Selgitab Eesti õigus- ja kohtusüsteemi olemust ning õigusaktide hierarhiat Subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes - subkordinatsioonisuhted Nimetab peamised eraõigusega seotud aktid ja selgitab eraõiguse põhimõtteid Subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis – koordinatsioonisuhted Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Eraõiguse määravaim osa on tsiviilõigus. Suurem probleem on tsiviilõiguse eristamine kaubandus- ehk äriõigusest. Mõnes riigis on see tsiviilõiguse osa ja mõnes iseseisev. Eesti õigussüsteemis on äriõigus tsiviilõigusest piiratud osas eraldatud. Tsiviilõigus on äriõiguse üldosa, kuid äriõigus reguleerib ka juriidiliste isikute tegevust.
Subjektiivses mõttes- õigussubjektile objektiivsest ehk kehtivast õiguskorrast tulenev ja õgussubjektile kuuluv õigustus(nõuda, käituda). Käituse normid(исходя из действующих правовых актов) Huviteooria- on seotud Rooma riigi huvidewga, eraõigus on see, mis on seotud üksikisuku kasuga (autor-Rooma jurist ulpianus) Subjektiteoria Eraõiguses-õiguse subjektid üksteisega õigussuhetes võrdsed seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted. Avalikus õiguses- õiguse subjektide õugussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsiooni suhted. Õiguse aljalugu 12. saj Kõik oli seotud kirikuga(Koraan, piibel ja ne). Õigus ja usk oli üks tervik, mille eest peavad hoolitsema ühed ja samad isikud ja instutsioonid. Autonoomsus Oli usu- ja õiguselus omane dualism, mis on oma alguse saanud antiigist. Kristlik kirik õpetas, et keegi ei saa olla ühekorraga ´´kuningas ja preester´´ , keisri
seotud üksikisiku kasuga3. Tänapäevaks on aga Ulpianuse huviteoorial põhinev eristus muutunud ebapiisavaks - osa avaliku õiguse norme kaitseb erahuve, ning samas võib eraõiguse norm lähtuda avalikest huvidest. Kaasajal on kahe peavaldkonna eristamiseks enam levinud nn subjektiteooria, mille kohaselt on eraõiguses õiguse subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted, avalikus õiguses on õiguse subjektid õigussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsioonisuhted4. Tubakaseadus kuulub avaliku õiguse valdkonda, sest suhte reguleerija pooleks on avalik huvi, mistõttu valitsevad tubakaseaduses eelkõige subordinatsioonisuhted. Riik on kehtestanud tubakatoote pakendile nõuded, samuti müügiedenduse ja tubakatarbimise keelud ja piirangud, seega seisab kõrgemal astmel riik. 2 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia
Kristel Voltenberg Riik omakorda valvab advokatuuri järele, kuidas viimane nende ülesannetega hakkama saab. Samas vaba- neb riik vahetust järelevalvest advokaatide üle. Oluline on artikli autori hinnangul meeles pidada, et suhted, mis tekivad avalik-õiguslike juriidiliste isikute kui avaliku halduse kandjate ja riigiorganite vahel, ei ole subordinatsioonisuhted, vaid üldjuhul koordinatsioonisuhted. Konkreetsemalt: ministeeriumid mitte ei juhi, vaid koordineerivad oma haldusalas tegutsevaid avalik-õiguslikke isikuid. Nii on Justiitsministeeriumi pädevuses muuhulgas sõltumatute õiguskutsete esindajate, s.o notariaadi ametitegevuse ja õigusteenuse, vandetõlgi- ja kohtutäituriteenistuse ning pankrotihaldurite töö korraldamine ning advokatuuri tegevuse seaduslikkuse tagamine.*23 Eeltoodu alusel peaks tegemist olema aruka koostööga.
