tooteid. Pruulitakse ka alkohoolseid jooke. Tööstus on peamiselt koondunud Dublini, Corki ja Limericki ümbrusesse - kolm viiendikku rahvastikust elab tänapäeval linnades, kus suurem tõenäosus tööd saada. Iirimaa ja Suurbritannia 16.sajandiks läks Iirimaale Inglise võimu alla ja sinna asus elama protestante nii Inglismaalt kui Sotimaalt. Kui Iirimaa 1921.aastal iseseisvaks sai, jäid Põhja-Iirimaa kuus protestantlikku krahvkonda Suurbritannia osaks. Iiri Vabariigis on enamik inimesi katoliiklased. Saare jagunemine kahe võimu vahel põhjustab pidevalt pingeid. Valitsus Iirimaa rahvusparlament (Oireachtas) koosneb kolmest osast: president ja kaks parlamendikoda ehk Dáil Éireann (Saadikutekoda) ja Seanad Éireann (Senat). Kõik parlamendiosad paiknevad Dublinis. Iirimaa president elab Phoenix Pargis kunagise Iiri Vaba Riigi kuberneri residentsis (Áras an Uachtaráin). Mõlemad parlamendikojad
IIR IM A A IIR I ÉIR E IN G LIS E IR ELA N D üldandm ed PealinnDublin Pindala70 280 km² Riigikeel(ed)iirija inglise Rahvaarv4 588 252 (2011) [Rahvastikutihedus63,3 in/km² Iseseisvus 16. detsembril 1921 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd maailmaaeg, suvel +1 Tippdomeen.ieROK-i kood IRL Telefonikood353 Iseseisvus 1921. aasta detsembris kirjutati alla Inglise-Iiri leping, millega 26 krahvkonda said iseseisvuse ning neist sai Iiri Vaba Riik. Kuus Ulsteri krahvkonda said 1920. aastal õiguse moodustada Belfastis oma parlament ning nemad jäid Ühendkuningriigi osaks. Uus põhiseadus jõustus 1937. aastal ja Iirimaa jäi II maailmasõjas neutraalseks. 1949. aastal moodustati Iiri Vabariik. Iirimaa võeti ÜROsse vastu 1955. aastal ning ühines Euroopa Majandusühendusega 1973. aastal koos Ühendkuningriigi ja Taaniga. Ü ldiselt Peamised tegevusalad:
1798.aastal alustasid nad ülestõusu eesmärgiga vabaneda Briti ülemvõimust. Ülestõus aga ebaõnnestus ja see tõi endaga kaasa Iirimaa formaalse liitmise Ühendatud Kuningriigi külge. Kiiresti kadus iirlaste ajalooline keldi keelterühma gaeli keel. Iiri riigi tekkimine oli pikaajaline protsess. Täieliku iseseisvuse saavutas Iirimaa aga alles 1937. aastal, mil uue konstitutsiooniga kuulutati riik vabariigiks. Briti-Iiri lepinguga eraldati Iirimaast kuus Ulsteri piirkonna krahvkonda, mis jäeti Suurbritannia koosseisu.. Põhja- Iirimaa olukord muutus pärast 1969.aastat teravaks, ning kuigi Iirimaa lõpuks nõustus Põhja-Iirimaa jäämisega Suurbritannia koosseisu, ei lõpetanud see vägivalda,mis nõudis üle 3000 inimelu. Rahuläbirääkimised on edenema hakkanud alles viimastel aastatel. Iirimaaga sarnaselt võitles ka Sotimaa innukalt oma iseseisvuse eest, olles kannatanud sajanditepikkust inglise feodaalide rõhumist. Walter Scott on peegeldanud oma
See aitas Inglismaal edukamalt kui paljudes teistes riikides tulla toime ülemaailmse majanduskriisi mõjudega. Inglismaa väljus kriisist teistest Euroopa riikidest kiiremini ja suutis seetõttu oma positsiooni maailmamajanduses mõnevõrra tugevdada. Välispoliitikas oli Suurbritannia sunnitud tegelema järjest enam impeeriumi rahvaste iseseisvumisega. Esimesena suutis end Suurbritannia võimu alt vabastada Iirimaa. 1921.aastal lõppes vaenutegevus kompromissiga: Põhja-iirimaa kuus krahvkonda jäid Suurbritannia koosseisu, ülejäänud Iirimaa saavutas aga sõltumatuse, jäädes nimeliselt veel Inglismaa dominiooniks. 1937kuulutas Iirimaa end täielikult iseseisvaks. Suuremat iseseisvust hakkasid taotlema ka teised vormiliselt Londonile alluvad, tegelikkuses sõltumatud riigid nagu Kanda ja Austraalia. 1931.aastal võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid sise-ja
