Konkurentsipiirang. Koolituskulude kokkulepe: poled võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures siduvusaja jooksul. Koolituskokkulepe kehtib, kui: - see on sõlmitud kirjalikult; - selles on näidatud koolituse sisu ja kulud; - siduvusaeg ei kesta kauem kui 3 aastat; - siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk; - see ei ole sõlmitud seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmiseks. Saladuse hoidmise kohustus: - See on töötaja seadusest tulenev kohustus; - Töötaja ei või töölepingu kehtivuse ajal avalikustada asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi (tootmis- ja ärisaladus), -Tööandja võib määrata saladuses hoitava info sisu; -Pärast töölepingu lõppemist peab töötaja
võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul. Koolituskulude kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: · kokkulepe on sõlmitud kirjalikult; · kokkuleppes on näidatud koolituse sisu ja kulud; · siduvusaeg ei ületa kolme aastat; · siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk, · see ei ole sõlmitud seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmisega seotud kulude hüvitamiseks. Põhipuhkus: Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui
tööandjapoolne oluline töölepingu rikkumine. (4) Töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui tööandja ütleb töölepingu enne siduvusaja möödumist üles töötajapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu. (5) Koolituskulude hüvitamise kokkulepe, mis on sõlmitud alaealisega või tööandja seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmisega seonduvate kulude hüvitamiseks, on tühine. 17. Põhipuhkus, selle andmise üldised põhimõtted. Töötajal on õigus saada puhkust käesolevas jaos ettenähtud korras - puhkust antakse töötaja tööpäeval ning põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti
ülesanded – pigem pole vaja 2 katseaega. Töötasu võib olla väiksem. 10.Koolituskulude kokkulepe sõlmimise võimalus - Kirjalik; koolituse sisu ja kulud; siduvusaeg ei ületa kolme aastat, ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk. Siduvusaeg võib peatuda nt lapsehoolduspuhkus. Kokkuleppe sisu – Tööandja maksab koolitamise eest + töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul. Mitte koolituskohustuse all. Kehtivuse tingimused - koolituskulude hüvitamise kokkulepe kehtib, kui: 1. see ei ole sõlmitud seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmiseks 2. see on sõlmitud täisealise töötajaga kirjalikult 3. selles on näidatud koolituse sisu ja kulud 4. siduvusaeg ei kesta kauem kui 3 aastat 5. siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk Kulude töötajapoolne hüvitamine - töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulutused
põhjuseks on tööandjapoolne oluline töölepingu rikkumine. (4) Töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui tööandja ütleb töölepingu enne siduvusaja möödumist üles töötajapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu. (5) Koolituskulude hüvitamise kokkulepe, mis on sõlmitud alaealisega või tööandja seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmisega seonduvate kulude hüvitamiseks, on tühine. TLS alusel on tööandjal kohustus tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuv koolitus. Sealjuures peab ta kandma koolituse kulud ja säilitama koolituse ajaks keskmise töötasu. Oluline on eristada, et tegemist ei ole tööandja üldise koolitamiskohustusega, vaid tööandja peab tagama töötajale sellise koolituse, mis on vajalik tööandja ettevõtte huvidest lähtuvalt.
koolitamiskohustusega, vaid tööandja peab tagama töötajale sellise koolituse, mis on vajalik tööandja ettevõtte huvidest lähtuvalt. Koolitamiskohustus tekib tööandjal eelkõige tööks vajalike kutseoskuste muutmisel. Näiteks võtab tööandja kasutusele uue tehnoloogia, mis eeldab uute 13 töövõtete omandamist. Sellest tulenevalt tekib tööandjal kohustus töötajatele vastavasisulist koolitust pakkuda. Koolituskohustuse täitmine võib olla eelduseks töölepingu ülesütlemiseks ebapiisava tööoskuse või töökohale sobimatuse alusel, s.t enne töölepingu ülesütlemist nimetatud põhjustel tuleb tööandjal kaaluda, kas koolituskohustus on täidetud. Näiteks peab tööandja vajaliku koolituse tegema uue arvutiprogrammi või töömetoodika kasutuselevõtmisel. Kui tööandja koolitust ei tee, ei ole tal õigus töötaja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja ei valda uut arvutiprogrammi
töölepingu ülesütlemise põhjuseks on tööandjapoolne oluline töölepingu rikkumine. ■ Töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui tööandja ütleb töölepingu enne siduvusaja möödumist üles töötajapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu. ■ Koolituskulude hüvitamise kokkulepe, mis on sõlmitud alaealisega või tööandja seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmisega seonduvate kulude hüvitamiseks, on tühine. Töölepingu lõppemine 1) Töölepingu tühistamine- TLS §-d 13 ja 14. • Tööandja tühistab töölepingu eksimuse või pettuse tõttu- TsÜS § 92-eksimus ja TsÜS § 94 pettuse mõisted 2) Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel TLS § 79 3) Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel- TLS § 80 4) Töölepingu lõppemine töötaja surmaga –TLS § 81 Töölepingu ülesütlemine
