Suurused, arvud Kookospalm on kuni 30 m kõrgune puu, millel on võimsad sulgjad lehed. Tüve läbimõõt võib isegi olla 60 cm. Ladvas kasvab kuni 40 lehte (umbes kolme aasta vanused lehed langevad maha). Leht on 5 meetri pikkune, ligikaudu 2 meetri laiune ja kaalub 10-15 kg, kookospähkel kaalub kuni 8 kg. Seega on palmi vilus päris ohtlik magada. Kasutamine Kookospähkel on kookospalmi kõige väärtuslikum osa- vilja õõnsuses on vedelik, mida kutsutakse kookospiimaks, kääritanud kookospiima kasutatakse veinide, likööride ja kookosäädika valmistamiseks. Maas suurte pundardena kasvavad narmasjuured, mis koosnevad peenikestest niidikestest- nendest valmistatakse tantsuseelikuid. Kookospalmi tüvest saab palmipuitu- sellest saab valmistada erinevaid tarbeesemeid.
Kookospalm e. Cocos nucifera Riik:Taimed Hõimkond: Õistaimed Klass: Üheidulehelised Selts: Palmilaadsed Sugukond: Palmilised Perekond: Kookospalm Liik: Harilik kookospalm Harilik kookospalm on palmilaadsete sugukonna kookospalmi perekonna ainus liik. Kookospalmi viljaks on kookospähkel. Soojade maade parkides tuntakse kookospalmi ilupuuna. Kodumaaks arvatakse olevat Vaikse ookeani keskosas asuvadPolüneesia saared. Ta on väga soojanõudlik taim. Ekvaatorist liiga kaugele sattudes, võib ta küll kasvama minna, kuid viljad ei valmi. Ta ei karda soolast vett ja võib kasvada üsna vee piiril. Kookospalmi nimetatakse tüüpiliseks vee kaudu levitajaks ehkhüdrohooriks. Vette kukkunud kookospähkel peab 3 kuni 4 kuu jooksul randuma, sest muidu võib idanema hakanud seeme hukkuda. Kui ookeanis kerkib uus saareke,
pähklite oma (mandlid, maapähklid), peetakse seda ikkagi kõrge küllastunud rasvade sisaldusega viljaks. Samuti sisaldab kookospähkli viljaliha vähem suhkrut, kui teiste puuviljade oma (banaan, õun), kuid on rikas raua ja fosfori sisalduse poolest. Kookospähkli õõnsust täidab veetaoline vedelik, mida rahvasuus kookospiimaks kutsutakse. Kookospiim parandab seedimist ja kosutab energiavaeguse korral. Kääritatud kookospiima kasutatakse edukalt veini- ja likööritööstuses. Kookospalmi mahlast tehtud leotisega saab ravida mitmesuguseid haavu ja põletusi. Kookospähklite säilivusaeg on isegi jahutatavates kuivades ruumides siiski üsna piiratud. Kui kookospiim pähklis tahkub, omandab see kauaaegsel seismisel seebi maitse ja toode pole enam söömiskõlblik Välimus: Kookospalmid on kuni 25 meetri kõrgused sulgjate tumeroheliste läikivate lehtedega puud. Puutüvi on voolujooneline ja väga tugev. Esimesi vilju hakkab puu kandma
KOOKOSPALM KOOKOSPALM · Palmilaadsete sugukonna kookos palmi perekonna ainus liik. · Kuni 30 m kõrgune · Lehed kuni 5 m pikkused ja 2 m laiused · Vili on kookospähkel · Õitsemisest kuni vilja valmimiseni kulub 9 kuni 11 kuud · Levinud peaaegu kogu troopikas. KOOKOSPALMI KASVATAMINE · Väga soojanõudlik taim · Võib kasvada veepiiri ääres, ei saa kasvada ilma sagedase niisutamiseta. · Põua puhul uued lehed ei avane ja
Ametlikult linnu riigis ei ole, ning puudub ka pealinn. Nauru on jaotatud 14 ringkonnaks. Asustus on põhiliselt ranna ääres ning on hajutatud väikeasulateks. Naurul on üks lennuväli, mille maandumisraja pikkus on umbes 2 km. Majandus Nauru peamine tulu tuli fosforiidi kaevandamisest, nüüd kui fosforiidi varud on otsa saanud on riik suurtes hädades. Nauru president Marcus Stephen SKT 5000 USD Elatakse kalakasvatusest ja kookospalmi kasvatamisest. Kaupu veetakse sisse peamiselt Austraaliast (toiduained, kütus, tööstuskaubad, ehitusmaterjalid ja masinad). 1990. aastatel püüdis valitsus suurendada oma sissetulekuid, müües riigi kodakondsust kõigile soovijatele. (See lõpetati 2003) Geograafia Nauru on rõngassaar, mille keskel on laguun (Buada laguun). Ranna ääres on paarisajameetrine riba, mis on kaetud lumivalge korall-liivaga. Kõrgeim punkt 71m. Vooluveekogud puuduvad.
