Proteiinirikas dieet Postrenaalne asoteemia Kuseteede obstruktsioon Rebend kuseteedes Renaalne asoteemia Akuutne või krooniline neerupuudulikkus (neerude funktsioneerimine halvenenud 75%) Diagnoosimine On määratav: vereplasmas peale plasmavalkude väljasadestamist. Põllumajandusloomade norm: 3,3 6,7 mmol/l Füüsiline uuring, biokeemia, uriini analüüs, CBC Hemokontsentratsioon - veri pakseneb vedeliku vähesuse tõttu Biokeemia - uurea, kreatiniini kõrge kontsentratsioon, kaltsiumi kõrge tase Proteiini kõrge tase uriinis Röntgen - takistused kuseteedes, neerude suurus ja struktuur Väiksem neer - krooniline neeruhaigus Suurem neer - akuutne neerupuudulikkus või obstruktsioon Koeproov neerust, et diagnoosida neeruhaigust, elimineerida teisi akuutseid/kroonilisi neeruhaiguseid Iseärasused Hobusel ja veisel on renaalse asoteemia korral uurea hulga suurenemine minimaalne
veresettega. · Vereanalüüsi tulemusi kasutavad arstid peaaegu kõikide haiguste diagnoosimisel · Vereanalüüse võetakse tavaliselt veenist, lastelt enamasti sõrmest · kliiniline vereanalüüs vereanalüüs , mis näitab vere koostises olevate vormelementide muutusi (näit. leukotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid jne); · biokeemiline vereanalüüs erinevate organite ainevahetuse tulemusena tekkinud produktide määr, mida saab mõõta (näiteks kreatiniini hulk neeru ainevahetuse korral, bilirubiini hulk maksa ainevahetuse korral jne) · Leukotsüüdid - Näitavad valgete vereliblede arvu organismis Erütrotsüüdid - Näitavad punaste vereliblede arvu organismis Hemoglobiin - Punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku (norm. 125-130) Hematokritt Näitab erütrotsüüdide ja vereplasma suhet (norm. 41-45%) MCV - Keskmine erütrotsüüdide näit MCH - Keskmine hemoglobiini hulk erütrotsüüdis
VEREPROOVID Neeru-uuringud Vereuuringutel analüüsitakse neerude võimet oma ülesannetega toime tulla. Nendega määratakse organismis moodustuvaid aineid, mis erituvad neerude kaudu. Kui eritumine on neeruhaiguse tõttu häiritud, suureneb aine kogus veres. Kreatiniin (fS-Crea) Kreatiniin on seotud lihaste energia ainevahetusega. Organism ei suuda kreatiniini kasutada ja peab sellest lahti saama. See liigub lihastest kergest verre ja sealt neerudesse. Kreatiniini tekib iga päev enam-vähem ühepalju. Moodustunud kreatiniini hulk sõltub inimese lihasmassist. Seega on meestel seda rohkem kui naistel ja ka referentsväärtused on erinevad. Neerupuudulikkus suurendab kreatiniini sisaldust veres. Kui tuvastatakse neerupuudulikus, siis selgitatakse järgmisena neeruhaiguse täpsem diagnoos. Selleks tehakse neerudele
Istuv eluviis, energiarikas toit ja rasvumine on peamised põhjused, miks tekib diabeet. Kui diabeeti ei ravita, kahjustab see haigus paljusid elundeid, eriti neerusid, südant, silmi ja närve. Diabeet kahjustab neerude veresooni. Neerukahjustuse korral tekib uriini valk ja seejärel hakkab langema neerufunktsioon. Neerufunktsiooni mõõdetakse glomerulaarfiltratsiooni ehk neerupäsmakeste puhastusvõime määramisega kreatiniini (Kreatiniin on ainevahetusprodukt, mis vabaneb lihastest ja eritub uriiniga) taseme järgi vereseerumis. Kahjustatud neerud ei puhasta verd piisavalt ning seetõttu hakkavad verre kuhjuma kreatiniin jt jääkained, vesi ja mõned soolad.Lisaks kaasneb diabeediga närvide kahjustus. Tekkiv diabeetiline neuropaatia võib põhjustada põie tühjendamise häireid, mis koos uriini kõrge suhkrusisaldusega soodustavad kuseteede põletike teket.
