2016.mesindusprogramm.eu/sites/default/files/3_meekvaliteedi_aruanne_01.03.14- 31.08.14.pdf) 0,15∗200∗1∗10−3∗100 Glükoosi sisaldus mee tõmmises massiprotsentides: X= =49,2 1∗0,115∗( 1−0,17 ) Kirjandusest leitud andmete põhjal on Eesti mee glükoosisisaldus massiprotsentides 38,9%. (Andmed leidsin samast meekvaliteedi aruandest, kust leidsin ka keskmise niiskusesisalduse.) Kuigi minu tulemus ei vasta täpselt kirjanduse andmetele, arvan, et võin lugeda oma katse õnnestunuks, sest nii niiskusesisaldus (mida kasutasin glükoosisisalduse arvutamisel) ning ka glükoosisisaldus on erinevatest kohtadest pärit metes erinevad (kirjanduses on antud Eesti mee keskmine niiskuse- ja glükoosisisaldus).
glükoos Homoöostaas-organismi võime tagada püsiv stabiilne sisekeskkond sõltumata väliskeskkonna muutustest Hormoonid-ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes ja omavad kindlat toimet rakkudele ja organitele Humoraalne regulatsioon-elundkondade talituse regultasioon hormoonide vahendusel Immuunsussüsteem-kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu Insuliin-ensüüm, mida toodab pankreas e.kõhunääre juhul, kui vere glükoosisisaldus on kõrge. Kesknärvisüsteem-pea- ja seljaajus-informatsiooni töötlemine Koed-moodustuvad sama talitusega ja struktuurilt sarnased rakud (epiteel-, lihas-, närvi-, sidekude) Kohev sidekude-siduv ja koonduv ülesanne, hoiab organeid paigal Kollageen-sidekohe põhimass, kõige iseloomulik elastseid kiude moodustav valk Kõhrkude-ümbritseb luude otsi, moodustades siledaid ja elastseid pindu Lihaskude-kokkutõmbamine e.kontraktsioon(Silelihaskude, vöötlihaskude).
6 0,1033 0,0616 * Need optilise tiheduse väärtused on saadud lahuse veel 2x lahjendamisel (kokku 500x lahjendus) 2 0,25 0,2 0,15 D 0,1 0,05 0 0 0,05 0,1 0,15 0,2 0,25 0,3 [Glyc] mg/ml Katseklaaside 2 ja 3 keskmine optiline tihedus Glükoosisisaldus massiprotsentides (X, %) naturaalse mahla suhtes leitakse valemiga: C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule ~0,195 mg/ml L mahla lahjendustegur 500x d mahla tihedus (g/cm3) 1 g/cm3 Kirjanduse andmetel on viinamarjamahla glükoosisisaldus ~7%. Katse tulemus ei erine sellest väga palju, seega pean katset õnnestunuks. 3
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: 3.8. Töö pealkiri: GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Töö teostaja: MIHKEL HEINMAA Õpperühm: YAGB22 Õppejõud: MALLE KREEN Töö teostatud: 26/04/2010 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL (3.8) Teooria Glükoosisisalduse kvanitatiivseks määrmaiseks bioloogilistes vedelikes kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb kahe ensüümi glükoosi oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes, mis võimaldab meetodit kasutada ka teiste taandavate suhkrute juuresolekul. GOD katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD sisaldab flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koensümm. FAD ka...
