Rahatrahvi võib määrata kohtuväline menetleja või mõista kohus. Aresti ehk lühiajalise vabadusekaotuse võib mõista vaid kohus. Kohtuvälisel menetlejal seda õigust pole, küll on tal aga valikuõigus, kas määrata ise väärteo eest rahatrahv või taotleda kohtult süüdlasele aresti kohaldamist. Väärteomenetluse põhimõtted 1. kriminaalmenetluse analoogia põhimõte – aluseks on väärteomenetluse sarnasus kriminaalmenetlusega Neid õhendavaks tunnuseks on see, et mõlemad on suunatud küsimusele, kas teatud isik on antud süüteo toime pannud või ei. 2. Süütuse presumptsioon - on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi ei saa rääkida kriminaalvastutusest enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. 3. Seaduslikkuse ehk legaliteedi põhimõte 4. Väärteo isikuline, ruumiline ja ajaline kehtivus 5. Väärteomenetluse ajaline ja ruumiline kehtivs
hoolikalt ning kasutab temale antud võimu parimal võimalikul viisil’’, eeskätt ’’peab kohtunik käituma viisil, mis sobib kokku kohtunikuameti väärikusega’’. Selle kõrvale saab tuua prokuröritöö põhimõtted, et prokurör ’’ juhindub talle seadusega pandud ülesannete täitmisel seadustest, siseveendumusest, prokuröride ametieetikast ja avalikust huvist’’ ning ’’on kohustatud käituma menetlusosaliste, tunnistajate ning teiste kriminaalmenetlusega puutumust omavate isikute suhtes ausalt, väärikalt ja viisakalt nii kõnes, kirjas kui teos’’, samas ’’ täidab töökohustusi erapooletult, sõltumatult ning parimal võimalikul viisil, laskmata end mõjutada poliitikal ja meedial.’’ Seetõttu ametikohustuste täitmisel peavad nii kohtunik kui ka prokurör lähtuma eetikakohaselt erapooletu ja väärika käitumise tavadest, olles samas ka oma töös juriidiliselt korrektsed ning seadusandlikud
haldusmenetlustes märkimisväärselt erinev, sõltudes valdkonna olemusest, eesmärkidest ja õiguslikust regulatsioonist. Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse presumptsioon sisaldub põhiseaduse §-s 22 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõikes. Süütuse presumptsioon on piiratud kriminaalmenetlusega, sest üksnes kriminaalmenetlus võib viia selliste avaliku hukkamõistu rangemate vormideni nagu vabadusekaotus. Eesti õigussüsteemi ajalooline kujunemine Muinas-Eesti, Vana-Liivimaa, Rootsi ja Vene aja ja omariikluse õigusparadigmad. Eesti oma päritolu õiguse hõredad andmed (Uluots, Johansen, Arens). Vana-Liivimaa Maariik, seisused (riigivürstid, mõisnikud, linnad), Maapäev. Reformatsioon, sekularisatsioon, Liivi sõda ja selle tagajärjed
tehtud salaja või vaenulikul eesmärgil või esitanud sellega seoses muid asjakohaseid argumente. Kohtuasjas Axel Springer AG vs Saksamaa Näitleja oli ise eelnevalt avaldanud eraelulisi üksikasju arvukates intervjuudes; käesoleval juhul oli edastatud üksnes vahistamise ja sellele järgnenud kriminaalmenetlusega seotud asjaolusid. Meediakontsernile seatud piirangud ei olnud proportsionaalsed. Eelkõige on riigikohtute ülesanne hinnata, kui tuntud isik on, st hinnata, kas tegu on kuulsusega, kelle suhtes on õigustatud huvi. Ajakirja väljaandja oli saanud andmed näitleja
Audiitor peab hoidma saladuses talle teatavaks saanud infot kliendikohata nii äri kui ka panga saladust Nimetatud kohustus kehtib ka pärast audiitori kutsetegevuse lõpetamist ning laieneb kõikidele kes puutuvad kokku auditeerimisega otseselt või kaudselt. Kutsesaladuse rikkumiseks ei loeta andmete avaldamist 1)audiitorkogu juhatusele audiitori kutse säilitamiseks 2) distsiplinaarmenetluses 3) kohtule kohtumääruse või otsuse alusel ja eeluurimisasutusele seoses kriminaalmenetlusega 4) Riigikontrollile ja finantsinspektsioonile tema ülesannete täitmiseks 07.10.08 Audiitor ei või tegutseda valdkonnas, mis võib mõjutada tema erapooletust või on kokkusobimatu hea audiitortavaga. Kui audiitor soovib tegutsed muus valdkonnad siis peab esitama auditoorkogule taotluse. Audiitorkogu juhatus vastab taotlusele ühe kuu jooksul Kui seadusega on ette nähtud kohustuslik kontroll,siis vastutab audiitor või audiitorühing oma kutsetegevusest
· Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega - Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. 28. Mis on süütuse presumptsioon? Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi ei tohi kedagi käsitada süüdi olevana enne, kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse presumptsioon on piiratud kriminaalmenetlusega, sest üksnes kriminaalmenetlus võib viia rangemate vormideni nagu vabadusekaotus. Süütuse presumptsiooni vaadates laiemalt au, hea nime ja inimväärikuse kaitse. 29. Õigusloome protsess ja selle staadiumid. I ettevalmistav töö. 1. Töörühma moodustamine (suurus sõltub eelnõu sisust, mahust. Töörühma juhi määramine. Eelnõu eelarve.) 2. Selgitatakse kas regulatsioon kehtib juba või tuleb luua uus. 3
riigipoolne reageerimine. Ajaloolises plaanis tagasi vaadates ongi juba toimepandud kuritegude väljasel- gitamine ja süüdlaste kohtu ette toimetamine olnud prokuratuuri ülesanne, samas kui politsei olemuslikuks funktsiooniks on pigem preventiivne tegevus, s.t kuritegude ennetamine. Seetõttu on Lääne-Euroopas aja jooksul välja kujunenud järgmised põhiprintsiibid ja reeglid prokuratuuri kohta: - prokuratuur, olles piiratud kriminaalõiguse ja kriminaalmenetlusega ning mõeldud vaid kriminaalkohtu jaoks, ei teosta üldist kontrolli seaduslikkuse ega seadusekuulekuse üle ühiskondlikus, majandus- ja eraelus; - prokuratuuri käes on kogu riiklik süüdistamismonopol, mille elluviimise eeltingimuseks on eeluuri- mise juhi rolli täitmine.
Süüteomenetluse kordamisküsimused ÜLDOSA 1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleermisala ning ülesanded Mõiste - Kriminaalmenetlus on karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad on: 1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud; 3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid; 4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse ülesanded on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlaste väljaselgitamine ja seaduse õiguspärase kohaldamise tagamine eesmärgiga, et igaüks, kes on toime pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ning et kedagi ei võetaks süütuna kriminaalvastutusele ega mõis...
2. Kohtunike distsiplinaarvastutuse regulatsioon 29. juulil 2002 jõustunud kohtute seadusega muudeti oluliselt kohtunike suhtes kohaldatava distsip- linaarmenetluse korda. Laiendati distsiplinaarmenetluse algatamise õigust omavate isikute ringi. Uue korra rakendamisel juhtis õiguskantsler tähelepanu distsiplinaarmenetluse ebapiisavale regulatsiooni- le.*21 Kuna distsiplinaarvastutus on kohtuniku kui menetlusaluse isiku jaoks kriminaalmenetlusega sarnaselt sotsiaalselt märgistav ning potentsiaalselt suhteliselt raskete sanktsioonidega menetlus, mis oma karistava iseloomu tõttu olemuslikult piirab põhiõigusi, ning põhiseaduse § 3 alusel saab põhi- õigusi piirata vaid seaduse alusel, tuleks vastav piiramise alus ning piirava menetluse reeglid täpselt reguleerida seaduse tasandil. Seega peaksid ka kohtunike distsiplinaarmenetluse reeglid olema sätes-
