H. Leberechti ,,Valgus Koordis" sotsialistliku realismi tähtteosena Ettekande eesmärk on käsitleda H. Leberechti jutustust ,,Valgus Koordis" eelkõige erinevate sotsialistliku realismi käsitluste valguses, keskendudes seejuures olulisematele tegelaskujudele ning konfliktidele. Oma ettekandes olen paljuski tuginenud Luule Epneri käsitlusele ,,Proosa ja draama kodumaal: stalinismi kammitsas", mis ilmus 2001. a ,,Eesti kirjandusloos" ning Veiko Märka artiklile ,,Kala hakkas mädanema südamest (sotsialistlikust realismist ENSV kirjanduses 1945-53)", mis ilmus 1998. aasta Vikerkaares.
Hans Leberecht "Valgus Koordis" Hans Leberechti romaan "Valgus Koordis" on minu jaoks lugeda esimene ja ainuke sotsialistlikku realismi esindav romaan. Mõneti tundub teos natuke fantastilisena. Kõigepealt on väiksed ja vaesed head inimesed ja nemad asuvad võitlusesse suure ja kurjaga. Teel ületatakse igasugused raskused ja üheskoos saavutatakse võit kurjuse ja halva üle. Kõlab natukene muinasjutulikult. Üleüldse on kogu teos väga mustvalge ning halle varjundeid nagu polekski, aga samas see ju ongi sotsialistliku realismi tunnusjooni
1940.-1950ndad · 1940ndail pälvis draama kirjandusliikidest enim tunnustust · 1950ndail hääbus komöödia, asemele satiiriline draama · Teatris toimus sel ajal suur ümberehitus, alles jäi 5 eestikeelset sõnalavastusteatrit Põhiteemad 1. sõjasündmused ja nõukogude ühiskonna ja inimese üleolek läänemaailmast (August Jakobson ,,Elu tsitadellis") 2. kolhooside loomine, millega püüti maaelu ümber korraldada (Hans Leberecht ,,Valgus Koordis") 3. läänemaailma pahelisus (A. Jakobsoni ,,Saakalid"). Valgus Koordis Sulaaeg draamas 1956-1965 · Tsensuur taandus · Oodati kaasaja elu tõetruud peegeldust ja usutavaid tegelasi. · Juhan Smuul, Ardi Liives ja Egon Rannet · 1960ndate lõpus toimus teatrikunstis murrang · mäng, müüt, rituaal · nn metafoorne draama · Paul-Eerik Rummo ,,Tuhkatriinumäng" · Inimesel pole muud valikut, kui leida ses määramatus maailmas elamist võimaldav hoiak.
Esimene kodumaine heliga mängufilm, ühtlasi ka muusikafilm, oli "Päikese lapsed" (1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts. Film helindati Soomes. "Eesti Kultuurfilm" sai helifilmi tegemiseks vajalikud seadmed kätte 1937. aasta suvel. 1947 a. hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis aastast 1963 saab nimeks "Tallinnfilm" ning samuti valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm "Elu tsitadellis". 1951a. valmib ,,Lenfilmi" baasil esimene eesti värviline mängufilm "Valgus Koordis" Hans Leberechti romaani põhjal, peaosas Georg Ots. Eesti filmil oli oma publik 1960.-1980. aastail. Tollase mängufilmi 300.000 vaatajat kinos on tänavuseks kahanenud 5000-15.000-ni.1997. aastal käis Eesti filmivaataja kinos 0,7 korda. 90-tel linastunud Eesti filmid on enamasti olnud väga haledad võrreldes Nõukogudeajal vändatud filmidega. Mängufilmidest vilksatavad korra kinodest läbi põhiliselt täispikad. Animafilmid jõuavad
lapsed“ (1932) ● Esimene animafilm „Kutsu-Juku seiklusi“ 1931 ● 1930. kinos esimene värvifilm „Hulkurite kuningas“ ● http://uudised.err.ee/index.php?06220479 1940. Eesti ● STUUDIOD ● „Kinokroonika Eesti stuudio“ , „Lenfilm“ ● „Elu tsitadellis“, 1947, esimene sõjajärgne eesti näitlejatega mängufilm, esilinastus kinos „Oktoober“ 1950. Eesti ● Mängufilm „Valgus Koordis“ 1951, esimene värvifilm, peaosas Georg Ots ● Kontsertfilm „Kui saabub õhtu“ 1955 ● 1957. moodustati nukufilmigrupp ● Esimene nukufilm „Peetrikese unenägu“