x = 100 * a * 100/ m , % a - redutseerivate suhkrute sisaldus vastavalt kalibreerimiskõverale, mg m - mee kaalutis, mg 1. 0,74 D 2. 0,74 D Invertsuhkru hulk : 9,8 mg x = 100 * 9,8 * 100/ 1500 = 65,3 % Järeldused Võin lugeda katse õnnestunuks, sest sain redutseerivate suhkrute sisalduseks mees 65,3 %. Mesi, mida turustatakse mee nimetuse all või kasutatakse toidu koostises, peab vastama järgmisele füüsikalis-keemilistele näitajale : fruktoosi- ja glükoosisisaldus õiemees vähemalt 60 grammi 100 grammi kohta; lehemees ja lehemee ning õiemee segus vähemalt 45 grammi 100 grammi kohta. Mee vabade hapete sisaldus Töö käik Kaalusin 10,0 g mett ja lahustasin selle 75 ml dest. vees. Tiitrisin 0,1n naatriumhüdroksiidiga (NaOH), indikaatoriks fenoolftaleiin. Tiitrimine pidi toimuma 2 minuti jooksul pH-ni 8,3. Mee vabade hapete sisaldus väljendatakse milligramm ekvivalentides (millimoolides) 1 kg mee kohta, s.o
0,125 mg/ml) nr. 6: glükoosilahus (konts. 0,070 0,033 0.062 mg/ml) Saadud andmete põhjal koostasin graafiku (x-teljel glükoosi kontsentrasioon (C), y-teljel sellele vastav ABS). Graafik peaks olema koordinaatide alguspunkti läbiv sirge (korrektne katse). Leian graafikult lahjendatud greibimahla glükoosisisalduse ABS=0,0235, seega C=0,044 mg/ml Arvutused: X=C*L*10-3*d*100= 0,044*100*10-3*1,044008*100=0,459% C-glükoosisisaldus greibilahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule- 0,044 mg/ml L-lahjendustegur- 100 d- greibimahla tihedus- 1.044008 g/cm3 Kokkuvõte Antud greibimahl sisaldas 0,46% glükoosi. Kirjandusest (wikipedia) leidsin vaid sellised andmed, et valge greip sisaldab 1,7 g glükoosi 100g kohta, see teeks 0,017% mis on võrdlemisi väike suurus võrreldes minu tulemusega. Kasutatud kirjandus Praktikumi juhend, http://www.aqua-calc.com/page/density-table/substance/Grapefruit-blank-juice-coma-and-
Õpperühm: YAGB21 Töö teostaja: Alexander Kirichuk Õppejõud: Tiina Randla Õppejõude märkused: Glükoosi sisalduse määrmine. Kas kasutasite korrigeeritud optilise tiheduse väärtusi, millest on kontrollproovi OD maha arvatud? Sellisel juhul peaks graafikul olema koordinaatide alguspunkti läbiv sirge. St et taas tuleb kasutada matemaatilisi manipulatsioone ning punktiparvest too sirge läbi tõmmata. Edasi tuleb uuritava materjali glükoosisisaldus tõepoolest välja arvutada (kus see praegu on?) ja tulemust analüüsida. Sedapuhku saab tulemust võrrelda teooriaga kui palju selline toode tavaliselt glükoosi sisaldab. Teoreetilised alused: Esimene etap: Glükoosisisalduse kvantetatiivseteks määramiseks bioloogilistes objektides rakendatakse sageli enisümaatilist meetodit (kasutatakse ensüümid oksüdaas (GOx) ja peroksüdaas (POx)).
