Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kõrgepingetehnika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ioon, isolatsioon, isolaator, liin, dielektrik, dielektriku, liigpinge, välgu, elektron, barjäär, trafo, mahtuvus, barjääri, ionisatsioon, osalahendus, impulss, saast, elektroodid, metall, trossi, lahendust, märg, lööki, ioonid, karakteristik, maandus, laviin, läbilöök, kanal, osalahenduste, induktiiv, resonants, siseisolatsioon, atmosfäärtühijooksu vool (magneetimisvool) on väga väike. Võimsuslüliti kustutab kaare enne kui vool 0 saab lõikevool (*). Kuigi vool on väike, trafo induktiivsus on suur suur energia Tekivad võnkumised, mis liituvad (**). 7. Laheduse aeg t = ts + t f Staatiline hilinemisaeg (ts) ts sõltub katoodi materjalist, pingest, välise ionisatoori intensiivsusest. Kui rakendatud pinge on madal, siis väljalöödud elektron ei pruugi olla efektiivne. Kui väline intensiivsus muutub, hakkab elektron nihkuma. Lahenduse kujunemise aeg (tf) tf koosneb alglaviini, striimeri ja pealaheduseajast. Tugevalt mitteühtlases väljas moodustab põhilise osa ajast striimeri liikumise aeg, kuna ta peab läbima kogu vahemiku, kuid alglaviin ei pea seda tegema. Aegu võetakse keskmiselt, sest esineb suur hajuvus. 8. Liuglahendus ja liuglahenduse kanali pikkuse suurendamise võimalused Pinge suu 9. Kommutatiivsed liigpinged tühijooksul liini väljalülitamisel Tühijooksul olev liin on kondensaator
kujuga elektroodide puhul 50 Hz sagedusega vahelduvpingel. [1] Kõigepealt fikseeritakse atmosfääri parameetrid (rõhk, temperatuur, niiskus). Seejärel määratakse õhu läbilöögipinged õhus sõltuvalt elektroodide vahekaugusest: ühtlases väljas, mitteühtlases väljas elektroodidega varras – varras, mitteühtlases väljas elektroodidega tasapind – varras. Järgmisena määratakse õhu läbilöögipinged dielektriku pinnal sõltuvalt elektroodide vahekaugusest: ühtlases väljas, domineeriva tangentsiaalkomponendiga, domineeriva normaalkomponendiga. Iga lahenduspinge fikseeritakse madalpingevoltmeetri näidu järgi kaks korda, määratakse aritmeetiline keskmine ja taandatakse see normaaltingimustele. Mõõtetulemused esitatakse tabelite ja graafikutena. [1] 4 2. Katseseadme ja tööskeemide põhimõtteskeemid
keemilised protsessid. Neist olulisemad on õli hapendumine selles lahustunud hapniku juuresolekul ning tselluloosi lagunemine hapendumis-produktide, õlis oleva niiskuse ja kõrge temperatuuri mõjul. Kuna osa õli hapendumisprodukte moodustavad tahke isolatsiooni pinnal sültja sademe, siis halveneb isolatsiooni soojusjuhtivus ning tõuseb mähiste temperatuur, mis omakorda kiirendab keemilisi protsesse. Lõpptulemusena muutub tahke isolatsioon rabedaks ja võib voolutõugete tagajärjel mureneda - tekib isolatsiooni läbilöök. Isolatsiooni läbilöök võib olla tingitud ka dielektrikuskadude tunduvast kasvust. Aega, mis kulub trafo kasutuselevõtust läbilöögini, nimetatakse trafo talitluseaks ja keemiliste protsesside mõjul tekkivaid muutusi isolatsioonis vananemiseks - trafol on olemas teatav isolatsiooniressurss. Majanduslikult otstarbekas
Seda on kõige lihtsam selgitada elektronide energia sõltuvusega aatomite vahelisest kaugusest (joonis 2.2). Üksiku aatomi korral asuvad elektronid nn potentsiaali augus ja nende liikumine on väga piiratud: suurema energiaga (kaugematel) elektronidel on see veidi suurem. Kristallis on alumistes tsoonides asuvate elektronide liikumine samuti piiratud, juhtivustsoonis asuvatel elektronidel aga potentsiaali barjäär puudub ja nad saavad liikuda kogu kristalli ulatuses. Nivoode energiate vahe juhtivustsoonis on väga väike (10 -17 eV), mistõttu elektriväljas ergastatakse nad kõrgematele vabadele nivoodele, kus nad saavadki liikuda. Seetõttu nimetatakse juhtivustsooni elektrone vabadeks elektronideks. Valentstsoonis olevad augud saavad samuti liikuda kogu kristallis ja neid nimetatakse seetõttu vabadeks aukudeks.