võimu kandjale või avalikele huvidele kaasa tõi, piiramise raskust, kahju tekkimise ettenägematust ja muid olulisi asjaolusid (lg 3). Hüvitist ei saa nõuda ulatuses, milles põhiõiguste piiramise põhjustas isik ise või see toimus tema huvides, isiku eriline kohtlemine on ette nähtud seadusega, isikul on hüvitist võimalik saada mujalt, sealhulgas kindlustuselt, hüvitise maksmise küsimus on reguleeritud muude seadustega (lg 2). Kriminaalmenetlusega tekitatud kahju: SKHS § 5 sätestab õiguspärase kriminaalmenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise eeldused. Erinevalt RVastS §-st 16 on SKHS §-s 5 ammendavalt loetletud juhtumid, mille korral on isikul õigus kahju hüvitamist nõuda. SKHS § 5 ei nõua, et kahju hüvitamise eeldustena oleks täidetud nõue, et tekkinud on varaline kahju, mis on põhjuslikus seoses põhiõigusi erakordselt piirava tegevusega. Isikul lasub kohustus üksnes mõõdukaid piiranguid taluda. 21
8 2) erikulud – hüvitab isik, kelle süül need on tehtud; 3) lisakulud – jäävad selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Menetluskulud on: 1) valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega; 2) kannatanu, tunnistaja, eksperdi ja asjatundjate kulud. 3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 5) kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud riigilõivuseaduses sätestatud määras; 6) asitõendite hoiutasu, saate- ja hävitamiskulud;
õigust kriminaalmenetluse toimumisele ja kellegi karistamisele. Kriminaalmenetlusõiguses on omaks võetud põhimõte, mille kohaselt ei ole kannatanul õigust nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist, kuna kriminaalmenetlust alustatakse ja toimetatakse riigi nimel ning üksnes riigil on karistusvõimu monopol. (RKKKm 15. 03. 2006, 3-1-1-18-06, p 7; sama korratud ka RKKKm 12. 11. 2013, 3-1-1-103-13, p 16.) Kannatanul võivad kriminaalmenetlusega seostuda ka varalised huvid, kuivõrd tal on õigus esitada kriminaalmenetluses hagi. Samas aga ei piira kriminaalmenetlus kannatanu õigust nõuda talle kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, mistõttu ei saa öelda, et kriminaalmenetlus oleks ainus viis ka kuriteo läbi riivatud PS § 32 põhiõiguse taastamiseks.
ning piiravad isiku võimalust näiteks oma kinnisasjale ehitada. Riigikohus leidis, et kuna määruse vaidlustamise kohta ei ole vaidlustusnormi ega eri kaebekorda, on rikutud isiku põhiõigust korraldusele ja menetlusele. Näitena riigi kohustusest aktiivselt seaduste abil kaitset pakkuda, saab esitada riigivastuse valdkonda kuuluvad kohtulahendid. Riigikohus on oma otsustes leidnud, et riigivastutuse seaduses puuduvad alused ebamõistlikult pika kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks - ei riigivastutuse seaduse üld- ega erisätete alusel saa sellist kahju hüvitada. Institutsioonide loomise kohustus võimaldab igaühel realiseerida õigusi, mida ilma seadusandja tegevuseta ei saaks olemas olla. Institutsioonide garantii ja riigi sekkumise keeld on omavahel tihedalt seotud. Näiteks omandipuutumatus sätestab kõigepealt garantii, et omand eksisteerib
teine midagi täpsemalt vangistuses viibimise lõpu kohta. Seega on inimese kohta tehtud otsus tema hoidmiseks kinnipeetavana pärast vanglakaristuse ärakandmist vastuolus karistuse lõplikkuse nõudega. *57 Samuti on küllaltki ilmne, et karistusjärgse kinnipidamise korral karistataks inimest justkui mitmekordselt jms. Kui kõigi nende kriitiliste seisukohtade vastuseks on vaid väide, et tegemist pole kriminaalkorras karistamise ega kriminaalmenetlusega, tuleb paratamatult küsida, mis eriline menetlusviis see siis ikkagi on. Paigutades Eesti senise kriminaalpoliitika mõttelisel skaalal klassikaline kontrollimudel vs. positivistlik kohtlemismudel, asutakse praeguseni kindlasti esimese mõjualas. *58 Varem kehtinud nõukogude kriminaal- õigusega võrreldes nihkus siinne karistusõigus reformi käigus olulisel määral klassikalise mudeli suunas.
