teises toas ei ole. Minu tähelepanu püsivus õppimisel on üsna väike. Tavaliselt teen kodutöid maksimaalselt 15 minutit ja siis juba tähelepanu hajub. Hakkan mõtlema millelegi muule. Tegelen natuke aega (max 5min) millegi muuga ja siis hakkan jälle õppima. Üritan õppida ainete kaupa. Kui üks aine õpitud, siis teen pausi. Et kontrolltööd õnnestuksid on vaja õppida. Palju materjali tuleb meelde jätta. Tulemuslik meeldejätmine sõltub ka materjali korrastatusest. Ma üritan kirjutada konspekti loetava käekirjaga ja mõnikord sõnastan lauseid ümber, et oleks kergem meelde jätta. Kui ma õpiku tekstidest aru ei saa ja lihtsalt tuubin pähe, ei ole sellest väga kasu. Tuubitud materjalid jäävad mällu lühiajaliselt. Konspektis kasutan ma ka värvilist markerit, et tähtsam esile tuua. Enne tundi, kus on kontrolltöö, kordan ma tähtsamad asjad üle. Kordamine on minu põhiline õppematerjali meeldejätmise viis. Ma vajan ka puhkust
varsti tahtmatult mujale. Tähelepanu taastamiseks tõusen püsti ja käin toas ringi, vaatan mis isa ja ema teevad, räägin paar sõna juttu ja naasen siis oma kodutööde juurde. Mälu on mul üldiselt hea, kuigi mul on tunne, et sinna on kogunenud ka prahti, mis tõukab välja vajalikku informatsiooni. Asju aitab meelde jätta kordamine ja seotud asjadega tegelemine. Meelde jäävus oleneb ka õpitava materjali korrastatusest. Mu füüsika vihiku algus on roosa-rohelise kirju sest ma olen markeriga toonud kontrolltööks õppimiseks tähtsamad asjad välja. Vahest lisan ka õpikutesse harilikega oma õppimist abistavaid märksõnu juurde. Õppimise efektiivistamiseks on mul endale palju nõuandeid. Tuleks lugeda natukene aeglasemalt ja mõttega. Tuleb hakata kirjutama korralikke ja põhjalikemaid konspekte, läbi kirjutamine aitab asju meeles pidada. Sulgeda kõrvalised asjad ja üldse hoiduda neist. Õppimisel
Tahtmatu meeldejätmise puhul jääb materjal iseenesest meelde ja tavaliselt väga pikaks ajaks. Võimalik, et isegi pikemaks ajaks kui tahtlik meeldejätmine. Seda selle pärast, et see nõuab pingutust ja tähelepanu. Tahtliku meeldejätmise tingimus on pidev kordamine. Mina kasutan materjalide omandamiseks järjepidevalt kordamist, sest nii on kindlam, et asjadest valesti aru ei saaks ning, et kontrolltöödes rumalaid vigu ei teeks. Tõhus meeldejätmine sõltub suuresti materjali korrastatusest. Ühe meelest korrastatud ei pruugi seda olla teise meelest. Materjal tulebki enda jaoks korda teha, et ise sellest võimalikult hästi aru saada. Teine viis on ümbersõnastamine, kõike saab teiste sõnadega öelda ning tavaliselt jääb inimesele nii asjad paremini meelde. Kindlasti on suur roll teadmiste omandamises meelespidamisel ehk info säilitamisel. See on aktiivne infotöötlusprotsess, mille käigus toimuvad säilitava informatsiooniga muutused
Politeia Sokrates pole ajalooline Sokrates, vaid ta formuleerib Platoni mõtteid. Peateemaks on küsimus, mis on õiglus ja selle toime ja kas õiglus toob õiglasele isiklikku kasu, pidades silmas tema eesmärki elada õnnelikult ja õnnestunult. Küsitakse seoses õigluse olemuse ja toime uurimisega, milline on ühe riigi ideaalne kord ja ka milline on inimese psyche parim võimalik sisemine korrastus. Õiglased teod tulenevad inimese inimese psyche seesmisest korrastatusest, milleta inimese jaoks tõelist õnne ei saa eksistreerida. Autor annab ka ülevaate koopa-võrdlusest, seejärel iseloomustab lähemalt selle taustaks olevaid eetilisi, metafüüsilisi ja tunnetusteoreetilisi seisukohti ning pärast nende eelduste selgitamist pöördub võrdpildi enda analüüsi juurde. Küsimus, mis on õigluse olemus ja toime viib arutluseni, milline on parim võimalik poliitiline kord. Siinkohal esitab Platon oma teesi, et filosoofia ja poliitiline võim tuleb