klaastoru, millesse võetakse vereproov; · reagent kindlate omadustega keemiline aine, mis vereseerumiga reageerides muudab mõõdetavaks ühendi, mille vastu huvi tuntakse; · kliiniline vereanalüüs vereanalüüs, mis näitab vere koostises olevate vormelementide muutusi (näit. leukotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid jne); · biokeemiline vereanalüüs erinevate organite ainevahetuse tulemusena tekkinud produktide määr, mida saab mõõta (näiteks kreatiniini hulk neeru ainevahetuse korral, bilirubiini hulk maksa ainevahetuse korral jne); · okasõun erütrotsüüt, mis meenutab mikroskoobi all okastega õuna; · helicobakter bylori mao limaskestal elunev bakter, mille olemasolu viitab madalale hügieenitasemele. 5 Hemoglobiin on põhiline punaste vereliblede erütrotsüütide "hingamispigment". See koosneb valgulisest osast globiinist ja rauda
alterations CLASS IV Diffuse LN: · diffuse subendothelial immune complexes, +/- mesangialnalterations CLASS V Membranous LN: · global or segmental subepithelial immune deposits, +/- mesangial alterations · may show advanced sclerosis CLASS VI Advanced sclerosing LN: · Sclerosis affecting >90% of glomeruli globally without residual Ravi · Klass I ja II väga hea prognoos, ei vaja ravi · Klass III 25-30% nefrootiline sündroom, 25% kreatiniini taseme tõus, ravi kortikosteroididega · Klass IV - 50% nefrootiline sündroom, ravi kõrges doosis kortikosteroididega + tsüklofosfamiidi (alküleeriv aine) või mükofenolaatmofetiil · Klass V ravi nagu klass IV korral, 60% nefrootiline sündroom, predisponeeritud trombootilistele tüsistustele. Hüpertensiooni korral võib lisada RAAS inhibiitoreid. · Klass VI lõppstaadiumi neerupuudulikkus koos interstitisiaalse fibroosiga Luupusnefriit
Saskia Dmitrijev, Tess Grossmann. Mida võib süüa? Munad Pasteet Talleliha Praetud sealiha Rasvast kala Oliiviõli Mida ei tohiks süüa? Leib Pagaritooted Makaronid Kartulid Magusad puuviljad Maiustised Suhkur Puudused Dieet on väga RANGE. Pikaajaline dieet võib põhjustada südamehäireid. Dieedi pidamisel peaks lisaks manustama C vitamiini, beeta karoteeni ja kaaliumi ning juua palju vett. Dieet ei sobi maksahaigustega ja kõrge kreatiniini sisaldusega veres inimestele. Eelised Dieet on üsnagi efektiivne. Toiduhulk on soliidne ning ei pea sellepärast nälgima. Inimene tunneb ennast hästi ning ei märka energiapuudust. Vitamiinivalgu dieedi toitumisplaan: 8.00 kaks keedumuna (valk) 10.30 1 greip (vitamiin) 13.00 200 g keedetud kvaliteetliha, nt. kana või kalkunifilee (valk) 15.30 2 õuna (vitamiin) 18.00 200 g keedetud kala (valk) 20.30 1 suur apelsin (vitamiin) Valgudieedi menüü. hommikusöök (alati sama):
loomadel ja inimestel. 3.2.2. Kliirensi mõiste ja kliiniline kasutamine. GFR on neerude funktsiooni olulisim parameeter, see põhineb kliirensil – määr, mil plasma puhastub mistahes ainest. Kliirensit saab mõõta: Cx=Ux*V/Px , kus Cx=GFR Cx – puhastatud plasma maht ainest X kindla aja jooksul – 24h Ux – aine X kontsentratsioon uriinis V – kogutud uriini maht kindla aja jooksul Px – aine X kontsentratsioon plasmas aine X – kasutatakse endogeenset kreatiniini, lihaste metabolismi produkt. Kreatiniin filtreerub vabalt, ei imendu torukestes ja koertel torukestest ei sekreteerita. Kogutakse 24h jooksul uriini, mõõdetakse uriini maht, uriini ja plasma kreatiniini kontsentratsioon. GFR ühik mL/min/kg. Oluline neerude glomerulaarfiltratsiooni häire diagnoosimine ja kulu jälgimine, glomerulaarfiltratsiooni võime hindamine enne nefrotoksiliste ainete manustamist. Lihatoite ei tohiks süüa. NB! normaalne kreatiniini väärtus ei pruugi