silmaspeetava eesmärgi saavutamiseks. Ülejäänud halduses on proportsionaalsus ülemäärasuse kriteeriumiks. - Kohane menetlus. Tagatud on isikute põhilised menetlusõigused: o õigus informatsioonile o ärakuulamisõigus o kaebeõigus. Ei piirduta ainuüksi haldusmenetluse põhimõtetest. Lähtuda tuleb veel ka Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artiklitest, mis seonduvad isiku suhtes algatatud kriminaalmenetlusega. Quasi-karistus on haldusõigussunni vahend, mille puhul karistamine ei ole omaette eesmärk, kuid karistamine kui osaeesmärk tuleb esile. Õigus informatsioonile Tähendab seda, et isik teaks, mida ametnik hetkel menetleb, mis on selle menetluse eemärk, et sa teaks, mis isikut ees ootab. Samuti peab isik saama teada, millistel tõenditel ametniku tegevus tugineb. Antud juhul pole see seaduses sätestatud. Praegu on see ametniku kaalutlusõigus, millal
nõrk lapse-vanemate vaheline suhtlemine ning pere konfliktid; laste peal kasutatav psüühiline vägivald; laste ning vanemate eraldamine; palju lapselised perekonnad. 3.2.2.2 Muude sugulaste mõju Sugulaste kui ka õdede-vendade mõju ja kriminaalset käitumist võib näha kahel viisil. Esiteks nähakse noores eas vanemaid sugulasi kui eeskuju. Seega vanemad õed-vennad ja sugulased, 34 kes on juba kriminaalmenetlusega seotud, võivad motiveerida või julgustada nooremaid kuritegelikule teele. Tihti on nooremad läbi kõige kiuste nõrgemad ning nii näevad vanemad neid kui objekte, keda ära kasutada. Teine viis, kuidas õed-vennad ja teised sugulased võivad mõjutada nooremaid, on idee, et nad võivad vallandada tunde noortes, et neil puudub tähelepanu. Probleempunktiks võivad olla peredele, kus on palju lapsi. See tähendab aga suuremat rivaalitsemist ning võivad vabalt viia
silmaspeetava eesmärgi saavutamiseks. Ülejäänud halduses on proportsionaalsus ülemäärasuse kriteeriumiks. - Kohane menetlus. Tagatud on isikute põhilised menetlusõigused: o õigus informatsioonile o ärakuulamisõigus o kaebeõigus. Ei piirduta ainuüksi haldusmenetluse põhimõtetest. Lähtuda tuleb veel ka Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artiklitest, mis seonduvad isiku suhtes algatatud kriminaalmenetlusega. Quasi-karistus on haldusõigussunni vahend, mille puhul karistamine ei ole omaette eesmärk, kuid karistamine kui osaeesmärk tuleb esile. Õigus informatsioonile Tähendab seda, et isik teaks, mida ametnik hetkel menetleb, mis on selle menetluse eemärk, et sa teaks, mis isikut ees ootab. Samuti peab isik saama teada, millistel tõenditel ametniku tegevus tugineb. Antud juhul pole see seaduses sätestatud. Praegu on see ametniku kaalutlusõigus, millal ta informatsiooni isikule jagab
Kirjastus Juura, lk 172. 38 väljaselgitamiseks. Eraelu puutumatust võib piirata nii kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks kui ka tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Lisaks ei nõua põhiseadus selle põhiõiguse riivamiseks selgelt kohtu luba. Riive aluste ebaühtlane sätestatus ilmneb selgelt kui võrrelda piiranguklausleid, millel on tugev seos kriminaalmenetlusega.139 Näiteks võib õigust eraelu puutumatusele piirata kuriteo tõkestamiseks ja kurjategija tabamiseks, õigust sõnumi saladusele aga kuriteo tõkestamiseks ja kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks. Suur osa eraellu sekkumise juhtumeid leiab aset kriminaalmenetluse ja kriminaaltäitemenetluse raames. Kriminaalmenetluse eesmärk on kuritegude tõkestamine ja sellest tulenevalt on tihti lubatud küllaltki intensiivne eraellu sekkumine. Kuritegude
Isikuliste tõendite puhul on oluline usaldusväärsuse ja tõendist saadud info hindamisel isiku omadused- haridustase, meeleorganite tajumisvõime. Tõendeid hindavad ainult esimese ja teise astme kohus. Tõenditel on erinev usaldusaste ja samuti on kohtul erinev põhjendamiskohustus tõendite arvestamata jätmisel. Näiteks on kohtul kõrgendatud põhjendamise kohustus, kui kohus jätab tõendina arvestamata kriminaalasjas tehtud jõustunud kohtuotsuse . Kriminaalmenetlusega võrreldes on tsiviilkohtumenetluses tõendi usaldusväärsuse tase üldiselt ,,madalam". Kriminaalmenetluses tuleb süüdistatava kasuks tõlgendada kõrvaldamata kahtlus (süüdistusversiooni paikapidavuses), mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad asjaolusid kajastavad. See, kas mingi teo
annaabi.ee 