Plasma koosneb ühe- ja mitmekordselt ioniseeritud aatomitest ja elektronidest, moodustub kõrgel temperatuuril ja elektrilahendustes, suur elektrijuhtivus 2.2. AATOMID JA IOONID 2.2.1 Elektronide olek aatomis Elektronil on üheaegselt nii massiosakese kui laine omadused.Elektroni koordinaati ja impulssi pole üheaegselt võimalik täpselt määrata. Me võime teada ainult elektroni olekut e. elektroni orbitaali Statsionaarses olekus on elektron ainult teatud kindlatel kvanditud orbitaalidel Kvantarvud peakvantarv n n = 1, 2, 3,…, magnetkvantarv m m = 0, 1, 2,…, l spinnkvantarv s s =+1/2 või s = -1/2 orbitaalkvantarv l l = 0, 1, 2, 3,…, n-1 Pauli printsiibi kohaselt võib aatomis ühes ja samas olekus olla ainult üks elektron. Kaks elektroni aatomis peavad olema vähemalt ühe kvantarvu võrra erinevates olekutes.
- elektrikontaktide töökindluse tagamiseks ja - metallide mehaanilise tugevuse märgatava vähenemise ärahoidmiseks. Mainitud eesmärkide saavutamiseks tuleb kehtestada juhtidele püsitalitluse ja siirdeolukordade suurimad lubatavad temperatuurid. Esimesena tuleb vaadelda voolujuhtide temperatuuritõusu lubatud piire püsitalitluses. Isolatsiooni majandusliku eluea tagamise aluseks on temperatuurikindluse klassid, mis näitavad, millisel temperatuuril võib isolatsioon talitleda vähemalt 20000 tundi. Temperatuurikindluse klasside alusel leitakse temperatuurid, millel isolatsioon võib püsivalt talitleda ettenähtud eluea kestel, milleks tavaliselt loetakse 20 kuni 30 aastat. Põhilised temperatuurikindluse klassid on järgmised: Temperatuurikindluse Y A E B F H C klassi tähis Temperatuur, oC 90 105 120 130 155 180 üle 180
Magistraalliinidel eelistatakse ristlõikeid 70 või 95 mm2 ning haruliinidel 35 või 50 mm2 (SAX-keskpingeõhuliin). Universaalkaablid on ette nähtud paigaldada pinnasesse, õhku ja vette (AHXAMK-WM ehk Multi-Wiski ja EXCEL). Joonisel 5.16 näeb isoleerjuhtmetega ja paljasjuhtmetega liini looduses. Joonis 5.16 Isoleerjuhtmetega ja paljasjuhtmetega keskpingeõhuliin Paljasjuhtmetega õhuliini gabariit on suurem. Kaheahelaline liin mahub isoleerjuhtmete korral ära ühele mastile, paljasjuhtmete korral on tarvis eraldi seisvaid maste. Ka esteetilises mõttes on isoleerjuhtmetega õhuliinid vastuvõetavamad. Eestis kasutusel olevate õhuliinide juhtmete tehnilised andmed on tabelis 5.3, kus M tähistab vaskjuhtmeid, A alumiiniumjuhtmeid, AS terasalumiiniumjuhtmeid ja SAX isoleerjuhtmeid juhtmematerjalina alumiinium. Keskpingevõrkudes kasutatakse enam teras- või alumiiniumpaljasjuhtmeid.
kskik millise he liini rivist vljalangemisel on vimalik kikide tarbijate toide. 4.5. Vrgu neutraali reiimid Elektrivrgu neutraal vib olla maast isoleeritud, jigalt hendatud maaga vi hendatud maaga lbi suure impedansi. 1 2 3 L1 N L2 L3 Z MAAHENDUS MAA 1 ekvivalentne toiteallikas 2 ekvivalentne liin 3 tarbija Z vrgu neutraali hendatud takistus Faaside vahel esineb mahtuvuslik vool. Im = Un (ck lk + c l ) ck - kaabelliini mahtuvusliku lbitavuse keskmine koefitsient ( A/km kV ) lk - kaabelliini pikkus c - huliini mahtuvusliku lbitavuse keskmine koefitsient l - huliini pikkus Maahenduskohas tekib vool Im. Im = 3 Im. Kui Z lheneb lpmatusele, siis nimetatakse sellist vrku isoleeritud neutraaliga vrguks.