Sisse süüa, peale määrida Pähkli kuivatatud sisu kasutatakse riivitult kondiitri- ja kosmeetikatööstuses, see on tooraineks kookosõli ja -või saamisel. Kookosõli sisaldavad sampoonid ja kreemid annavad juustele pehmuse ja toidavad nahka. Kookosvõist valmistatud maskid sisaldavad nahka pinguldavaid ja noorendavaid koostisosi, vähendavad pigmendilaikude teket. Kookosõli massaaziõlina on väga aromaatne ega jätta nahka rasvaseks. Kookospähklil on ka tööstuslik otstarve. Kookospalmi tüve kasutatakse ehituses, pähkli kiudkestast valmistatakse nööri, köit, matte, kotte ja punutisi. Kõvast luukestast saab treida mitmesuguseid asju ja teha neist dekoratiivseid toidunõusid. Kookospalmi sulgjatest ja tugevatest lehtedest valmistatakse katuseid, palk on hinnatud nii ehitus- kui laevatööstuses. Noori palmilehti hakitakse ja süüakse tervistava salatina - nn palmikapsas. Noored palmilehed on väga mahlakad ja neist erituv neste ravib silmapõletikke ja haavandtõbesid
imamisvõime poolest ületab ta lambavilla. Turbavill ei elektriseeru ega sisalda baktereid. Kiud on hügieeniline ning ta seob endaga ja neutraliseerib kehapinnalt eralduvat higi, soolad ja lõhnad. Villpeakiule tuleb täiteaineks lisada 50% lambavilla, siidi või puuvilla. Valmistatakse turbavillast kraasvatti tekkide, patjade ja vattrõivaste täiteks, kangaid ja ka vilti, millest tehakse viltveste ja kübaraid. Kookoskiud Kookospalmi vili (kookospähkel) on suur, 2,5 kg raskune üheseemneline luuvili, mis on veest kergem. Vilja luukesta ümbritseb kiudkest. Kiudkestast saab kookoskiudu ehk koiiri. Kiud on punakad kuni pruunid 15 – 30 cm pikad. Elastsed, väga hallituskindlad, ei karda niiskust ega kõdune. Viljad korjatakse küpselt, kohe eemaldatakse koored. Kiud saadakse koorelt kätte neid merevees leotades. Puuvilla ajalugu
Tuulealuseid loodenõlvu (1700-2500 mm sademeid aastas) katab savannitaimestik. Fidzi meelitab oma ilu ja sooja kliimaga igal aastal sadu tuhandeid turiste Fidzi on põllumajanduslik maa, mis sõltub tugevasti välismaa, eelkõige Austraalia kapitalist. Üle 40% tööhõivelisest rahvastikust töötab maaviljeluses. Väljaveo tarvis kasvatatakse peamiselt suhruroogu ja kookospalmi, oma tarbeks riisi, maisi, köögi- ja puuvilja. Fidzi on tähtis Põhja-Ameerikast Uus-Meremaale ja Austraaliasse kulgevate lennuliinide sõlmpunkt. 2003. aastal külastas Fidzi saari u 430 000 turisti. Välja veetakse peamiselt suhkrut, koprat ja kulda. Koprat kogutakse ja saadetakse maailmaturule, sellest pressitakse väärtuslikku taimeõli ning pressimisjäätmed on loomadele tunnustatud jõusöödaks. Fidzi tähtsaim kaubapartner on Austraalia. Ajalugu