Eesti kirjandus 1950ndail · 1953 Stalini surm · 1956 tihenesid sidemed mujal maailmas kultuuris toimuvaga · 1957 Loomingu raamatukogu · Sarjad ,,Suuri sõnameistreid" ja ,,XX sajandi luule" · Kafka, Hesse, Hemingway, Salinger jpt · Sotsiaalne realism- möödutundeta ilusamine, kohustuslik optimism, vastuolude varjamine, utoopilise helge tuleviku kujutamine · Eesti kirjandus väljasuremise äärel · Aadu Hint ,,Tuuline rand" · Hans LEberecht ,,Valgus koordis" · August Jakobson ,,Elu tsitadellis"- ainus sõjajärgne näidend · Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad"- paguluses · Nostalgiaromaanid Ristikivi ,,Hingede öö" ja Gert Helbemäe Eesti kirjandus 1960ndail · Hipid, kosmoselennud, teadusrev, nn sulaaeg, nooruse väärtustamine, · Uus põlvkond, kes uskus parema tuleviku ning vabaduse võimalikkusesse · Tõlgete ja otsekontaktide kaudu suheldi muu maailmaga · Siseemigrandid Uku MASING, Artur ALLIKSAAR,
mängufilmi operaatorina. Koos Aksellaga tegid nad ka mitmeid dokumentaal- ja reklaamfilme. • Film helindati soomes “Eesti Kultuurifilm” sai helifilmi tegemiseks vajalikud seadmed kätte 1937. aasta suvel. • 1947.a hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis aastast 1963 saab nimeks “Tallinnfilm” ning samuti valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm “Elu tsitadellis”.1951.a valmib Lenfilm baasil esimene eesti värviline film “Valgus Koordis” Hans Leberechti roomani põhjal, peaosas Georg Ots. • Georg Ots sündis 21. märts 1920.a Petrograd –suri 5. september 1975.a Tallinn) oli eesti laulja. Georg Ots ema oli Lydia Ots ja isa Karl Ots ning Georgil oli ka õde Maret. • Eesti filmil oli oma publik 1960-1980 aastail. 90-tel linastanud Eesti filmid on enamasti olnu väga haledad võrreldes Nõukogudeajal vändatud filmidega. • Animafilmid jõuavad enamasti teleekraanile pärast seda, kui nande vastu
keskenduvad peaasjalikult inimsuhetele ja nende ajastuline taust ei mängi vaataja jaoks erilist rolli. Ehkki kinokunst Eestis õitses ja filme toodeti palju, kaasnesid valitseva korraga ka oma kindlad ettekirjutused. Ega siis Lenin asjata kinokunsti kõikidest teistest kunstidest tähtsamaks ei pidanud. Nii näeme paljudes filmides tolle ajastu vältimatut annust propagandat ja tugevat nõukogude korra ülistamist. Näiteks filmi "Valgus Koordis" äärmiselt haaravale ja põnevale sisule järgneb pikk ja läila lõpp, kus tubli kümme minutit ülistatakse "kõige paremat kolhoosikorda". Nii pikka happy endi pole isegi tänapäeva kõige maitselagedamates Disney filmides. Suure lootuse- ja rõõmumeeleolu külvamine ongi üks läbipaistvamaid jooni tolleaegsetes filmides. Tõelise heaoluriigi kuvandi loomisele suunatud propaganda vahele on aga lisatud ka
nimikangelasest huumorimeelse, targa ja tugeva isiksuse. Looduslapselikult pretensioonitu maailmanägemisega Papageno kukjunes 1964. aasta ''Võluflöödi'' lavastuses lausa peakujuks. Kõikidest Georg Otsa kehastatud ooperikujudest ei jõua siinkohal ära rääkida. Õnnestunud osatäitmistest nimetagem veel Porgyt (1966) ja Gianni Schicchit (1972). Georg Ots on osalenud ka mitmes filmis. 1951. aastal valmis koostöös ''Lenfilmiga'' esimene Nõukogude Eesti värvfilm ''Valguse koordis''. 1958. aastal tuli ekraanidele I.Kalmani ''Tsirkuseprintsess'' järgi tehtud muusikafilm ''Mister X'' Georg Otsaga Mister X osas. Film sai kolossaalse menu osaliseks. Ometi suhtus Georg Ots oma mängu kriitiliselt, pidades õnnestunuks ainult hästi lindistatud muusikat. 1970. aasstal valmis film ''Kolme katku vahel'', kus Georg Ots kehastas XVI sajandil Tallinnas elanud eesti rahvusest kroonikakirjutajat Balthasar Russowit. Georg Otsa