Pädevuse vertikaalne jaotus organite vahel. Kõrgemalseisvatel org on interventsiooni õ madalamalseisvate org suhtes õ realiseeritakse riikliku järelevalve kaudu (teenistuslik järelevalve). Kõrgemalseisvad org võivad tühistada alamalseisvate org õ akte nii õ vastasuse kui ka otstarbekuse alusel. Sellel pm-l üles ehitatud ministeeriumid ja ametid ja inspektsioonid. · Detsentraliseeritud süsteemi aluseks on koordinatsioonisuhted ja selles süsteemis asuvad h organid on üksteise suhtes võrdses seisundis ja tegutsevad üksteise suhtes sõltumatult. · Kontsentratsioonisüsteem kui kogu h võim koondub vastavas h kandjas ühe organi kätte (nn keskorgan). N: relvastatud institutsioonid (sõjavägi). · Dekontsentratsioonisüsteem kui reguleerimis ül jaotatakse vastava h kandja võrdses seisundis olevate organite vahel horisontaalne dekont süsteem (ministeeriumid, mis
Tsentralisatsioonisüsteemi aluseks on subordinatsioonisuhted. Vastavalt organitele on astendatud nende poolt antavad haldusaktid. See tähendab, et kogu süsteem on hierarhiline, kus alamal astmel seisev haldusorgan võib väljastada vaid akte, mis on kooskõlas kõrgemal astmel asuvaga. Tegemist on pädevuse vertikaalse jaotumisega erinevate organite vahel. Detsentralisatsioon otsustava võimu paiknemine organisatsiooniliste tasandite alaosas. Detsentralisatsioonisüsteemi aluseks on koordinatsioonisuhted, kus üksused on õiguslikult võrdses seisundis ja tegutsevad oma pädevuse piires sõltumatult. Detsentralisatsioonil on ka piirid. 5. Avaliku halduse organisatsiooni üldiseloomustus: Vahetu riigihaldus- riik kui halduskandja. Üldkompetentsiga riigihaldusorganid ( Vabariigi President ja Vabariigi Valitsus) ja valitsusasutused ( ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid, riigikantselei, maavalitsused, ametite ja inspektsioonide
2. TEOORIAD a. Huviteooria kelle huvides lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad selgus, vabadused piiratud Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu c. Subjektiteooria mis ei ole avalik- õiguslik (hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat) on eraõiguslik. (Ei ole eriti hästi rakendatav saksa õigusteadlane H.J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat kui sellist.
2. TEOORIAD a. Huviteooria kelle huvides lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad selgus, vabadused piiratud Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu c. Subjektiteooria mis ei ole avalik- õiguslik (hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat) on eraõiguslik. (Ei ole eriti hästi rakendatav saksa õigusteadlane H.J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat kui sellist.
2. TEOORIAD a. Huviteooria kelle huvides lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad selgus, vabadused piiratud Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu c. Subjektiteooria mis ei ole avalik- õiguslik (hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat) on eraõiguslik. (Ei ole eriti hästi rakendatav saksa õigusteadlane H.J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat kui sellist.
a. Huviteooria – kelle huvides – lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule – riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria – 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad – selgus, vabadused piiratud – Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted – samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu c. Subjektiteooria – mis ei ole avalik- õiguslik (hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat) on eraõiguslik. (Ei ole eriti hästi rakendatav saksa õigusteadlane H.J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku – õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat kui sellist.
1.4 Halduse organisatsioonilised süsteemid. 1. Tsentralisatsioonisüsteem ja detsentralisatsioonisüsteem (hierarhiline alluvus) a. Tsentralisatsioonisüsteem subordinatsioonisuhted hierarhiline süsteem õigusaktide ja organite hulgas kõrgemalseisval organil on interventsiooniõigus. 31 b. Detsentralisatsioonisüsteem koordinatsioonisuhted Haldusorganid, mis ei asu ühtses hierarhias riigi haldusorganitega. Iseseisvad JI-d. 2. Konsentratsiooni- ja dekonsentratsioonisüsteem (otsustamisõigus) a. konsentratsioonisüsteem kogu haldusvõim ühe organi käes b. dekonsentratsioonisüsteem otsustamine on antud erinevate organite kätte d. horisontaalne – halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel. e
Osakond haruosakonnad, filiaalid (ülesanded ja volitused põhimäärustes) Talitused, bürood Amet (üksikisik, ametijuhend) §4 Halduse organisatsioonilised süsteemid 1. Tsentralisatsioonisüsteem ja detsentralisatsioonisüsteem (hierarhiline alluvus) Tsentralisatsioonisüsteem - subordinatsioonisuhted - hierarhiline süsteem õigusaktide ja organite hulgas - kõrgemalseisval organil on interventsiooniõigus. Detsentralisatsioonisüsteem - koordinatsioonisuhted - Haldusorganid, mis ei asu ühtses hierarhias riigi haldusorganitega. Iseseisvad JI-d. 2. Konsentratsiooni- ja dekonsentratsioonisüsteem (otsustamisõigus) konsentratsioonisüsteem - kogu haldusvõim ühe organi käes dekonsentratsioonisüsteem - otsustamine on antud erinevate organite kätte 28
ainuisikuliselt president, ministrid, ametite ja inspektsioonide direktorid) organite vahel. 4. §4 Halduse organisatsioonilised süsteemid 1. Tsentralisatsioonisüsteem ja detsentralisatsioonisüsteem (hierarhiline alluvus) Tsentralisatsioonisüsteem subordinatsioonisuhted hierarhiline süsteem õigusaktide ja organite hulgas kõrgemalseisval organil on interventsiooniõigus. Detsentralisatsioonisüsteem koordinatsioonisuhted Haldusorganid, mis ei asu ühtses hierarhias riigi haldusorganitega. Iseseisvad JI-d. 2. Konsentratsiooni- ja dekonsentratsioonisüsteem (otsustamisõigus) konsentratsioonisüsteem kogu haldusvõim ühe organi käes dekonsentratsioonisüsteem otsustamine on antud erinevate organite kätte horisontaalne halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel.