29. Millist soojusmasinat nimetatakse ideaalseks soojusmasinaks? Kui töötavaks kehaks on ideaalne gaas. 30. Millistest suurustest ja kuidas sõltub ideaalse soojusmasina kasutegur? Sõltub vaid soojendi T1 ja jahuti T2 temperatuuridest N = T1-T2 / T1 subscript ;) 31. Sõnasta termodünaamika II seadus soojusülekande suunast lähtuvalt. Soojus ei saa minna iseenesest külmemalt kehalt soojemale 32. Sõnasta termodünaamika II seadus süsteemi korrastatusest lähtuvalt. Süsteem püüab minna üle korrastatud olekutelt mittekorrastatule. 33. Sõnasta termodünaamika II seadus süsteemi oleku tõenäosusest lähtuvalt. Loodus püüab minna üle vähemtõenäolistelt olekutelt tõenäolisematele. 34. Mis moodi hinnatakse energia kvaliteeti? Energia kvaliteeti loetakse seda kõrgemaks, mida kõrgema temperatuuriga allikast seda saadakse. 35. Miks leiab Maal kasutamist Päikese energia, mitte aga Maalt ilmaruumi kiiratav energia ehkki need
teesklus, vale ja silmakirjatsemine. 4. Milles on meelelahutuse mõte Pascali arvates? Eelkõige leiab Pascal, et meelelahutuse mõte on sellest loobuda. Inimesed, kelle jaoks on meelelahutus aga nauditav ja lahutamatuks kaaslaseks, tuleb maha laita. 5. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Inimese mõtlemine määrab tema suuruse. Kogu meie väärikus seisneb mõtlemises. Oma väärikust võid leida ainult enda mõtlemise korrastatusest. 6. Pascal kutsub inimest ,,mõtlevaks pillirooks". Mida see tähendab? Inimene on nõrgim looduses. Tema hävitamiseks ei ole vaja palju. Võib piisata ka elementaarsest aurust või veeltilgast. Universumit võita saab inimene ainult mõtlemise teel. Inimene on tugev ainult vaimses mõttes- mõteldes. Küsimused Camuse Sisyphose müüdi kohta 1. Kuidas kirjeldab Camuse absurditunde avaldusi? Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku karata
Tahtliku meeldejätmise tingimus on kordamine [3]. Kordamine- Paljude oskuste omandamine toimub suurest pideva harjutamise ehk kordamise kaudu. Ometi on teada, et igal juhtumil üksnes kordamisest ei piisa. Omandatav materjal jääb paremini meelde, kui kordamine on ajaliselt hajutatud. See tähendab, et ei õpita mitte ühtejärge, vaid tehakse pause ja tegeletakse vahepeal muude asjadega [3]. Materjali korrastus- Tulemuslik meeldejätmine sõltub olulisel määral ka omandatava materjali korrastatusest. Objektiivse korrastuse puhul esitatakse materjal juba korrastatud kujul. Siin tuleb arvestada, et ühe meelest korrastatud materjal ei pruugi olla teise meelest, Kui omandatavat materjali pole eelnevalt korrastatud, siis võib inimene ise luua mõttelise süsteemi- subjektiivse korrastatuse. Sageli kasutatakse selleks materjali ümbersõnastamist ehk n-ö oma sõnadega esitamist. Enda ümbersõnastatud tekstis jäävad tavaliselt paremini meelde kui etteantud algtekstid [3].
