Leidsid 19 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kreeka". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahvastik, ateena, bulgaaria, olümpos, territoorium, riigikeel, president, peaminister, antÃ, iseseisvus, 1821, rahaühik, usund, õigeusk, ajavöönd, albaania, egeuse, rannajoon, 2917, staatuses, mäestik, 2637, ulatuslikud, karstialad, olümpose, 2919, merepinna, sealne, metsadega, soid, kreekast, immigratsioon, sisserännanud, aasia, tihedust..............8 2.2. Arengunäitajad................................................................................................................9 3. KUULUMINE RAHVUSVAHELISTESSE ORGANISATSIOONIDESSE.......................11 3.1. Liitudesse kuulumine....................................................................................................11 3.2. Rahvusvahelised firmad...............................................................................................14 4. RAHVASTIK.......................................................................................................................15 4.1. Rahvaarv ja selle muutumine.......................................................................................15 4.2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine................................................................................16 5. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS.......................................................17 5.1. Sooline koosseis..
Kreeka Sisukord Asukoht Loodus Rahvastik Majandus Ø Eksport Ø Import Haldusjaotus Kliima Faktid Asukoht Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Loodus Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Rahvastik 2010. aasta juuli seisuga elab Kreekas 11 305 118 inimest. 2008. aasta seisuga elab 61% rahvastikust linnades. Ametlik keel on kreeka keel. Valitsev usk on õigeusk. Majandus Kreekas on maailma suuruselt 39. SKP. 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Kreeka drahmi. Töötuse määr on 2010. aasta seisuga 12%. SKP jaotumine sektoritesse (2009) Põllumajandus; 0,04 Tööstus; 0,18 Teenindus; 0,79
Sisukord Riigi kontuur 3 Üldandmed 4 Arengutase 5 Rahvastik 6-8 Linnad 9 Kasutatud allikad 10 2 Riigi kontuur Peast riigi kontuuri joonistamine: Me eksisime igasuguste väikeste saarte ja poolsaarte joonistamisega, mis kuuluvad Kreekale. 3 Üldandmed Kreeka on riik Kagu-Euroopas, mis paikneb Joonia mere, Vahemere ja Egeuse mere ääres. Maismaapiir on Kreekal Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajavööndis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub samuti igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Geograafilised koordinaadid: 38° N, 24° E Pindala: 131 940 km² Rahvaarv: 10 775 557 (2014) Riigikeel: kreeka keel Pealinn: Ateena Pealinna rahvaarv: 664 046 (2011) Pealinna koordinaadid: 37° 59′ N, 23° 44′ E Rahaühik: euro; 1 EUR = 15,6466 EEK 4 Arengutase
Kreeka Vabariik Brigita Maria Raave Geograafiline asukoht Kreeka, ajaloolise nimega Hellas, on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Jooniaja Egeuse mere ääres. Maismaapiir on loodes Albaania, põhjas Makedoonia, kirdes Bulgaaria ja idas Türgiga. Üldist ● Hümn-Ýmnos eis tin Eleftherían ● Pealinn- Ateena ● Rahaühik- euro ● Ajavöönd- Ida-Eroopa aeg ● Usund- õigeusk ● Iseseisvus 1821 25. Märts ● Peaminister- Alexis Tsipras ● President- Prokopis Pavlopoulos ● Riigikord- parlamentaalne vabariik Pealinn Ateena ● Linn on rajatud Akropolise mäele ● Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr. ● Ühe esimese linnriigina valitses ta demokraatlikult ● Suurim linn Kreekas (ka rahvaarvu poolest) ● Ateena põhilised majandusharud on laevandus, turism, tekstiili- ja ravimitööstus Välispoliitika
Kreeka majandust hoiavad üleval suured ettevõtted, mis pole tähtsaks saanud ainult riigi siseselt, vadi ka Euroopas. Enamik neist on seotud toiduainetööstusega. Mõned kuulsamatest ettevõtetest on Coca-Cola HBC, Aegan Airlines, Alpha Bank, Ellaktor S.A. Rahvastik Kreekas elab 2013 aasta seisuga 11,115,778 inimest. Rahvastiku tihedus on 85,3 elanikku /km². Linnades elab 61% kogu rahvastikust (2008. aasta põhjal). Kõige tihedamalt paikneb rahvastik pealinnas (3,8 miljonit inimest) ning Ateena ümbruses ja suuremates linnades nagu Thessaloniki ja Larissas. Riigi territooriumist on umbes 80% mägine, see tõttu on paljud alad elamiskõlbmatud. Naaberriikidega võrreldes ei tõuse Kreeka tihedus teiste seast esile. Kreeka rahvaarv on viimastel sajanditel olnud pidevas kasvu faasis. Eriti kiire kasv toimus 20. sajandi teisel poolel, kus toimus intensiivne immigratsioon. Kui 1990. aastal oli
...........................................................................7 Riik......................................................................................................................................... 7 Haldusjaotus....................................................................................................................... 8 Majandus............................................................................................................................9 Rahvastik............................................................................................................................9 Kreeklaste usk.................................................................................................................... 9 Vana Kreeka mütoloogia...........................................................................................10 Vana Kreeka jumalad................................................................................