ja elamurajoone (Mustamäe elamurajoon, Tallinna kultuurikeskus, "Estonia" teatri hoone jt). Kokkuvõtteks võib öelda, et koos ajalooliste muudatustega parralleelselt transformeeris ka meie kodumaa arhitektuur. [4] Filmindus 1947 a. hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis aastast 1963 saab nimeks "Tallinnfilm" ning samuti valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm "Elu tsitadellis". 1951a. valmib "Lenfilmi" baasil esimene eesti värviline mängufilm "Valgus Koordis" Hans Leberechti romaani põhjal, peaosas Georg Ots. Eesti filmil oli oma publik 1960.-1980. aastail. Tollase mängufilmi 300.000 vaatajat kinos on tänavuseks kahanenud 5000-15.000-ni.1997. aastal käis Eesti filmivaataja kinos 0,7 korda. 90-tel linastunud Eesti filmid on enamasti olnud väga haledad võrreldes Nõukogudeajal vändatud filmidega. Mängufilmidest vilksatavad korra kinodest läbi põhiliselt täispikad.
· Kunst o Viiralt, Kristjan Raud, Amandus Adamson, Pallase tegutsemine, Vabbe ja Mägi õpetasid · Helikunsti ringid, heliloojate tegevus (H. Eller, A. Kapp, M. Saar, C. Kreek) · Kutselised teatrid ja asjaarmastajate näitetrupid · Spordiseltside teke (Palusalu, Paul Keres) võidud olümpiamängudelt · 1926 Eesti Raadio · 1955. a Eesti TV, 57 AK, 70 värviTV · 1947 Elu tsitadellis, 49 Valgus koordis · eesti keel kujunes kultuurikeeeleks, arenes terminoloogia · eestikeelse trükisõna massiline väljaandmine · vähemusrahvastele kultuuriautonoomia andmine · uued kultuurikanalid (raadio, film, fotoaparaat, grammofon) · rahva aktiivne osavõtt kultuurielust, kultuuri tegemise ja kultuuri tarbimise tasakaalustatus Nõukogude aeg · Suur osa intelligentsist, poliitikutest ja tavainimestest põgenes Eestist o paguluskultuur
Kunst o Viiralt, Kristjan Raud, Amandus Adamson, Pallase tegutsemine, Vabbe ja Mägi õpetasid Helikunsti ringid, heliloojate tegevus (H. Eller, A. Kapp, M. Saar, C. Kreek) Kutselised teatrid ja asjaarmastajate näitetrupid Spordiseltside teke (Palusalu, Paul Keres) – võidud olümpiamängudelt 1926 – Eesti Raadio 1955. a Eesti TV, 57 AK, 70 – värviTV 1947 – Elu tsitadellis, 49 – Valgus koordis eesti keel kujunes kultuurikeeeleks, arenes terminoloogia eestikeelse trükisõna massiline väljaandmine vähemusrahvastele kultuuriautonoomia andmine uued kultuurikanalid (raadio, film, fotoaparaat, grammofon) rahva aktiivne osavõtt kultuurielust, kultuuri tegemise ja kultuuri tarbimise tasakaalustatus Nõukogude aeg Suur osa intelligentsist, poliitikutest ja tavainimestest põgenes Eestist o paguluskultuur
ühiskondlike klasside representatsioonide kaudu? Kas sellisena kujutatud nähtused toetavad või õõnestavad sotsiaalset/majanduslikku ideoloogiat? Kuidas on tegelane ühiskonnas võõrandatud? Kuidas kujutatakse teoses klassivõitlust? Kuidas nähtub teoses vajadus kujundada ühiskonda ümber, muuta maailmas? E. Vilde „Külmale maale“ H. Leberechti „Valgus Koordis“ 3. Feministlik või soouurimuslik meetod Kuidas defineeritakse tekstis mõisteid „naine“ ja „naiselik“? Millised on tekstis leiduvad patriarhaalsed normid või väärtused? Milline on naistegelaste positsioon ja funktsioon tekstis, tema väärtus kultuuris? Kas selline kujutuslaad toetav või õõnestab neid norme ja väärtusi? Kuidas kujutatakse naise keha ja kehaga seotud emotsioone?
