Kui seda ei tehta, tekib silma sidekesta ja sarvkesta armistumine, ning nägemisteravus väheneb. Armistumine toimub 3-6 kuud, ärritusnähud küll kaovad, kuid nägemine ei taastu. 3 HINGAMISTEEDESSE SATTUMISEGA SEOTUD TERVISEKAHJUSTUSED Hingamisteedesse sattudes põhjustavad puidutolmu osakesed väikeste kopsuosade - alveoolide põletikku. Mida väiksemad on tolmuosakesed, seda sügavamale hingamisteedesse nad jõuavad. Seega põletikud võivad tekkida bronhides, bronhioolides kui ka kopsualveoolides.(Annika Küüdorf, Eda Merisalu Tallinn 2006) Kopsutolmustuseks e. pneumokonioos Sümptomid tekivad 10-15 aasta jooksul tolmuses keskkonnas töötamisel. Esialgu sümptomid puuduvad. · Köha · Hingeldus füüsilisel pingutusel · Valud rindkeres · Nõrkus ja väsimus. Kopsudes põletikulised protsessid ja kopsukude tiheneb ehk armistub.Tegemist on pöördumatu haigusega, kus töötaja on tolmuosakestele väga
lastel ja noortel vanematel TUNNUSED vere glükoosisisaldus, on madal, urineerimine ja liigjoomine See tähendab, et hommikune tühja kõhu veresuhkur peaks olema 4-6,5 mmol/l ning peale igat sööki peaks veresuhkur olema 7,5-8,8 mmol/l ja enne uinumist 6,5-8 mmol/l. Umbes 5,0mmol/L 9.KIRJELDA, KUIDAS TOIMUB KOPSUALVEOOLIDES GAASIVAHETUS. 10.KIRJELDA 3 VÕIMALUST, KUIDAS SAAB ORGANISM GLÜKOOSI. Glükoos saadakse toidussisalduvate süsivesikute seedimisel. Maksas lisa ainena glükogeen. Glükoosi on võimalik sünteesida mittesüsivesikutest. 11.KIRJELDA, KUIDAS TOIMUB VERESUHKRUSISALDUSE REGULATSIOON, KUI GLÜKOOSI ON VERE VÄHE/PALJU. KUI GLÜKOOSI ON VERES VÄHE Veresuhkurt reguleerib glükagoon. Glükoosi tagavarad talletuvad glükogeenina maksa ja skeletilihastesse KUI GLÜKOOSI ON VERES LIIGA PALJU 12
Jääkmaht Selles ruumalas uuendatakse iga hingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi välisõhu ja vere vahel. 5. Kopsude üldine ehk totaalne mahtuvus, millest koosneb (TLC) maksimaalse sissehingamise järel olev kopsude ruumala, koosneb: · Sissehingamise e hingamismaht (VT) · Inspiratoorne reservmaht(IRV) · Väljahingamise e. ekspiratoorne reservmaht(ERV) · Jääk- ehk residuaalmaht (RV) 6. Mis põhjustab gaaside difusiooni kopsualveoolides? Gaaside partsiaalrõhkude erinevus alveolaarõhus ja venoosses veres. Gaasivahetus toimub difusiooni teel kõrgema osarõhu e partsiaalrõhu poolt madalamale rõhule. Dif. lõpeb, kui rõhud saavad võrdseteks. 7. Hapniku transport veres Hemoglobiin 100 ml veres 15 g O2 1 gr Hb seob 1,36 ml Hapnikumahtuvus 20,4ml Oksühemoglobiini protsent O2 ja CO2 osarõhk Temperatuur Vere pH 8
HINGAMISELUNDKOND Hingamiselunkonna mood. elundid ehk organid: (ka õhu teekond hingamisteedes) ninaõõs, neel, kõri, trahhea ehk hingetoru, kopsurorud ehk bronhid, brohhioolid( kopsutorude peenemad harud), alveoolid ehk kopsusombud Hingamise 3 faasi on: Gaasivahetus kopsudes - hapnik kpsualveoolist kopsu verekapillaaridesse,süsinikdioksiid verekapillaaridest alveooli s.t veri rikastub hapnikuga kopsualveoolides; Gaasivahetus kudedes hapnik antakse kudede rakkudele, süsinikdioksiid tuleb koe rakkudest verekapillaaridesse s.t. veri rikastub süsinikdioksiidiga rakkudes; Rakusisene hingamine s.t glükolüüs raku tsütoplasmas ja mitokondris Hingamise regulatsioon - Hingamiskeskus on piklikaju. Hingamiskeskusest saadetakse närviimpulsse hingamislihastesse- roietevahelised lihased,diafragma ehk vahelihas, millele järgneb kokkutõmme