Osakond haruosakonnad, filiaalid (ülesanded ja volitused põhimäärustes) Talitused, bürood Amet (üksikisik, ametijuhend) §4 Halduse organisatsioonilised süsteemid 1. Tsentralisatsioonisüsteem ja detsentralisatsioonisüsteem (hierarhiline alluvus) Tsentralisatsioonisüsteem - subordinatsioonisuhted - hierarhiline süsteem õigusaktide ja organite hulgas - kõrgemalseisval organil on interventsiooniõigus. Detsentralisatsioonisüsteem - koordinatsioonisuhted - Haldusorganid, mis ei asu ühtses hierarhias riigi haldusorganitega. Iseseisvad JI-d. 2. Konsentratsiooni- ja dekonsentratsioonisüsteem (otsustamisõigus) konsentratsioonisüsteem - kogu haldusvõim ühe organi käes dekonsentratsioonisüsteem - otsustamine on antud erinevate organite kätte o horisontaalne halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel.
Tsentralisatsioonisüsteem valitseb näiteks ministeeriumi ja selle valitsemisalas moodustatud ametite ja inspektsioonide vahekorras. Teatud tsentralisatsiooni elemendid on iseloomulikud ka Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide suhetele. Nii on valitsusel õigus tühistada ministri määrusi ja käskkirju, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse, seaduste, Vabariigi Presidendi seadluste, valitsuse määruste ja korraldustega (VVS § 39). Detsentralisatsioonisüsteemi aluseks on koordinatsioonisuhted. Selles süsteemis asuvad haldusorganid üksteise suhtes koordinatsioonivahekorras. Nad on õiguslikult võrdses seisundis ja tegutsevad oma pädevuse piires sõltumatult. Detsentralisatsioonisüsteemiga on tegemist siis, kui kõrgeim riigivõimu esindaja annab otsustamisõiguse üle iseseisvatele õigussubjektidele, halduse kandjatele, kelle organid ei asu ühtses hierarhilises süsteemis riigihaldusorganitega. Näiteks on detsentralisatsioonisüsteemi alusel korraldatud
Tsentralisatsioonisüsteem valitseb näiteks ministeeriumi ja selle valitsemisalas moodustatud ametite ja inspektsioonide vahekorras. Teatud tsentralisatsiooni elemendid on iseloomulikud ka Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide suhetele. Nii on valitsusel õigus tühistada ministri määrusi ja käskkirju, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse, seaduste, Vabariigi Presidendi seadluste, valitsuse määruste ja korraldustega (VVS § 39). Detsentralisatsioonisüsteemi aluseks on koordinatsioonisuhted. Selles süsteemis asuvad haldusorganid üksteise suhtes koordinatsioonivahekorras. Nad on õiguslikult võrdses seisundis ja tegutsevad oma pädevuse piires sõltumatult. Detsentralisatsioonisüsteemiga on tegemist siis, kui kõrgeim riigivõimu esindaja annab otsustamisõiguse üle iseseisvatele õigussubjektidele, halduse kandjatele, kelle organid ei asu ühtses hierarhilises süsteemis riigihaldusorganitega. Näiteks on detsentralisatsioonisüsteemi alusel korraldatud
õiguslike korporatsioonide ja asutuste teenistuslik alluvusvahekord keskhaldusega; 1 Territoriaalne detsentralisatsioon: üleantavad riiklikud funktsioonid ja volitused lokaliseeruvad ning transformeeruvad KOV üksuste funktsioonideks ja volitusteks. 1.1. Detsentralisatsioon ja dekontsentratsioon Detsentralisatsioonisüsteemi aluseks on koordinatsioonisuhted. Haldusorganid asuvad üksteise suhtes koordinatsioonivahekorras, nad on õiguslikult võrdses seisundis ja tegutsevad oma pädevuse piires sõltumatult. Detsentralisatsioonisüsteemiga on tegemist siis, kui kõrgeim riigivõimu esindaja annab otsustamisõiguse üle iseseisvatele õigussubjektidele, halduse kandjatele, kelle organid ei asu ühtses hierarhilises süsteemis riigihaldusorganitega.