ideoloogilised nõuded, masendav tegelikkus ja pruukinud tähendada tegelikku populaarsust, isiklikult läbielatu. Nii vaikis kauaks Betti Alver. vaid tulenesid kirjandusvälistest asjaoludest. Seda sõnakamad olid uut režiimi innukalt Selle kirkaimaks tõestuseks ongi eelmainitud toetavad autorid, nagu viljakas prosaist ja “Valgus Koordis”, mis moonutas jämedalt Eesti näitekirjanik August Jakobson, või luuletajad külaelu tegelikkust ja ülistas kolhoosikorda. Mart Raud ja Johannes Semper, ning Raamat reklaamiti suureks noorematest Debora Vaarandi ja Juhan Smuul. kirjandussündmuseks, seda trükiti vene keeles
Lahendus on peaaegu ootamatu. Valib peategelaseks tütarlapse, kes põeb luutuberkuloosi ja on voodihaige. Autobiograafiline taust, kui distantseerib soovahetusega selle. Uibopuu looming baseerub tegelase sisevaatlusel: üksik tegelane, kel on lähedastega ainult õrn kontakt. 28. Stalinistlik kirjandus Eestis: valitsev esteetika, kesksed teemad ja autorid. 1948-50. a karmide sündmuste haripunkt, ka kirjanduses. Selle juhatas sisse romaanivõistluse skandaal (,,Valgus koordis" (1948(49)). 1950. kaheksas pleenum, kus kunsti- ja kultuuritegelasi ning kirjanikke hakati massiivselt hukka mõistma. Nad said avaldamise keelu ning sattusid keelatud autorite nimekirja, mida kogu aeg täiendati kuni 1950ndate alguseni. Hiljem jäi keelatud autorite nimekiri lühemaks, kuni 1960ndate keskpaigani, mil nimekiri kadus ära. Autori nime võis nimetada, aga teosed olid keelatud. Avaldamise keeld kehtis 5 aastat. Vaikima sunniti: Semper, Tulgas, Sang, Metsanurk, Viiding jne
kehtiva reziimi ja juhi ülistamine. Täitmist tuli loomulikult kontrollida. Tegeleti ideoloogilise kasvatustööga. Keskseks tegelaseks kirjanduses, kunstis, kinolinal ja teatris sai Jossif Stalin. Ajakirjandus rääkis ilmselt seda, mida partei tahtis. Kultuurilooming 1944-1953 Võimudega Läksid esialgu kaasa järgnevad kirjanikud ja luuletajad: Juhan Smuul ("Poeem Stalinile"), August Jakobson ("Elu tsitadellis"), Hans Lebrecht ("Valgus Koordis"), Mart Raud, Johannes Semper. Võimudele sobival moel, kuid mitte kaasa minevana kirjutasid Oskar Luts, Mait Metsanurk ja Hugo Raudsepp Dekadentideks kuulutati Betti Alver, Kersti Merilaas ja August Sang. Tuglas sai halvakspanu ja mõnituste osaliseks. Sõja ning repressioonide käigus hukkusid Evald Tammlaan ja Jüri Parijõgi. Siberis suri Heiti Talvik. 11
Näitekirjandus eeskujuandvalt aktuaalne. Näidentide poeetika eepilise ilmega. Ibsenliku perekonnadraama ja marksistliku ideoloogia amalgaam. Üritatud tabada ibseni realitlike draamade sümboolikat ja psühholoogilist pinget. Proosa. Valitseb ebamäärane tekstitüüp, mida nimetatakse jutustuseks. Nõukoguliku zanrina hakati juurutama olukirjeldust, mis loovib ebakindlalt faktoloogia ja seda siluva ideoloogia vahel ega osutu elujõuliseks. Hans Leberecht "Valgus Koordis". Kuidas Koordi külas jõutakse kolhoosi asutamiseni. Uue ja vana võitluse igivana skeem on täidetud stalinistliku poliitilise sisuga. Koordi talupojad vääravad Kurjuse jõu "bandiitide" ja kulakute näol ning alistavad salapärase ja vaenuliku soo. Muutusi külas kirjeldatakse kui imet, mille saadab korda nõukogude võim. Tegeliku eluga pole midagi ühist. Juhan Smuul. "Kirjad sõgedate külast", kokkupuutepunkte vene külaproosaga.
