TOIDUAINETE TOITEVÄÄRTUS NING TERVISLIKKUSE SEOS NENDE KOOSTISEGA Referaat Sisukord Sissejuhatus 3 Toiteväärtus ehk toidu energeetiline väärtus 4 Valgud 5 Lipiidid 6 Süsivesikud 7 Vitamiinid 8 Mineraalained 9 Kokkuvõte 10
Lk 38-Valgud 1. Kirjeldage peptiidsideme moodustumist. Kui saavad kokku 2 aminohapet, siis ühe aminohappe karboksüülrühma hüroksüülrühm (OH) reageerib teise aminohappe aminorühma vesinikuga (H) ja liituvad ja eraldub H2O. 2. Millise ruumilise vormi annab valgule sekundaar- ja tertsiaarstruktuur? Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga
tähtsamaid orgaanilisi ühendeid. Valkudel on palju ülesandeid ning tähtis roll inimorganismi talitlusel. Valgud on keha tähtsaim ehitusmaterjal ja neid on inimorganismis 50 000-60 000. 19,6% kehast moodustuvad valgud. Neid on paljude kudede hulgas ja nad osalevad ka rakumembraani ehituses. Valgud toimivad ensüümidena ja ensüümid käivitavad kogu ainevahetuse ning kiirendavad seda organismis. Mitmed hormoonid, mis reguleerivad ainevahetusprotsesse on samuti valgulise koostisega. Näiteks insuliin. Veel on valkudel transpordi funktsioon. Paljusid toitained transporditakse vere kaudu valgulise ühendi abil. Näiteks hemoglobiini, mis varustab hapnikuga kogu organismi. Valgud on seotud ka pärilikkuse edasikandmisega, nimelt pärilikkuse edasikandmine toimub nukleoproteiidide vahendusel, mille põhiosa on RNA ja DNA. Valkudel on ka kaitseomadused. Mõned valgud suudavad teha baktereid ja viirusi kahjutuks. Toimub ka tänu valkudele väline kaitse
magneesiumi soolad põhjustavad vee karedust 3.Mööduvkaredus-Ca(HCO3)2,Mg(HCO3)2 kõrvaldatakse kuumutamisel.kuumutamisel Mittekarbonaatne-CaCl,CaSO4,MgCl2 kõrvaldatakse ioniitide abil. 4.Mis on katlakivi ja kuidas see tekkib?Tekkib vesinikkarb. Sisaldava kareda vee kuumutamisel. Rikub kuumutamise nõusid.Halvendab soojus juhtivust.Tekkib ülekuumenemine ja on täiendav el.kulu. 5.Millistes perj.ja rühmades asuvad siisdemet.?B rühmades ja 4,5,6,7 perioodis 6.Millise koostisega oks.kiht tekkib raua pinnale? a)niiskes õhus -4Fe+3O2=2Fe2O3-rauarooste b)kuumutamisel- 3Fe+2O2=Fe3O4 rauatagi 7.Kuidas on võimalik hoida raudtsisternis kon.väävelhap.?Raud passiveerub väävelhappe toimel,tekkib kaitae kiht. 8.Mis on allaotroopia?Keemilised el.esinemine mitme lihtainena.Allotroobid erinevad üksteisest aatomite arvu poolest,molekulide poolest kristallöis. 9.Miks ei tohi visata ohtlike aineid prügimäele? Vihmaveega kanduvad oh.jäätmed ümbritsevasse
Graniit Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on happelise koostisega hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest (päevakivi koostis on ligikaudu selline Na2O* Al2O3* 6SiO2). Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2,55...2,7 g/cm³. Graniit on looduses laialt levinud süvakivim, kohati leidub teda laialdaselt maakoores. kilpidel paljandub graniit tihti maapinnal. . Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Ligi 80% Eesti rändkividest on granitoidse koostisega
sealhulgas UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn. Leidub: Setumaal Meremäe vallas Kaardil: Liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim. Leidub:Tartus Emajõe ürgoru kaldapealsel, Kalmistu paljandis, Naissaarel, Piusal. Kasutatakse ehitusliivaks. Kaardil: Savikilt Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim. Kasutatakse telliste valmistamisel. Leidub: Pakri poolsaarel. Kaardil: Gabro Gabro on aluselise koostisega süvakivim. Seda kasutatakse välistingimustes, näiteks sillutise- ja hauakividena ning köökide kujunduses. Leidub: Sigulas, Padas. Kaardil: Dioriit Dioriit on keskmise koostisega süvakivim. Kasutatakse ehitusel. Migmatiit Migmatiit on tard- ja moondekivimi segakivim. Leidub: Saaremaa rannikul ja mujal Eesti kivistel rannikutel. Kasutatakse kivitaieste tegemisel. Kaardil: Leiukohad
pedosfäär- biosfääri osa, mis hõlmab muldkatte- maakoore pindmise osa, kus mikroobid, taimed ja seened tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. lähtekivim- murenenud kivimi või pudeda pinnakatte ülaosa, millest ja millele on tekkinud muld. mullaprofiil - mullahorisontide püstläbilõige maapinnast; selle tüsedus kõigub enamasti mõnekümnest sentimeetrist kahe meetrini. mullahorisont- eri tüseduse, värvuse, struktuuri, tiheduse ja koostisega kiht mullaprofiilis. 2. JUTUSTA mulla koostisest. - Mullas on esindatud aine oleku kõik kolm faasi : tahke (orgaaniline ja mineraalne osa) , vedel (mullavesi) ja gaasiline (mullaõhk). Üldiselt võetuna moodustavad mulla ruumalast 45% mineraalne aine, 5% orgaaniline, 25% vesi ja 25% õhk. Mulla tahkes osas on ülekaalus mineraalosa, mis pärineb lähtekivimist. Mulla orgaaniline osa koosneb lagunemata ja poollagunenud taimsetest, loomsetest ja mikroobsetest jäänustest ning huumusest
oksiide, intermetalliide, karbiide, nitriide ja boriide. 7. Missugust struktuuri nimetatakse tekstuuriks? 8. Missuguse struktuuriga sulamid on hästi survetöödeldavad? Hästi survetöödeldavad on ühefaasilised struktuurid (puhtad metallid, tardlahuse struktuuriga sulamid), sest nad on väikese tugevusega ja kõvadusega ning suure plastsusega. 9. Missuguse struktuuriga sulamid on hästi valatavad? Parimate valuomadustega sulamid on eutektse koostisega või eutektkoostisele ligilähedase koostisega sulamid, seda tänu madalale sulamistemperatuurile ja heale vedelvoolavusele. (kahefaasilise struktuuriga sulamid) 10. Missuguse struktuuriga metallid ja sulamid on väikese tugevuse ning kõvadusega, kuid suure plastsusega? Väikese tugevusega ja kõvadusega ning suure plastsusega on puhtad metallid ning tardlahuselise struktuuriga sulamid.
