ja ei ole õiget elu ilma kirjanduseta, tolle kireta. Paraku. Kirge siin on, seda kindlasti." ( ,, Atlas" kl 64) 9
25. Nimeta gooti ajastul Eestis Tegutsenud kaks maalikunstnikku ja nende teosed. Herme Rode – maalitud Tallinna Niguliste kiriku peaaltar Bernt Notke – “Surmatants” säilinud 7,5m pikkune alguslõik, Tallinnas Pühavaimu kiriku tiibaltar 26. Miks jäi ainult seinamaal Itaalia kirikutes maalikunsti tähtsamaiks haruks? Sest Itaalias olid aknad väiksed ja seinapinda rohkem. 27. Kes oli Itaalia suurim freskomaalija? GIOTTO di BONDONE (1276-1337) 28. Mis on FRESKO? Muldvärvidega märjale krohvile maalitud seinamaal ROMAANI KUNST 1. Mis stiilis oli Lääne-Euroopas keskajal esimene ühtne kunstistiil? Romaani stiil 2. Millal valitses romaani stiil ja kus? X-XII sajandil Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal 3. Kust sai romaani stiil mõjutusi? Idamaadest (Bütsants, Süüria, Mesopotaamia) 4. Missugusel kunstiliigil oli juhtiv osa romaani kunstis? Arhidektuuril 5. Mis on sakraalarhitektuur? Mis on profaanarhitektuur? sakraal: kirikud/kloostrid, profaan: puu ja kivilinnused 6
spetsiaalsele paberile. 4. Guass - vees lahustuvate värvidega erinevatele materjalidele. 5. Pastell - maalitakse pastell kriitidega. 6. Enkaustika - väga vana tehnika. Vahamaal. Kuumade vahavärvidega kuumale puidule. 7. Akrüül - sarnane õlivärvile, aga värv lahustub vees. Seinamaali tehnika ehk monumentaalmaal valmistatakse kindlasse kohta, seinale või lakke ja segeli ka ette antud teemal. Fresko maalitakse märjale krohvile spetsiaalsete värvidega. Üks vanimaid tehnikaid. Sekko maalitakse kuivale krohvile, tähtis hea krunt. Sgrafiito sein krohvitakse kahe või kolme kihiliselt, iga kiht eri värvi. Viimasesse kihti süvendatakse teos nii, et alumine värviline kiht paistma tuleb. Mosaiik spetsiaalsesse mördi kihti surutakse keraamika, klaasi, merevaigu, kivi jne. Tükikestest teos. Vitraaz kunstiliselt kujundatud klaasaken. Graafika väljendusvahendiks on joon
annaabi.ee 