tähelepanu toel. 30) Mida iseloomustab maagiline arv 7±2? See arv väidab, et keskmine inimene suudab hoida mälu töös kuni seitset objekti, pluss-miinus kaks objekti, olenevalt inimesest. Lühimälumaht. 31) Iseloomusta lühi- ja pikaajalist mälu Lühiajaline e. primaarne mälu: 1) info hulk on piiratud 2) väike kestus(sekundites) 3) sõltub meeldejäetava materjali korrastatusest 4) tahtlikult juhitav (kordamine võib pikendada info säilimist) 5) sekkumistundlik Pikaajaline e. püsimälu: 1) info maht on piiramatu 2) info võib püsida aastaid /aastakümneid 3) info kättesaadavus aeglane 4) Maailmajuhtiv mälu-uurija Endel Tulving. 32) Püsimälu 3 liiki, nende sisu ja näited
Arhivaalide hävitamise korraldamise õiguspärasuse eest vastutab arhivaali omanik või valdaja. Asjaajamise korras määratakse andmekandjate nõuetekohade hävitamise eest vastutab ametiisik. Dokumendisarja haldaja ja arhiivitöö eest vastutav isik viivad läbi säilitustähtaja ületanud dokumentide väärtuse hindamise. Hindamisel lähtutakse arhivaalide -kasutatavust -tõestus- ja informatsioonilisest väärtusest -ajaloolisest ja kultuuriväärtusest -seisukorrast ja korrastatusest -dokumendi säilitustähtajast. Kuigi hindamine on subjektiivne tegevus, peavad hindamiskriteeriumid olema formaliseeritud. Kui seadused või ametkondlikud näidisloetelud konkreetset säilitustähtaega ei anna, tuleb hindamisel -lähtuda dokumendi unikaalsusest -kahest samasugusest teabekogumist eelistada kasutatavamat vormi või formaati -eelistada originaali koopiale -hinnata, milline on dokumendi seos teiste dokumentidega -eelistada koonddokumente
ühikutest ( meeridest ) ja tekib polümerisatsioonireaktsiooni vaheastmena. Tavaliselt loetakse polümeerideks aineid, mille ahel koosneb enam kui sajast elementaarlülist. Molekulmass on siis üle tuhande ja võib küündida miljonitesse ( mõõdetakse aatomühikutes). Liitunud monomeeride arvu näitab polümerisatsiooniastme tähis n. Polümeeride omadused sõltuvad elementaarlülide arvust ja nende struktuursest korrastatusest. Polümeeri tavapärane eksisteerimisvorm on statistiline päsmas. Polümeer ei ole kunagi sirge, ta on ümbritsevate molekulide ( õhk, vesi, lahustid) mõjutuste tõttu ebakorrapärase puntra sarnane. Polümeeride puhul on tegemist keskmiste väärtustega: keskmine molekulmass, keskmine polümeeri pikkus jne. Polümeeride klassifitseerimise alused 1. päritolu · looduslikud polümeerid ( biopolümeerid)
(3: 95) 10 2.1.1.1 Kordamine Paljude oskuste (nt ujumine, jalgrattasõit) omandamine toimub suuresti pideva harjutamise ehk kordamise kaudu. Ometi on teada, et igal juhtumil üksnes kordamisest ei piisa. Omandatav materjal jääb paremini meelde, kui kordamine on ajaliselt hajutatud. (10) 2.1.1.2 Materjali korrastatus Tulemuslik meeldejätmine sõltub oluliselt omandatava materjali korrastatusest. Korrastatus jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks korrastatuseks. Objektiivseks korrastamiseks nimetatakse seda, kui materjal esitatakse juba korrastatud kujul (nt konspekt). Antud juhul tuleb siis meeles pidada, et see, mis ühe jaoks on korrastatud ei pruugi olla seda teise jaoks. (3: 96) Subjektiivseks korrastamiseks nimetatakse seda, kui inimene on loonud endale ise süsteemi. Sageli kasutatakse selleks materjali ümbersõnastamist ehk niiöelda oma sõnadega esitamist
b) õppimine tingimise teel (klassikaline ja operantne) c) sotsiaalne õppimine Koolis esineb peamiselt 2 tüüpi õppimist: esiteks õppimine, mille käigus lisatakse uusi teadmisi (st õppimine kui teadmiste lisamine) ja teiseks õppimine, mille käigus muudetakse algteadmisi ja/või nende struktuuri. 23.04.2013. Mälu: organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni Mälu protsessid: e salved 1) meeldejätmine, mis sõltub kordamisest ja materjali korrastatusest 2) meelespidamine e. info säilitamine, mille käigus toimuvad infoga teatud muutused, nt info lüheneb, kaovad detailid, info muutub isikupärasemaks, seostub varasema kogemusega ja moondub jne 3) unustamine e. info kadumine mälust. On kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist (mistõttu on kasulik õpitut kohe korrata). Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni. Arvatakse, et unustamine on põhjustatud interferentsist, st üks psüühiline protsess kahjustab teist