töölepingu ülesütlemise põhjuseks on tööandjapoolne oluline töölepingu rikkumine. Töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui tööandja ütleb töölepingu enne siduvusaja möödumist üles töötajapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe, mis on sõlmitud alaealisega või tööandja seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmisega seonduvate kulude hüvitamiseks, on tühine. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED: TTOS § 5. Töövahend (1) Seadme, tööriista, veoki või muu töövahendi kasutamine ettenähtud otstarbel ning nende paigaldamine, reguleerimine, parandamine, hooldamine, teisaldamine ja puhastamine ei tohi ohustada kasutaja ega teiste isikute tervist ega töökeskkonda. § 12. Üldsätted (1) Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorra
Koolituskulude hüvitamise kokkuleppe võib sõlmida nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu puhul. Kokkuleppe sisuks 8 on tööandja kohustus hüvitada töötajale kokkulepitud koolitus ja töötaja kohustus töötada tööandja juures teatud siduvusaja jooksul. Koolituskulude hüvitamise kokkulepet saab sõlmida selliste koolituskulude hüvitamiseks, mis ei kuulu TLS § 28 lõike 2 punktis 5 nimetatud tööandja koolituskohustuse alla ning mille puhul tehakse töötaja koolitamiseks mõistlikest kuludest suuremaid väljaminekuid. Kokkuleppe sõlmimine on seega õigustatud, kui tegemist ei ole koolitusega, mida tööandja peab töötajale tagama ja kulud ületavad tavapäraseid koolituskulusid. Näiteks tuleb suuremahulise ja spetsiifilise koolituse puhul koolituskulude kokkuleppe sõlmimist pidada õigustatuks. Tööandja peab tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte
ülesütlemise põhjuseks on tööandjapoolne oluline töölepingu rikkumine. Töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui tööandja ütleb töölepingu enne siduvusaja möödumist üles töötajapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe, mis on sõlmitud alaealisega või tööandja seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmisega seonduvate kulude hüvitamiseks, on tühine. 2. Töölähetuse kaasnevate kulude hüvitamine. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse § 628 lõigetele 24. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha, kui pooled ei ole
ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ja kandma koolituskulud ning maksma koolituse ajal keskmist töötasu -pooled võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures siduvusaja jooksul 6 -koolituskokkulepe kehtib, kui: -see ei ole sõlmitud seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmiseks -see on sõlmitud täisealise töötajaga kirjalikult -selles on näidatud koolituse sisu ja kulud -siduvusaeg ei kesta kauem kui 3 aastat -siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulutused proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui: -ta ütleb töölepingu üles enne siduvusaja möödumist (v.a. tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu)
Tööandja kohustus tagada töötajale koolitus tööalaste teadmiste ja oskuste täiendamiseks tuleb TLS § 28 lõike 2 punktist 5. TLS § 15 lõike 2 punkti 4 järgi on töötajal kohustus viidatud koolitusel osaleda. Lisaks on punkti 4 eesmärk suunata töötajat oma oskusi ja teadmisi iseseisvalt edasi arendama. Elukestva õppe põhimõttest lähtudes on karjääriarengu oluline eeldus töötaja enda vajadus ja soov enesetäiendamiseks. Regulatsiooni eesmärk on aidata kaasa töötaja koolituskohustuse teadvustamisele ja püsiva enesetäiendamise väärtustamisele. Koolituse puhul tuleb eristada, kellelt tuleb koolituse vajaduse hindamise ja koolituse korraldamise algatus. Koolituse soov võib tulla nii töötajalt kui tööandjalt. Tööandja otsus- tatud ja korraldatud koolituse puhul on tegemist tööandja antud ülesannete täitmisega ning tööandja peab koolituse aja eest maksma töötajale keskmist töötasu ja hüvitama kõik koo-
töölepingu ülesütlemise põhjuseks on tööandjapoolne oluline töölepingu rikkumine. ■ Töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui tööandja ütleb töölepingu enne siduvusaja möödumist üles töötajapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu. ■ Koolituskulude hüvitamise kokkulepe, mis on sõlmitud alaealisega või tööandja seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmisega seonduvate kulude hüvitamiseks, on tühine. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED: TTOS § 5. Töövahend (1) Seadme, tööriista, veoki või muu töövahendi kasutamine ettenähtud otstarbel ning nende paigaldamine, reguleerimine, parandamine, hooldamine, teisaldamine ja puhastamine ei tohi ohustada kasutaja ega teiste isikute tervist ega töökeskkonda. § 12. Üldsätted (1) Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorra
Koolituskulude kokkulepe: Pooled võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures siduvusaja jooksul. Koolituskokkulepe kehtib, kui: see on sõlmitud kirjalikult, selles on näidatud koolituse sisu ja kulud, siduvusaeg ei kesta kauem kui 3 aastat, siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk, see ei ole sõlmitud seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmiseks. Töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulutused proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui: ta ütleb töölepingu üles enne siduvusaja möödumist (v.a tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu), tööandja ütleb lepingu üles. Saladuse hoidmise kohustus: See on töötaja seadusest tulenev kohustus. Töötaja ei või töölepingu kehtivuse ajal avalikustada asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi (tootmis- ja ärisaladus)
Konkurentsipiirang. Pooled võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures siduvusaja jooksul. Koolituskokkulepe kehtib, kui: · see on sõlmitud kirjalikult, · selles on näidatud koolituse sisu ja kulud, · siduvusaeg ei kesta kauem kui 3 aastat, · siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk, · see ei ole sõlmitud seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmiseks. Töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulutused proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui: · ta ütleb töölepingu üles enne siduvusaja möödumist (v.a tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu), tööandja ütleb lepingu üles. Saladuse hoidmise kohustus See on töötaja seadusest tulenev kohustus. Töötaja ei või töölepingu kehtivuse ajal avalikustada asjaolusid,
tööandjapoolne oluline töölepingu rikkumine. (4) Töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui tööandja ütleb töölepingu enne siduvusaja möödumist üles töötajapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu. (5) Koolituskulude hüvitamise kokkulepe, mis on sõlmitud alaealisega või tööandja seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmisega seonduvate kulude hüvitamiseks, on tühine. § 35. Töötasu maksmine töö mitteandmisel Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. § 36
teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ja kandma koolituskulud ning maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Pooled võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi ja töötaja töötab nende kulude huvitamiseks tööandja juures siduvusaja jooksul (TLS § 28 lg 2 p 5, § 34) Koolituskulude kokkuleppe kehtivus Koolituskokkulepe kehtib, kui: see ei ole sõlmitud seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmiseks (TLS § 28 lg 2 p 5) see on sõlmitud täisealise töötajaga kirjalikult selles on näidatud koolituse sisu ja kulud siduvusaeg ei kesta kauem kui 3 aastat siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk (TLS § 34) Koolituskulude hüvitamine Töötaja huvitab tööandja tehtud lisakulutused proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui: ta utleb töölepingu ules enne siduvusaja möödumist (v.a
magistriõpingute õppetasu, et töötaja saaks pärast magistrikraadi omandamist jätkata ettevõttes töötamist. Tööandja soovis sõlmida O.-ga koolituskokkuleppe, mille kohaselt peab O. töötama tööandja juures nii magistriõpingute ajal kui ka 3 aastat pärast magistrikraadi omandamist. Kas selline kokkulepe on kooskõlas TLS §-ga 34? Millised on tööandja käitumisvõimalused? - Koolituskokkulepe kehtib siis, kui see ei ole sõlmitud seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmiseks, on kirjalik, seal on koolituse sisu ja kulud, see on sõlmitud täisealise töötajaga, siduvusaeg ei ületa kolme aastat ja siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk. 20. Tööandja saatis A. Helsingisse 3-nädalasele juhtimiskoolitusele ning maksis kinni koolituskulud 3600 eurot. Pooled sõlmisid koolituskulude hüvitamise kokkuleppe, mille kohaselt pidi A. töötama tööandja juures peale koolituse lõppemist 2 aastat (01.07
o Töötaja peaks tööandja silmis olema veel väärtuslikum: lasteajaõpetaja läheb mingile lastepsühholoogia koolitsuele o Nt tööandja maksab kinni jur. Mag. Sessioonõppe o Eksam: loetelu koolitustest, mille puhul võib sõlmida koolituskulude hüvituse kokkulepet - koolituskulude hüvitamise kokkulepe kehtib, kui: o see ei ole sõlmitud seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmiseks o see on sõlmitud täiselaise töötajaga kirjalikud o selles on näidatud koolituse sisu ja kulud o siduvusaeg ei kesta kauem kui 3 a o siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk (TLS § 34) 300€ 3a tööl – ei ole mõistlik, pigem 3000€ ja 3 a, töötaja on töötanud 2 a – 1000€ peaks töötaja hüvitama