kuid on viimasest väiksem ja värvuselt roheline.Põhilise pistaatsiapähkli toodangu annavad Itaalia, Hispaania ja Kreeka.Pistaatsiapähkel sisaldab rohkelt valku ja kroomi, samuti eeterlikke õlisid.Pistaatsiapähkleid süüakse niisama maiusena, küpsetatult või kasutatakse kondiitritoodete valmistamisel. Neid ka röstitakse ja seejärel soolatakse. Samuti pressitakse neist pistaatsiaõli, mis leiab kasutust farmaatsia- ja parfümeeriatööstustes. KOOKOSPÄHKEL Kookospähkel on kookospalmi (Cocos nucifera) vili. Botaanilises mõttes ei ole tegu mitte pähkliga, vaid luuviljaga. Kookospähkli kesta kutsutakse kookoseks.Pärast kookospähklite koristamist raiutakse luuvilja pealt kiudkiht ära. Paljastunud luukest meenutab tõesti pähklit ja et eurooplased on näinud tavaliselt just sellist puhastatud luuvilja, siis ongi nad hakanud seda kookospähkliks nimetama. Kookospähklid lüüakse pooleks ja pannakse päikese kätte kuivama
Väga huvitavad tooted on tsitruse ja ürdi vannitrühvlid. Tsitruse vannitrühvlid sobivad just kuivale nahale, niisutavad ja pehmendavad nahka. Ürdi omad aga sobivad külmetuse korral, eeterlikud õlid aitavad leevendada hingamisteede vaevusi. Juuksehooldus Sügavniisutav õlimask juustele sobib kuivadele ja kahjustatud juustele, see aitab taastada nende läike ja elastsuse. Juuksemaski keskmes ja kõige tähtsamaks komponendiks on eksootiline Monoi de Tahiti õli kookospalmi õli, gardeenia õied. Lisaks veel kaeraproteiin, mis aitab taastada kahjustatud juuste struktuuri. Polüneesias on monoi-õli inimeste elus alati tähtsat osa etendanud ja selle omadusi on hinnatud läbi aegade. Aksessuaarid JOIK müüb ka muud peale kosmeetikatoodete, näiteks küünlasüütajat ja klaasist seebi- ning küünlaaluseid. Viimasena mainitud tooted on valmistatud käsitööna Pärnu klaasikunstnike poolt. Iga alus on unikaalne ja eriline, kahte päris ühesugust alust
aastal omas piirkond teatava autonoomia ja 2004. aastal sai riik esimest korda oma kohaliku presidendi. Praegu elab saarel ligikaudu 214 445 inimest. Tahiti loodus on märkimisväärselt kaunis. Taimeliike kasvab saarel üle tuhande. Tahitil on kõrgeid mägesid ja koske, sügavaid orge, selgeid allikaid. Kaunid rannad valge liivaga vahelduvad kaljuse ranniku ja troopiliste lilleväljadega. Kõikjal saarel kasvavad kookospalmid, mida polüneeslased kutsuvad ,,elu puudeks", sest kõik kookospalmi osad (pähklitest puiduni) leiavad kasutust igapäevases elus. Saarel kasvatatakse palju maitsvaid troopilisi vilju- ananasse, greipe, apelsine, banaane, mangosid, sidruneid, papaiasid ja muud. Puuviljamahlu toodetakse ka ekspordiks. Tänu valitsuse toetusele kasvatatakse ka kartulit (mille analoogi leivapuuvilja söövad kohalikud rohkesti), kohvi ja vaniljet, kusjuures Tahitil kasvatatav vanilje on tuntud oma tugeva maitse- ja lõhnaomaduste tõttu.