a) arhivaali teabeväärtusest lähtuv tagantjärele b) arhiivimoodustaja funktsioonidest lähtuv ennetav (primaarne on dokumendi päritolu, alles seejärel sisu) Hindamiskriteeriumid · Arhivaalide hindamisel lähtub avalik arhiiv arhivaalide: 1) kasutatavusest avaliku võimu teostamisel või isikute õiguste või kohustuste tagamisel; 2) tõestus- ja informatsioonilisest väärtusest; 3) ajaloolisest ja kultuuriväärtusest; 4) välistunnustest, seisukorrast ja korrastatusest; 5) teiste arhivaalidega olemasolevatest seostest; 6) dokumendi säilitustähtajast. Küsimused: arhiivimoodustaja olulisus, dokumentide uurimispotentsiaal,ajaraam kust dokumendid pärinevad või mida dokumendid käsitlevad,unikaalsus, kasutatavus, seotus teiste dokumentidega, säilitamiseks vajalik ressurss. Hinnatakse: 1) arhivaali vastuvõtmisel arhiivi 2) arhivaali säilitustähtaja möödumisel; 3) riigiarhivaari otsusel Dokumentide hindamise mõiste
kestev (võrreldes nt vahendatud, sh massikommunikatsiooniga, mis VRD: sõltub vahendaja kohalolekust, - Massirepressioonid töökorras olekust ja selle - Massikultuur kasutamisest) - Masstoodang Jms Rahvaluule ja kommunikatsioon Lauri Honko: - Teadmisi maailmast ja maailma korrastatusest vahendatakse ja omandatakse tunnetuslikult ja jutustamise käigus - Jutustamine toimub rühma raames, kuid jutustamine ka loob rühma jutustamine on seega identiteeti loov ja seda kindlustav 1. Rahvaluule on looming: - Pärineb inimesest ja on olemas inimese kaudu - Inimesed loovad, peegeldavad, vaidlustavad, väljenduvad jne neile keskseid väärtusi - Seostub pärimusteabe teadvustamisega 2. Rahvaluule on etteantus:
· Kordamine- paljude oskuste omandamine toimub suuresti pideva harjutamise ehk kordamise kaudu. Kuidas muuta kordamine tulemuslikuks? Omandatud materjal jääb paremini meelde, kui kordamine on ajaliselt hajutatud. St et ei õpita ühtejärge, vaid tehakse pause ja tegeletakse vahepeal muude asjadega. · Materjali korrastatus- Tulemuslik meeldejätmine sõltub olulisel määral ka omandatava materjali korrastatusest. Objektiivse korrastatuse puhul esitatakse materjal juba korrastatud kujul. Kui omandatavat materjali pole eelnevalt korrastatud, siis võib inimene ise luua mõttelise süsteemi- subjektiivse korrastatuse. Sageli kasutatakse selleks materjali ümbersõnastamist. Subjektiivse korrastamise vorm on ka känkimine. Känk on psühholoogias
Erinevalt eksistentsialistlikust filosoofiast käsitleb poststrukturalism subjektivismi väikese kollektiivi seisukohast, mis püüdleb kollektiivselt struktuuride võimu paljastamisele ning siis neile vastuhakule. Samas pole subjektil terviklikku olemist, strukturalismis oli see äramääratud struktuuri poolt. Struktuuri pahupoolt võrreldes struktuuriga saab kirjeldada järgmiste punktide kaupa: struktuuri staatilisusest ja korrastatusest jääb välja ajalugu ja igasugune dünaamika. struktuuri binaarsetest opositsioonidest jäävad väljapoole tekstid , mis seda dihhotoomilist ülesehituse printsiipi püüavad ületada või mis üldse ei käi sellise liigenduse alla. struktuuri seaduspärasusele vastanduvad juhus, võimalused, vabadus, hetkelised nähtused. struktuuri loogilisusele vastandub poststrukturalismis keha, afektid, zestid, st. kõik, mis ei
uurimine on paratamatult seotud kehtiva õigusega, või uuritakse nö ekstsentriliselt, õiguse suhtes väliseid faktoreid arvestades. [Kui õigusel ongi loomulikud/välised piirid, siis näivad need pigem muutuvad ühes inimühiskonna ajaloolise arenguga (areng ei tähenda tingimata progressi). Samuti ei saa täielikult nõustuda objektivistliku õigusfilsoofia rajanemist imestusele maailma korra üle ja subjektivistliku rajanemist kahtlusele maailma korrastatusest:2 teatavas mõttes kord (üsna täpselt ennustatavad kosmilised sündmused) ja korratus (maapealne ilmastik või ühiskondlikud vapustused) eksisteerivad kõrvuti ning on alati selliselt olnud vaadeldavad (ega ilmaaegu jumalaid ei seostatud või paigutatud matemaatilise täpsusega korrastatud taevariiki), küsimus on olnud selles, kas ja kuivõrd taevalik kord kehtib maa peal või inimeste mõistuses.]