stabiilsusele kõrge ja madala temperatuuri, ümbritseva keskkonna erineva niiskuse ja muude eritingimuste puhul. Kuna isoleermaterjalid on tihti samaaegselt ka kontruktsioonimaterjalid, siis peab tähelepanu pöörama ka materjalide mehaanilistele omadustele: surve-,tõmbe-, ja paindetugevusele, kõvadusele, elastsusele jne. Isoleermaterjalide kasutamise võimalus laias temperatuurivahemikus on tehnikas väga oluline.Pikaajalisel soojenemisel halvenevad dielektriku omadused mitmesuguste protsesside tõttu. Seda nimetatakse dielektriku soojuslikuks vananemiseks.Soojuslikust seisukohast iseloomustavad dielektrikut peamiselt kuumuskondlus,külmakindlus, soojusjuhtivus. 1.2.1 Kuumuskindlus Kuumuskindluse all mõistetakse dielektriku võimet taluda kõrget temperatuuri, ilma, et tema omadused eriti halveneksid. Suurima lubatud temperatuuri järgi on dielektrikud jagatud kuumuskindlusklassidesse:
4. Sisseviigu kaitselüliti; K3 temperatuuri parandustegur (vaata tabelist nr.6); 5. Toiteliini (radiaalliini) kaitselülitid. K4 vooluahelate arvu ja nende vahelist kaugust arvestav parandustegur (vaata tabelist nr.9). Radiaalliin on liin, millel ei ole haruühendusi liini ulatuses. Kõik tarbijad paiknevad liini lõpus. Radiaalliinideks sobivad igasuguse egitusega liinid (kaabel ja juhtmeliinid, lattliinid); 5. Vooluahela koormatud juhtide arv: 6. Juhtide ristlõige: 6
Erinevatel laengutel võib olla antud väljapunktis erinev potentsiaalne energia, kuid potentsiaalse energia Up ja laengu q0 suhe on selle punkti jaoks jääv suurus. Elektrivälja potentsiaal on töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju / lõppmatusse (iseloomustab välja potentsiaalset energiat antud punktis). 2. Elektriväli aines dielektrikud · Polaarne ja mittepolaarne dielektrik, dielektrikud välises elektriväljas (+ näited, joonised) Mittepolaarse dielektriku aatomid (molekulid) näevad normaaltingimustel neutraalseks tänu mõlema laengu (+ ja ) "raskuskeskmete" kokkulangemisele Polaarse dielektriku aatomite (molekulide) erimärgiliste laengute raskuskeskmed ei lange kokku Kõike polaarseid dielektrikuid võib kirjeldada dipoolina(elektronid paiknevad nihutatult) Dielektrikud välises elektriväljas
gG-tüüpi sulari: rakendumise aeg: · Statsionaarne- 5s · Liikuv(mittestatsionnarne)- 0,4s Ülesanded: Peakaitsmed on gG-tüüpi 32A, ühefaasiline lühis liitumispunktis on 320A, kaabel liitumispunktist rühmakilpi on 5G6 (5 soont ja 6 mm 2 soon), pikkusega 40 m(0.04km). Rühmakilbist läbi kaitsme C-13 A, läheb juhe pistikupessa, pikkusega 25m(1,5mm 2). Z== ZLK==0,685 Z1== 0,292 3,66: näivtakistus tabelist(4*6) 0,04: juhtme pikkus km 2: liin koosneb 2 juhtmest(edasi ja tagasi) ZRK=ZLK+Z1=0,997 ILK== 224,85A gG 32A 5s(kuna meil ryhmakilp on statsionaarselt paigas), rakendub 150A juures kaitse rakendub!(224,85 A on ja kaitse vajab rakendumiseks 150A) Z2=14,62*0,025*2=0,731 Kogutakistus: Zpesa Zpesa=ZRK+Z2=1,708 Ipesa==128,45A Et C12A rakenduks on vaja 130A ehk kaitse ei rakendu Jaotusvõrke liigutatakse tarbija iseloomu järgi- linnavõrk , maavõrk Tööstusvõrku kasutataks- suuremate ettevõtete sisejaotusvõrguna