taimed ja seened tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. · Muldmaakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. · Mullaprofiilmullahorisontide püstläbilõige maapinnast; mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cmst kahe meetrini. · Mullahorisont eri tüseduse, värvuse, struktuuri, tiheduse ja koostisega kiht mullaprofiilis. 2. ·Lähtekivimi- Tera suurusest, mineraalidest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused. · Kliimatingimused- Mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas.Samuti mõjutavad nad taimede ja mikroorganismide liigilist koosseisu ja elutegevust. · Reljeefist- sõltub mulla veeja soojusreziim, ainete ümbrepaigutamine jm.
Legeerteraste tootmisel tuleb täiendavalt lisada legeerivaid elemente. Esimeseks terase hulgitootmise pürometallurgiliseks meetodiks oli Inglismaal kasutusele võetud bessemerprotsess aastast 1856. Meetod põhines toormalmi õhuga läbipuhumises bessemerkonverterites, mille tulemusena õhus olev hapnik oksüdeeris süsiniku ja lisandid. Selle ja analoogse toomasprotsessi puuduseks oli terase madal kvaliteet ja piiratud tooraine baas, kuna võis kasutada vaid kindla koostisega malme. 1846. Aastal võeti Prantsusmaal kasutusse martäänprotsess, mis oli vähem tootlik, kuid andis märksa kvaliteetsema terase. Meetod võimaldas kasutada mitmesuguse koostisega malme ja ka sekundaarmetalli terasmurdu. Aastatel 1908-1970 oli martäänmenetlus terase tootmise põhimeetodiks. Kaasajal leiab kasutamist veel vähestes riikides (Venemaa, Kasahstan, Hiina jt). Puhta hapniku tootmismeetodite väljatöötamine tegi võimalikuks hapnikkonverter-protsessi
Mineraalseid sideaineid saadakse looduskivimite (eeskätt settekivimite) või nende segude termilise ja mehaanilise aktiviseerimise tulemusel. Mineraalsed sideained on pulbritaolised materjalid, mis veega segatult moodustuvad vedel-sitke pastataolise massi, seejuures hüdratiseeruvad ning füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusel kivistuvad. Kasutatakse peamiselt betoonide ja mörtide valmistamisel. Tootmine Mineraalsete sideainete tootmise võib jaotada kolme etappi: 1. vajaliku koostisega lähteainete ettevalmistamine 2. lähteaine termiline töötlemine või põletamine 3. põletamisel saadud produkti jahvatamine Keemilised ja füüsikalis-mehaanilised omadused Keemilised omadused: kuumutuskadu, lahustumatu jääk, kahjulike ühendite sisaldus. Veevajadus: väljendtakse standardkonsistentsiga, so vee hulgaga, mis on vajalik, hüdratatsiooniprotsesside kulgemiseks aga ka vajaliku töödeldavuse saavutamiseks.