5. glükoos 0,125 0,078-0,031 = 0,047 6. glükoos 0,062 0,053-0,031 = 0,022 Kaliibrimisgraafiku koostamine ja glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine Minu uuritava meelahuse kahe paralleelkatse optilised tihedused tulid 0,062 ja 0,064, seega keskmine optiline tihedus on 0,063. Kaliibrimisgraafikul vastab sellisele optilisele tihedusele kontsentratsioon C = 0,1675 mg/ml. Glükoosisisaldus massiprotsentides (X,%) proovi kuivaines arvutatakse vastavalt valemile: C - glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses kaliibrimissirge järgi (mg/ml) V1 - uuritava lahuse üldmaht (ml) L - lahjendustegur 10-3 - tegur üleminekuks grammidele V2 - värvusreaktsiooni läbiviimiseks võetud uuritava lahuse maht (ml) G - uuritava materjali kaalutis (g) W - uuritava materjali niiskusesisaldus massiosana Minu andmed: C = 0,1675 V1 = 200 ml
Kuna laktoositalumatuse puhul peaks vähendama laktoosi sisaldavaid piimatooteid, millel aga on küllalt oluline koht inimese toidusedelis, siis on põhjust kindlalt veenduda, et tegemist on just selle haigusega. Laktoositalumatuse diagnoosimiseks kasutatakse laialdaselt kaudseid meetodeid, milleks söödetakse patsiendile 50 g laktoosi (vastab umbes liitris piimas olevale laktoosikogusele) ja määratakse 1015 minuti möödudes vere glükoosisisaldus. Kui vere glükoosisisaldus ei tõuse, on tegemist laktoositalumatusega. Teine võimalus on analüüsida väljahingatavat õhku. Kui vesinikusisaldus õhus tõuseb, viitab see asjaolule, et laktoos kääritakse jämesoole mikrofloora poolt ja tegemist on laktoositalumatusega. Olenevalt haiguse raskusastmest peab suuremal või vähemal määral vähendama laktoosi sisaldust toidusedelis. Tavaliselt talub hüpolaktaasia all kannatav inimene 23 g laktoosi päevas. Kindlasti tuleks
lahjendus 3 0,1133 0,18 0,062 Minu uuritava proovi korrigeeritud optiline tihedus oli 0,04. Nagu näha, siis joon ei alga koordinaatide alguspunktist, kuid sellegi poolest asetsevad kõik punktid ühel joonel. Oma proov1 =0,1062 Oma proov2 =0,0168 ykeskm= 0,1065 Võrrandi y= 0,714x+0,0675 põhjal arvutatud kontsentratsioon tuleb: X= 0,1065-0,0675 / 0,714 = 0,054 mg/ml Sidrunimahla tihedus = 1,026 g/cm3 (internetist) Glükoosisisaldus arvutatakse järgmise valemi järgi: 10-3*d*100, kus C- glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg/ml) L- mahla lahjendustegur d- mahla tihedus (g/cm3) X= 0,054* 25*10-3*1,026*100 = 0,138 % Järeldus: Katse näitas, et kontsentratsiooni suurendamisel absorptsioon kasvab. Sain tulemuseks, et sidrunimahlas oli 0,138% glükoosi. tka.nutridata.ee andemete põhjal on 100g sidruni glükoosisisaldus 0,6g.
Miks sirge ei läbi 0-punkti Parandasin graafikut, nüüd läbib 0,117+0,116 Paralleelproovide keskmine optiline tihedus: =0,1165|¿| 2 Kaliibrimissgraafikult leidsin, et sellele optilisele tihedusele vastab glükoosi kontsentratsioon: Cglükoos/apelsinimahl = 0,187 mg/mL (25 korda lahjendatud lahuses) Tundmatu proovi glükoosisisaldus on seega: 0,187 ×25=4,675 mg/mL Glükoosisisalduse massiprotsentides naturaalse mahla suhtes arvutasin valemiga: X =C × L ×10−3 ×d ×100 C – glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /mL) L – mahla lahjendustegur d – mahla tihedus (g /cm3) d = 1,031328 g/cm3 Kust see d väärtus Ja selline täpsus antud juhul on absurdne. Vabalt võib lugeda d1,0 X =0,187 ×25 ×10−3 ×1 ×100=4,675 ≈ 4,7