homogeenne elektriväli. Olgu nende plaatide vaheline kaugus d, arvutame millega võrdub elektrivälja töö laengu q nihutamisel ühelt plaadilt teisele, plaatidevaheline pinge olgu u=fii1-fii2 A=q0*u, sama töö võime väljendada ka mehaanikas, A=F*d=q0*E*d q0*u=q0*E*d Dielektrikud elektriväljas: Dielektrikus ei saa laengukandjad vabalt liikuda(va kõrge pinge puhul). Nad võivad vaid pisut nihkuda asendist, milles nad olid elektrivälja puudumisel. Dielektrik on aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. See on dielektrikute polarisatsioon. Dipool- dielektriku aatom, mis koosneb kahest ühesuurusest, kuid erimärgilisest laengust. Polarisatsioon: kujutame aatomit, mille mõõt 10(15)m--homogeensesse elektrivälja, kuna atom kooseneb + tuumast ja - elektronkattest--osakesed käituvad erinevalt--elektronkate liigub ühele poole, tuum teisele poole
septsioonile, mida rakendatakse koos osavarutegurite meetodiga. Tulenevalt töökindluse /reliability/ nõudest tuleb elektriõhuliin projekteerida ja ehitada nii, et ettenähtud tööea kestel täidaks ta määratletud tingimustel oma otstarvet piisava töökindluse ja ökonoomsusega. Tulenevalt turvalisuse /security/ nõudest tuleb vältida mingi komponendi vigastumise (kaskaadset) laienemist tõsiseks avariiks. Kui liin peaks kaotama töövõime materjali defektide, ettenägematute sündmuste (nt mingi objekti põrkumine liiniga, maalihe vms) või ebaharilike ilmastikutingimuste toimel, on loomulik, et töövõime kaotus piirneb liini osaga, kus esinesid komponentide tugevuspiire ületavad koormused, või selle lähiümbrusega. Turvalisuse nõude täitmiseks vaadeldakse teatud erandlikke koormusi ja koormusjuhtumeid, samuti rakendatakse liini komponentide tugevuse koor- dinatsiooni
Mehaanilised omadused: vastupidavus survele, tõmbele, paindele, vibratsioonile, löökidele, samuti elastsus, kõvadus jne. Küllaltki oluline on ka hügroskoopsus st materjali omadus endasse imeda niiskust. Dielektrilisd materjalid peavad täitma konstruktsioon materjal ülesandeid kui ka elektriisolaator ülesandeid. Vedelad ja gaasilised eelmainitulele peavad gaasilised kui ka vedelikud dielektrikud täitma jahutusaine ülesandeid. Tahkedel isolaator materjalidel peab olema tagatud kuumus kindlus. Kuumus kindluseks nimetatakse piir temperatuuri mille juures tahke materjal kaotab oma mehaanilised omadused teformeerub. Isoleermaterjalide üheks olulisemaks omaduseks on võime elektriväljas polari- seeruda, mis seisneb aatomite või molekulide positiivsete ja negatiivsete laengukeskmete nihkumises või polaarsete molekulide (dipoolide) orienteerumises välja sihis
See on võimalik, kui: väljatugevus juhi sees on null; elektrivälja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne; kõik lisalaengud on koondunud juhi pinnale; väljatugevuse vektor juhi pinnal on pinnaga risti. Elektriväljas oleva juhi sees on väljatugevus null, laengud kogunevad juhi pinnale ja tasakaalustavad üksteist. Sellel nähtusel põhineb varjestamine. Elektriväli dielektrikus. Kui laenguid ümbritsevaks keskkonnaks on dielektrik, ei saa selles olevad laengud vabalt liikuda. Selliseid laenguid nimetatakse seotud laenguteks, tavaolukorras on neile mõjuvad jõud tasakaalus. Kui lisandub elektriväljast tingitud jõud, leiavad osakesed uue, varasemaga võrreldes nihutatud asendi. Aatom on elektriliselt neutraalne. Aatom on mittepolaarne, tal ei ole poolusi. Kui aatomitest moodustub molekul , siis ei pea erimärgiliste laengute raskuskeskmed kokku langema. Selliseid molekule nimetatakse polaarseteks