Joonis 3. Suurim linn rahvaarvu järgi on London, mis asub Suur-Londoni linnastus ning seal elab 8,6 miljonit inimest. Suur-Londoni linnastu asub Suur-Londoni tseremoniaalkrahvkonnas ja sellese kuuluvad veel Watford ja Hemel Hempstead. Teine suurlinn on Birmingham, mis asub West Midlands’i linnastus ja seal elab 2,3 miljonit inimest. Temaga koos asuvad samas linnastus ka Dudley ja Wolverhampton. Manchester on Suur Manchesteri linnastus, mis kuulub North West Englandi krahvkonda ja seal elab 2,2 miljonit inimest. Manchesteriga koos on samas linnastus ka Salfrod, Rochdale, Bury ja Oldham. West Yorkshires asuvas Leeds – Bradford linnastus asub 1,2 miljoni elanikuga Leeds. Lisaks asuvad seal Bradford, Wakefield ja Dewsbury. Ning viimane suurim linn on Glasgow, millel on 1,2 miljonit elaniku. See asub Suur Glasgow linnastus ja erinevalt teistest hoopis Šotimaal. Temaga koos on samas linnastus ka näiteks Paisley, Coatbridge ja Motherwell.
Poola kirik asus Oore külas, Tõõtsa ja Rooma mägede lähedal. Kirikut kasutati matusepaigana. Tori kirik asus Tori keskmes, kuid selle põletasid 1944ndal aastal Saksa armeelased. Taastamistöö algas 1990ndal aastal ning tänaseks on seal ainulaadne sõjameestele pühendatud mälestuskirik: Tori Püha Jüri kirik. Kloostrid Tori vallas puudusid. Kuni Liivi sõjani kuulus Tori kihelkonna territoorium Pärnu komtuurkonda, Rootsi võimu ajal aga Pärnu krahvkonda. Omaette kirikukihelkonnaks sai Tori 1634. aastal. 17. sajandi teisel poolel olid temaga mõnda aega ühendatud Häädemeeste ja Tahkuranna kihelkonnad. Orduajal Toris olnud Püha Maarja kabel purustati 16. sajandi lõpus. Hiljem rajati Torisse puitkirik ja 1852-54 selle asemele nüüdne kivikirik, mis põles 1944. aastal varemeiks, kuid mida alates 1990. aastast taas taastatakse. 1869. aastal valmis Randiväljal Tori õigeusukirik. Joonis 6. Osa Tori kihelkonnast 1839. aasta Liivimaa kaardil
Ususõjad Euroopas (16-17 saj). Saksamaa. 1525. a. talurahva sõda. 1530. a. Augsburgi usutunnistus. 1555. a. Augsburgi usurahu. Briti saartel konflikt 17. saj. Euroopa riikidest kõige hiljem. 1640.-1660. a. Inglise revolutsioon, selle käigus 1649- 1660 Inglismaa Vabariik. Juhtkohal oli Oliver Cromwell. Inglismaa vallutas Iirimaa. Usuline konflikt kestab tänini. Iirlased on vanim katoliiklik rahvas. Iirimaal oli terav konflikt kuni Iirimaa iseseisvumiseni. 6 põhjapoolset Iiri krahvkonda jäid okupeerituks ning on siiamaani. Prantsusmaa. 1572.-1598. a. suur kodusõda. Oli 3 poolt. Põhivaenlane oli protestantlik unioon, hugenotid (Lõuna-Prantsusmaa); katoliiklik liiga (Põhja-Prantsusmaa). Juhid olid vennad Guise'id. Protestante juhtis Navarra krahv Henry. Luterluses on lihtne kirik, 3 elementi kantsel, altar, altarimaal. Muid kaunistusi pole. Suhteliselt lihtsad ehitised. L. ei tunnistanud tsölibaati (vaimulike abiellumiskeeld). L.