Enamus rahvast valdab vähemalt kahte keelt: inglise keelt ja nende piirkonnas räägitavat keelt. MAJANDUS Fidzi on majanduslikult mitmekesisem ja arenenum kui teised Vaikse ookeani saareriigid. Alates aastats 1980 on areng aeglustunud. Valdavad on hüdroelektrijaamad. Kaevandatakse kulda, hõbedat, vasemaaki ja boksiiti. Põllumaad on 11% ja istanduste all 5% territooriumist. Kasvatatakse taro, maniokki, bataati, jamssi, riisi, saagopalmi ja köögivilja, ekspordi tarbeks kookospalmi, kakaopuud ja ingverit. Indialased kasvatavad suhkruroogu jm teravilju, nemad peavad maad fidzilastelt või riigilt rentima. Oluline on banaani-, ananassi- ja tsitrusekasvatus. Karjanduse osatähtsus suureneb. Tähtis on meretransport. Imporditakse tööstus- ja toidukaupu, masinaid, naftasaadusi ja väetisi. Peamised kaubanduspartnerid on Austraalia, USA, Uus-Meremaa, Suurbritannia ja Singapur. Kiiresti arenev valdkond on turism. SÜMBOOLIKA ·Fidzi lipp on aastast 1970
Samuti sisaldab Brühma vitamiine ja Evitamiini. B rühma vitamiinidest sisaldavad sarapuupähklid tiamiini (B1). Sarapuupähkleid süüakse maiustusena ning kasutatakse laialdaselt kondiitriäris, näiteks kompvekkide, halvaa, pralinee ja sarapuupähklivõi valmistamiseks. Tavaliselt müüakse sarapuupähkleid, millelt on kõva koor juba eemaldatud. Küll katab pähklit veel tumepruun mõrkja maitsega kile. KOOKOSPÄHKEL Kookospähkel on kookospalmi (Cocos nucifera) vili. Botaanilises mõttes ei ole tegu mitte pähkliga, vaid luuviljaga. Kookospähkli kesta kutsutakse kookoseks. Pärast kookospähklite koristamist raiutakse luuvilja pealt kiudkiht ära. Paljastunud luukest meenutab tõesti pähklit ja et eurooplased on näinud tavaliselt just sellist
pistaatsiapähklid annavad energiat tavatul moel seda tänu glutamiinhappele. Glutamiinhape soodustab vaimse energia teket rohkem kui miski muu. Kasutamine toiduks: · Enamasti on pistaatsiapähklid müügil röstituna ja soolatuna, sobides suurepäraselt näksimiseks veini või õlu kõrvale. 100 g pistaatsiapähklit sisaldab: 51,6 g rasva; 20,8 g proteiini; 16,4 g karbohüdraati; 2,6 g mineraale; 2,5 mg vitamiine. Energeetiline väärtus: 642 kcal/2,690 kJ. Kookospähkel Kookospalmi kodumaaks peetakse Malaisia idaosa ja Tahitit. Ladinakeelne nimetus Cocos tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes ahvi. Kookospähkel pähkel, vaid luuvili. Vilja rasvarikas toitekude, mida kuivatatult kopraks nimetatakse, on tähtsaim ja nõutavaim saadus maailmaturul. Ühe kookospähkli toitekiht sisaldab 25 grammi küllastamata rasvhappeid, A- ja B-grupi vitamiine ja seedimist soodustavaid fermente.
Tänu sellele annavad pähklid palju energiat. Samuti sisaldab B-rühma vitamiine ja E-vitamiini.B rühma vitamiinidest sisaldavad sarapuupähklid tiamiini (B1). Sarapuupähkleid süüakse maiustusena ning kasutatakse laialdaselt kondiitriäris, näiteks kompvekkide, halvaa, pralinee ja sarapuupähklivõi valmistamiseks. Tavaliselt müüakse sarapuupähkleid, millelt on kõva koor juba eemaldatud. Küll katab pähklit veel tumepruun mõrkja maitsega kile. Kookospähkel Kookospähkel on kookospalmi (Cocos nucifera) vili. Botaanilises mõttes ei ole tegu mitte pähkliga, vaid luuviljaga. Kookospähkli kesta kutsutakse kookoseks. Pärast kookospähklite koristamist raiutakse luuvilja pealt kiudkiht ära. Paljastunud luukest meenutab tõesti pähklit ja et eurooplased on näinud tavaliselt just sellist puhastatud luuvilja, siis ongi nad hakanud seda kookospähkliks nimetama. Kookospähklid lüüakse pooleks ja pannakse päikese kätte kuivama.
