Kui hinded on erinevad, tuleb arvutada kaalutud hinne = kriteeriumi osatähtsus x vastava kriteeriumi hinne. 8. Koosolekute läbiviimise viisid. Rühmaotsustamine (eelised, puudused). 9. Plaanide liigid. 10. Planeerimist mõjutavad tegurid.(Juhtimistase, org. elutsükkel, keskkond, tulevikku panustamine). 11. Kvaliteedijuhtimine. TQM. 12. Võrdle traditsioonilist eesmärgi püstitamist juhtimisega eesmärkide kaudu (MBO- ga). 13. Strateegiline juhtimine. Korporatsioonitasandi strateegiad. 14. Strateegiline juhtimine. Äritasandi strateegiad. (M.Porter) 15. Iseloomustage organisatsiooni struktuuri kujundamise klassikalisi seiskohti. 16. Mis on efektiivsem, kas lai või kitsas kontrolliulatus? Miks? 17. Struktuuri liigendamise erinevad võimalused, nende eelised ja puudused. 18. Mehhanistlik organisatsiooni mudel. Millal on efektiivsem? 19. Orgaaniline organisatsiooni mudel. Millal on efektiivsem? 20. Selgita erinevusi liidri ja juhi vahel. 21
Plaanide elluviimine sõltub ressursside kasutamisest, otsustamise tõhususest jne Hea idee, kehv teostus. Kehv idee, hea teostus. Operatiivne planeerimine Operatiivplaanid on suunatud lähimate eesmärkida saavutamisele. Operatiivplaanid on kitsa suunitlusega ja lühiajaliseks täitmiseks. Programmid, projektid Protseduurid ja reeglid Operatiivplaanid Korporatsiooni filosoofia Strateegiline planeerimine Korporatsioonitasandi Äritasandi strateegia Porter (1979) pakub välja 5 konkureerivat mõjujõudu, mis kujundavad strateegia 1) Potentsiaalsete uute sisenejate oht 2) Informeeritud ostja võim (kogu toodangu ostab üks) 3) Tarnija võim (toorme tarnib üks) 4) Asendustoodete tekkimine 5) Rivaalitsemine (a la Pepsi vs Coca Cola) 3 võimalikku strateegiat Erinemine- eristumine (brand) Hinnajuhtimine (efektiivsus, omadused vs hind) Fokuseerimine (ostja rühm, geograafia)
kompetentsid?) Strateegiline kontroll on korporatsiooni-, äri- ja funktsionaalse tasandi kontrollsüsteemide ühitamine selleks, et võimaldada juhtidel hinnata firma edukust oma strateegia ellurakendamisel. Kontrolli liigid: • Operatsioonide kontroll (N: kvaliteedi kontroll), • Finantskontroll (N: laekumiste jälgimine), • Struktuurne kontroll, • Strateegiline kontroll. Juhtide poolt kontrolli teostamise järgi võib eristada nelja tasandit: 1. korporatsioonitasandi juhtide poolt teostatav, 2. divisjonitasandi juhtide poolne, 3. funktsionaalse tasandi juhtide poolt läbiviidav ja 4. esmajuhtide poolt tehtav kontroll. Plaanide koostamisele järgneb kontrollprotsess järgmiste etappidena: 1. Standardite määramine – arvuliselt määrata! 2. Reaalsete tulemuste võrdlemine standarditega – tulemus peab mahtuma lubatavate hälvete piiresse; 3. Reageerimine kontrolli tulemustele: - juht ei reageeri hälvetele! - juht laseb tegevust korrigeerida!
omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava. 13. Mida nimetatakse missiooniks? Näide. Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu põhjuseid ja suunda. Aidata süsteemselt ja püsivalt arendada Eesti teeninduskultuuri. 14. Mida nimetatakse visiooniks? Näide. Visioon - kuidas organisatsioon soovib välja näha tulevikus. Telekanal: “Saada esimeseks valikuks televaataja teadvuses” 15. Millised on kolm strateegilise juhtimise tasandit? *Korporatsioonitasandi strateegia; *Äritasandi strateegia; *Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia. 16. Selgitage SWOT analüüsi olemust ja eesmärki? SWOT analüüsi eesmärgiks on hinnata organisatsiooni hetkeseisu ehk käesolevat tegevust (S-tugevad ja W-nõrgad küljed) ja organisatsiooni väliskeskkonna faktoreid (O-võimalused ja T-ohud) mis võivad mõjutada organisatsiooni tegevust tulevikus. 17. Selgitage PEST analüüsi olemust ja eesmärki.
4. Org.-ni ressursside (materiaalsete, rahaliste, toojou jm) analuus. 5. Tugevate ja norkade kulgede valjaselgitamine. 6. Org.-ni missiooni ja eesmarkide kohandamine vastavalt tingimustele (analuusi tulemustele) ja vajadusel strateegiate umbersonastamine. 7. Strateegiate rakendamine, sest ainult hasti elluviidavatel strateegiatel on motet. 8. Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive. 28. Millised on kolm strateegilise juhtimise tasandit? 1. Korporatsioonitasandi strateegia arvestab kogu org.-ni, puuab maarata erinevate tegevusalade (allettevotete) prioriteedid Vastab kusimusele "Millises aris me oleme". 2. Aritasandi strateegia puuab maarata, kuidas saaks iga strateegiline alluksus (allettevote) olla omal alal konkurentsivoimeline. Vastab kusimusele "Kuidas me konkureerime". 3. Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia - kuidas teostada aritaseme strateegiaid, tootades valja arengu, tootmise, marketingi,
Strateegilise juhtimise protsess koosneb mitmest etapidest: 1. Organisatsiooni visiooni, missiooni ja eesmärkide määratlemine. 2. Väliskeskkonna analüüs (missugused trended võivad mõjutada org.-ni. ning võimaluste ja ohtude väljaselgitamine) 3. Sisemine analüüs (tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine) 4. Strateegiate sõnastamine 5. Strateegiate rakendamine 6. Tulemuste hindamine 28. Millised on kolm strateegilise juhtimise tasandit? Korporatsioonitasandi strateegia – arvestab kogu organisatsiooni , püüab määrata erinevate tegevusalade prioriteedid Vastab küsimusele “Millises äris me oleme”. Äritasandi strateegia – püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline allüksus olla omal alal konkurentsivõimeline. Vastab küsimusele “Kuidas me konkureerime”. Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia - kuidas teostada äritaseme strateegiaid, töötades välja arengu, tootmise, marketingi, inimressursside ja finantsstrateegiad
hälvete piiridesse · reageerimine kontrolli tulemustele Järelvalvetoimingute lõikes võib kontrolli jagada järgmiselt: · Operatsioonide kontroll kuidas kasutatakse ressursse, kvaliteedikontroll · Finantskontroll · Struktuurne kontroll jälgib, kuidas struktuurielemendid suudavad täita oma eesmärke. · Strateegiline kontroll püüab kindlaks teha, kuivõrd tulemuslikud on funktsionaalse, äri-, ja korporatsioonitasandi strateegiad, saavutamaks organisatsiooni eesmärke. Organisastiooni kultuur Organisatsiooni kultuur on väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest ettevõte lähtub oma igapäevastes tegevustes. Organisatsiooni kultuur võub töötajate käitumist oluliselt mõjutada ja seega avaldada ka mõju organisatsiooni strateegiale. Kui on tugev organisatsiooni kultuur, siis sellega vastupidises suunas muuta missiooni, eesmärke, poliitikat või strateegiat on raske
Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine Missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele ja vajadusel strateegiate ümbersõnastamine Strateegiate rakendamine, sest ainult hästi elluviidavatel strateegiatel on mõtet Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive 28. Millised on kolm strateegilise juhtimise tasandit? Korporatsioonitasandi strateegia-arvestab kogu organisatsiooni, püüab määrat erinevate tegevusalade (allettevõtete) priorieedid. Küs: ,,Millises äris me oleme Äritasandl strateegia- püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline allüksus (allettevõte)olla omal alala konkurentsivõimeline. Küs:"Kuidas me konkureerime" Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia- kuidas teostada äritaseme
eesmärkide saavutamiseks. Need plaanid on kitsa suunitlusega ning ette nähtd täitmsele lühikese aja jooksul esmatasandi juhtide poolt. Operatiivplaane tehakse ühekordseks kasutamsieks programmid , projektid ja korduvkasutamiseks standardprotseduurid ja reeglid. 17. Millised on organisatsiooni strateegia 3 tasandit? Ettevõtte tasandi strateegia, äritasandi strateegia ja funktsionaaltasandi strateegia. 18. Kirjelda korporatsioonitasandi strateegiaid. Korporatsiooni tasandi strateegia jaguneb: · Kasvuks, kus ettevütte tahab kasvada, vallutada teisi turge. Selleks on võimalus kontsentratsioon, mitmekesistamine, integratsioon ja ühisettevõte. Esimesel juhul tehake mingile kindlale tootele laienemiskava, teise puhul laiendatakse tootevalikud, kolmanda pujul ettevõte omandav mingeid äriosasid ja viimase puhul ühinetakse teise ettevõttega.
5. Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine. 6. Organisatsiooni missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele (analüüsi tulemustele) ja vajadusel strateegiate ümbersõnastamine. 7. Strateegiate rakendamine, sest ainult hästi elluviidavatel strateegiatel on mõtet. 8. Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive. 28. Millised on kolm strateegilise juhtimise tasandit? 1. Korporatsioonitasandi strateegia – arvestab kogu organisatsiooni, püüab määrata erinevate tegevusalade prioriteedid. Vastab küsimusele “Millises äris me oleme”. 2. Äritasandi strateegia – püüab määrata kuidas saaks iga strateegiline allüksus olla omal alal konkurentsivõimeline. Vastab küsimusele “Kuidas me konkureerime”. 3. Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia - kuidas teostada äritaseme strateegiaid,
Strateegilise juhtimise protsess (järg) Org.-ni missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele (analüüsi tulemustele) ja vajadusel strateegiate ümbersõnastamine. Strateegiate rakendamine, sest ainult hästi elluviidavatel strateegiatel on mõtet. Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive. 28. Millised on kolm strateegilise juhtimise tasandit? Korporatsioonitasandi strateegia – arvestab kogu org.-ni, püüab määrata erinevate tegevusalade (allettevõtete) prioriteedid Vastab küsimusele “Millises äris me oleme”. Äritasandi strateegia – püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline allüksus (allettevõte) olla omal alal konkurentsivõimeline. Vastab küsimusele “Kuidas me konkureerime” Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia – kuidas teostada
Strateegiate rakendamine, sest ainult hästi elluviidavatel strateegiatel on mõtet. 8. Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive. Kolmas kuni viies aste on SWOT analüüsist! Strateegilise juhtimise protsess: TÄPSEM INFO: http://web.ametikool.ee/jane/okj/? 6._Juhtimistegevused:Planeerimine:Strateegilise_juhtimise_protsess 28. Millised on kolm strateegilise juhtimise tasandit? Organisatsiooni straeegia kolm tasandit: 1. Korporatsioonitasandi strateegia arvestab kogu org.-ni, püüab määrata erinevate tegevusalade (allettevõtete) prioriteedid Vastab küsimusele "Millises äris me oleme". 2. Äritasandi strateegia püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline allüksus (allettevõte) olla omal alal konkurentsivõimeline. Vastab küsimusele "Kuidas me konkureerime". 3. Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia - kuidas teostada äritaseme