...............6 Skulptuur.................................................................................................................................7 Maalikunst...............................................................................................................................7 2 Üldandmed Pindala: 131 957 km2 Rahvaarv: 10 538 594 miljonit inimest. Pealinn: Ateena Haldusjaotus: 52noomi. Usund: Kreeka õigeusk Aeg: Eestiga sama. Kreeka suunakood: 30 Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Ametlikuks keeleks on kreeka keel. Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli. Vanakreeka keel, mille vanimad raidkirjad pärinevad 8.7. sajandist eKr., oli antiikajal tähtis kultuurkeel, peale Kreeka eriti idapoolsetel Vahemeremaadel ja Ees-Aasias. Ladina keele ja teiste keelte kaudu
............................................................12 2 Geograafiline asukoht Kreeka asub Lõuna-Euroopas. Vahemere kaldal. Loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria. Kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega. Üldandmed Kreeka lipp Kreeka vapp Kreeka on riik Kagu-Euroopas, mis paikneb Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas on Kreekal maismaapiir Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajatsoonis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Kreekas on ligikaudu 1400 saart, millest suurimad, tuntuimad ja turistiderohkemad on Kreeta ning Rhodos ning Küklaadide saarestikust Santorini. Kreeka kõrgeim punkt on Mount Olympus, mis asub 2911 meetrit merepinnast. Kliima on vahemereliselt soe. Kreeka on parlamentaarne vabariik. Iseseisvusvõitlust alustas Kreeka 1821. aastal
Käesolev refraat käsitseb lühidalt Kreeka riiki ning selle iseärasusi. Valisin selle riigi, sest ise Kreeta saarel käinuna jäi mul riigist hea mulje ja tahtsin teada, kas ka mandri Kreeka on sarnane või erineb. 4 Geograafiline asend Kreeka asub Lõuna-Euroopas, Vahemere kaldal, Balkani poolsaare lõunaosas ning Egeuse, Joonia ja Vahemere saartel.Temast loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria, kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega. Kreeka pindala on 131 957 km². Kreeka rannajoone on pikkus on 14 880 km. Suurimad saared on Kreeta,Euboia, Rhodos,Lesbos,Chios ja Kefallenia, moodustades 19% riigi pindalast. Riigi pealinn on Ateena. 5 Pilt 1.Kreeka asukoha kaart Ajalugu Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr
Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Kreeka on vabariik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. 1. Atika 2. Ida-Makedoonia ja Traakia 3. Ípeiros 4. Joonia saared 5. Kesk-Kreeka 6. Kesk-Makedoonia 7. Kreeta 8. Lõuna-Egeus 9
Sisukord Poliitiline süsteem ................................................................................................................................. 4 President............................................................................................................................................. 4 Parlament............................................................................................................................................ 5 Poliitilised parteid............................................................................................................................... 6 Valitsus......................................
Suurbritannia on maailma üks majandus- ja kaubanduskeskuseid. Mis on arenenud tööstuse ja rohkete sidemetega turumajandusumaa ja -piirkond. Tööstussektoris tegevus üha langeb, samas kui teeninduses, eriti teabeteeninduse töötajate arv üha suureneb. Eriti suur on keemiatööstus ja kütusetootmine. (10) 5. LÕUNA-EUROOPA Lõuna-Euroopa asub suures osas poolsaartel, mida uhub soe Vahemeri. Lõuna-Euroopa riigid on Portugal, Hispaania, Itaalia, Makedoonia, Bulgaaria, Albaania, Kreeka, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia ning Jugoslaavia. (21) Reljeef on küllalt mägine, rannikuid ääristavad ka madalikud. Mäetekkeliste liikumistega koos esineb paiguti ka ülitugevaid maavärinaid. Apenniini poolsaarel ja selle naabruses on tegevvulkaane, neist on tuntuim Vesuuv. (21) Valitseb tüüpiline vahemereline kliima pika, kuuma ja kuiva suvega. Talv on pehme ja niiske, jaanuari keskmine õhutemperatuur on üle 0 kraadi. Seetõttu ei katke
km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevvõimu teostab Riiginõukogu, kes vastutab parlamendi ees. Peaministri valib parlament ja kinnitab president. Soomes on mitmeparteisüsteem. Soomes kehtib 2000.a. loodud põhiseadus
Jääliustikud ja nende sulamisveed kandsid Skandinaavia mäestikust siia rohkesti materjali. Jääsulamisveest tekkinud järved katsid Eestit veel kaua pärast liustike taandumist. Peamiselt moreenist koosnev pinnakate on paksem kõrgustike alal ja vanades orgudes. Liustike kulutavat tegevust oli rohkem Põhja-Eestis, seetõttu on sealsetel paepealsetel aladel pinnakate õhem. --- 29 Liustikud taandusid Eesti alalt lõplikult umbes 11 000-13 000 aastat tagasi. Territoorium hakkas seejärel järk-järgult mere alt vabanema, kujunes muld- ja taimkate. Vanimad inimtegevuse jäljed pärinevad Pulli asulakohast Pärnu jõe ääres. Radiosüsinikul põhineva dateerimise meetodi andmetel asustati seda umbes 9600 aastat tagasi. ((Foto: Pärnu jõe ääres asuv Pulli asulakoht, teadaolevalt Eesti vanim inimasula. Arvatavasti tekkis siin asustus juba u 9600 aastat tagasi, kui siia saabusid taganeva jääserva kannul esimesed soodsaid elutingimusi otsivad inimesed.))