· Kas on kunagi esinenud raske allergiline reaktsioon (anafülaksia) mis tahes ainele? · Kas lapsel on astma? · Kas on allergiat ravimitele? · Kas laps võtab verd vedeldavaid ravimeid? · Kas on esinenud probleeme neerudega või diabeeti? · Kuna protseduur kestab mittu tundi, tuleb tühjendada põis vahetult enne algust. · Enne protseduuri tuleb teha vereanalüüsid, nagu vere hüübimist (koagulatsiooni) uuringud, vere uurea lämmastiku (BUN) ja kreatiniini. (Angiogram/angioplasty 2009). Enne angiografiat ei tohi süüa ega juua 4-8 tundi. Vanemad peavad andma nõusoleku angiograafiaks ja teada saama võimalike tüsistuste kohta enne oma nõusoleku andmist. (Angiogram/angioplasty 2009). Protseduuri järgselt Lokaalseteks komplikatsioonideks võivad olla punkteerimispiirkonna hematoomid, arteri sisekesta rebendid, pseudoaneurüsmide ja arteriovenoossete fistulite kujunemine. Põhiliseks
luulesioonide suurenemine -üks järgnevatest, mis on seostatav müeloomiga: *hüperkaltseemia teke *aneemia teke (hemoglobiini langus ≥2 g/dl) *seerumi kreatiniini tõus -15- Retsidiivi alakategooria Retsidiivi kriteeriumid Retsidiiv täielikust ravivastusest Vähemalt üks järgnevatest: -seerumi või uriini M-valgu taasmäära- tavus immuunfiksatsioonil või elektro- foreesil
sapipigment billirubiin (urobilinogeen). Uriini tihedus hommikuses uriinis on 1010-1035. Tiheduse annavad uriinile seal sisalduvad mineraalsoolad ja nende ioonid, eelkõige naatriumi ja kloori ioonid. Mineraalainete sisalduse määramiseks uriinis kasutatakse kloriidide sisaldust uriinis. Uriinianalüüs tulekski võtta hommikul (kuna uriin on hommikul kõige kontsentreeritum). Veel sisaldub uriinis kusiainet e uuriat, lämmastikku sisaldavat kreatiniini. Uriinis ei tohiks olla glükoosi ega valku. Samuti ei tohiks uriin sisaldada erütrotsüüte (punaliblesid), erütrotsüütide olemasolu viitab neerukoe kahjustusele. Kui uriin on juba punane, siis viitab see vere sisaldusele uriinis (nt. neerukivide liikumise korral või kusepõie kasvajate korral). Leukotsüüte võib uriinis olla mikroskoobi vaateväljas mõni. Kui need on rohkem, siis viitab see põletikule neerudes (nt. neeruvaagna põletik ; neeruvaagen on osa, kuhu on uriin kogunenud)
Etanoolamiin, koliin ja 1)Ser karboksüülimine 1,2)Fosfolipiidide süntees betaiin 2) Etanoolamiini 2) Letsitiini komponent metüülimine 2) Atsetüülkoliini süntees 3) Koliini oksüdeerimine 3) Metüülrühmade doonor Kreatiin, fosfokreatiin, Skeletilihastes ja (CK) isoensüümne kreatiniin ning kreatiniini südamelihastes markerensüüm süntaas Histamiin Histidiini dekarboksüülimine Lokaalne signaalmolekul nuumrakkudes ja basofiilides Maohappe sekretsioon Allergiline reaktsioon Põletik
Dapagliflosiin: • P.o. imendub kiiresti ja hästi, F – 78%. • Seondub ulatuslikult valkudega (91%), T ½ 13 h. • Tugev, selektiivne ja pöörduv SGLT2 inhibiitor. Parandab nii tühja kõhu kui einejärgset glükoosi taset plasmas, vähendades glükoosi renaalset tagasiimendumist, mille tulemuseks on glükoosi eritumine uriini. Kõrvaltoimed – hüpoglükeemia – pearinglus, hüpotensioon – sagenenud urineerimine, polüuuria, düsuuria, kuseteede infektsioonid, neerukahjustus, kreatiniini taseme tõus – Htk tõus, düslipideemia K. Vahenõmm 2018 Hüperglükeemilised ained (glükagoon) Glükagoon - glükoregulatoorne hormoon, toodetakse pankreases veresuhkru languse korral; aktiveerib kiire glükogenolüüsi mehhanisme; indutseerib glükoneogeneesiks ja ketogeneesiks vajalike ensüümide aktiivsuse maksas. Stimuleerib ka lipolüüsi ja proteolüüsi. Suurendab südame löögisagedust ja kontraktsioonijõudu.