kasvatatakse riisi,peamiselt Induse-Gangese madaliku niiskemas idaosas ja Hindustani poolsaare rannikul.Kuivemates piirkondades viljeldakse nisu,hirssi ja sorgot.Peamised tehnilised kultuurid on puuviljapõõsas ja dzuut.Õlitaimi(maapähkel,raps,sinep) kasvatatakse peamiselt Lääne-Indias Gujaratis ja suhkrurooga Lõuna-Indias.Peamine tubakakasvatuspiirkond on Godavari ja Krishna delta,sealset vääristubakat veetakse välja. Lõuna-Indias kasvatatakse ka kohvi-ja kautsukipuud,kookospalmi ja vürtsitaimi (pipar,ingver,kardemon),idarannikul punast pipart. Metsadest saadakse väärtuslikku puitu,vaiku ja ravimtaimi Loomakasvatuse tootlikus on aga väike.Kasvatatakse veiseid,pühvleid,kitsi,lambaid, eesleid,sigu,kaamleid,kodulinde ja siidiusse.Veist kasutatakse peamiselt tööloomana,kuna uskumused keelavad neid tappa ja süüa. Tööstus India valmistab keskmiselt 1.3% maailma tööstustoodangust.Kiiresti arenevad tööstusharud
Kägipuu hävitab suureks saades puu. 5. Loomastik: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, metssead, inimahvid, gorillad, konnad, laisikud, puuma, anakonda, leopard, piraaja 6. Inimtegevus: Hõreda asutusega. Alepõllundus, mets raiutakse maha ja ära põletatakse, kasvatadakse omatarbeks- bataat, saagopalm, maniokk, jamssi, tarot. Omatarbeks peetakse sigu ja linde. Istandused suurel aladel. Põletamisel puitu satub õhku süsihappegaasi. Kasvatadakse: õli- ja kookospalmi, banaane ananasse, kohvi- ja kakaopuud. Kasutadakse lehti ravimiteks. Vihmametsade rüüstamine: Vihmametsad on oluline koht fotosünteesis. Vihmametsade hävitamisega kasvab väljasurevate taime- loomaliikide arv. Hõimud kaovad. Erosiooni ja maalihete oht suureneb. Mõtlemata raisatakse puid, mis on oluline loodusvara.
eriline maiuspala, eriti jõulude ajal ning aastavahetusel. Söödavaid kastaneid kasutatakse 4 magustoitudes: kompvekkides, jogurtites, jäätistes, võietes jm. Eraldi magustoiduna müüakse suhkrustatud kastanilaaste. Kastan oma mitmekülgsuses kõlbab nii soolaste kui ka magusate roogade koostisse. 5 Kookospähkel Kookospähkel on kookospalmi (Cocos nucifera) vili. Botaanilises mõttes ei ole tegu mitte pähkliga, vaid luuviljaga. Kookospähkli kesta kutsutakse kookoseks. Pärast kookospähklite koristamist raiutakse luuvilja pealt kiudkiht ära. Paljastunud luukest meenutab tõesti pähklit ja et eurooplased on näinud tavaliselt just sellist puhastatud luuvilja, siis ongi nad hakanud seda kookospähkliks nimetama. Kookospähklid lüüakse pooleks ja pannakse päikese kätte kuivama
Tegeletakse ka metsaraiumisega- metsades kasvab väärtuslike puid, millest tehakse hinnalist mööblit. Kasvatatakse vürtse (nelk, muskaatpähkel) ning koprat- toiduainetetööstuse tähtsat toorainet. Kopra on kookospähklite kuivatatud sisu, millest pressitakse kookoserasva. Sellest valmistatakse margariini ja seepi. Veel kasvatatakse bataati (magus kartul), maniokki (tärkliserikas mugultaim), suhkruroogu, saagopalmi (sulgjate lehtedega palm), õli- ja kookospalmi, banaane, kohvipuud, kakaopuud ja vürtse. Omaette tööstusharuks on vihmametsade piirkonnas kautsuki tootmine. Heveapuu mahl sisaldab keskmiselt 30% puhast kautsukki, mida puudesse lõigatud omalaadsetest sälkudest kogutakse. Vihmametsades leiduvaid taimi ning nende koort, lehti ja vilju kasutatakse veel ka muul otstarbel. Siit saadakse park- ja värvaineid, kogutakse korki, valmistatakse ravimeid jms. 10
