selleks on vaja kogemust. Klassikaline seisukoht Nagu näeme, on filosoofia ajaloos tehtud mitmeid sarnaseid eristusi kahte tüüpi tõdede vahel: ühelt poolt siis puhta mõistusega haaratavad paratamatud tõed ning teisalt kogemuslikult kinnitust leidnud tõed, mille kehtivus pole paratamatu. Täpsemalt võib tuua välja kolm eristuste paari: Aprioorne ja aposterioorne Analüütiline ja sünteetiline Paratamatu ja kontingentne Esimesena kasutas selliseid mõisteid väidetavasti I.Kant, kelle väljapakutud raamistus saab vaadelda ka talle eelnenud filosoofe Klassikaline seisukoht Aprioorne ja aposterioorne epistemoloogiline eristus, mis rakendub teadmisele või õigustusele Analüütiline ja sünteetiline loogiline või semantiline eristus, mis rakendub otsustustele, väidetele või lausetele Paratamatu ja kontingentne metafüüsiline eristus, mis
Mõni mees on isa, kuigi ükski isa ei ole mees. Loogikaline tõesus Lause on loogikaliselt tõene (on tautoloogia) parajasti siis, kui see lause ei saa olla väär, st seda lauset ei saa kooskõlaliselt eitada. Roos on roos. Täna on esmaspäev, kui täna ei ole mõni teine päev. Iga laev on kaubalaev või mõni laev ei ole kaubalaev. Loogikaline määramatus Lause on loogikaliselt määramata (kontingentne), kui see lause ei ole loogikaliselt väär ega tõene. Loogikaline ekvivalentsus Kaks lauset on loogikaliselt ekvivalentsed parajasti siis, kui nende tõeväärtus ei saa olla erinev, st kui ei ole võimalik kooskõlaliselt jaatada neist ühte ja eitada teist. Näited Mari võitis malepartii Jüri vastu. Jüri kaotas malepartii Marile. Kalifornias toodetakse valget veini. Kalifornias toodetakse punast veini.
Predikaat on samaselt tõene, kui ta muutub tõeseks lauseks iga indiviidi xeX korral. (kõik indiviidid mis kuuluvad baashulka). Tautoloogia Predikaat on samaselt väär, kui ta muutub vääraks lauseks iga indiviidi korral. Kontradiktsioon Predikaat on kehtestatav, kui ta muutub tõeseks lauseks väh. ühe indiviidi korral Predikaadid Ax ja Bx(samal baashulgal) on samaväärsed, kui nende indiviidide hulgad ja tõehulgad on samaväärsed. Sattumuslik - kontingentne Predikaatide Px ja Qx disjunktsioon on predikaat Px v Qx, mis muutub tõeseks lauseks nende ja ainult nende indiviidide korral, mille korral muutub tõeseks lauseks vähemalt üks predikaatidest Px v Qx. Predikaatide konjunktsioon – predikaat, mis muutub tõeseks lauseks nende indiviidide korral, mille korral muutuvad tõeseks lauseks nii Px kui ka Qx. Implikatsioon Px -> Qx, predikaat mis muutub vääraks lauseks nende indiviidide korral, mille korral
ainult millegi juba olemasoleva kaudu. Iga kontingentse asja puhul võime ajas tagasi minna selle hetkeni, kus toda asja ei olnud (sest kui ta on absoluutselt alati olnud, siis on tegu pigem paratamatu kui kontingentse asjaga.). Seega võib vaimusilmas ajas tagasi minna ka niikaugele, kus ühtki kontingentset asja polnud. Kuid mis siis sel ajal oli kas tühjus? Ei saa olla. Sest siis poleks midagi saanud tekkida. Kontingentne asi ei saa tekkida iseeneslikult; tema tekke peab esile kutsuma mingi juba olemasolev asi kontingentne asi ei saa olla causa sui. Järelikult polnud enne kõigi kontingentsete asjade tekkimist mitte tühjus, vaid teatav paratamatu olemine. (Kui olemine enne kõigi kontingentsete asjade tekkimist poleks paratamatu, saaksime mõttekäiku talle uuesti rakendada.) See paratamatu olemine on jumal. Niisiis: kuna kontingentseid asju on ilmselgelt olemas, peab olemas olema ka paratamatu olemine
Lausearvutuse SÜNTAKS- lausearvutuse valemid on parajasti need, mida saab koostada alltoodud reeglite abil. Lause on SAMASELT TÕENE ehk loogiliselt tõene ehk TAUTOLOOGIA parajasti siis, kui lause on tõene oma komponentlausete mis tahes tõeväärtusjaotuse korral. Lause on SAMASELT VÄÄR ehk loogiliselt väär ehk VASTUOLU ehk KONTRADIKTSIOON parajasti siis, kui lause on väär oma komponentlausete mis tahes tõeväärtusjaotuse korral. Lause on KONTINGENTNE ehk SATTUMUSLIK parajasti siis, kui lause omandab erinevaid tõeväärtusi vastavalt oma komponentlausete tõeväärtusjaotustele. Lause on KEHTESTATAV parajasti siis, kui lause on tõene vähemalt ühe komponentlausete tõeväärtusjaotuse korral.(Ta võib olla kontingentne või tautoloogia, kuid mitte kontradiktsioon) Nt A&A. LOOGILISE JÄRELDUVUSE kohta öeldakse veel ka, et see on FORMAALNE IMPLIKATSIOON.