osa uitnärv, diafragma närv ja roiete vahelistele lihastele minevad seljaaju närvid, mis lähtuvad seljaaju rinnasegmentidest. Närvid ja hingamiskeskus innerveerivad hingamislihaseid (diafragma ja roietevahelised lihased). Regulatsiooni juures on oluline ka hingamislihastelt ja hingamiselunditelt pärinev informatsioon hingamiskeskusele. Sissehingamine: sissehingamise ajal diafragma liigub allapoole ja tekib diafragma venitus. Venitus tekib ka bronhides ja kopsualveoolides ning pingestuvad välised roietevahelised lihased (vt. sissehingamise mehhanisme). Kõik need lihased omavad oma seintes venituse suhtes tundlikke retseptoreid, mis nüüd erutuvad sissehingamise ajal. Erutus saadetakse mööda uitnärvi sensoorseid kiude piklikku ajju. Erutuse tagajärjel tekib sissehingamiskeskuses pidurdus. Kui sissehingamiskeskuses tekib pidurdus, saab ülekaalu erutus väljahingamiskeskuses. Järgnebki väljahingamine. Sissehingamislihaste talitlus on
sekundiks nõrgenev või hoopis katkev hingamine. (Kallas jt 1999, Wong 2008.) 5.2. Hingamiselundkonna objektiivse läbivaatuse metoodika ja hindamine Lapse läbivaatuse teostamisel on alati oluline teha hingamiselundite läbivaatust, sest hingamine on inimese tähtsaim elamistoiming, mis tagab ka teiste organite normaalse funktsioneerimise. Hapnikurikas veri jõuab kopsudest südamesse, sealtkaudu ajju ja kõikidesse teistesse organitesse ning tänu kopsualveoolides toimuvale gaasivahetusele vabaneb organism süsihappegaasist väljahingamise faasis ja sissehingamise faasis rikastub uuesti hapnikuga. Kopsude ventilatsioonile ehk gaasivahetusele, väliskeskkonna ja kopsualveoolide vahel, järgneb gaasivahetus alveolaarõhu ja kopsude kapillaarvere vahel, seejärel toimub hapniku ja süsihappegaasi transport verega, gaasivahetus kapillaarvere ja organismi kudede vahel ning lõpuks rakusisene ehk koehingamine. Seega
27.Nimeta õiges järjekorras seedekulgla osad, mida toit läbib(lõpetades jääkide väljutuskohaga, 8 nimetust) Söögitoru-magu-maks-kõhunääre-peensool-jämesool- pärasool-pärak 28. Nimeta erituselundkonna elundid. Neer, kusejuha, kusepõis, kusiti. 29.Nimeta 3 hingamise faasi ja selgita mis igas faasis toimub. Gaasivahetus kopsudes - hapnik kpsualveoolist kopsu verekapillaaridesse, süsinikdioksiid verekapillaaridest alveooli s.t veri rikastub hapnikuga kopsualveoolides. Gaasivahetus kudedes hapnik antakse kudede rakkudele, süsinikdioksiid tuleb koe rakkudest verekapillaaridesse s.t. veri rikastub süsinikdioksiidiga rakkudes. Rakusisene hingamine s.t glükoosi lagundamine raku tsütoplasma võrgustikul ja mitokondris 30.Millised 2 elundit kontrollivad veresuhkru sisaldust? Kõhunääre ja maks. 31.Millises ajuosas asub südametegevust kontrolliv keskus?Milliste tegurite mõjul südametöö intensiivistub või aeglustub
Madalama kontsentratsiooniga ruumist kõrgema kontsentratsiooniga ruumi. Selleks vajab energiat (ATP). 11) Fagotsütoos, eksotsütoos - Fagotsütoosis eristatakse järgmisi staadiume: amöbioidne liikumine, külgetõmme, õgimine, seedimine. Mitte kõik imetajate rakud ei ole fagotsütoosivõimelised. Fagotsütoosiks on võimelised leukotsüüdid. Fagotsütoosi objektiks on peamiselt organismi sattunud mikroobid, tolm (kopsualveoolides), hävinud rakud jne. Fagotsütoosil baseerub tsellulaarne immuunsus. Kehalisel treeningul suureneb leukotsüütide fagotsütootiline aktiivsus mitmetes kudedes, eriti põletikukollete läheduses. Fagotsütoosi intensiivistumisega paraneb organismi kaitsefunktsioon. Eksotsütoos - "osakeste" väljutamine kehast. 12) Rakutuuma ülesanded - Rakutuuma funktsiooniks on kõigi rakus toimuvate protsesside ehk raku elutegevuse juhtimine