nimeline küla ja vald on Järvamaal päris tõeliselt olemas). Teisal näivad nad kõige pigemini onomatopöa või deskriptiividena: kiiksam-kääksam; kiirdles, viirdles; kiigub, kaagub; kilkas, kalkas; kliiksen ja klaaksen. Vahel on neid püütud nihutada ka tavasõnadest koosnevaiks parafraasideks: kuu sees, maa sees; kuu sehen, muu sehen; kuusikun, kaasikun. Enamik kogu esinemusest aga hõljub kaaluta olekus nende kolme tõmbevälja vahel: kuusis, kaasis; koordis, kaardis; kuudris, kaadris; koosus, moosus jpt. 14 Libasõnade esinemus ei piirdu reduplikatiividega. Mõistatuses leivateoriistade kohta järgneb algusele Puust tehtud puka-paka (= leivamõhk), niinest tehtud nika-naka (= sõel)... sageli sõmerane komponent, mis tähendab ahju ja tähistatud sõnadega, mil pole eesti keeles tähendust: ühes
Eesti draama oli ibsenliku perekonnadraama ja marksistliku ideoloogia amalgaam: üritati tabada Ibseni realistlike draamade sümboolikat ja psühholoogilist pinget. - August Jakobsoni näidend „Elu tsitadellis“ Proosas valitses ebamäärane tekstitüüp – jutustus. Nõukoguliku žanrina hakati juurutama olukirjeldust, vaid pendeldab ebakindlalt faktide ja fakte siluva ideoloogia vahel, mistõttu pole elujõuline. - Proosat iseloomustab Hans Leberechti „Valgus Koordis“ – kuidas Koordi külas jõutakse kolhoosi asutamiseni. Seal on toodud uue ja vana võistluse skeem, mida on täidetud stalinistliku poliitilise sisuga. Koordi talupojad vääravad kurjuse jõu bandiitide ja kulakutega ning alistavad salapärase ja vaenuliku soo. Küla muutusi kirjeldatakse kui imena, mille saada korda nõukogude võim. Tegeliku eluga pole selles teoses midagi ühist. - Juhan Smuuli „Kirjad sõgedaste külast“ saab alguse kokkupuutest vene külaproosaga
Looming sai oma tegevust jätkata. Kirjanduse jaoks muutus nagu kunstiski ainukeseks õigeks kujutusviisiks ideoloogiline realism. Kirjandus pidi vastanduma selgelt kodanlikule ja läänelikule kirjandusele, mis sellega kokku ei sobinud. Alguses oli kirjanduses surve veel tagasihoidlik. 1941. aasta oli kirjanduses väga vaene, mil eriti midagi uut ei ilmunud. Juhan Smuul, Johannes Vares Barbarus, Johannes Semper suhtusid uude ideoloogiasse soosivalt. Hans Leeberecht ,,Valgus Koordis" ideoloogia seisukorralt väga õige. Marie Under ,,Mureliku suuga". Valitsev oli psühholoogiliselt realistlik. Okupatsiooni eest põgenesid paljud kirjanikud ära läände. See lõi Eesti kirjandusse suure augu, mille täitmine võttis mõnda aega (nt Maria Under). Ideoloogiline kirjutamine muutus 40-date teisel poolel suuremaks. Kontrolliti, kas looming vastab sotsrealismile, mitte vastavad teosed ja kirjanikud tembeldati natsionalistideks (nt Friedebert Tuglas).