saamiseks fantastilised, kuna nad sisaldavad rasvu ja valke. Ent pistaatsiapähklid annavad energiat tavatul moel seda tänu glutamiinhappele. Glutamiinhape soodustab vaimse energia teket rohkem kui miski muu. Enamasti on pistaatsiapähklid müügil röstituna ja soolatuna, sobides suurepäraselt näksimiseks veini või õlle kõrvale. 7 Kookospähkel Kookospalmi kodumaaks peetakse Malaisia idaosa ja Tahitit. Ladinakeelne nimetus Cocos tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes ahvi. Botaanilises mõttes pole kookospähkel pähkel, vaid luuvili. Vilja rasvarikas toitekude, mida kuivatatult kopraks nimetatakse, on tähtsaim ja nõutavaim saadus maailmaturul. Ühe kookospähkli toitekiht sisaldab 25 grammi küllastamata rasvhappeid, A- ja B-grupi vitamiine ja seedimist soodustavaid fermente. Supilusikatäis
Indias on üldiselt viljakad mullad. Põllumajandus(pean silmas riisi ja nisu kasvatust) on võimlik riigi madalamates piirkondades, riigi põhja, kõrgemas mäestikes toimub peamiselt loomakasvatus. Suuremal osal talupoegadest on maad vähe, ainult 1-2 hektarit. Paljud inimesed on maata. Indias on aga ka suuri jõukaid majandeid. Tänu kliimaoludele kasvavad taimed kogu aasta. Põllutöödes eristatakse suvist ja talvist aega. Lõuna-Indias kasvatatakse ka kohvi- ja kautsukipuud, kookospalmi ja vürtsitaimi. Mtmed põllusaadused, nagu puuvill, dzuut ja maitseained on ammusest ajast India väljaveokaup. Kiiresti kasvavat rahvastikku aga oma põllumajandus täielikult toita ei suuda, mistõttu näiteks nisu imporditakse teistest riikidest sisse . Peamiselt kuulub ekspordi alla riis, tee, kohv, suhkur ja puuvillast toodetud riie. Pigem on riik spetsialiseerunud taimekasvatusele kui loomakasvatusele. India on üks suurimad piima, maapähkli, tee, gingeri ja musta pipra tootjaid
B6 -vitamiin, B3 (niatsiin), E-vitamiin sisaldavad 100 g kohta: · 7,8 g valku · 67,6 g rasvu (87% küllastumata rasvhapped) · 18,2 g süsivesikuid · 6,6 g kiudaineid · 4,8% vett · 699 kcal toiduenergiat Lisaks ohtrale õlile sisaldavad pähklid piisavalt palju taimse päritoluga steroole, mis seedekulglas konkurentsi põhimõttel takistavad kolesterooli imendumist. KOOKOSPÄHKEL Kookospähkel on kookospalmi vili. Kookospalm kuulub palmiliste sugukonda ning arvatakse pärinevat Kagu-Aasiast ja Melaneesia saarestikust Vaikses ookeanis. Kookospähkel on botaanilises mõistes luuviljaline. Kookospalm kasvab peaaegu kõigis troopilistes maades. Need sirguvad metsikult, kuid neid ka kasvatatakse. Kookospalmil on väga palju kasutusviise. Puitu kasutatakse mööbliks ja nikerdamiseks, pikkades lehtedes olevatest kiududest valmistatakse köit, korve, pintsleid, vaipu ja kangast.