Duchenne`i Haigust põhjustab varases lapseeas algab keemilise analüüsi lihasdüstroofia retsessiivne alleel X lihaste järk-järguline abil (haigete veres kromosoomis. nõrgenemine. Lapsed leidub tavaliselt Üldiselt põevad võivad hilinemisega palju Duchenne'i kõndima hakata ning ensüümi kreatiniini lihasdüstroofiat ainult kõndimine valmistab kinaasi) või poisid. neile raskusi. Kolmanda lihasbiopsia abil. Tütred saavad ühe X- ja Või DNA uuring kromosoomi emalt ja seitsmenda eluaasta ühe vahel haigus X-kromosoomi isalt, progresseerub,
Võib kasutada: Ägeda kuseteede patoloogia korral; Tsütoloogiliseks uuringuks; Erakorralistes situatsioonides. Oluliselt mõjutavad söömine, joomine, ravimid. Tsütoloogiliseks uuringuks peaks patsient 23 tundi enne uriini andmist jooma, sest rohke uriiniga eritub epiteelirakke. Soovitatakse kasutada teist hommikust uriini. 2 · Ajastatud uriini kogumine Sobib: valgu määramiseks, kreatiniini kliirensi määramiseks. Ööpäevase uriini kogumine. A. Uriini analüüsi üldised näidustused: 1. Kahtlus urotrakti infektsioonile; 2. Kahtlus mitteinfektsioossele neeruhaigusele (süsteemsed haigused, hüpertensioon, rasedustoksikoos, ravimid); 3. Kahtlus mitteinfektsioossele postrenaalsele haigusele; 4. Glükosuuria määramine rasedatel ja erakorralistes situatsioonides; 5. Glükosuuria ja ketoainete määramine diabeetikutel; 6
Eliminatsioonikineetika on indiviiditi väga varieeruv Aspiriini metabolism Aspiriini võimalikud kõrvaltoimed Seedetrakti kõrvaltoimed otsene ärritus (hape), erosioonid Vastunäidustatud lastel viirusnakkuse korral Reye sndr oht Veritsuse oht Raseduse pikem kulg, nõrk sünnitustegevus Urtikaaria, angioödeem, astma ägenemine Vee ja soolade retensioon, mittekardiogeenne kopsuturse Kreatiniini kliirensi langus, äge tubulaarnekroos Terapeutilises annuses plasma kusihappesisaldus tõuseb, kõrges annuses urikosuuriline toime Aspiriin ja astma ägenemine 10% astmaatikutest on aspiriin-tundlikud (või indometatsiin-tundlikud) Sageli kaasub vasomotoorne riniit, ninapolüübid Sümptomid tekivad kuni 24 h peale aspiriini tarvitamist Aspiriin-astma ei ole tõeline allergia, nahatestid negatiivsed Aspiriin blokeerib COX, aga mitte lipoksügenaasi kopsudes hakatakse tootma ülehulgas
Kontrolli on võimalik saada siis, kui seos põie ja seljaaju vahel katkeb, nt käega, koputatakse vastu kõhukatteid, see vallandab tühjendusrefleksi. Arvestada joomisreziimi! Lõpliku uriini koostis Uriini lõplik kogus 1,5 l ööpäevas, tema erikaal on vahemikus 1010-1030. Hommikul on uriin kontsentreeritud (kollasus- tingitud sapist), tiheduse ehk erikaalu annavad mineraalsoolade ioonid (Na, Cl, Ca, K). Uriini ph 5-7. Uriinis ongi mineraalsoolade ioonid ja sapipigmendid, kreatiniini. Vähesel määral on uriinis ka epiteelirakke, need on pärit kusepõie seintest. Uriinianalüüsil mikroskoopilise vaatamine uriin tsentrifuugitakse, ja rakud sadenevad, sademetest tehakse preparaat, mida vaadatakse. Vaadatakse erinevaid rakke! Uriinis ei tohiks olla punaliblesid, kui massiliselt, siis uriin punakas (põhjustatud ägedast neerupõletikust glomerulonefriit). Või neerukivid (võivad jääda kusitisse kinni...), põiepõletiku korral