ISOLATSIONISM- püüe maailas toimuvast eemale hoida. INGLISMAA Parlamentaarne monarhia. Parlament: 1)Ülemkoda, 2)Alamkoda, peaminister + valitsus, kuningas esindab, Konservatiivne partei, Töölispartei. 1918 valimisreformiga suurendati valimisõiguslike arv. Liberaalide asemele tekkis Tööerakond. ÜLDSTREIK- 1926 söetööstuses kuhjunud probleemide tõttu, lõppes palgatõusu nõudnud söekaevuritele lüüasaamisega. IIRIMAA ISESEISVUMINE- 1921 lõppes vaenutegevus kompromissiga. 6 krahvkonda Suurb kooseisus, ülejäänud iseseisevus, kuid Inglismaa dominioon1937 Iirimaa täielik iseseisvus. BRITI RAHVASTE ÜHENDUS- Suurb. Senised dominioonid muudeti sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks, alus BRÜle. PRANTSUSMAA Poolpresidentaalne vab. Parlament, president, peaminister-valitsus, Konservatiivsest Parteist- Kommunistliku Parteini Tööstusriik, poliitiline ebastabiilsus, valitsuse kiire vahetumine, äärmusliikumised- lubasid riigi karmil käel kriisist välja tulla.
Iirimaa sündimus on 10-20 ja suremus 5-10 . AIDSi levik 0-1%. Inimese keskmine eluiga on üle 75 aasta. Rahvastiku iive 0-1 promilli. Linnarahvastiku osatähtsus 50-74% . Suurimad linnad on Dublin, Cork, Limerick. Kolm viiendikku rahvastikust elab linnades, kus on suurem tõenäosus saada tööle. 16. sajandiks läks Iirimaa Inglise võimu alla ja sinna asus elama protestante nii Inglismaalt kui Sotimaalt. Kui Iirimaa 1921. aastal iseseisvaks sai, jäid Põhja-Iirimaale kuus protestantlikku krahvkonda Suurbritannia osaks. Iiri Vabariigis on enamik inimese katoliiklased. Saare jagunemine kahe võimu vahel põhjustab pidevalt pingeid. Abielulahutus on Iirimaal seaduslik olnud ainult 9 aastat, rasestumisvastased vahendid on müügil olnud praeguseks ainult 25 aastat. Abort on katoliku kiriku suure mõju tõttu ikka veel keelatud. 4 Energiamajandus Iirimaal ei ole ühtegi tuumaelektrijaama. Peamine energeetiline maavara on turvas, suureneb
· Üks arvas, et Iirimaale piisas osalisest omavalitsusest. · Sinn Fein, kes arvas, et Iirimaa pidi saama iseseisvaks riigiks. Parlamendivalimise võitis Sinn Fein. Nad said ülekaalukad 73 kohta. Sinn Fein 1919 kuulutas välja Iiri vabariigi. Iirimaal oli ka sõjaline üksus IRA (Iiri Rahva Armee). 1919-1921 sõda Inglismaa ja Iirimaa vahel, kuna Inglismaa ei olnud nõus, et Iirimaa täielikult iseseisvub, sõja tulemusena sõlmiti järgmine kokkulepe: 6 põhjapoolsemat krahvkonda liideti Inglismaa koosseisu; 26 lõunapoolsemat krahvkonda nimetati ümber Vabaks Riigiks. Nemad said endale autonoomia, said tegutseda iseseisvalt, aga olid endiselt seotud Inglismaga ja valitsejaks oli inglise monarh. Kokkuleppes oli kirjas ka see, et sadamatesse võib Inglismaa lisada oma sõjaväebaasi (ka lõunapoolsematesse osadesse). Inglismaa kohustub taastama Iirimaa ühtsuse. Millal, seda pole kirja pannud.