soja asendamatu toiduaine diabeetikutele. Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses. Loomsed valgud (muna-, piima-, kala- ja lihavalgud) sisaldavad asendamatuid aminohappeid taimsetest valkudest rohkem. Kahjuks on paljud loomsete valkude allikad liiga rasvarikkad. Üsna hea aminohappelise koostisega on ka sojas, riisis, rukkis, pähklites ja seemnetes leiduvad valgud. Osades valkudes (nt teraviljavalgud) jääb vajaka mõnedest asendamatutest aminohapetest. Nende puuduse saab kompenseerida vähese koguse loomse valguga, näiteks valmistada mannapuder piimaga, makaronidele lisada juustu jne. Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta loomsete valkudega. Valkudel on organismis mitmeid funktsioone: · vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks,
Litosfäär 1.Mandriline maakoor Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp. Mandrilise maakoore paksus on 25 kuni 70 km, keskmine umbes 40 km, mis on tüüpiline settelavadele ehk platvormidele. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk orogeensete vööndite piires kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist lasuvast settelisest pealiskorrast ja lamavast kristalsest aluskorrast, mille all omakorda on gabroidse koostisega kivimkiht. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimeist (peamiselt gneiss, migmatiit ja amfiboliit). Ookealine maakoor Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp. Vanus ei ületa 400miljonit aastat. 2.Laamad Laam on litosfääri osa, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor Lahknevad ja see annab magmale võimaluse maakoorde tungida. Sellepärast tekivad sealsetes
Answer: 577 Question 9 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Mis on eutektikum? Select one or more: 1. perliit 2. vedelast faasist ühel ajal (temperatuuril) väljakristalliseerunud segu 3. tardlahuse ümberkistalliseerumine kahe või enama faasi kihiliseks seguks 4. 2,14 % C sisaldav rauasüsinikusulam 5. kahe või enama faasi kihtidest koosnev segu Question 10 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Mis liiki ja millise koostisega on alumiinium margitähisega AW-AlCu4Mg1 ? Select one: 1. deformeeritav Al-sulam, mis sisaldab lisanditena 4% Cu ning 1% Mg 2. deformeeritav Al-sulam, mis sisaldab lisanditena 1% Cu ning 0,25% Mg 3. valatav Al-sulam, mis sisaldab lisanditena 1% Cu ning 0,25% Mg 4. valatav Al-sulam, mis sisaldab lisanditena 4% Cu ning 1% Mg Question 11 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Mis liiki ja millise koostisega on alumiinium margitähisega AlSi11 ? Select one: 1
Leethorisondi all on neil tavaliselt mitmekihiline raud- (või huumus) illuviaalne sisseuhtehorisont. Leedemullad on veereziimilt põuakartlikud või parasniisked. Gleistumistunnuste vähesel esinemisel profiili alumises osas on tegemist gleistumistunnustega leedemuldadega, rohkel esinemisel gleistunud leedemuldadega. Leedemuldade lähtematerjaliks olevad liivad võivad olla väga mitmesuguse päritolu ja keemilis-mineraalse koostisega ning moodustada erineva pinnamoega alasid või reljeefi üksikelemente. Luidete ja liivikute kvartsliivadele on kujunenud madalaboniteedilised sambliku-nõmmemännikud. Huumuslikud leedemullad on levinud valdavalt mineraalselt rikkamatel lähtematerjalidel. Sekundaarsete leedemuldade produktiivsust tõstab nende varasem kasutamine põllumaana, mille tagajaärjel harimise käigus on ülemisi kihte omavahel segatud. See soodustab nii humifikatsiooni kui ka mineralisatsiooni. Loomulikult olid
Kraater 7. Vulkaanilise tuha kihid 15. Vulkaanilise tuha pilv 8. Nõlv -2- Vulkaanide tüübid: Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel (riftistumine). Lõhevulkaanide kõige tüüpilisemaks purskeproduktiks on vedel basaltne laava, kuid esineb ka teistsuguse koostisega laavat, vulkaanilist tuhka ning vulkaanilisi gaase. Lõhevulkaane esineb näiteks ookeani keskahelikes. Maismaal on nad esindatud Islandil, mis asetsebki Atlandi ookeani keskahelikul. Lõhevulkaanide pursked ei ole tänapäeval maapinnal kuigi tavalised, kuid geoloogilises ajas on peamiselt basaltseist laavavooludest moodustunud hiiglaslikud magmaprovintsid, mis on peamiselt lõhevulkaanide vulkanismi tagajärg.
Tallinn 2011 Merilin Jürine Köögis kasutavate pinnakattematerjalide puhastamine ja hooldamine SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 2. MUSTUS................................................................................................................................4 2.1 KEEMILISE KOOSTISEGA MUSTUS..................................................................4 2.2 ORGAANILINE MUSTUS......................................................................................4 2.3 PINNALE KINNISTUV MUSTUS..........................................................................4 2.4 MUSTUSE ESINEMISEVORMID..........................................................................4 2.5 MUSTUSE KINNITUMINE PINNALE.................................
Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Suuremat osa Pinnas on Mäed, Pinnavormid Puudub tahke Kivimist tuum; Koosneb Tal on väike pinnast vulkaanilise veekogud ( mäed, pind. Tuum on vedelmetalliline peamiselt tuum. Sarnane Koostis katavad koostisega, orud, kivisest ja molekulaarne kivimist ja Uraani tasandikud, sarnanev 70 % vett, 30 jõesängid ) materjalist, vesinik. erinevatest koostisega: kraatrid ja kivikõrbega. % maismaad peal asub jäädest mitmesuguse ( pinna- ja tolm Mäed, orud
3. jaanuaril 2011 paiskus kraatrist kive ja suitsu. 12. jaanuaril kella 21.30 paiku kohaliku aja järgi hakkas kraatrist Valle del Bove suunas voolama ka laavat. Etna on kihtvulkaan Etna on kihtvulkaan ja see on Euroopa kõige kõrgem vulkaan 3329 meetrit kõrge. See koosneb põhimõtteliselt trahhüüdist ja basaldist. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Kihtvulkaan on reeglina järsunõlvalisem, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega (mitmesuguse koostisega laava ja püroklastiline materjal) ja märksa vähem voolavam. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. See ei pruugi olla vale, kuid on siiski väga jäme lihtsustus. Pilte Etna'st: Nagu juba öeldud, siis Etna asub Aafrika laama ja Euraasia laama
km). Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse orbiit on ringikujuline. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. Veenuse uurimine "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni
km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse 4 miljardile aastale. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk orogeensete vööndite piires. Keskmisest õhem on mandriline maakoor mandriliste riftivööndite, kilpide ja mandrite äärealade all. Reeglina koosneb kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist lasuvast settelisest pealiskorrast, lamavast kristalsest aluskorrast ja selle all olevast gabroidse koostisega kivimkiht. Viimast nimetatakse vahel basaldikihiks, ehkki see on ebasobiv nimetus, sest vulkaanilist kivimit basalti ei saa sellises sügavuses kuidagi olla. Ülemine korrus ehk setteline pealiskord võib ka puududa, nii on see näiteks kilpidel. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimeist (peamiselt gneiss, migmatiit ja amfiboliit), mida lõikavad rohked plutoonid. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma
Treilõikuri kujundusgeomeetria määramiseks on abi joonisel 1.1 skemaatiliselt kujutatud seadiseid sisaldavast mõõtestendist. Seadist A kasutatakse ortogonaalesinurga o ja ortogonaaltaganurga o määramisel, seadist B lõikeservanurga r ja abilõikeservanurga r' määramisel, ning seadist C lõikeserva kaldenurga s määramisel. Katse skeem ja kirjeldus Temperatuuri määramine toimub loomuliku termopaari meetodil. Termopaaride meetod põhineb asjaolul, et kahe erineva keemilise koostisega metalli kontaktkoha soojendamisel tekib vooluahelas termovool, mis on proportsionaalne kontaktkoha ja juhtmete külmade otste temperatuuri vahega. Detail 1 (vt joon. 1.2) asetatakse kolmepakilisesse padrunisse 6 ning toetatakse pöörleva tsentriga 3. Treilõikur 2 isoleeritakse pingist, kasutades paberist, papist või plastist isolaatoreid 4. Detail 1 ning treilõikur 2 moodustavad kontaktpindade kaudu kuuma kontaktkoha. Mõõtahelas tekkivat pinget mõõdetakse millivoltmeetriga 5.
elemendid. O.A. muutuv, v.a. Zn 2 ja Ag 1. Raua O.A. ühendites on II ja III (püsivaim). Alumiiniumnõud on vähe vastupidavad hapete ning leeliste suhtes, mistõttu ei tohi neis Siirdemetallid on A-rühmade metallidega võrreldes kõvemad ja kõrgema sulamistemp. hoida hapusid toiduaineid. Raua pinnale tekib järgmise koostisega oksiidikiht: Al2O3 polümeerse strukt. aine. Inertne aine, mis on väga vastupidav vee toimele ja · seismisel niiskes õhus kohev punakaspruun roostekihtFe2O3 x nH2O prakt. ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. · kuumutamisel tihe rauatagi kiht (sisaldab Fe3O4, FeO, Fe2O3 Al(OH)3 on võimalik saada vaid kaudselt
tuntum on kottseente hulka kuuluv pintselhallik. · Hallikud eraldavad mürgiseid mükotoksiine. · Enimtuntud üherakulised seened on pärmseened. Nt pagaripärm. · Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. · Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. · Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest. · Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. · Tänu sellele, et nad suure osa oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest, põhjustavad nad mitmeid seenhaigusi. Inimestel eelkõige mitmesuguseid nahahaigusi. · Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e prokarüootide rühma. · Bakterid on üherakulised organismid.
● Kõrge sulamistemperatuuriga (~1540 ºC) ● Mehhaaniliselt hästi töödeldav ● Suhteliselt kõva ● Magnetiliste omadustega 8. Miks raud ei ole nii vastupidav vee ja õhuhapniku toimele kui alumiinium? Sest niiskes õhus (või vees) tekib raua pinnale kohev roostekiht. 9. Miks kaetakse raud sageli värvi-või lakikihiga? Et takistada korrosiooni. (Korrosioon - metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel) 10. Millise koostisega on raua pinnale tavatingimustes tekkiv roostekiht ja raua kuumutamisel tekkiv tagikiht? Tavatingimustes Fe2O3, kuumutamisel Fe3O4 11. Mis on sulamid? Küllaltki ühtlase koostisega metalli või metalli ja mittematalli kokkusulatamisel saadud materjal. 12. Miks kasutatakse puhaste ainete metallide asemel sulameid? Sulamid on odavamad, kõvemad, tugevamad, madalama sulamistemperatuuriga, kuumakindlamad, vastupidavamad, korrosioonikindlamad 13