1 F on niisuguse juhi mahtuvus, mille potentsiaali laeng 1 C muudab 1 V võrra. 1 F on suhteliselt suur elektrimahtuvus, mis on võrreldav maakera elektrimahtuvusega ning seetõttu kasutatakse sageli ühikuid F (mikrofarad) = 10-6 F ja pF (pikofarad) = 10-12F. Kondensaatorid jaotatakse püsi- ja muutkondensaatoriteks. Püsikondensaator on kindla mahtuvusega seadis. Muutkondensaatorite mahtuvus on sujuvalt muudetav. Püsikondensaatorid liigitatakse dielektriku tüübi järgi paber-, plast-, keraamika-, vilk-, klaas- ja elektrolüütkondensaatoriteks. Elektrolüütkondensaatorid võivad olla polaarsed ja mittepolaarsed. Polaarse elektrolüütkondensaatori vooluahelasse ühendamisel tuleb ilmtingimata arvestada polaarsust. Vale polaarsusega ühenduse korral kondensaator puruneb. Muutkondensaatorid jagunevad häälestus- ja seadekondensaatoriteks. Häälestuskondensaatorid on mõeldud korduvaks reguleerimiseks,
Miks ühe saega saab saagida isegi metalli, aga Eestikeelne sõna materjal tuleneb ladinakeelsest teine nürineb juba kõva tammepuu saagimisel? sõnast materia, mis tähendabki ainet. Milline terasemark võtta, kui jalgratta esirattale oleks Materjalid, mis on pärit loodusest endast, on vaja treida uus võll? Kui kõrget temperatuuri kanna- looduslikud materjalid. Inimene kasutab neid, kui tab elektrimootori mähise isolatsioon? Mille poolest vaja, oma huvides, ent ta on loonud väga palju erineb malm terasest? materjale ka ise selliste omadustega, nagu ühe või Mistahes materjali omadused olenevad teise asja jaoks on tarvis. Tehnikas kasutatavad kõigepealt tema koostisest, struktuurist ja saamis- materjalid tehnomaterjalid ongi enamikus nii- viisist. sugused materjalid
Selle meetodi puhul vahelduvvoolu pingekõver ei tohi erineda sinusoidist. XC mahtuvustakistus 33.Isolatsioonitakistuse mõõtmine Märkusi isolatsioonitakistuse mõõtmise kohta Seadme või liini isolatsioonitakistus võib kergesti muutuda ning seepärast tuleb isolatsiooni korrasolekut kontrollida kogu kasutusaja jooksul. Isolatsiooni mõõtmisel võib esineda kaks juhtu. Esimesel ja levinumal neist on seade või liin pingevaba. Teisel on seade või liin pingestatud tööpingega. Pingestamata elektriseadme isolatsioonitakistuse mõõtmine Pingestamata elektriseadme või liini isolatsiooni takistuse mõõtmiseks, kasutatakse megaoommeetrit. Joonisel on antud megaoommeetri ühendusskeem kahejuhtmelise süsteemi juhtme "A" isolatsioonitakistuse mõõtmiseks maa suhtes. Megaoommeetri üks klemm ühendatakse juhtmega, teine maaga. Skeemist selgub, et mõõtetulemuse
See on võimalik, kui: 1. väljatugevus juhi sees on null; 2. elektrivälja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne; 3. kõik lisalaengud on koondunud juhi pinnale; 4. väljatugevuse vektor juhi pinnal on pinnaga risti. Elektriväljas oleva juhi sees on väljatugevus null, laengud kogunevad juhi pinnale ja tasakaalustavad üksteist. Sellel nähtusel põhineb varjestamine. Elektriväli dielektrikus. Kui laenguid ümbritsevaks keskkonnaks on dielektrik, ei saa selles olevad laengud vabalt liikuda. Selliseid laenguid nimetatakse seotud laenguteks, tavaolukorras on neile mõjuvad jõud tasakaalus. Kui lisandub elektriväljast tingitud jõud, leiavad osakesed uue, varasemaga võrreldes nihutatud asendi Aatom on elektriliselt neutraalne. Aatom on mittepolaarne, tal ei ole poolusi. Kui aatomitest moodustub molekul , siis ei pea erimärgiliste laengute raskuskeskmed kokku langema. Selliseid molekule nimetatakse polaarseteks.