Uriin on õlgkollase värvusega, mis on tingitud temas sisalduvatest sapipigmentide metaboliitidest. Mõningad toiduained (punapeet) võivad uriini värvust muuta. Uriini pH on 57, seega nõrgalt happeline. Uriini tihedus on 10031030, tavaliselt analüüsiks võetaval hommikusel uriinil 10151030. Anorgaanilistest ainetest sisaldab uriin Na+-, K+-, Cl-, Ca2+-, Mg2+-, NH4-, PO4 3-ioone, orgaanilistest ainetest on uriinis valkude ainevahetuse produkte nagu ureat ja kreatiniini. Uriinis pole normaalselt glükoosi, aminohappeid, valku ega bilirubiini. Uriini tsentrifuugimisel saadud sademe mikroskoopilisel uurimisel on mikroskoobi vaateväljas näha üksikuid vere vormelemente ja epiteelirakke, mida veel patoloogiana ei tõlgendata. Kusepõie täitumine ja tühjenemine Uriin liigub neerudest kusejuhade kaudu kusepõide (joonis 4) ööpäev läbi. Liikumisele aitab kaasa kusejuhade laineline kokkutõmbumine ehk peristaltika
verelibledes. Vajadus, leidumine Päevanormist annavad loomsed toiduained 60% ja taimsed toiduained 40%. Koensüüm riboflaviinita ei saa keha seedida ja kasutada valke ja süsivesikuid. Kaitseb limaskestade tervist. Vitamiini vajadus sõltub tarvitatavast valkude kogusest, sest valgud aitavad seda vitamiini omastada. Riboflaviini varu kehas on väga stabiilne. Indikaatoriks on riboflaviini kogus uriinis: · 80 g riboflaviini/g kreatiniini kohta on normaalne, · 27-79 g/g on madal ja · < 27 g/g näitab tugevalt vitamiini-vaest toitu Kõige tähtsamad allikad on piim ja piimatooted. Stressi korral organismi riboflaviini vajadus suureneb. Stabiilsus, lagunemine Suhteliselt stabiilne - ei karda kuumust, ei hävine töötlemisel, kuid laguneb valguse toimel. Seega säilib toidus, mida hoitakse läbipaistmatus pakendis. Ei talu eredaid päikesekiiri lauale jäetud piim kaotab tunnis u 10% vitamiini sisaldusest.
Valkude AV peamised lõpp-produktid ja nende organismist väljutamine. Valgu ainevahetuse lõppproduktideks on lämmastikku sisaldavate produktide väljutamine. Need on kreatiniin, ammoniaak, kusiaine, kusihape. Enamus eritub kusiainena ja on vabalt filtreeriv. Kusiaine on väikse molekulkaaluga, neutraalne. Kusiaine eritumine sõltub diureesist. Kreatiniin pärineb lihaste valguainevahetusest. Ööpäevane kreatiniini hulk sõltub ööpäevasest lihasmassist, seetõttu on tema kontsentratsioon plasmas suhteliselt konstante (9mg/l). kreatiniin elimineeritakse glomerulaarfiltratsiooni teel. Ammoninium (NH4 +) ja ammoniaak (NH3) on valguainevahetuse ühed tähtsad lõppproduktid. erituvad neerutorukestes. Torukeste rakkudes desamineeritakse aminohape glutamiin glatamaadiks ja siis oksogluteraadiks ja selle käigus tekib üks molekul ammooniumi,
energeetilisse tsüklisse. Valkude AV peamised lõpp-produktid ja nende organismist väljutamine. Valgu ainevahetuse lõppproduktideks on lämmastikku sisaldavate produktide väljutamine. Need on kreatiniin, ammoniaak, kusiaine, kusihape. Enamus eritub kusiainena ja on vabalt filtreeriv. Kusiaine on väikse molekulkaaluga, neutraalne. Kusiaine eritumine sõltub diureesist. Kreatiniin pärineb lihaste valguainevahetusest. Ööpäevane kreatiniini hulk sõltub ööpäevasest lihasmassist, seetõttu on tema kontsentratsioon plasmas suhteliselt konstante (9mg/l). kreatiniin elimineeritakse glomerulaarfiltratsiooni teel. Ammoninium (NH4 +) ja ammoniaak (NH3) on valguainevahetuse ühed tähtsad lõppproduktid. erituvad neerutorukestes. Torukeste rakkudes desamineeritakse aminohape glutamiin glatamaadiks ja siis oksogluteraadiks ja selle käigus tekib üks molekul ammooniumi,. Ühe