4. Kui palju grammides me ööpäevas omaenda siseelundeid amonihapeteks lammutame? -ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400g valke. 5. Kust saab asendamatuid aminohappeid? - näitekeks piimas, juustus, munast ja lihast saab asendamatuid aminohappeid. 6. Mis vahe on globulaarsel ja fibrilliaarsel valgul? Millised keemilised erinevused neil on? - globulaarsed valgud lõhustuvad kergemini ja lahustuvad vees, on mitmekülgsete aminohappeliste koostisega. Fibrilliaarsed valgud on vastupidi. 7. Millised problemid avalduvad valgu ala- ja ületarbimisel? - valkude ületarbimine tekitab maksa ja neerukahjustusi. Valguvaegusel aeglustub organismi areng ja kaitsevõime 8. Mis protsessid toimuvad kalgendumisel? - kalgendumisel väiksemad osakesed liituvad suuremateks osakesteks mis settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri koageeli. Muna keetmisel/praadimisel kuumuse toimel kalgendub munavalge ja piima hapendamisel
1. kahe või enama faasi kihtidest koosnev segu 2. tardlahuse ümberkistalliseerumine kahe või enama faasi kihiliseks seguks 3. 2,14 % C sisaldav rauasüsinikusulam 4. perliit 5. vedelast faasist ühel ajal (temperatuuril) väljakristalliseerunud segu Tagasiside Õige vastus on: vedelast faasist ühel ajal (temperatuuril) väljakristalliseerunud segu , kahe või enama faasi kihtidest koosnev segu . Küsimus 10 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Mis liiki ja millise koostisega on alumiinium margitähisega AW-AlCu4Mg1 ? Vali üks: 1. deformeeritav Al-sulam, mis sisaldab lisanditena 4% Cu ning 1% Mg 2. deformeeritav Al-sulam, mis sisaldab lisanditena 1% Cu ning 0,25% Mg 3. valatav Al-sulam, mis sisaldab lisanditena 4% Cu ning 1% Mg 4. valatav Al-sulam, mis sisaldab lisanditena 1% Cu ning 0,25% Mg Tagasiside Õige vastus on: deformeeritav Al-sulam, mis sisaldab lisanditena 4% Cu ning 1% Mg . Küsimus 11 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst
pulberterased. Pulberlaagrimaterjalid e. pulberantifriktsioonmaterjalid on väikese hõõrdeteguriga poorsed materjalid. Poorid on täidetud vedelate (õlid) või tahkete (grafiit, molübdeensulfiid MoS2 jms.) määretega. Tuntuimad selle grupi materjalid on raud-grafiit, raud-vask, raud-vask- grafiit jt. Pulberhõõrdmaterjalid e. pulberfriktsioonmaterjalid on suure hõõrdeteguriga materjalid kasutamiseks pidurdus- ja sidurdusseadmetes. Sellised, keerulise koostisega komposiidid sisaldavad lisaks metalsele tugevust tagavale põhimaterjalile (Cu, Fe, Ni) tahkeid määrdeid (grafiit, Pb, Sn jt.) ning suurt hõõrdetegurit tagavaid komponente (Al2O3, SiC, SiO2 jt.). Poorseid pulbermaterjale kasutatakse filtrite, soojusisolatsiooni, pneumolaagrite, poorsete elektroodide jt. toodete tootmisel. On võimalik saada poorseid materjale poorsusega kuni 90%. Elektrikontaktmaterjalid on pulberkomposiidid, mis peavad
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid mille makromolekulid koosnevad korduvatest väiksematest omavahel kovalentse sidemega seotud struktuuriühikutest monomeeridest -elementaarlülidest. Polümerisatsiooniks nimetatakse ühe ja sama aine mitme molekuli liitumist, mille tulemusena tekib sama elementaarse koostisega kuid mitme kordse molekul massiga uue aine molekul. (toimub kaksik või kolmiksidemete arvelt. n (CH2 = CH2) (-CH2-CH2-)n H2C = CH2 + H2C = CH2 + H2C = CH2 .....+n Polükondensatsiooniks nimetatakse kahe või enam aine mitme molekuli liitumis, mille tulemusena tekib kopolümeer ja kõrvalprodukt tavaliselt H 2O
Diameeter: 49 532 km (ekvatoriaalne) Mass: 1,0243×1026 kg Atmosfääri temperatuur: 214°C Tuul puhub kuni 2000km/h Avastamine 23. septembril 1846 Urbain Le Verrier John Couch Adams Kaaslased Kaaslasi on Neptuunil kaks: Triton Nereis Kaks tumedat laiku 25. augustil 1989 Tegemist on hiiglaslike atmosfäärikeeristega, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevaid, teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. Rõngad Neptuunil on 2 rõngast: 53 000 km tsentrist 63 000 km tsentrist Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Uraan_(planeet) http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/tekst.html Tänan tähelepanu eest
Materjalid Mineraal on looduslik, kindla koostisega keemiline ühend. Graniit · Teralise ehitusega, erinevate mineraalidega · Graniit on kõvem kui paas. · Toodetakse killustikuks. Paas · Koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist · Värvuselt hall · Ei ole kõva · Kardab happeid · Laguneb kergelt sambliku toimel · Tekkinud mereloomade kodadest Liiv,Savi · Tekkinud graniidi murenemisel · Teiste materjalide lähte aine · Liiv koosneb peamiselt kvartsist ( SiO2 ) Tellised
ON MAGUSAM, KUI SAHHAROOS. SUHKRUT ON ERALDATUD SUHKRUROOST, SUHKRUPEEDIST JA VAHTRASIIRUPIST. MILLE POOLEST ERINEVAD BAKTERID PÄRISTUUMSETEST? PÄRISTUUMSETEL ORGANISMIDEL ON ERINEV ARV KROMOSOOME, BAKTERITEL AGA VAID ÜKS KROMOSOOM; BAKTERITEL PUUDUB MEMBRAANIGA PIIRITLETUD RAKUTUUM, PÄRISTUUMSETEL ON SEE OLEMAS ; MÕNEDEL BAKTERITEL ON KEST KAETUD KARVAKESTEGA, TEISTEL VARUSTATUD ÜHE VÕI MITME VIBURIGA. NEED ON PÄRISTUUMSETE ORGANISMIDE KARVADEST JA VIBURITEST ERINEVA KOOSTISEGA. NAD ON KÜLL VALGULISE KOOSTISEGA, KUID EI KOOSNE MIKROTUUBULITEST.