juhtuma, siis ohustab see päris suurt ümbruskonda. Kloori - Cl2 - kasutatakse vesinikkloriidhappe, mitmete orgaaniliste lahustite ja ujumisbasseinis tarvitatava bakterivastase aine valmistamiseks. Samuti bakterite hävitamiseks joogivee puhastamisel ja desinfitseerivates vahendites. Tekitab silmades ja hingamisteedes kipitust ja sööbimistunnet. Kutsub esile aevastust, köha ja luksumist. Suuremates kogustes põhjustab vedeliku eraldumist kopsualveoolides, mille tagajärjeks võib olla uppumine. Looduslikesse veekogudesse sattumisel keskkonnale ohtlik, sest hävitab seal elusorganismid. Basseinides kasutatakse väga väikeses koguses, mis ei ole inimesele ohtlik, kuid hoiab vee puhtana. Elavhõbe - Hg - väikestes kogustes leidub majapidamises (termomeetrid), keemialaborites. Raske hõbeläikega vedel metall. Aurud äärmiselt mürgised. Ärritab silmi, metalliaurude sissehingamisel tekib iiveldus, kõhulahtisus, hingamishäired
27.Nimeta õiges järjekorras seedekulgla osad, mida toit läbib(lõpetades jääkide väljutuskohaga, 8 nimetust) Söögitoru-magu-maks-kõhunääre-peensool-jämesool- pärasool-pärak 28. Nimeta erituselundkonna elundid. Neer, kusejuha, kusepõis, kusiti. 29.Nimeta 3 hingamise faasi ja selgita mis igas faasis toimub. Gaasivahetus kopsudes - hapnik kpsualveoolist kopsu verekapillaaridesse, süsinikdioksiid verekapillaaridest alveooli s.t veri rikastub hapnikuga kopsualveoolides. Gaasivahetus kudedes hapnik antakse kudede rakkudele, süsinikdioksiid tuleb koe rakkudest verekapillaaridesse s.t. veri rikastub süsinikdioksiidiga rakkudes. Rakusisene hingamine s.t glükoosi lagundamine raku tsütoplasma võrgustikul ja mitokondris 30.Millised 2 elundit kontrollivad veresuhkru sisaldust? Kõhunääre ja maks. 31.Millises ajuosas asub südametegevust kontrolliv keskus?Milliste tegurite mõjul südametöö intensiivistub või aeglustub
kokkutõmmetega kui treenimata inimestel. Äärmuslike pingutuste puhul on südame löögisageduse tõus treenitud ja treenimata inimestel peaaegu sama, kuid suurem maksimaalne löögimaht kindlustab 1,5-2 korda suurema maksimaalse südame minutimahu vastupidavussportlastel kui istuva eluviisiga inimestel. Hapnikutranspordi süsteemile toob kasu ka kopsu alveoolide ja skeletilihaste tihenenud kapillarisatsioon, õhu parem uuenemine kopsualveoolides ja ka hingamislihaste treenitus. Oluline on veel vere ja hemoglobiini üldhulga suurenemine. Nende muutuste ühine väljendus on maksimaalne hapnikutarbimine. Maksimaalse hapnikutarbimise tase on vastupidavussportlastel kaks korda suurem kui istuva eluviisiga inimestel. 4.1.4 Immuunaktiivsus Kehaline treening avaldab mitmepalgelist mõju immuunaktiivsusele. Treeningu efekti immuunaktiivsusele on vaid kaudses seoses kehalise võimekuse tõusuga. On tulemusi,