juurde ja kust neid ei lahku) on elektrilaengute algebraline summa jääv. q1+q2...+qn=const Elektriväli(välja kujutamine jõujoontega/joonis) Elektriväli-Laengu elektriväli on materiaalne objekt, ta on ruumiliselt pidev ja võib mõjutada teisi elektrilaenguid." Elektrivälja tugevus(valemid ja mõõtühikud) Elektrivälja tugevus = väljapunkti asetatud ühiklaengule (q 0=1C) mõjuv jõud 2)Elektriväli aines-dielektrikud Polaarne ja mittepolaarne dielektrik, dielektrikd välises elektriväljas(joonis) Mittepolaarse dielektriku aatomid (molekulid) näevad normaaltingimustel neutraalseks tänu mõlema laengu (+ ja ) "raskuskeskmete" kokkulangemiseleb(Klaasid / Keraamika · Kummid · Parafiin · Õhk) Polaarse dielektriku aatomite (molekulide) erimärgiliste laengute raskuskeskmed ei lange kokku (Distsilleeritud vesi · Piiritus)' Indutseeritud ja summaarne väli elektriku sees, dielektriline läbitavus.
eeskirjad teadmiste kontroll maanduse ja isolatsiooni süstemaatiline kontroll - tehnilised abinõud: ohutute pingete kasutamine voolu all olevate seadmeosade isoleerimine. Isolatsioon jaotatakse töö-, lisa-, kahekordseks ja tugevdatud isolatsiooniks. Tööisolatsioon kindlustab elektriohutuse. Koos lisaisolatsiooniga moodustab tööisolatsioon kahekordse isolatsiooni. Isolatsioon peab olema selline, et isolatsiooni pinnal ei oleks voolutugevus rohkem kui 0,1 mA. Kahekordne isolatsioon: isolatsioonimaterjal kaetakse värvi, laki või kilega. Kaitsemaandamine Kui isolatsioon rikneb ja paljas juhe puudutab seadmete metallosi, satuvad nad pinge alla. Inimesele mõjub sel juhul puutepinge, kui ta puudutab antud elektriseadet. Eriti ohtlik on kokkupuude rikkis seadmetega niisketes ruumides, kus põrand juhib elektrit ja kus on olemas maaga ühenduses olev metalltorustik. Et vähendada puutepinget, varustatakse seadmed kaitsemaandusega. Kaitsemaandus on lülitatud
....................................................10 8.Juht elektriväljas................................................................................................ 12 9.Dielektrik elektriväljas........................................................................................ 13 10.Elektrimahtuvus. Kondensaatorid....................................................................14 1. Elektrilaeng. Elektroskoop. 2. Coulombi seadus. Ülesann e 1 Leidke tõmbejõu F, millega elektron ja prooton mõjutavad teineteist vesiniku aatomis. Osakeste vahekauguseks loeme vesiniku aatomi raadiuse 5,3 10 -11 m. Ülesann e 2 Kahe punktlaengu vahel, millest ühe väärtus on 10 pC, seisab klaas ( = 7). Laengute vahekaugus on 10 mm ja nendevaheline jõud on 7 10 -4 N. Milline on teise laengu suurus? 3. Elektriväli. Elektrivälja tugevus. Kuloni seaduse järgi mõjutavad elektrilaengud teineteist. Tekkib küsimus: Kuidas see toimub?
selle laengu suurusega q. Elektrostaatilise välja jõudude töö A laengu ümberpaiknemisel väljas võrdub selle laengu potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega: A = -(Wp2-Wp1) Elektriväli dielektrikutes Aatom on mittepolaarne ei oma pooluseid. Kui aga aatomitest moodustub molekul, siis ei pruugi erimärgiliste laengute raskuskeskmed kokku langeda. Selliseid molekule nimetatakse polaarseteks. Kui poolusi on kaks nimetatakse laengusüsteemi dipooliks. Dielektrik on aine, milles vabade laengute hulk normaaltingimustel on väga väike. Dielektriku polarisatsioon. Polaarsetes dielektrikutes on molekulide dipoolmomendid tavaliselt orienteeritud täiesti ebakorrapäraselt.Kogu keha summaarse dipoolmomendi arvutamisel saame tulemuseks 0 . Kui dielektrik asetada välisesse elektrivälja muutub dielektrik polaarseks ja omandab dipoolmomendi.Elektriväli püüab korrapärastada dipoolmomente, soojusliikumine segab seda
elektrilaengu ? Põhjenda V: Ei hõõrdumisel ei pea aga võib ühe keha elektrone loovutada (muutub + laenguga kehaks) teine võib neid omandada (- laenguks) · Kuidas mõjuvad teinsteist kaks riidega hõõrutud klaaspulka? Põhjenda V: klaasplugad omandavad hõõrdumisel alati + laengu Nad tõukuvad · Kas on võimalik elektrilaeng suurusega 10*10´-10 C Põhjenda V: Ei ole võimalik kehal saab olla laeng mis on valemi Q = +-ne põhjal täisarv kornde elementaarnlaengut veel nimetada elektron laengut · Kui suuro n metallkuuli elektrilaeng, kui tal on 2*10´-10 C Liigset elektroni V; Q= +-ne Q= (-2 * 10`10)* 1,6 * 10`-19 C = -(3,2) * 10`-9 C = -3,2 pC · Plastjoonlaud sai hõõrdumisel laengu (-2)*10`-7 C Mitu elektroni sai ta juurde ? V: Andmed: Q= -ne põhjal n = -Q/e n= -(-2) * 10`-7C/1,6*10`-19 = 1,25* 10`12 elektroni · Elektriliselt isoleeritud süsteemi moodustavad elektrilaengu 2*10`-9 C. (-5)*10`-9C ja 10`-9C. Milline on süsteemi kogulaeng ?