kaugusel asuva galaktikani on a Õige! teoreetiliselt võimatu (arvestades kaaseagseid teadmisi) 2 Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? a Õige! Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel 3 Milline järgmistest olukordadest on loogiliselt juhuslik (kontingentne)? a Õige! Mõni koer on sõbralik 4 Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) a ? eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi 5 Millise mõttelise eksperimendiga on püütud seada kahtluse alla jäika determinismi? a ? Buridani eesli mõttelise eksperimendiga 6 Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest,
Implikatsioon p q pq t t t t v v v t t v v t Implikatsioon on väär ainult siis, kui tema eeldus on tõene ja järeldus väär. Ekvivalents p q pq t t t t v v v t v v v t Ekvivalents on tõene ainult siis, kui tema osalausete tõeväärtused on samad. Tautoloogia, kontradiktsioon ja kontingentne valem 1) Kui valem on tõene temasse kuuluvate lausemuutujate kõigi tõeväärtuste kombinatsioonide korral, siis nimetatakse valemit tautoloogiaks ehk samaselt tõeseks valemiks. 2) Kui valem on väär temasse kuuluvate lausemuutujate kõigi tõeväärtuste kombinatsioonide korral, siis nimetatakse valemit kontradiktsiooniks ehk samaselt vääraks valemiks. 3) ülejäänud valemeid nimetatakse kontingentseteks. Tõeväärtustabeli koostamise näide:
Näited On olemas maa, mis ei ole maa. Päike on täht ja päike ei ole täht. Mõni mees on isa, kuigi ükski isa ei ole mees. Loogikaline tõesus Lause on loogikaliselt tõene (on tautoloogia) parajasti siis, kui see lause ei saa olla väär, st seda lauset ei saa kooskõlaliselt eitada. Näited Roos on roos. Täna on esmaspäev, kui täna ei ole mõni teine päev. Iga laev on kaubalaev või mõni laev ei ole kaubalaev. Loogikaline määramatus Lause on loogikaliselt määramata (kontingentne), kui see lause ei ole loogikaliselt väär ega tõene. Loogikaline ekvivalentsus Kaks lauset on loogikaliselt ekvivalentsed parajasti siis, kui nende tõeväärtus ei saa olla erinev, st kui ei ole võimalik kooskõlaliselt jaatada neist ühte ja eitada teist. Näited Mari võitis malepartii Jüri vastu. Jüri kaotas malepartii Marile. ekvivalentsed Kalifornias toodetakse valget veini. Kalifornias toodetakse punast veini. ei ole ekvivalentsed Harjutused
siis on vabadus vaid illusioon? A. Õige! See väide on kooskõlas jäiga determinismi ning indeterminismiga, kuid mitte nõrga determinismiga B. ? See väide on kooskõlas jäiga determinismiga, kuid mitte nõrga determinismi ja indeterminismiga C. ? See väide on kooskõlas jäiga ning nõrga determinismiga, kuid mitte indeterminismiga 4. Milline järgmistest olukordadest on loogiliselt juhuslik (kontingentne)? A. Ei ole õige 3 + 5 = 8 B. ? Kõik ruudud on nelinurgad C. Õige! Mõni koer on sõbralik 5. Millise järgneva väitega nõustuks Paul Holbach ("Looduse süsteem" XI ja XII ptk)? A. ? Ühiskonnal on õigus kurjategijaid karistada, sest kuritegevus oli nende vaba valik. B. Õige! Kuigi kuritegijaks saamine polnud kurjategija vaba valik, on ühiskonnal õigus kurjategijate karistamise teel ennast kaitsta C
Et meil on võimalik sellest suurimast ehk täiuslikumast mõeldavast saarest mõelda, siis ta peab olema olemas. Selline arutlus tundub küll absurdsena, ent Gaunilo väidab, et ta pole absurdsem kui Anselmi oma. Anselmi jumalatõestuse pooldajad vastasid, et saare mõiste ei sisalda täiuslikkuse mõistet, vaid see lihtsalt lisatakse saare mõistele, kuna aga Jumala mõiste on lahutamatu täiuslikkuse mõistest. Nad seletavad Gaunilo argumendi mittekehtivust sellega, et saare täiuslikkus on kontingentne (selline, mis võib olla ja võib mitte olla), kuna aga Jumala täiuslikkus on paratamatu. Aquino Thomase jumalatõestused. Thomase suursaavutuseks oli kõige selle võimas süntees, mille üle Lääne filosoofias kuni tema päevini vaieldud oli, ja tõestus, et see on sobitatav ristiusuga. Suurem osa tomismist (Thomase filosoofia) kujutab endast senise tugevalt platoniseeritud kristluse ja Aristotelese filosoofia õnnelikku abielu. Läbi