eemaldatakse. o 4-6cm paks tugev kiudkest – nöör, matid, kotid, punutised – tööstuslikuks otstarbeks. o 0,5cm väga kõva luukest, selle kolmnurga tömbis tipuosas on 3 süvendit e nn iduauku, millest 2 on kinnikasvanud ja 1 kaetud õhukese kestaga – idu väljub. Kui kõik 3 iduauku on kinni kasvanud, võib ühes neist areneda pärli taoline kalliskivi – 1 kord 11000 kookospalmi kohta. o Õrn 1cm punakaspruun seemne toitekiht Müümiseks eemaldatakse 2 pealmist kattekihti ja pakutakse vaid kookospiima sisaldavat luuvilja. 2 süvendi avamisel naelaga saab välja nõrutada vedela kookospiima. Seejärel purustada haamriga pähklikest ning viljaliha lõigatakse viiludeks. Kõige rohkem piima on u 0,5a vanustes pähklites. Edaspidisel küpsemisel asendub vedel piim tahke
Mesi sobib hästi salatite maitsestamiseks, tänu meele omastab organism aedviljadest või puuviljadest paremini vitamiine ja mineraalaineid.Mesi sobib nii tervete marjade kui ka purustatud marjade külmutamiseks ning annab huvitava maitse toorvahtudele, kreemidele ja kastmetele. Mee rohke fermentidesisalduse tõttu ei tohiks seda kuumutada üle 40 °C. Palmisuhkur on rafineerimata toitaineterikas orgaaniline magusaine, mida saadakse kookospalmi puu õite nektarist. Sisaldab vähe fruktoosi, peamise osa moodustab sahharoos, vitamiine (C, ja B-rühma), mineraalaineid (kaaliumi, magneesiumi, tsinki, rauda). Palmisuhkur on väga madala GI-ga (35) ning gluteenivaba. Madala sulamistemperatuuri ja väga kõrge põlemistemperatuuri? tõttu sobib kasutamiseks küpsetamisel. Sobib hästi kalatoitude soolase maitse tasakaalustamiseks. Samuti leiab kasutust vokiroogades. Palmisuhkur ei lahustu täielikult, mistõttu külmades jookides (näiteks
maiustamiseks. 100 g india pähkleid sisaldab rasva 42,2 g, proteiini 17,5 g, karbohüdraate 30,5 g, mineraale 2,9 g, vitamiine 4,15 mg. Seedermänni pähkel Seedermänni pähkli suurimad kasvukohad on Venemaa, Hiina, Põhja-Ameerika, Itaalia, Hispaania ja Sveits.100 g seedermänni pähkleid sisaldab energiat 674 kcal/2,820 kJ, rasva 60,0 g, proteiini 23,7 g, karbohüdraate 20,5 g, mineraale 62,22 g ja vitamiine 243,82 mg. Kookospalm Kookospalmi kodumaaks peetakse Malaisia idaosa ja Tahitit. Ladinakeelne nimetus Cocos tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes ahvi. Botaanilises mõttes pole kookospähkel pähkel, vaid luuvili. Vilja rasvarikas toitekude, mida kuivatatult kopraks nimetatakse, on tähtsaim ja nõutavaim saadus maailmaturul. Kookospähkli õõnsust täidab veetaoline vedelik, mida rahvasuus kookospiimaks kutsutakse. Kookospiim parandab seedimist ja kosutab energiavaeguse korral
Viljaliha on roheline, väikeste mustade seemnetega. maitselt meenutab karusmarja ja meloni segu. Sisaldab 13,5% suhkruid, 74 mg 100 g kohta C-vitamiini ja rikkalikult kaaliumi. Toores kiivi küpseb toas paari päevaga. Teda võib lõigata pooleks ja süüa lusikaga. Koort ei sööda. Kivano ehk sarvmeloni koor on kollakasoranzi värvusega ja kaetud teravate ogadega. Viljaliha on rohekaskollane, maitse magushapukas, viljalihas on rikkalikult söödavaid seemneid. Kookospähkel on kookospalmi vilja sees asuv pruuni ja paksu kiulise koorega seeme (600...900g). Pähkli kõige pehmemad kohad on 3 tumedamat silma, mis asuvad ühes otsas. Noorte pähklite sees on kookospiim, mis küpsedes imendub viljalihasse. Piima kättesaamiseks torgatakse silmadesse auk ja valatakse piim välja. Viljaliha on valge, tihe ja rasvane. Mango on piklik-ovaalne ja nahkja koorega. Värvus on kollasest roheliseni, sageli punaselaiguline, mass 250...400 g. Viljaliha pehme, mahlane, kollase värvusega,
annaabi.ee 
