Praktilised tööd õppeaines "Regionaalareng ja -poliitika" Saare maakond Tartu 2012 Sisukord Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis...................................................................3 Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad......................................................................4 Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid...................................................................... 11 Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas.....................................................................21 Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis Jooniselt 1 on näha, et Saare Maakonna rahvastiku osatähtsus kogu Eesti rahvastikust on ca 2,5%
hõive eri majandussektorites (tööhõive struktuur) eri majandussektorite osa (toodangu väärtus) SKT-s Arenenud riikides on teenindussfääris hõive kõrge (üle 60%) ja põllumajanduses madal (alla 10%). Seda näitajat ei tohi aga ületähtsustada, sest on riike, kus suur osa töötajaist on hõivatud teeninduses, kuid üldine arengutase on neis siiski madal. Näiteks: Jordaanias (82%), Araabia ÜE (78%), Peruus (73%), Uruguays (70%) teeninduses, kuid teised arengunäitajad madalamad. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Eri majandussektorite osakaal SKP- s ja hõives põllumajandus tööstus teenindus ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Inimarengu indeks IAI (Human Development Indeks HDI) on riikide arengutaset iseloomustav näitaja, mis koosneb SKT, haridustaseme ja keskmise eluea osaindeksitest.
hõive eri majandussektorites (tööhõive struktuur) eri majandussektorite osa (toodangu väärtus) SKTs Arenenud riikides on teenindussfääris hõive kõrge (üle 60%) ja põllumajanduses madal (alla 10%). Seda näitajat ei tohi aga ületähtsustada, sest on riike, kus suur osa töötajaist on hõivatud teeninduses, kuid üldine arengutase on neis siiski madal. Näiteks: Jordaanias (82%), Araabia ÜE (78%), Peruus (73%), Uruguays (70%) teeninduses, kuid teised arengunäitajad madalamad. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Eri majandussektorite osakaal SKT- s ja hõives põllumajandus tööstus teenindus ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM 12 Millises ühiskonna arenguetapis on tabelis toodud riigid? Põhjenda vastust! Riik Imiku- Kirja- SKT ühe Põlluma- Tööstuses Teenindu-
..................................................5 1.2. Üldandmed, lühiajalugu..................................................................................................6 2. RIIGI ARENGUTASE...........................................................................................................8 2.1. Majanduslik olukord.......................................................................................................8 2.2. Arengunäitajad................................................................................................................9 3. KUULUMINE RAHVUSVAHELISTESSE ORGANISATSIOONIDESSE.......................11 3.1. Liitudesse kuulumine....................................................................................................11 3.2. Rahvusvahelised firmad...............................................................................................14 4. RAHVASTIK...............................
- Diagnoosi toetamine - Uurimistöö Mille alusel arengut hinnata? - Arengu verstapostid? Kriteeriumid? - Küsimused vastused? - Teadmised? Oskused? - Kõne? Käitumine? - Võrdlus? - Vanemate/õpetajate hinnanguid? Oskused ja pädevused - Omandatud oskused (1999) füüsiline/sotsiaalne/kognitiivne (vaimne) areng - Üldpädevused (2008) õppimis- ja tunnetustegevused/sotsiaalsed oskused/mänguoskused Kõne ja keele arengunäitajad 1) Tuleb toime eakaaslaste ja täiskasvanutega 2) Käände ja pöördevormid 3) Korrektne hääldus 4) Piisav sõnavara 5) Oskab kirjutada sõnu Hindamismeetodid - Vaatlus - Intervjuu - Küsimustik - Eksperiment - Testid - Füsioloogilised + varasem arengulugu - Kvantitatiivsed seotud näitajaga - Kvalitatiivsed seotud kirjeldusega - Formaalsed - Informaalsed - Üksteist täiendavad
on suuteline kandma oma koolikotti. Motoorsed oskused on koolieelses eas olulised väga! Vaimne areng: infotöötlus, kuidas infot vastu võtab, infot eristab, kuidas tp on lood? Kui pikalt suudab keskenduda, kas leiab olulisema üles? Mälu, kuidas ta meelde jätab,mida on kergem, raskem meelde jätta, Kuidas ta asju suudab meelde tuletada: järjestamine, analüüs, süntees, rühmitamine jne. Laste arenguseisukohalt on mänguoskaused olulised arengunäitajad! See on sotsiaalne tegevus ja oluline on, et lapsed õpiksid üksteisega mängima. Kõik lapsed peavad omandama ka eneseteenindusoskuse. Mis emotsioonid on lapsel valdavad, mis emostoone väljendab, kuidas eri olukordades oma emostioonidega toime tuleb. Suhtlemine ja kõne. Kõne on oluline, sest oma soove edastada, vajadusi edastada, teadmiste omandamine. Kõne on mõtlemise vahend. Mida täiuslikum on küne, seda keerulisemaid operatsioone saab rakendada. Üldorienteeritus ja õpioskused
Kuid kuna sissetulek jaotub elanikkonna gruppide vahel ebaühtlaselt siis jääb sissetulekute jaotust kajastav kõver diagonaalist allapoole. Mida suurem on kõrvalekalle, seda suurem on ühiskonnas valitsev ebavõrdsus 1.36 Makroökonoomika uurimissuund. Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Ta baseerub mikroökonoomika põhitõdedel. Makromajanduslikud arengunäitajad ja seosed on ettevõtete, kodumajapidamiste ja valitsuse majanduslike otsuste, seega paljude üksiknäitajate tagajärg. Makroökonoomika püüab : 1) kirjeldada üksikotsuste teoreetilist tausta, tüüpilise majandusobjekti käitumist; 2) seletada majanduse üldist seisundit kasutades selleks kogunäitajaid ja nende vahelisi seoseid; 3) anda oma väidetele empiirilist kinnitust makromajandusliku statistika (ökonomeetria abil); Makroökonoomika põhilised käsitlusained on
ootustele ja võimaldab neil seada oma eesmärgid, strateegia ja programmid vastavalt oma eesmärkidele. Strateegilise plaani struktuur võiks olla järgmine: 1. Ettevõtte arengu lähtetaseme lühiiseloomustus 1.1. Missioon ja ülesanded. 1.2. Potentsiaal. 1.3. Nõrgad ja tugevad küljed. 2. Ettevõtte arengu eesmärgid ja põhinäitajad 2.1. Tulevane missioon. 2.2. Väliskeskkond: võimalused ja riskitegurid. 2.3. Arengustrateegia. 2.4. Eesmärgid, põhilised arengunäitajad. 3. Turundusstrateegia 3.1. Toodete nomenklatuur ja sortiment. 3.2. Toodangu tarbijad ja tarbimispiirkonnad. 3.3. Toodangu turustuskanalid. 3.4. Kauba vahendajad. 3.5. Hinnapoliitika. 3.6. Põhistrateegiad. 4. Funktsionaalsed strateegiad. 4.1. Innovatsioonid. 4.2. Investeeringud. 4.3. Tootmise organiseerimine. 4.4. Juhtimise organiseerimine. 4.5. Personal ja selle motiveerimine. 4.6. Finantsid. 4.7. Varustamine. 5. Strateegiate tagamine 5.1. Orgtehnilised meetmed. 5.2
annaabi.ee 