billirubiin (urobilinogeen). Uriini tihedus hommikuses uriinis on 1010-1035. Tiheduse annavad uriinile seal sisalduvad mineraalsoolad ja nende ioonid, eelkõige naatriumi ja kloori ioonid. Mineraalainete sisalduse määramiseks uriinis kasutatakse kloriidide sisaldust uriinis. Uriinianalüüs tulekski võtta hommikul (kuna uriin on hommikul kõige kontsentreeritum). Veel sisaldub uriinis kusiainet e uuriat, lämmastikku sisaldavat kreatiniini. Uriinis ei tohiks olla glükoosi ega valku. Samuti ei tohiks uriin sisaldada erütrotsüüte (punaliblesid), erütrotsüütide olemasolu viitab neerukoe kahjustusele. Kui uriin on juba punane, siis viitab see vere sisaldusele uriinis (nt. neerukivide liikumise korral või kusepõie kasvajate korral). Leukotsüüte võib uriinis olla mikroskoobi vaateväljas mõni. Kui need on rohkem, siis viitab see põletikule neerudes (nt. neeruvaagna põletik ; neeruvaagen on osa, kuhu on uriin kogunenud)
faasis hakatakse lihasvalkusid ja teisi valke ümbertöötama energeetilisse tsüklisse. Valkude AV peamised lõpp-produktid ja nende organismist väljutamine. Valgu ainevahetuse lõppproduktideks on lämmastikku sisaldavate produktide väljutamine. Need on kreatiniin, ammoniaak, kusiaine, kusihape. Enamus eritub kusiainena ja on vabalt filtreeriv. Kusiaine on väikse molekulkaaluga, neutraalne. Kusiaine eritumine sõltub diureesist. Kreatiniin pärineb lihaste valguainevahetusest. Ööpäevane kreatiniini hulk sõltub ööpäevasest lihasmassist, seetõttu on tema kontsentratsioon plasmas suhteliselt konstante (9mg/l). kreatiniin elimineeritakse glomerulaarfiltratsiooni teel. Ammoninium (NH4 +) ja ammoniaak (NH3) on valguainevahetuse ühed tähtsad lõppproduktid. erituvad neerutorukestes. Torukeste rakkudes desamineeritakse aminohape glutamiin glatamaadiks ja siis oksogluteraadiks ja selle käigus tekib üks molekul ammooniumi,. Ühe eritunud ammooniumi molekuli asemele tekib üks molekul
Valkude AV peamised lõpp-produktid ja nende organismist väljutamine. Valgu ainevahetuse lõppproduktideks on lämmastikku sisaldavate produktide väljutamine. Need on kreatiniin, ammoniaak, kusiaine, kusihape. Enamus eritub kusiainena ja on vabalt filtreeriv. Kuiaine on väikse molekulkaaluga, neutraalne. Kusiaine eritumine sõltub diureesist. Kreatiniin pärineb lihaste valguainevahetusest. Ööpäevane kreatiniini hulk sõltub ööpäevasest lihasmassist, seetõttu on tema kontsentratsioon plasmas suhteliselt konstante (9mg/l). kreatiniin elimineeritakse glomerulaarfiltratsiooni teel. Ammoninium (NH4 +) ja ammoniaak (NH3) on valguainevahetuse ühed tähtsad lõppproduktid. erituvad neerutorukestes. Torukeste rakkudes desamineeritakse aminohape glutamiin glatamaadiks ja siis oksogluteraadiks ja selle käigus tekib üks molekul ammooniumi,. Ühe eritunud ammooniumi molekuli
annaabi.ee 