Vulkaanipursked Pursketüübid Tavaliselt jaotatakse vulkaanipursked kaheks plahvatuslikuks ja efusiivseks. Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukama iseloomuga - magma on suurema ränisisalduse tõttu paksem ja ei pääse nii kergelt kraatrist välja. Plahvatuslike pursetega kaasnevad maavärinad, lõõm- ja vulkaanilise tuha pilved, aga ka erineva koostisega laavavoolud. Plahvatuslik vulkanism on omane eelkõige vulkaanidele, mida toitev magma on segunenud ränirikkama mandrilise koore materjaliga. Sageli ongi vastav magma mandrilise koore osalise ülessulamise tulemiks. Tüüpilisel juhtumil on plahvatuslik vulkanism seotud subduktsioonivöönditega. Kõige võimsamad ja kuulsamad vulkaanipursked on seotud just seda tüüpi vulkaanidega. Reeglina tegutsevad nad lühikest aega, millele järgneb pikem paus.
Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veenus Pinnas on vulkaanilise koostisega, sarnanev kivikõrbega. Mäed, orud Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km) Temperatuur on Päeval: +480°C Öösel: 480°C Mass on 4.868 5x1024 kg Atmosfäär on väga tihe pruunikas, sisaldab lämmastikku, argooni ja hapnikku, vähesel määral ka vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
4. Millise kujuga on vulkaan (kihtvulkaan, kilpvulkaan, lõhevulkaan)? Kui kõrge on see vulkaan. Seostage kuju magma omadustega. Leidke internetist mõni pilt sellest vulkaanist ja lisage tööle. Etna on kihtvulkaan, selle kõrgus on 3330 meetrit, kõigub tegevuse käigus. See koosneb põhimõtteliselt trahhüüdist ja basaldist. Kihtvulkaan on tavaliselt järsunõlvaline, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega (mitmesuguse koostisega laava ja püroklastiline materjal) ja vähe voolav. Miks tekib teatud kohta just kihtvulkaan on määratud ära peamiselt vulkaanilise materjali koostise, vulkaanipursete võimsuse ja sagedusega. Kihtvulkaanid on ränirikkad, mis toob kaasa selle vulkaani plahvatuslikkuse ja laava suurema viskoossuse. Samuti on kihtvulkaani laavad veerikkad, mis põhjustavad veel suuremat plahvatuslikkust. 5
Tiitrimine Elerin Ehte 26/11/07 Mis see on? · Tiitrimine on teadaoleva kontsentratsiooniga lahuse lisamine kindlale kogusele uuritavat ainet sisaldavale lahusele kuni uuritava aine täieliku reageerimiseni. Millised on tiitrimise liigid? · Tagasitiitrimine · Otsetiitrimine · Asendustiitrimine Mis on põhiaine? · Põhiaine on kindla kvantitatiivse ja kvalitatiivse koostisega ja mis on stabiilne (ei oksüdeeru kergesti, ei reageeri Maa atmosfääri komponentidega, ei lagune ja ei lendu). Ülesanne. Väävli määramine orgaanilistes ühendites Meetod koosneb mitmest etapist: · mittelenduv proov kuumutatakse kolvis hapniku voolus (C CO2 , H H2O, N N2, P P2O5 , S SO2 , SO3 ) eralduvad gaasilised produktid püütakse kogumiskolbi, mille sees on H2O2 lahus (SO2 SO3 H2SO4) · tekkinud H2SO4 tiitritakse alusega Valemid arvutamiseks Tiitrimiskõver
liigniisked Eestis jaotatakse leedemullad kolmeks: tüüpilised ehk lihtsad leedemullad, huumuslikud ja sekundaarsed leedemullad Profiili ehitus ja muldade liigitus Jaotatakse kolmeks L, (L(k)), Ls O1-O2-O3-Ea-Bs-B-C O-A-Ea-B-C O-Ea"-A-Ea'-B-C Eristatakse veel gleistunud, gleistunud huumuslikke ja gleistunud sekundaarseid leedemuldi Tekke tingimused, iseärasused Lähtematerjaliks olevad liivad võivad olla mitmesuguse päritolu ja keemilis-mineraalse koostisega Iseloomulik kamardumisprotsessi puudumine Teine oluline külg leetumine Orgaaniline aine ja huumusseisund Huumuskate on eksogeenne Huumusprofiili valem O1-O2-O3-(A)-Ea-... Tüüpiline huumuskate on moori tüüpi' Ülesharimisel moodustub vähehuumuslik happeline või keskmisehuumuslik huumuskate
Isomeerid ARVUTI TUNNIS keemia 9. ja 11. klassile Katrin Jõgi juhendaja Maidu Varik Isomeerid on * ÜHESUGUSE KOOSTISEGA * ERINEVA EHITUSEGA * ERINEVATE OMADUSTEGA ained NÄIDE 1 heksaan C6H14 peaahelas 6 C aatomit C aatomite ahel hargnemata nheksaan heksaan C6H14 peaahelas 5 C aatomit C aatomite ahel hargnenud 2metüülpentaan 3metüülpentaan heksaan C6H14 peaahelas 4 C aatomit C aatomite ahel hargnenud 2,2dimetüül 2,3dimetüül
säilitab oma kristallivõre, teise (lahustunud) komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallivõresse. 6) Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist 7) 8) Hästi survetöödeldavad on ühefaasilised struktuurid (puhtad metallid, tardlahuse struktuuriga sulamid), sest nad on väikese tugevusega ja kõvadusega ning suure plastsusega. 9) Parimate valuomadustega sulamid on eutektse või eutektkoostisele ligilähedase koostisega sulamid tänu madalale sulamistemperatuurile ja heale vedelvoolavusele (Kahefaasilise struktuuriga sulamid) 10) Puhtad metallid, tardlahuse struktuuriga sulamid on väikese tugevusega ja kõvadusega ning suure plastsusega