Näiteks teooria transpordi suhtest loodusliku keskkon- naga. Kuid selline teooria võib kuuluda transpordiökoloogiasse, mis esineb kolmandal tasandil ehk üksikteaduse tasandil. Majandusteaduse neljandasse tasandisse kuulub näiteks tööstusökonoomika. Kuid majandustea- dus ise kuulub viiendasse tasandisse, milleks on teaduse üldsüsteem. Sellisel tasandil esinevad suhted, mida liigitatakse kolmeks erivormiks. Näiteks samal tasandil olevate teaduste vahel esinevad koordinatsioonisuhted. Kuid need teadused on enamasti ühe tead- missüsteemi all. Näiteks sellised suhted esinevad kolmandal tasandil efektiivsusteooria, plaanimis- teooria, normeerimisteooria vahel. Neid tööstusökonoomika osasid on tegelikult veelgi. Kuid näiteks neljandal tasandil tööstusökonoomika, põllumajandusökonoomika, kaubandusökonoomika jt vahel. Subordinatsioonisuhted esinevad selliste teadmissüsteemide vahel, mis kuuluvad erineva- tesse tasanditesse
Näiteks teooria transpordi suhtest loodusliku keskkon- naga. Kuid selline teooria võib kuuluda transpordiökoloogiasse, mis esineb kolmandal tasandil ehk üksikteaduse tasandil. Majandusteaduse neljandasse tasandisse kuulub näiteks tööstusökonoomika. Kuid majandustea- dus ise kuulub viiendasse tasandisse, milleks on teaduse üldsüsteem. Sellisel tasandil esinevad suhted, mida liigitatakse kolmeks erivormiks. Näiteks samal tasandil olevate teaduste vahel esinevad koordinatsioonisuhted. Kuid need teadused on enamasti ühe tead- missüsteemi all. Näiteks sellised suhted esinevad kolmandal tasandil efektiivsusteooria, plaanimis- teooria, normeerimisteooria vahel. Neid tööstusökonoomika osasid on tegelikult veelgi. Kuid näiteks neljandal tasandil tööstusökonoomika, põllumajandusökonoomika, kaubandusökonoomika jt vahel. Subordinatsioonisuhted esinevad selliste teadmissüsteemide vahel, mis kuuluvad erineva- tesse tasanditesse
Näiteks teooria transpordi suhtest loodusliku keskkon- naga. Kuid selline teooria võib kuuluda transpordiökoloogiasse, mis esineb kolmandal tasandil ehk üksikteaduse tasandil. Majandusteaduse neljandasse tasandisse kuulub näiteks tööstusökonoomika. Kuid majandustea- dus ise kuulub viiendasse tasandisse, milleks on teaduse üldsüsteem. Sellisel tasandil esinevad suhted, mida liigitatakse kolmeks erivormiks. Näiteks samal tasandil olevate teaduste vahel esinevad koordinatsioonisuhted. Kuid need teadused on enamasti ühe tead- missüsteemi all. Näiteks sellised suhted esinevad kolmandal tasandil efektiivsusteooria, plaanimis- teooria, normeerimisteooria vahel. Neid tööstusökonoomika osasid on tegelikult veelgi. Kuid näiteks neljandal tasandil tööstusökonoomika, põllumajandusökonoomika, kaubandusökonoomika jt vahel. Subordinatsioonisuhted esinevad selliste teadmissüsteemide vahel, mis kuuluvad erineva- tesse tasanditesse
annaabi.ee 