(Välja- ja rootori pöörlemissageduste vahe suhe pöörlemissagedusse) n1 staatori sünkroonikiirus n2 rootori päärlemissagedus 68. 9.3.6 Kuidas mõõdetakse mootori kasulikku momenti? 69. 10.3.1. Millised on RVKL põhiosad? Vabasti relee, mõõtemähis, mõõtetrahvo rõngassüdamik 70. 10.3.2. Mis on lekke- ja rikkevool? Lekkevool on vool, mis lekib isolatsiooni kaudu, kuna ükski isolatsioon pole ideaalne. Lekkevoolu, mis on läinud millegi/kellegi jaoks ohtlikuks näiteks rikkis isolatsiooni tõttu, nimetatakse rikkevooluks. 71. 10.3.3. Millist voolu loetakse inimesele ohutuks? 10 - 20 mA 72. 10.3.4. Millest sõltub voolu ohtlikkus peale selle suuruse? Sagedusest 73. 10.3.5. Millist rikkevoolu tugevust loetakse tuleohtlikuks? 300 mA 74. 10.3.6. Kas PE juht tohib RVKL läbida? Ei
9 Termistore kasutatakse automaatikas väga mitmel otstarbel. Kasutust võib vaadelda kolme erineva kasutusviisina: 1) Termistori kasutatakse temperatuuriandurina, kusjuures ta soojeneb ainult ümbritseva keskkonna toimel (seda läbiv vool on väike). 2) Kasutatakse termistori soojenemist teda läbiva voolu toimel, kus teatud voolu väärtusest tekkib suhteliselt suur takistuse vähenemine (vt. termistori pinge-voolu tunnusjoon joon. 1.8.), mis on sobiv liigpinge kaitsmetes. 3) Kasutatakse termistori soojuslikku tasakaalu, kus ta soojeneb nii keskkonna kui ka läbiva voolu toimel. See reziim leiab käsutust tuletõrjeautomaatikas. JOONIS 1.8. Termistoride põhiparameetrid on sarnased takistite parameetritega, nimitakistus (rida E6 või El2). hajuvõimsus. TTK ja lisaks veel soojuslik ajakonstant, mis on oluline automaatikaalastes rakendustes. 1.6. Fototakistid
isoleerituse. 3. Kuna aktiivkomponendid võimaldavad signaali võimendamist, siis aktiivfiltrid võimendavad signaali. 23. Püsitakisti, liigitamine, kasutamine, tingmärk. Püsitakistiks nimetatakse kindla takistusega juhti või seadet. Sõltuvalt takisti konstruktsioonist on neid kolme tüüpi: masstakistid, kile ehk kihttakistid ja traattakistid. Masstakisti (süsiniktakisti) – takistava materjalina kasutatakse süsinikku. Süsiniku terad on segatud sideainega, mis juhtivuselt on dielektrik (kvartsliiv). Mida väiksem süsiniku kontsentratsioon seda suurem on takistus. Kiht- ehk kiletakistid – neil on isoleermaterjalist silindriline või risttahuka kujuline südamik, mis on kaetud õhukese takistusmaterjali kihiga. Takistusmaterjalina kasutatakse metalli (nikkel), metallisulameid (nikkel+kroom), metallioksiide (tinaoksiid), grafiiti ja metallkeraamikat (kermet). Takistuskile on kantud spiraalselt isoleermaterjalile.