valitsuse. Kuid järgmistel valimistel võidutsesid taas konservatiivid. Inglismaa poliitiline olukord oli küllaltki stabiilne ja see aitas tal majanduskriisist paremini üle saada kui teistel riikidel. Inglismaa välispoliitika- Inglismaa oli sunnitud tegelema aina rohkem impeeriumi rahvaste iseseisvumispüüetega. Esimesena suutis end Inglismaa võimu alt vabastada Iirimaa. 1937. aastal lõppes Iirimaa ja Inglismaa vaheline vaenutegevus kompromissiga:PõhjaIirimaa 6 krahvkonda jäid Suurbritannia koosseisu, ülejäänud Iirimaast saavutas sõltumatuse, 1937. aastal kuulutas Iirimaa end iseseisvaks. 1931. aastal võttis Briti parlament vastu Westminister statuudi, mis muutis senised dominioonid siseja välispoliitiliselt täiesti süveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühenduseks. Inglismaa majandus- poliitiliselt stabiilne olukord aitas Inglismaal majanduskriisi mõjudega paremini hakkama saada. Naelsterlingi
pretsedent oli loodud. Inglismaa poliitiline seisund stabiilne, mis võimaldas toime tulla ülemaailmse majanduskriisi mõjudega edukamalt kui teistes riikides. Inglismaa väljus majanduskriisist kiiremini võrreldes teiste riikidega, mis aitas tugevdada nende positsiooni maailmamajanduses Inglased olid kaua püüdnud alla suruda iirimaa tahet suurbritannaist eemalduda, kuid see lõppes 1921. aastal kompromissiga, milles 6 põhja-iirima krahvkonda jäid suurbritannia koosseisu , kuid ülejäänud iirimaa saavutas sõltumatuse, ning 1937 saavutati täielik iseseisvus. Briti Rahvaste Ühendusele pandi alus, kuna teised riigid, kes allusid Londonile, hakkasid ka iseseivust taotlema(nt Kanada ja Austraalia), see muutis senised dominioonid täiesti suveräänseks. Prantsusmaa: Sõja tulemusena liitis prantsusmaa endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke
Nimetus: iiri keeles Éire ja inglise keeles Ireland ning eesti keeles Iirimaa Pindala: 70 280 km2 , sellest 68 890 km2 on maismaa ja 1390 km2 meri Rahvaarv: 3,969,558 inimest (2004 aasta) Rahvus: iiri Keel: laialdasemalt inglise keel, kuid paljused kohtades ka iiri e. keldi keel Religioon: laialdasemalt Rooma katoliiklik usk Valitsusvorm: Vabariik Pealinn: Dublin SKT: $29,600 Linnastumise tase: Suuremad linnad: Dublin, Donegal, Kerry, Cork, Powerscourt jne. Rahaühik: euro Haldusjaotus: 32 krahvkonda, mis omakorda jagunevad 4 provintsiks Iive: 1.16%0 Tööhõive: Põllumajandus: 5% Tööstus: 46% Teenindus: 49% Riigi püha: 17. märts, Saint Patrick's Day (Püha Patriku Päev) Kõrgeim punkt saarel: Carrauntoohil 1,041 m Loodus saadused: hõbe, dolomiit, tsink, maagaas, turvas, vask, plii, kips, lubjakivi Eksport kaubad: arvutid, kemikaalid, loomad, masinad, toiduained, pruulitud saadused Import kaubad: andmetöötlus vahendid, nafta, tekstiilitooted
Iirimaa 1919 Iiri valimistel võidab Sinn Fein - 105 kohta - Dublini Raekojas, kus kuulutavad välja Iiri Vabariigi. Moodustavad valitseja, juhiks on E. De Valera, kellest saab ka peaminister. Sinn Fein moodustab ka Iiri vabariikliku armee IRA. *1921 a kirjutati välja Inglise-Iiri kokkulepe, ehk vabariik. (dominioon) 1)kuningaks on Inglise riigipea, 2)Iirima sadamalinnades asuvad Inglise sõjalevastik, 3)olid ka rasked võlad Inglismaa ees 4) 6 krahvkonda jäid Inglismaa koosseisu(protestantism), ülejäänud 26 krahvkonda jääb dominioonile(katoliku usk) 1931 - Westministeritatuut , andis valgetele kolooniatele suveräänsuse kõik valged kolooniad iseseisvuvad pannakse alus Briti rahvaste ühendusele, eesmärk teha koostööd kolooniatega 1937 astub Iirima Rahvasteühendusest välja ega tunnista Inglismaa riigipead oma riigipeana. Prantsusmaa majandus peale I MS *kõige rohkem reparatsioone Saksamaalt