olla atraktiivseim tööandja igal koduturul. Taktikaline planeerimine .� Taktika keskendub peamiselt inimestele ja tegevustele, strateegia ressurssidele, keskkonnale ja missioonile. .� Taktika ja strateegia on alati seotud .� Taktika on strateegiast konkreetsem .� Taktikaga on seotud info kogumine, töötlemine ja edastamine .� Plaanide elluviimine sõltub ressursside kasutamisest, otsustamise tõhususest jne .� Hea idee, kehv teostus. Kehv idee, hea teostus. Operatiivplaanid Korporatsioonitasandi strateegia Äritasandi strateegia .� Porter (1979) pakub välja 5 konkureerivat mõjujõudu, mis kujundavad strateegia: .� Potentsiaalsete uute sisenejate oht .� Informeeritud ostja võim (kogu toodangu ostab üks) .� Tarnija võim (toorme tarnib üks) .� Asendustoodete tekkimine .� Rivaalitsemine (a la Pepsi vs Coca Cola) 3 võimalikku strateegiat �� Erinemine- eristumine (brand) �� Hinnajuhtimine (efektiivsus, omadused vs hind)
2. väliskeskkonna analüüs: missugused trended SWOT 3. võimaluste ja ohtude väljaselgitamine 4. organisatsiooni ressursside (materiaalsete, rahaliste, tööjõu jm) analüüs 5. tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine 6. org missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt analüüsi tulemustele 7. strateegiate formuleerimine 8. strateegiate rakendamine 9. tulemuste hindamine Korporatsioonitasandi strateegiad- arvestavad kogu organisatsiooni, püüab määrata erinevate tegevusalade(allettevõtete) prioriteedid. See jaguneb kaheks: peastrateegia- stabiilsuse strateegia- olemasoleva säilitamine; kasvustrateegia- turuosa, klientuuri suurendamine; kärpimisestrateegia- keskendumine ühele, püütakse vähendada oma suurust või operatsioonide mitmekesisust, sobib juhul kui organisatsiooni nõrku külgi ohustavad kriitilised keskkonnategurid;
-ni missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele (analüüsi tulemustele) ja vajadusel strateegiate ümbersõnastamine. 7. Strateegiate rakendamine, sest ainult hästi elluviidavatel strateegiatel on mõtet. 8. Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive. 36. SWOT analüüsi selgitus SWOT analüüsina. S strenghts tugevused W weaknesses nõrkused O opportunities - võimalused T threats - ohud 37. Organisatsiooni strateegia tasandid 1. Korporatsioonitasandi strateegia arvestab kogu org.-ni, püüab määrata erinevate tegevusalade (allettevõtete) prioriteedid Vastab küsimusele "Millises äris me oleme". 2. Äritasandi strateegia püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline allüksus (allettevõte) olla omal alal konkurentsivõimeline. Vastab küsimusele "Kuidas me konkureerime". 3. Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia - kuidas teotada äritaseme strateegiaid, töötades välja arengu, tootmise,
võimaldab:saada ettekujutus probleemi aspektist,tegeleda iga aspektiga eraldi,süstematiseerida lisanduvat infot, teh kindalks puuduvad katekooriad. Gordoni meetod-Vaadeltakse probleemi eri osapoolte vaatenurgast lähtudes.so kõigi asjaosaliste silmade läbi. Faasivahetuse meetod-grupid teevad vaheldumisi läbi mõlemad faasid:üks grupp 30min genereerib ideid ja järgmine 30min kritiseerib. 11. .Kirjelda korporatsioonitasandi strateegiaid. Korporatsiooni tasandi strateegia jaguneb:Kasvuks, kus ettevõte tahab kasvada, vallutada teisi turge. Selleks on võimalus kontsentratsioon, mitmekesistamine, integratsioon ja ühisettevõte. Esimesel juhul tehake mingile kindlale tootele laienemiskava, teise puhul laiendatakse tootevalikud, kolmanda pujul ettevõte omandav mingeid äriosasid ja viimase puhul ühinetakse teise ettevõttega.Stabiilsus, kus hoitakse olemasolevat turuosa ja püsitakse samas kohas