Katseklaas nr 2. mee lahus + tööreaktiiv Katseklaas nr 3. mee lahus + tööreaktiiv Katseklaas nr 4. glükoosilahus kontsentatsiooniga 0,25 mg/ml + tööreaktiiv Katseklaas nr 5. glükoosilahus kontsentratsiooniga 0,125 mg/ml + tööreaktiiv Katseklaas nr 6. glükoosilahus kontsentratsiooniga 0,062 mg/ml + tööreaktiiv Glükoosisisaldus massiprotsentides (X, %) X= C- glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses kalibreerimisgraafiku järgi V1 uuritava lahuse üldmaht L lahjendustegur 10-3 tegur üleminekuks grammidele V2 värvusreaktsiooni läbiviimiseks võetud uuritava lahuse maht (ml) G uuritava materjali kaalutis (g) W- uuritava materjali niiskusesisaldus massiosana Minu andmed C= 0,17 mg/ml V1 = 200 ml L= 1 /2/ V2 = 1 ml G = 0,1199 g W= 0,17 X= = 34,17 %
lahjendusmäära osas: tuli võtta 1ml sidrunimahla 25 ml lahuse jaoks. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks Glükoosi kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks sidrunimahlas tuleb esmalt koostada kaliibrimisgraafik, mis seob glükoosi kontsentratsiooni (x telg) lahuse optilise tihedusega (y telg) lainepikkusel 410 nm. Glükoosilahuste valmistamisel lähtusime glükoosi standardlahusest, mille glükoosisisaldus on 1,0 mg/ml. Esmalt tuli sellest valmistada kindel maht (10ml) glükoosilahust kontsentratsiooniga 0,25 mg/ml, seejärel tuli seda lahjendada 2 korda ning saadud lahjendust omakorda 2 korda. Värvusreaktsiooni läbiviimine Vaja läheb 6 puhast ja kuiva katseklaasi, katse toimub toatemperatuuril. Katseklaas nr 1 pipeteerida 1 ml destilleeritud vett (kontrollproov) Katseklaas nr 2 ja 3 pipeteerida 1 ml uuritavat lahust (2 paralleelproovi)
glükoosilahust · Igasse katseklaasi pipeteeritakse 3 ml tööreaktiivi ja loksutatakse kohe · Katseklaase hoitakse 20 min toatemperatuuril · Lainepikkusel 410 nm mõõdetakse lahuste optilise tiheduse väärtused Koostatakse kaliibrimisgraafik ja tehakse kindlaks glükoosi kontsentratsioon Paralleelproovide optilised tihedused: 0,086 ja 0,087, keskmine on 0,0865. Massiprotsent arvestades 400x lahjendust: Järeldus: Erinevates allikates on apelsini glükoosisisaldus vahemikus 2% - 8%, seega võib eeldada, et katse tulemused on rahuldavad. Kasutatud apelsini glükoosisisaldus on 5,2374 4,75 grammi glükoosi 100 grammi mahla kohta. Allikad: http://thepaleodiet.com/fruits-and-sugars/ http://www.aqua-calc.com/page/density-table/substance/orange-blank-juice-coma-and-blank- canned-coma-and-blank-unsweetened http://www.diabetesincontrol.com/index.php?option=com_content&view=article&id=4486 https://www.google.ee/url?
Sirge läbib põhimõtteliselt kõiki nelja punkti lineaarselt. GLÜKOOSI KONTSENTRATSIOONI KINDLAKSTEGEMINE: Leian glükoosi kontsentratsiooni uuritavas lahuses kaliibrimisgraafikult vastavalt paralleelproovide keskmisele optilise tiheduse väärtusele : Kaliibrimissgraafikult leidsin, et sellele optilisele tihedusele vastab glükoosi kontsentratsioon: Cglükoos/sidrunimahl = 0,022 mg/mL (100 korda lahjendatud lahuses) Tundmatu proovi glükoosisisaldus on seega: Leian glükoosisisalduse mahlas (kuivainesisaldus pole kindlaks määratud), avaldan glükoosisisalduse massiprotsentides (X,%) naturaalse mahla suhtes vastavalt valemile: kus C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /ml) L mahla lahjendustegur d mahla tihedus (g /cm3) d = 1,026 g/cm3 (internetist) Seega: 3