*tähtede füüsika *galaktikate füüsika uurib tähesüsteeme *kosmoloogia uurib Universumi, st. kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi. 1.Maa ja taevas Miks maa pöörleb Maa siseehitus Maakoore all asub tahke, umbes 2900 km paksune kiht, mida nimetatakse mantliks, ka vahevööks. Mantel koosneb rauda ja magneesiumi sisaldavatest mineraalidest ja on tahkes olekus. Selle all on 2200 km paksune vedela aine kiht, mis koosneb vähese niklisisaldusega rauast (sellise koostisega on kosmosest Maale langevad raud-nikkelmeteoriidid). Kõige all on jällegi tahke tuum, arvatavasti sama koostisega, mis vedelal kihil. Tahkes olekus on selle aine tänu suuremale rõhule. Rauarikast tuuma peetakse ka Maa suhteliselt tugeva magnetvälja põhjustajaks. "Kortsud" maakera pinnal peegeldavad tema sisemist aktiivsust. Maa Veenus Rõhk pinnal 1 atm 90 atm Koostis: (protsentides kuivast õhust) lämmastik 78 % 2%
intensiivne palavas ja niiskes kliimas. Murend- kivimite murenemise tagajärjel tekkiv pude materjal, nt rahnud, kruus, liiv. Lähtekivim- pinnakatte sete, pealiskorra või harvemini aluskora kivim, millest ja millele on tekkinud muld. Selle omadustest sõltub mullateke, mulla omadused ja areng. Mulla mineraalosa- erineva suurusega kivimiosakesed Mineraliseerumine- orgaaniliste ühendite lagunemine anorgaanilisteks peamiselt bakterite ja mõnede seente toimel. Huumus- tumepruun või mustkeeruka koostisega mulla orgaaniliste ja nimeraalsete ühendite kompleks. Moodustab suurema osa mulla orgaanilistest ainetest; huumus koosneb peamiselt süsinikust, hapnikust ja vesinikust ning mulla produktiivsust määravatest lämmastiku- ja fosforiühenditest; tekib, kui taimejäänused muunduvad mulla mikroobide toimel; sisaldab taimedele vajalike toitaineid ja on toiduks mulla mikroorganismidele; huumuse sisaldusest sõltuvad mulla füüsikalised ja keemilised omadused.
ja kuivavad vihmavaesel perioodil ruttu. Keemiliselt vaesed, koosnevad ülekaalukalt kvartsist (SiO2), mida taimed eriti ei vaja. Savimullad: vettpidavad ja väikese õhusisaldusega, mistõttu soojenevad aeglaselt ja on sageli liigniisked. Sisaldavad aga palju taimele vajalikke elemente nagu K, Ca, Mg jt. Mulla mineraalne osa koosneb väga erineva suuruse, keemilise ja mineraloogilise koostisega osakestest eri suurusega kividest, kruusast, liivast ja väikestest saviosakestest. Mulla orgaaniline osa koosneb põhiosa moodustab huumus, mis on tumepruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks (koosneb muundumata ja muundunud taimsetest ja loomsetest jäänustest). Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happelisus, viljakus)
Settekivimi üheks tunnuseks on kihilisus. Settekivimis leidub ka loomade või taimede jäänuste kivistisi ehk fossiile. Tardkivimid Tardkivimid on tuntud ka kui magmakivimid, sest see on tekkinud magma tardumise tagajärjel. Need võivad tekkida nii maakoores kui maapinnal. Levinumad tardkivimid on näiteks graniit ja basalt. Magma, millest tardkivimid moodustuvad, on mitmesuguse mineraalse ja keemilise koostisega. Tardkivimid koosnevad enamasti hapnikust, ränist, alumiiniumist, rauast, kaltsiumist, magneesiumist, naatriumist ja kaaliumist. Tardkivimid on levinud kõikjal maakoores, ehkki nad on enamasti kaetud setenditega. Eesti maapinnal on tardkivimid levinud vaid rändkividena, mis on siia toodud peamiselt Soomest mandrijää poolt. Eestis esineb ka rändrahne. Enamik Eesti maapinnal leiduvaist tardkivimeist on graniidid. Moondekivimid
ainevahetuse, närvisüsteemi funktsioonide, punaste vereliblede loome ja immuunsüsteemi tegevuse seisukohalt. Juba 100ml uut lauavett rahuldab 15 % täiskasvanud inimese päevasest B vitamiini vajadusest. Uus Crystal tuleb turule 0,5 ja 1,5 liitrises plastikpudelis ning selle hind on sarnane teistele maitsestatud ja vitaminiseeritud Crystal lauavetele. Koos mango- laimimaitselise veega müüakse Eestis viit eri maitse ja koostisega Crystalit. "Meie tarbijatel on jätkuv soov ja valmisolek proovida uusi maitseid; pakendatud ja maitsestatud vee turg näitab kasvutrendi ning seetõttu otsustasime suveks täiendada Crystal tooteperekonda uue veega," ütles Hea Vesi OÜ tegevjuht Mart Kaasik. Hea Vesi OÜ on Eesti suurim mittealkohoolsete jookide tootja ja müüja Eestis. Lisainfo: Nele Rumberg Avalike suhete juht Hea vesi OÜ 65 644 856 [email protected]
Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse uurimine Veenust on korduvalt uuritud. Esimesena maandus 15. detsembril 1970. aastal Veenusele Nõukogude Liidu automaatjaam "Venera 7". Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Tavapärasele pildistamisele lisaks on Veenuse pinnaehitust uuritud radaritega. "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate
Maa poolused on suuremalt jaolt kaetud jääga. Maa ainus teadaolev looduslik satelliit on Kuu. Maa ja teised kosmose objektid mõjutavad üksteist vastastikku, eriti Päike ja Kuu. Kuu põhjustab ookeanides loodeid. Koostis Levinumad Maad moodustavad keemilised elemendid on: raud 34,6% (massiprotsent) hapnik 29,5% räni 15,2% magneesium 12,7% nikkel 2,4% Väävel 1,9% Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (Fe, Ni) peamiselt Maa tuumas. Maakoor koosneb valdavalt aga kergematest elementidest: hapnik 46% räni 28% alumiinium 8% raud 5% kaltsium 4% naatrium 3% kaalium 3% Magneesium 2% Peamiselt neist kaheksast maakoort moodustavast elemendist koosnevad kõik enamlevinud mineraalid ja kivimid. Elu Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu (kui mitte arvestada inimtegevust väljaspool Maad)
Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad slakikoonused. Kihtvulkaanid jäävad suuruselt nende vahele. Üks tähtsamaid vulkaani kuju iseloomustav parameeter on nõlvakaldenurk. Kilpvulkaanid koosnevad valdavalt basaldist, mis suhteliselt väikseviskoossuse tõttu vulkaanilõõrist kaugele voolates on moodustanud lauge nõlvaga vulkaani. Kihtvulkaan on reeglina järsunõlvalisem, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega (mitmesuguse koostisega laava ja püroklastiline materjal) ja märksa vähem voolavam. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. See ei pruugi olla vale, kuid on siiski väga jäme lihtsustus. Ingliskeelses kirjanduses on seetõttu hakatudstratovolcano asemel kasutama terminit composite volcano (eesti keeles liitvulkaan), mis vastab paremini kihtvulkaani olemusele. Kihtvulkaani ehitus 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3
Kataloonia Kulinaristid jaotavad Hispaania kokakunsti kuueks regiooniks pidades neist silmapaistvaimaks kirdes paiknevat Katalooniat koos Baleaari saartega. Kokakunsti jaotus Lihtsam jaotus eristab vaid põhja- ja lõunapoolse Hispaania köögikunsti. Riigi geograafilises keskmes paiknevast pealinnast Madridist põhja poole jäävates maakondades eelistatakse enam kartulit ja veiseliha ning rikkaliku koostisega hautisi nagu olla podrida, cocido ja puchero. Madridist lõuna pool valitsevad riis ja sealiha; sadamalinnast Valenciast pärineb kuulus panniroog paella valenciana Lihaja juustutooted Rahvusvaheliselt on tuntud hispaanlaste kuivatatud sealihasink jamon serrano, ning tsillipipra ja küüslauguga maitsestatud chorizo. Hispaania arvukad juustud on pikantse maitsega. Joogid
Rähkmullad e rähksed redsiinad Rendsiinmullad levivad põhiliselt Harjumaal,Läänemaal,Saaremaal ja Lääne-Virumaal. Rendsiinmullad on karbonaalsed ehk aluselise koostisega. Rendsiinasid jaotatakse huumusehorisondi ja peeneslise mullakihi järgi:väga õhukesed õhukesed,keskmise sügavusega ja sügava rendsiinad.Viimaseid nimetatakse rähkmuldadeks. Rendsiinad on tekkinud tugevasti karbonaatsel rähkmoreenil, rannaklibul või fluvioglatsiaalsetel setetel. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine.
Kuna isomeeride struktuur on erinev, on erinevad ka nende omadused. Näiteks keeb butaan temperatuuril 0,6 C, isobutaan aga 10,2 C juures. Süsiniku suurema aatomite arvu korral saavad struktuurierinevused olla suuremad ja seetõttu ka omadused võivad märgatavalt erineda. Vaatleme kahte pentaani isomeeri: Pentaan (normaalpentaan, npentaan*) CH3CH2CH2CH2CH3 2,2dimetüülpropaan (neopentaan) Mis põhjustab ühesuguse koostisega süsivesinikisomeeride omaduste erinevuse? Selle põhjustab molekuli kuju erinevus. Süsivesinikahelate vahel toimib nõrk külgetõmbejõud. Molekulidevaheliste jõudude mõjul süsivesinike molekulid justnagu kleepuvad omavahel, kuigi üpris nõrgalt. Lineaarsed ahelad liibuvad palju suurema pinnaga, kui seda saavad teha hargnenud ahelaga, antud juhul kerakujulised molekulid.
annaabi.ee 