osasid. 4. Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on modelleerida struktuur ehk arvatav algoritm, mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika ja nende eksistentsi. Aluseks olev algoritm peab andma ka juhised ühest arengu formatsioonist teise minekul. Kriitika strukturalismile 1. Struktuuri staatilisusest ja korrastatusest jääb välja ajalugu ja igasugune dünaamika 2. Struktuuri binaarsetest opositsioonidest jäävad väljapoole tekstid , mis seda dihhotoomilist ülesehituse printsiipi püüavad ületada või mis üldse ei käi sellise liigenduse alla. --> poststrukturalism: rõhk struktuuride protsessuaalsusel, kontekstuaalsusel, perspektiivil. (Derrida, Foucault, Deluze, Lyotard). Olulisemaks muutuvad ajalugu (aeg on iseloomulik
materjali korrastatus, mis võib olla kas objektiivne või subjektiivne. Kodeerimine – Psühholoogiline protsess, mis saadab taju ja mis annab tajutavale infole kuju, mida on võimalik säilitada ja hiljem meenutada = muudab tajutud asja mälujäljeks. Meeldejätmine sõltub: objektist endast, kuidas seda mõisteti ja milline oli vaimne tegevus meeldejätmise ajal. Tulemuslik meeldejätmine sõltub olulisel määral ka omandatava materjali korrastatusest. Subjektiivse korrastamise vorm on ka känkimimne. • Töötluse tasemed - Pindmine-süvakodeerimine (kuju, heli, tähendus). Meeldivushinnang vs teatud tähtede sisaldus. Sugu (56%) vs ausus. Enesekohane kodeerimine. Genereerimise efekt (KALLIS – A • Õpitu ülekanne - Olukord, kus varem õpitud oskus, tegutsemisviis või teadmine mõjutab mingi teise oskuse, tegutsemisviisi või teadmise omandamist 2
· Hermann Hesse süvapsühholoogia, eksistentsialism · Mihhail Bulgakov mitmetasandilisus, filosoofilisus · Gabriel Garcia Marques maagiline realism 2. Romaaniuuendus Uuenduslikkus kui modernismi üks põhitunge on oluline ka Hispaania 1898. aasta põlvkonna jaoks. Unamuno, Azorín, Valle Inclán, Baroja jt selle põlvkonna kirjanikud ütlevad lahti realistliku narratiivi jäigast korrastatusest, ümardavast objektiivsuspüüdest. Enam ei üritata elu n-ö kokku sõlmida, vaid jäetakse otsad lahtiseks. Eluläheduse all hakatakse nüüd mõistma juhuslikkust, assotsiatiivsust, vastuokslikkust. Pilvepiirilt laskutakse maa peale: fookus ei lange enam mitte niivõrd välisele-olustikulisele kui sisemisele-intiimsele. (Kui üldplaan ka võetakse, siis teistmoodi kui varem, näiteks Valle Incláni esperpento-stiili puhul, läbi moonutavate filtrite)
õiguspositivismi apologeedid. Positivistlik õigusõpetus kaldub õigust vaatlema kui iseenda alusel toimiva suletud süsteemina, kuid laiemalt koolkonnad ning õpetused, mis näevad õiguses ennekõike ja peamiselt instrumenti korra loomiseks inimkoosluses. Õiguspositivistid käsitavad õigust vaid puhta vormina, õigusnormiks vormitud inimlikku tahet, puhast subjektiivsust, mis tähendab, et mingist korrastatusest inimeste ühiskondlikus olemises ei saa enne juttugi olla, kui vastavat normi(stiku) ei ole kehtestatud. Loomuõigusõpetus käsitab õigust ühiskonna loomuomase, objektiivselt antud struktuurina, inimloomusesse või ühiskondlikesse suhetesse kätketud objektiivse korrastatusena, kuid samas ka omamoodi regulatiivse ideaalina, mida püüeldes on võimalik üles ehitada õiglane inimsuhete kooslus. Selleks et avada õiguse olemust, tuleb uurida
annaabi.ee 