romantiline, täpne vorm ja keeleline puhtus, mitte elulähedane, individuaalsed. Kriitikud nimetasid neid vaimuaristokraatiaks 4. Saaremaalt pärit kirjanikud Kasutanud nn saarlase tüüpi: Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg" 1870 Eduard Vilde "Muhulaste imelikud juhtumised Tartu juubelilaulupeol" 1894 August Kitzberg "Püve-Peetri riukad" ja "Püve talu" tegelane S pärit Peeter Hans Leberecht "Valgus Koordis" 1953 sai Stalini preemia Kraavihall- saare mehed kaevasid mandril väikese raha eest kraavi. Maksti laupäeval, kohe jõid maha. Omadega puntras, perest kaugel. Esimesed Saaremaalt pärit kirjanikud olid balti-saksa päritolu kirikuõpetajad. Karja pastor Willmann "Juttud ja teggud" 1782 didaktiline, moraalitsevad lood Lutze- Pilguse mõisa omanik, Kuressaares koolisüsteemis. "Saaremaa juturaamat" 1802-1812 Rahvuslik liikumine läks saarlastest mööda
juhtimisstiili ja see teema oli Stalini isikukultuse ajal riskantne. Jakobson ja Hint kui draama kõige juhtivamad autorid sellel ajal. Proosa Kõige rohkem kannatada saanud kogu selle pöörde käigus. Sisuline muutus nagunii, aga siin on ka arvude keeles väljendatav muutus drastiline. 1952. a 0 algupärandit, 1945-1953 ilmus 7 romaani. Samal ajavahemikul ilmus paguluses 60 romaani. Kaanoni keskmesse asetatakse Hans Leberecht. "Valgus Koordis" (1948) pikem jutustus, mis tahab kujutada külaelu ümberkujunemisprotsessis. Sobivad rollid, keegi kehvik, kes kehastab positiivseid jõude, väga halb tegelane on alati kulak ja mingid kõhklejad positsioonide vahepeal. Sellest tekstist tehti samuti film 1951. aastal, eesti esimene värvifilm. Juhan Smuul Kui räägime Smuulist kui stalinlikkust autorist, siis see avaldab luuleloomingus. Ta läheb
autoritaarset juhtimisstiili. · 1949 Kuhu lähed, seltsimees direktor? Jätkab sama liini nagu eelmine sama tegevuskoht ja osalt ka samad tegelased. Ta pole stalinistliku etalonina nii puhas kui näiteks Jakobson. Võisk märgata, et rannakirjanduse kaudu hakkab teatav inimlikustumine sotsialistlik realism rohkem ilmutama. Proosa Richard Roht Erni krusten Hans Leberecht 1948(49) Vlagus Koordis Ta on kasvanud Venemaal ja kirjutas vene keeles, kuid eestlane. Juhan Smuul 1955 Kirjad Sõgedate külas Aadu Hint 1951-1966 Tuuline rand I-IV Rudolf Sirge 1056 Maa ja rahvas
and the problems of Soviet intellectuals. In his dramas the “negative” characters appear more vigorous than the “positive” ones: Elu tsitadellis (Life in the Citadel, 1946), this work seems to be an alloy of an Ibsen family drama and communist ideology. The first Soviet Estonian films were produced in Leningrad since the Tallinn film industry had been destroyed. Elu tsitadellis (Life in the Citadel, 1947), and Valgus Koordis (Light in the Village of Koordi, 1951) based on a novel by Hans Leberecht were the first ones. Even at this time both films were criticised as exhibiting the new life in a glossed and simplified manner.1 The Estonia Theatre was converted into a music theatre and housed the talents of the prominent singers of the period: Veera Nelus, Elsa Maasik, Tiit Kuusik, Martin Taras, Georg Taleš and Aaro Pärn. The first operas written in Soviet times were staged:
annaabi.ee 