Elisabeth II (1952-) · Parlament on kahekojaline: Ülemkoda e Lordide koda (sinna saadakse pärimise teel) Alamkoda (651 saadikut valitakse majoritaarsetel valimistel) · Valitsusjuht on peaminister (Alamkoja enamuse liider) · Puudub konstitutsioon, selle moodustavad erinevatel aegadel vastu võetud konstitutsioonilised aktid. · Põhja-Iirimaa probleem: Peale II maailmasõda teravnesid poliitilised pinged Põhja-Iirimaal e. Ulsteris (6 krahvkonda; keskuseks Belfast). Kriisi põhjused: · Peale Iirimaa iseseisvumist 1919.a. jäid Iirimaa põjapoolsed krahvkonnad Suurbritannia koossesu. · Põhja-Iirimaa elanikond jagunes protestantlikeks inglasteks ja sotlasteks (enamus, ca 1 miljon) ning katoliiklikeks iirlasteks (vähemus, ca o,5 miljonit). · Suurbritannia sotsiaalmajandusliku olukorra üldine halvenemine 1960-ndatel aastatel. Põhja-Iirimaa oli riigi üks mahajäänum osa.
· Tähtsus maailmamajanduses kahanes · Peamine probleem oli aeglane kaasaminek uutele tehnoloogiatele ja tööstusharudele · 1926.a Inglismaa esimene üldstreik · Tööpuudus püsis kõrgel · 1918.a valimisreformiga suurendati valimisõigust, mis tugevdas Tööpartei ehk leiboristide positsioone · 1923.a valimistel esimest korda pahempoolsete valitsus · Olukord oli ikkagi stabiilne · Inglismaa väljus kriisist kiiremini teistest · 1921. a. kompromiss Põhja-Iirima 6 krahvkonda Suurbritanniale, ülejäänud Iirimaa aga sõltumatuks · 1937. a. Iirimaa täielik iseseisvumine · 1931. Westminsteri statuud PRANTSUSMAA · Sõja võitjariik · Majanduse arengu tugev tõuge · Võimsad investeeringud purustatud alade ülesehitusse · Majanduskriis väiksem kui enamikes riikides · Enne sõda agraar-industriaalmaa, pärast sõda tööstusriik · Polnud aga stabiilseid parteisid · Kiire valitsuste vahetamine tekitas rahvas pahameelt
tööstuse konkurentsivõimet. Inglismaa väljus kriisist teistest Euroopa riikidest kiiremini ja suutis seetõttu oma positsioone maailmamajanduses mõnevõrra tugevdada. Välispoliitika: tegeldi paljuski impeeriumi rahvaste iseseisvumispüüetega. Esimesena suutid end UK võimu alt vabastada Iirimaa. Inglased oli kaua püüdnud iirlaste vabadustahet jõuga alla suruda, kuid veendusid lõpuks selle lootusetuses. 1921.a. lõppes vaenutegevus kompromissiga: Põhja-Iirimaa kuus krahvkonda jäid Suurbritannia koosseisu, ülejäänud Iirimaa saavutas aga sõltumatuse. 1937.a. kuulutas Iirimaa end täielikult iseseisvaks. 1931.a. võttis Briti parlament vastu Westministeri statuudi, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa Majandus: sõja tulemusena liitis Pr. endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke
Inglased hakkasid Iirimaale koondama üha enam sõjaväelasi ja politseinikke. 1919.a. algas Inglise-Iiri sõda. 1921. a. 6. XII 1921. a. kirjutati alla Inglise-Iiri kompromisskokkuleppele, mille põhjal Iirimaa jäi siiski Inglise dominiooniks, mille riigipeaks oli Inglise kuningas. Iiri sadamalinnadesse jäid Inglise mereväebaasid ja iirlastel tuli Inglismaale tasuda maa eest, mis talupojad inglastelt tagasi said. Dominiooniks ei saanud ka kogu Iirimaa, vaid 26 krahvkonda 32-st. Ulsteri provintsi 9-st krahvkonnast Põhja-Iirimaal jäid 6 Ühendatud Kuningriigi koosseisu, sest nende elanikkonnast moodustasid 2/3 protestandid, 17.-18. sajandil sinna elama asunud sotlaste ja inglaste järeltulijad. Nemad ei tahtnud sattuda katoliikliku Iirimaa alluvusse. Sellal, kui iirlased võitlesid vabariigi eest, abistasid protestandid Inglismaad. Neid nimetati unionistideks või lojalistideks. 1937. a
Inglased hakkasid Iirimaale koondama üha enam sõjaväelasi ja politseinikke. 1919.a. algas Inglise-Iiri sõda. 1921. a. 6. XII 1921. a. kirjutati alla Inglise-Iiri kompromisskokkuleppele, mille põhjal Iirimaa jäi siiski Inglise dominiooniks, mille riigipeaks oli Inglise kuningas. Iiri sadamalinnadesse jäid Inglise mereväebaasid ja iirlastel tuli Inglismaale tasuda maa eest, mis talupojad inglastelt tagasi said. Dominiooniks ei saanud ka kogu Iirimaa, vaid 26 krahvkonda 32-st. Ulsteri provintsi 9-st krahvkonnast Põhja-Iirimaal jäid 6 Ühendatud Kuningriigi koosseisu, sest nende elanikkonnast moodustasid 2/3 protestandid, 17.-18. sajandil sinna elama asunud sotlaste ja inglaste järeltulijad. Nemad ei tahtnud sattuda katoliikliku Iirimaa alluvusse. Sellal, kui iirlased võitlesid vabariigi eest, abistasid protestandid Inglismaad. Neid nimetati unionistideks või lojalistideks.
Nad seisid Iiri iseseisvuse eest. Kui alguses oli inglastel Iirimaal 60 000 sõdurit, siis 1921 aastaks oli Iirimaale toodud 150 000 sõdurit, kelle ülesanne oli vabaduspüüe maha suruda. Kuna Inglise väed olid paremini varustatud ja õpetatud, siis lõppes sõda 1921 teatud kompromissiga. 26 krahvkonnast moodustati Iiri Vaba Riik, mis ei onud täielikult iseseisev vaid ühendkuningriikide dominioon omavalitsuslik, aga riigipea oli Inglismaa monarh. 6 põhjapoolset krahvkonda liideti otseselt Inglismaaga, sest 2/3 elanikest olid protestandid ehk inglased, 1/3 olid iirlased ehk katolikud. Lõunapoolsetesse sadamatesse Iirimaal rajati Inglise sõjaväebaasid. Toimus ka maade tagasiostmine ehk päriseksostmine ehk inglased müüsid oma iirimaal asuvat maad, sest teravilja/kertulikasvatus ei olnud tulus. Lepingusse pandi kirja, et iirlased pidid ostma ikka tasu eest, tasuta jagamist ei lubatud. Lisaks oli lepingus kirjas, et
18. sajandist algas vaimuhaiglate (institutsioonide) medikaliseerumine. Selles 2 suunda: · Olemasolevate haiglate juurde hakati asutama psüühikahäiretega patsientide osakondi (1751. aastal Inglismaal) jne. · Hakati meditsiinilisest lähtekohast lähtuvalt rajama eraldi institutsioone vaimuhaigeile. William Tuke (1732-1822), kveekerist kaupmees, rajas lähtuvalt humanistlikest ideaalidest 1796. aastal Yorki krahvkonda vägagi eesrindliku vaimuhaigete varjupaiga, mis sai hiljem teedrajavaks nähtuseks vaimuhaiglate institutsionaalsel arengul (kuigi arstimise jms meditsiinilise vastu seal huvi ei tuntud). Lähenemist, mida kõnealuses asutuses rakendati, nimetati ,,moraalseks raviks / hoolekandeks" (moral treatment). Vincenzo Chiarugi (1759-1820) leidis, et vaimuhaige on isiksus. Keelas oma Firenze haiglas haigete karistamise ja piinamise. Jagas psüühikahäired kolme liiki: · melanhoolia, e
annaabi.ee 
