Eestis koondas kogu kultuuri enda kätte kirik ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu. Esimesed koolid asutati toomkirikute juurde, mungaordude kaudu pandi alus kloostrikoolidele. Kindlat õppeprogrammi keskaja koolides ei olnud, õppekeeleks oli ladina keel. Õppeprogramm jagunes kahte tsüklisse: triivium, mis hõlmas grammatikat, retoorikat ja dialektikat. Ning kvardriivium, kuhu kuulusid aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikkudele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid astuda Lääne-Euroopa Ülikoolidesse. Kuna sel ajal puudusid õpikud ja kirjutusmaterjalina kasutatav pärgament oli kallis, tuli kogu koolis õpitu tuli meelde jätta. Alles siis kui leiutati trükikunst sai raamat ka õplastele kättesaadavaks. Toomkooli esimese astme kursuse moodustasid triiviumi ained. Koolitöö alguses kulus
Kauaks ajaks unustati loodusteaduste põhisaavutused Kloostrites hävitati paljud vanaaja tekstid, et kasutada kallist pärgamenti usuliste tekstide üleskirjutamiseks 5.saj süstematiseeriti antiikaja teadused seitsmeks ,,vabaks kunstiks" 6.saj jagati need kahte rühma triivium-grammatika retoorika dialektika kvadriivium kvardriivium aritmeetika geomeetria astronoomia muusika Vana-Roomaga võrreldes õpetati keskajal koolides seitset vaba kunsti tunduvalt kärbitud kujul uute koolide ja ülikoolide rajamise peamiseks tõukejõuks on läbi kõikide aegade olnud haridust ja teadust hindavate inimeste olemasolu Tuntud on Ateena filosoofiakool ja Araablaste teadusharidus