sellest suurimast ehk täiuslikumast mõeldavast saarest mõelda, siis ta peab olema olemas. Selline arutlus tundub küll absurdsena, ent Gaunilo väidab, et ta pole absurdsem kui Anselmi oma. Anselmi jumalatõestuse pooldajad vastasid, et saare mõiste ei sisalda täiuslikkuse mõistet, vaid see lihtsalt lisatakse saare mõistele, kuna aga Jumala mõiste on lahutamatu täiuslikkuse mõistest. Nad seletavad Gaunilo argumendi mittekehtivust sellega, et saare täiuslikkus on kontingentne (selline, mis võib olla ja võib mitte olla), kuna aga Jumala täiuslikkus on paratamatu. RATSIONALISM JA EMPIRISM. PEAESINDAJAD. Ratsionalism: tunnetuse aluseks on mõtlemine (on olemas kaasasündinud ideed) Empirism: teadmised kujunevad maailmast saadud kogemusest (laps alustab "puhta lehena") Empiirikud ainult koguvad fakte, oskamata nendega midagi peale hakata. Selles mõttes on nad Baconi arvates nagu sipelgad, kes ainult koguvad midagi.
Et meil on võimalik sellest suurimast ehk täiuslikumast mõeldavast saarest mõelda, siis ta peab olema olemas. Selline arutlus tundub küll absurdsena, ent Gaunilo väidab, et ta pole absurdsem kui Anselmi oma. Anselmi jumalatõestuse pooldajad vastasid, et saare mõiste ei sisalda täiuslikkuse mõistet, vaid see lihtsalt lisatakse saare mõistele, kuna aga Jumala mõiste on lahutamatu täiuslikkuse mõistest. Nad seletavad Gaunilo argumendi mittekehtivust sellega, et saare täiuslikkus on kontingentne (selline, mis võib olla ja võib mitte olla), kuna aga Jumala täiuslikkus on paratamatu. Universaalidetüli. Nominalism ja realism. Realism universaalid on mõtetega ja individuaalsete objektidega seotud, kuid eksisteerivad neist eraldi. Näide: kaks valget hobust 9 Realism väidab, et on olemas universaalne 'valge' mõiste, mida need hobused jagavad. Platoni'i kohaselt on ideedemaailmas olemas kõige perfektsem 'valge'. Platoni ideedemaailm
kahe eri mõistega. Seega on tegemist aposterioorse samasusega. Samuti pidasid samasusmaterialistid seda samasust kontingentseks – vaimuseisundid ja ajuseisundid juhtuvad olema identsed, kuid nad ei pruukinud olla identsed. Smart: niivõrd kui „järelkujutis“ või „valu“ on protsessi raport, on ta raport protsessist, mis juhtub olevat ajuprotsess. Samasusteoreetikute järgi on vaimu ja ajuseisundi vahel aposterioorne ja kontingentne samasus ja mitte analüütiline samasus. Saul Kripe samasusest. Samasus kui metafüüsiline seos on paratamatu. Mistahes objekt o on identne iseendaga nind ei ole võimalik, et o oleks identne mõne muu objektiga. Kripke järgi on samasuslause paratamatult tõene(kui on tõene) juhul, kui selles osalevad väljendid on jäigad tähistajad. Kripe järgi on keha-vaimu samasuslausetes kasutatavad väljendid jäigad tähistajad, end samasusväide ise on väär
olema kasutatud samas tähenduses. D4.1.3. Väide (lause) on loogiliselt tõene ehk samaselt tõene (logically true) ehk tautoloogia (tautology), kui pole loogiliselt võimalik, et see väide oleks väär. Väide on loogiliselt väär ehk samaselt väär (logically false) ehk kontradiktsioon (contradiction), kui pole võimalik, et sama väide on tõene. Ülejäänud väited on sattumuslikud ehk kontingentsed (contingent). Tõe vastavusteooria järgi on kontingentne lause tõene siis, kui selle sisu vastab tegelikkusele. Vastasel juhul on lause väär. Tõesuse või vääruse kindlakstegemine jääb väljapoole loogikat, selle aluseks võib olla nt teadus, tavad, kogemus, filosoofia, kuninga tahe jpm. Loogiliselt tõene lause on loogilise paratamatusega tõene, loogiliselt väär lause on paratamatult väär, selle kohta öeldakse veel ka, et lause on vasturääkiv. Lause sisu uurides
Ta peab lükkama tagasi meie argiarusaama, et vaimuseisundid põhjustavad käitumist. Identsusteooria e samasusteooria Sai 20.saj keskel valdavaks biheiviorismi asemel. Viljelejateks Smart, Place. Selle järgi pole dualismi eksimus mitte loogiline (nagu biheiviorismi järgi), vaid faktiline: juhtumisi on vaimuseisundid samad, mis ajuseisundid. Tees esitati empiirilise teesina: Vaimuseisundid on samased ajuseisunditega. See on kontingentne samasus: nad oleksid võinud ka mitte olla samased. Samasus esineb tüübi, mitte eksemplari tasemel. Argumente samasuse poolt: Pakub seletuse psühhofüüsilistele korrelatsioonidele. Kui eeldada, et vaimuseisundite tüübid ongi ajuseisundite tüübid, on olemas lihtne seletus sellistele korrelatsioonidele. Kui eitada identsust, siis tuleks neid korrelatsioone seletada kuidagi teisiti.