Seest limane. Koosneb 16- 20 kõhkrelisest poolrõngast. Funktsioon: Juhib õhku kopsudesse ja kopsudest välja. Peabronhid bronci principales Jagunevad 2- parem on lühem , vasak on pikem. Omakorda jagunevad väiksematetks osadeks, kuni lõpevad alveoolidega, kus toimub gaasivahetus. Kopsu pulmones; Parem kops- pulmo dexter- 3 sagarat ; Vasak kops- pulmo sinister- 2 sagarat Kopsusagarik on kopsu eraldiseisev osa. Funktsioon: Toimub gaasi vahetus sagarates. Täpsemalt kopsualveoolides. Kopsude vereringe süsteemid: 1. Väikevereringe varustab verd uue hapnikuga ja võtab verest ära süsihappegaasi. 2. Suurvereringe tagab vereringe kopsudes eneses varustades kopsu hapniku ja toitainetega. Kopsualveool- kopsu kõige väiksem anatoomiline-funktsioonaalne ühik, e sombud, mis teostavad kopsude peamist gaasivahetust. Kopsukelme pleura- serooskelme, mis on mõlema kopsu ümber. Pleuraõõs- koht, kus vähesel määral on serooset vedelikku, et vähendada kopsukelme
Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal. Mitmekihilistel on ainult alumine kiht basaalmembraani peal (oluline erinevus nende vahel), need jagunevad sõltuvalt pindmise kihi rakkude kujust; lame- prismaatiline- ja siirdeepiteel. Ühekihiline lameepiteel 1 kiht väga lamedaid rakke, hoiavad koos interdigitatsioonid põimunus tsütoplasmad ja kontaktkompleksid. Esineb veresoonte sisepindadel, kopsualveoolides, kuna võimaldab lihtsat ainevahetust. Ühekihiline kuupepiteel võivad esineda mikrohatud, leidub neerude torukestes(nefroites), kilpnäärme folliikulites ja võrkkesta pigmentepiteel Ühekihiline prismaatiline epiteel - rakutuumad on ovaalsed, võivad esineda mikrohatud ja ripsmed, võib koosneda eri rakkudes(ääris- ja karikrakud). Tüüpiline seedetraktiepiteel, ka munajuhas. Mitmerealine epiteel kõik rakud algavad basaalmembraanilt, aga kõik ei ulatu vabale
pH iseloomustab vesinikioonide kogust lahuses. Näitab lahuse keskkonda (happeline-aluseline) jääb vahemikku 0...14. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7' sülg- pH 6,5...7.4 veri- pH 7,34...7.45 maohape- pH 1,5...2,0 normaalne nahk- pH 5,5 Homöostaas on organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. 10.Kuidas liiguvad hapnik kopsualveoolides, glükoos rakku? Mis on fagotsütoos ja kuidas on see seotud bakteritega? o Sissehingamisel liigub hapnik kopsualveoolidest verre, väljahingamisel liigub süsihappegaas verest kopsualveoolidesse. o Glükoos on suur ja liigub läbi rakumembraani transport valgu abil. o Fagotsütoos- tahkete ainete omastamine rakumembraani sisse sopistumise teel. Fagotsütoosi abil kaitsevad antikehad meid bakterite eest. 11.Mis on osteoporoos, mida saaks teha selle vältimiseks?
südamepaunaks e. perikardiks. 44. Suur ja väike vereringe Eristatakse suurt ja väikest vereringet. Väikeses ehk kopsuvereringes rikastub veri hapnikuga ning suure vereringe kapillaaristiku kaudu toimub kogu organismi varustamine hapniku ja toitainetega ning ka lõpp-produktide üleminek kudedest verre. Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega, mis jagunedes kaheks kopsuarteriks suunduvad vastavalt paremasse ja vasakusse kopsu. Kopsualveoolides hapnikuga rikastunud e. arteriaalne veri kantakse tagasi 5-8 kopsuveeni kaudu südame vasakusse kotta, kust see liigub edasi suurde vereringesse. Kopsuvereringe on suhteliselt lühike ning ei jõua vatsakeselt nii suurt jõudu vere edasipumpamiseks, seega on parema vatsakese sein vasakust õhem. Samuti on kopsuarteri seinad õhemad aordi omast. Äramärkimist väärib, et kopsuvereringes liigub arterites venoosne veri ning veenides arteriaalne veri – suures vereringes on see vastupidi.