- standardprotseduurid määrab tegevuste järgnevuse mingitel kindlatel asjaoludel - reeglid ja regulaatorid kirjeldavad üksikasjalikult, kuidas eriolukordades käituda. 16 Strateegia olemus, strateegilise juhtimise protsess + Strateegia on pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava. Organisatsiooni strateegia kolm tasandit: 1. Korporatsioonitasandi strateegia arvestab kogu organisatsiooni, püüab määrata erinevate tegevusalade (allettevõtete) prioriteedid Vastab küsimusele "Millises äris me oleme". 2. Äritasandi strateegia püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline allüksus (allettevõte) olla omal alal konkurentsivõimeline. Vastab küsimusele "Kuidas me konkureerime". 3. Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia - kuidas teotada äritaseme strateegiaid,
Ühelt poolt kirjeldatakse eri seisundeid - organisatsiooni ja teda ümbritsevat keskkonda - kui konfiguratsioone. Teiselt poolt on vaatluse all strateegia loomise protsess: kui transformatsioon ühest seisundist teise. Konfiguratsiooni koolkond uurib põhjalikult seda, kuidas efektiivselt juhtida starteegilisi muudatusi. 3. Millised on strateegiad organisatsiooni erinevates valdkondades? Kuidas omavahel seotud? Organisatsiooni strateegia neli tasandit, mis on omavahel seotud. x Korporatsioonitasandi strateegia vastab küsimusele "Kus äris me peame olema?". Et maksimeerida pikaajalisi kasumeid, lähenetakse organisatsioonile kui tervikule, mis moodustab äri allüksustest ja tootmisliinidest. Selle tasandi strateegilised aktsioonid puudutavad tavaliselt uute allettevõtete omandamist, uute ühisettevõtete loomist valdkondades, kus ettevõte seni ei ole tegutsenud. Peamised strateegiad on vertikaalne integratsioon, toodete mitmekesistamine ja strateegilised liidud.
6. Org.-ni missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele (analüüsi tulemustele) ja vajadusel strateegiate ümbersõnastamine. 7. Strateegiate rakendamine, sest ainult hästi elluviidavatel strateegiatel on mõtet. 8. Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive. 36. SWOT analüüsi selgitus S – strenghts – tugevused W – weaknesses – nõrkused O – opportunities - võimalused T – threats - ohud 37. Organisatsiooni strateegia tasandid 1. Korporatsioonitasandi strateegia – arvestab kogu org.-ni, püüab määrata erinevate tegevusalade (allettevõtete) prioriteedid Vastab küsimusele “Millises äris me oleme”. 2. Äritasandi strateegia – püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline allüksus (allettevõte) olla omal alal konkurentsivõimeline. Vastab küsimusele “Kuidas me konkureerime”. 3. Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia - kuidas teotada äritaseme strateegiaid, töötades välja
funktsionaalne tasand: kuidas organisatsioonis toetatakse äritasandi strateegiat, millised on organisatsiooni põhikompetentsid, konkurentsieelised. Kõiki neid on tarvis arvestada, kui asutakse personali arendamise strateegiat koostama. Personali arendamine ja koolitus toimub iseenesest organisatsiooni funktsionaalsel tasandil, ent see on mõjutatud ning omakorda mõjutab globaalse tasandi ning äritasandi strateegiat. Tippjuhtkonna kompetentsid on aluseks korporatsioonitasandi strateegilistele otsustustele ja valikutele ning nõudmised kogu personali kompetentsidele lähtuvad äritasandi strateegiast. Järgnevalt näitame, kuidas mõtestatakse personali arendamist erinevatel strateegilistel tasanditel. Personali arendamine korporatsiooni ehk globaaltasandi strateegias. Organisatsiooni globaliseerumine esitab väljakutse erilised nõudmised töötajate teadmistele, oskustele, käitumisele, mobiilsusele, riskivalmidusele, pingetaluvusele, tervisele jne
annaabi.ee 