Põhjenda V: Ei hõõrdumisel ei pea aga võib ühe keha elektrone loovutada (muutub + laenguga kehaks) teine võib neid omandada (- laenguks) 3.Kuidas mõjuvad teinsteist kaks riidega hõõrutud klaaspulka? Põhjenda V: klaasplugad omandavad hõõrdumisel alati + laengu Nad tõukuvad 4.Kas on võimalik elektrilaeng suurusega 10*10´-10 C Põhjenda V: Ei ole võimalik kehal saab olla laeng mis on valemi Q = +-ne põhjal täisarv kornde elementaarnlaengut veel nimetada elektron laengut 5.Kui suuro n metallkuuli elektrilaeng, kui tal on 2*10´-10 C Liigset elektroni V; Q= +-ne Q= (-2 * 10`10)* 1,6 * 10`-19 C = -(3,2) * 10`-9 C = -3,2 pC 6.Plastjoonlaud sai hõõrdumisel laengu (-2)*10`-7 C Mitu elektroni sai ta juurde ? V: Andmed: Q= -ne põhjal n = -Q/e n= -(-2) * 10`-7C/1,6*10`-19 = 1,25* 10`12 elektroni 7.Elektriliselt isoleeritud süsteemi moodustavad elektrilaengu 2*10`-9 C. (-5)*10`-9C ja 10`-9C. Milline on süsteemi kogulaeng ?
Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. Välk Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2...3 km pikkust mitmeharulist välgukanalit. Miks lööb välku? Õhus on alati elektrit. Ka täiesti puhtas õhus leidub alati laetud osakesi. Päikeselt liigub Maa poole peale valgust kandvate neutraalsete (ilma elektrilaenguta) footonite ka laetud osakesi.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE AES3630 I − II osa I osa SISSEJUHATUS Peeter Raesaar TALLINN 2005 SISSEJUHATUS 2 I osa SISSEJUHATUS SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 1.1 KURSUSE EESMÄRK JA SISU ....................................................................... 3 1.2 ELEKTRI ÜLEKANDE JA JAOTAMISE “PÕHITÕED”........................................ 5 1.3 ELEKTRIVÕRKUDE PLANEERIMISE JA PROJEKTEERIMISE ETAPID ................ 6 1.4 ELEKTRITARBIMISE JA KOORMUSTE PROGNOOSIMINE ................................ 7 1.4.1 Arengut mõjutavad trendid ...................................
Need millised on ülemuses ja millest tuleneb pooljuhi nimetatakse enamus laengukandjateks, teised vähemus laengukandjad. Enamuslaengukandjad on pärit lisandilt. Vähemus laengukandjad omajuhtivuselt. Tulemusena sõltub enamus laengukandjate vool mõnevõrra temperatuurist. Vähemus laengukandjad väga tugevalt temperatuurist. Skeem on toodud P-pooljuhi põhiselt. N-pooljuhil on auk ja elektron skemaatiliselt vahetuses. 1.2 PN-Siirde omadused Kui pooljuht kristalli juhtivusega tsoonid tekib PN-siire, mille omadused on aluseks enamikele pooljuht seadiste tööle. Taolised kristallid P-osas on suurem osa auke N osas, aga elektrone. 1.3 Temperatuuri toime PN siirde omadustele Teatavasti on vähemus laengukandjad kõik pärit omajuhtivusest, mis sõltub väga tugevalt temperatuurist
amplituudkohad. Leviva laine korral on vool ja pinge igas liini punktis sama puuduvad amplituud- ja nullkohad. Seisev laine juhtmes tekib juhtmes, kui liini ots on lühistatud või avatud ning saadetud laine hakkab otsast tagasipeegelduma. Kadudeta liinis on peegeldus ilma kaduteda ja mingi hetk nad kohtuvad ja summeeruvad mõnes punktis liituvad ja mõnes punktis neutraliseerivad üksteist. Kui liin on piisavalt pikk, siis võib ka lõpliku liini vaadelda, kui lõputut liini, kuna reaalses liinis on kaod, siis leviv laien lõpuks sumbub ning ei teki peegeldumist. Seega ei teki ka seiseva laine reziimi. Vibraatoris: pingepuhmad on alati otstel ja voolupuhm on alati keskel. See on vajalik, et saaks vibraatori keskpunktis saaks maksimaalse voolu, mida siis lainejuhi kaudu süsteemi juhtida. Vibraatoris peab olema seisev
annaabi.ee 