114.Millises sooles toimub soolesisaldise bakteriaalne lagundamine ning vee- ja mineraalsoolade imendumine? Jämesool 115.Kus muudetakse glükoos ja teised monosahhariidid süsivesikute varuaineks glükogeeniks? Maksas 116.Mis kujul on veres kõige suurem osa süsinikdioksiidi? Vesinikkarbonaadina 117.Millised alltoodud väidetest hingamiselundite anatoomia kohta on tõesed? *Koaanid ühendavad ninaõõnt neelu ninamise osaga. *Kopsualveoolides toimub gaasivahetus. *Kopsualveoolid paiknevad bronhioolide seintes. 118.Millised alltoodud väidetest hingamise kohta on tõesed? *Füüsilise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon hingamissageduse ja -mahu arvel. *Kui hapniku osarõhk ei ole piisav hemoglobiini küllastamiseks hapnikuga, siis tekib hüpoksia., *Kessoontõbi o n haiguslik seisund, mis tekib kiirel siirdumisel kõrgema õhurõhuga keskkonnast madalama õhurõhuga keskkonda. 119
Hüperkapnia - sõsihappegaasi liig vere 5) Surnud ruumid: Anatoomiline surnud ruum - hingamisteede juhtiva osa maht; gaasivahetust ei toimu; oleneb kehaasendist ja -suurusest; täiskasvanul u 150 ml Funktsionaalne surnud ruum - arvestatakse sisse ka osa alveoolides olevast õhust; ventileeritakse, aga puudub verevarustus *tervel inimesel langevad need surnud ruumid praktiliselt kokku; erinevusi haiguste korral Gaasivahetus kopsudes I etapp: Kopsualveoolides ja alveoolide seintes paiknevate kapillaaride vahel O2 alveoolist kapillaari, CO2 kapilaar -> alveool Toimub täna gaaside kontsentratsioonide vahele alveoolides ja kapillaarides Gaas liigub alati kõrgemalt madalama kontsentratsiooni suunas - osarõhk Gaaside difusioon toimub vastavalt osarõhkude erinevusele alveoolis ja kopsukapillaaris oleva vere vahel II etapp: Gaaside transport verega O2 transport toimub erütrotsüütides leiduva hemoglobiini abil
informatsioon, mida edastavad mehhano- (aeglaselt adapteeruv, kiirelt adapteeruv, lihaskäävid ja Golgi kõõluseorgan), kemo- (perifeerne ja tsentraalne), termo- ja valusensorid. Lisaks vere keemilistele muutustele mõjutab hingamist veel termosensoreilt ning valusensoreilt ja veresoonkonna rõhusensoreilt lähtuv informatsioon. Ka mitmed hormoonid stimuleerivad kopsude ventilatsiooni. Hingamiselundite hulka kuuluvad hingamisteed ja kopsud. Kopsualveoolides püsib O2 osarõhk kõrge, kopsukapillaaridesse siseneb aga madala O2 osarõhuga venoosne veri. Süsinikdioksiidil esineb osarõhkude vastupidine diferents. Need osarõhkude diferentsid kujutavad endast O2 ja CO2 difusiooni ja seega ka pulmonaalse gaasivahetuse "liikumapanevat jõudu". Difundeerub CO2 verest alveoolidesse ja O2 alveoolidest verre veri arterialiseerub. Hapniku viimisel ümbritsevast ruumist kudedesse ja süsinikdioksiidi
1. Kuidas toimub hingamise füsioloogiline regulatsioon organismis? Kuidas saadakse organismis toimuva kohta infot ja kuidas muudetakse vastavalt sellele hingamise sagedust ja sügavust? Piklikajus on hingamiskeskus, mis reguleerib hingamissagedust ja hingamissügavust. Piklikajus asub ka köhakeskus. 2. Kuidas ja kus toimub gaasivahetus (CO2, O2)? Sissehingatav õhk puhastatakse soojendatakse ja niisutatakse ülemistes hingamisteedes. Gaasivahetus toimub kopsualveoolides hingamise ajal, kus alveoolides eraldub O2 verre, CO2 tekib väljahingamisel. 3. Kuidas jaotatakse laiemas mõttes hingamistrakt? Milline osa neist on steriilne ja milline koloniseeritud normaalse mikrobioota poolt? Hingamistrakt jaotatakse ülemisteks ja alumisteks hingamisteedeks. Ülemised hingamisteed on koloniseeritud normaalse mikrobioota poolt ning almumised hingamiteed on steriilsemad. 4. Mis on riniit ja sellele iseloomulikud sümptomid?