8.saj. kolonisatsioon, hõlmas Vahemerd ja Musta merd kreeklased lahkusid kodumaalt ja rajasid uusi asulaid It-sse, Sitsiiliasse, hiljem Pr., Hisp., P-Aaf. ja Musta mere rannikule vajadus metalli, eriti raua järele, põlluharimiseks sobiva maa nappus, kolooniatest said linnad, kolonisatsioon edendas kaubavahetust, vajadus luua väärtusmõõt, Väike-Aasia lüüdlaste kombel hakati 7.saj. lõpus eKr müntima hõberaha; üksteisest sõltumatud linnriigid Sparta, Korintos, Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias, omavahel vaenujalal, sisemiselt ebastabiilsed, kreeklased nim. end helleniteks, kõik mittehellenid olid barbarid; ülekreekalised religioossed keskused Delfi, peajumala Zeusi tähtsaim kultusekoht Olümpia, 776 eKr hakati Olümpias iga nelja aasta tagant korraldama usu- ja spordipidustusi olümpiamänge; Kreeka-Pärsia sõjad 6.saj
savisarkofaage.) Hauapanused: relvad, ehted, nõud. Alates II at. algusest pühamud lossides ja eramajades. Ajavahemikus 1500-1480 toimus Thera saarel Santorini vulkaani plahvatus (oletatakse, et merevesi tungis kraatrisse), tekkinud hiidlaine käis ka üle Knossose riigi. (Sellest katastroofist võis alguse saada Atlantise müüt. Kirjeldus Platoni "Timaioses".) Kui midagi järele jäigi, langes see 1400. e. Kr. Kreeta vallutanud Peloponnesosest tulnud ahhailaste saagiks. Ateena traditsioonis väideti, et legendaarne kuningas Theseus vabastas ateenlased Kreeta võimu alt. Tsivilisatsiooni keskpunkt nihkus mandrile, Mükeenesse. Avastajad: Schliemann (Trooja Väike-Aasia läänerannikul) 1871. ja Evans 1900. (Knossos legendaarse kuningas Minose labürintpalee prototüüp) 4. Mükeene kultuur ja perioodid Asustuse jäljed - 1550. Tsivilisatsioon 1450 (sideaineta suurtest kiviplokkidest kindluspaleed, keskset õue ei ole). Mükeene Lõvivärav
Rahvustaim: lavendel Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: harilik õlipuu Hümn: ,,A Portuguesa" (,,Portugali laul") Parlamendi nimetus: Assembleia da República Vabariigi Assamblee Keskmine eluiga: 74 aastat Peamised tegevusalad: põllumajandus, kalandus, tööstus, teenindus ELiga ühinemise aasta: 1986 Poliitiline süsteem: vabariik, parlamentaarne demokraatia otse valitava presidendiga Riigivorm: põhiseaduslik vabariik. Riigivõimu teostavad: Vabariigi President, kes esindab Portugali Vabariiki; Assembleia da República (parlament), kes esindab 4 Portugali kodanikke; Vabariigi Valitsus ja Riigikohus, kes mõistab kohut rahva nimel ning ja kooskõlas kehtivate seadustega ning kelle otsused on siduvad kõigile riigiasu- tustele eraisikutele ja -ettevõtetele. Nimetatud suveräänsed organid (välja arvatud
marginaalne võrreldes fossiilsete kütustega, kasutusel pliivabad kütused. Globaalsed keskkonna muutumise trendid: Inimtegevuse koormus hakkab planeedile üle jõu käima. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine näitab, et 21. saj alguses ületas inimkonna tegelik ökoloogiline jalajälg maakera jätkusuutlikkusele vastava keskkonna taluvuse võime keskmiselt 0,4 hektari võrra inimese kohta ehk 23%. Aastaks 2007 on see näitaja tõusnud juba 30%ni. Maailma rahvastik kulutab ökoloogilisi ressursse kiiremini, kui lubab keskkonna taastumisvõime, tulevastele põlvkondadele ei saa lubada ressursside jätkumist (kasvõi selle kättesaadavuse näol nt nafta jne). Lootust annab, et viimasel aastatel on pidevalt käsitletud kliimamuutuste ja elurikkuse teemasid ning on loodud rahastamisabinõusid olukorra leevendamiseks. Ka Kopenhaageni kohtumiseks on riikidel olemas tahe sõlmida uus kliimakokkulepe
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
annaabi.ee 