Triglütseriidid salvestatakse rasvkoes varurasvaga. Vajadusel saab neid kasutada energeetilisel otstarbel. Glükogeeni varud ei ole suured. Maksas on see tavaliselt hommikuks ära kasutatud, lihastes kasutatakse ära vastavalt lihaste koormusele (reeglina ei püsi päev). Enne matkadele minekut soovitatakse mitu päeva eelnevalt süüa pudrusid, et suurendada glükogeeni varusid – need varud lähevad koormusel kasutusse. Vere glükoosisisalduse regulatsioon Vere normaalne glükoosisisaldus on 3,33 – 6,1 mmol/l. Glükoosisisaldus tõuseb veres pärast söömist. Tavalise kogus süsivesikute söömisel on ta umbes 2h pärast juba normis tagasi. Glükoosisisalduse tõusu üle normi nim hüperglükeemiaks. Söömine on hüperglükeemia normaalseks füsioloogiliseks põhjuseks. Glükoosisisalguse regulaatoriteks veres on kaks pankrease hormooni: 1) insuliin – selle sekretsioon suureneb hüperglükeemia korral ja mille mõjul
paralleelproovide (katseklaasid nr.2 ja nr.3) keskmise optilise tiheduse väärtuse järgi. Paralleelproovide keskmine väärtus: Vaadates graafikule leian glükoosi kontsentratsiooni minu uuritavas lahuses. Kui absorptsioon võrdub 0,0025 A, siis glükoosi kontsentratsioon C = 0,005 mg/ml. Kuna alguses mina lahjendasin apelsiinimahla, siis oma saadud tulemust pean korrutama lahjendusteguriga. Apelsiinimahla glükoosi kontsentratsioon võrdub 1 mg/ml. Glükoosisisaldus massiprotsentides (X, %) naturaalse mahla suhtes arvutatakse vastavalt valemile: , kus C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg/ml), L mahla lahjendustegur, d mahla tihedus (g/cm3). Järeldus: Antud katses õnnestus glükoosisisaldust määrata. Katse protsessis K4[Fe(CN)6] oksüdeerus K3[Fe(CN)6] ks. Seda oli ka visuaalselt näha, sest katseklaasides lahuse värvus 20 minuti jooksul muutus helekollaseks
substraadina ka kollast veresoola . Peroksüdaas katalüüsib oksüdatsiooni -ks, sealhulgas vesinikperoksiid redutseeritakse veeks. Tekib punane veresool , mis annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb peroksüdaasile sobivas mõõdukalt happelises keskkonnas . Peroksüdaas 2 Fe2+ + H2O2 + 2 H+ 2 Fe3+ + 2 H2O Käesolevas töös määratakse glükoosisisaldus mingis bioloogilises objektis, mis töö lihtsustamise eesmärgil ei tohiks sisaldada märkimisväärsel hulgal värvaineid. Peroksüdaasi substaadina kasutatakse antud töös kaaliumheksatsüanoferraat(II). Töö käik: Mahl või mõni muu vedelik · Tundmatuks prooviks oli värskest sidrunist pressitud sidrunimahl, millest tegin lahjenduse . · Filtreerisin sidrunimahla viljalihast. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamine
mittevajalike ainete sisaldust veres? 1) Kui veresuhkru liiga kõrge- eritub kõhunäärmest INSULIINI; Kui glükoosi hulk veres liiga madal - hakkab kõhunääre sünteesima GLÜKAGOONI 2) Kehavalkude tootmisest ülejäänud aminohapped lõhustatakse 3) Lagundab 8. Kuidas toimub organismis hingamise regulatsioon? Toimub vere CO2 sisaldusest sõltuvalt. 9. Mil viisil reguleerivad pankrease (kõhunääre) hormoonid vere glükoosisisaldust? Kui vere glükoosisisaldus muutub liiga suureks, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. Kui glükoosi hulk veres liiga väike, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni. 10. Kuidas tekib suhkruhaigus ja milles see seisneb? Organism ei suuda vere glükoosisisaldust kontrollida, sest nende kõhunääre toodab liiga vähe või ei tooda üldse insuliini. Ilma insuliinita ei saa glükoos rakkudesse siseneda ja selle kontsentratsioon veres tõuseb. 11
annaabi.ee 