uitnärv, diafragma närv ja roiete vahelistele lihastele minevad seljaaju närvid, mis lähtuvad seljaaju rinnasegmentidest. Närvid ja hingamiskeskus innerveerivad hingamislihaseid (diafragma ja roietevahelised lihased). Regulatsiooni juures on oluline ka hingamislihastelt ja hingamiselunditelt pärinev informatsioon hingamiskeskusele. Sissehingamine: sissehingamise ajal diafragma liigub allapoole ja tekib diafragma venitus. Venitus tekib ka bronhides ja kopsualveoolides ning pingestuvad välised roietevahelised lihased (vt. sissehingamise mehhanisme). Kõik need lihased omavad oma seintes venituse suhtes tundlikke retseptoreid, mis nüüd erutuvad sissehingamise ajal. Erutus saadetakse mööda uitnärvi sensoorseid kiude piklikku ajju. Erutuse tagajärjel tekib sissehingamiskeskuses pidurdus. Kui sissehingamiskeskuses tekib pidurdus, saab ülekaalu erutus väljahingamiskeskuses. Järgnebki väljahingamine. Sissehingamislihaste talitlus on
epifüüsid, *Lümfisõlmed, *Tüümus, *Põrn Vereloome regul: *Organismi hapnikuga varustatus, *Hormoonid (erütropoetiin, trombopoetiin, testosteroon), *Toitumuslikud faktorid (raud, vitamiin B12 ja foolhape) O2 transport veres: *Hapniku transporditakse valdavalt koos hemoglobiiniga, *Inimese vere keskmine hemo sisaldus on 15%, s.o 15 g/100 ml, *Iga gramm hemo suudab siduda maksimaalselt 1,39 ml hapnikku Hapniku sidumine hemo: *Hapniku partsiaalrõhk(kopsualveoolides: 102 mm Hg, kudedes: 40 mm Hg), *Temperatuur (madal temperatuur soodustab, kõrge takistab O2 sidumist hemoga), *pH(pH langus vähendab hemo O2 sidumise võimet) Hb hapnikuga küllastatuse aste ja O2 mahuprotsent:*Puhkeseisundis ja merepinna tasemel on vere Hb hapnikuga küllastatuse aste ca 96%, *Seega: 15% Hb sisalduse korral on 100 ml veres 15 x 1,39 x 0,96 = 20 ml hapnikku, mahu% on 20 Hapniku mahuprotsenti veres mõjutavad:*Hb kontsentratsioon, *Hb hapnikuga küllastatuse aste
140/80, saturatsioon ja südamelöökide sagedus jäävad samaks. Brigaadijuht annab patsiendile 5 mg morfiini ning 60 mg furosemiidi ning laseb patsiendi viia kiirabiautosse. Ettevaatliku ja ilma sireenita transpordi ajal haiglasse paraneb patsiendi seisund veelgi. Patsient antakse üle haiglale, hüvastijätul kraaksatab ta teile tänutäheks „Aitäh“. (Kardiaalne) kopsuturse – südame nõrkusest tingitud vedeliku kogunemine kopsukoes ja kopsualveoolides KOK – krooniline obstruktiivne kopsuhaigus; bronhide ja bronhioolide ahenemine Anatoomia ja füsioloogia eripärad Vt peatükki „Anatoomia ja füsioloogia alused“, „Hingamissüsteem“. 246 Düspnoe põhjused ja sümptomid Respiratoorsed Ülevaade Anamnees Läbivaatus põhjused sündmuskohast Ülemised hingamisteed Võõrkeha Märk toidust või Algab äkiliselt söögi ajal; Võimalik, et kurgus
annaabi.ee 