teoreetiliselt võimatu (arvestades kaaseagseid teadmisi) Milline järgmistest seletustest on empiiriline (kogemuslik)? Ta võpatas seetõttu, et ootamatult hüppas põõsast välja koer David Hume'i arvates saab kogeda kahe sündmuse ajalist järgnemist Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Milline järgmistest olukordadest on loogiliselt juhuslik (kontingentne)? Mõni koer on sõbralik Millises arutluses lähtutakse tõe kooskõlateooriast? See ei saa tõsi olla, et ta Jaan Tõnissoniga koos on õppinud: ta pole ju koolis käinudki. Sattunud kesklinna, mõtleb Jaak: "Nagu näha, on siin autosid tõesti palju". Millisest tõeteooriast ta niimoodi mõeldes lähtub? Tõe vastavusteooriast Mõtte/uskumuse tähenduse väljaselgitamiseks tuleb William James'i arvates ("Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus")
teoreetiliselt võimatu (arvestades kaaseagseid teadmisi) Milline järgmistest seletustest on empiiriline (kogemuslik)? Ta võpatas seetõttu, et ootamatult hüppas põõsast välja koer David Hume'i arvates saab kogeda kahe sündmuse ajalist järgnemist Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Milline järgmistest olukordadest on loogiliselt juhuslik (kontingentne)? Mõni koer on sõbralik Millises arutluses lähtutakse tõe kooskõlateooriast? See ei saa tõsi olla, et ta Jaan Tõnissoniga koos on õppinud: ta pole ju koolis käinudki. Sattunud kesklinna, mõtleb Jaak: "Nagu näha, on siin autosid tõesti palju". Millisest tõeteooriast ta niimoodi mõeldes lähtub? Tõe vastavusteooriast Mõtte/uskumuse tähenduse väljaselgitamiseks tuleb William James'i arvates ("Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus")
olema kasutatud samas tähenduses. D4.1.3. Väide (lause) on loogiliselt tõene ehk samaselt tõene (logically true) ehk tautoloogia (tautology), kui pole loogiliselt võimalik, et see väide oleks väär. Väide on loogiliselt väär ehk samaselt väär (logically false) ehk kontradiktsioon (contradiction), kui pole võimalik, et sama väide on tõene. Ülejäänud väited on sattumuslikud ehk kontingentsed (contingent). Tõe vastavusteooria järgi on kontingentne lause tõene siis, kui selle sisu vastab tegelikkusele. Vastasel juhul on lause väär. Tõesuse või vääruse kindlakstegemine jääb väljapoole loogikat, selle aluseks võib olla nt teadus, tavad, kogemus, filosoofia, kuninga tahe jpm. Loogiliselt tõene lause on loogilise paratamatusega tõene, loogiliselt väär lause on paratamatult väär, selle kohta öeldakse veel ka, et lause on vasturääkiv. Lause sisu uurides
Valem on samaselt tõene (loogiliselt tõene, tautoloogia; ik logically true) ta on tõene komponentlausete tõeväärtuste kõikide kombinatsioonide korral. Nt A ¬A Valem on samaselt väär (loogiliselt väär, kontradiktsioon ; ik logically false) ta on väär komponentlausete tõeväärtuste kõikide kombinatsioonide korral. Nt A & ¬A Valem on kehtestatav (ik satisfiable) ta on tõene vähemalt ühe komponentlausete tõeväärtuste kombinatsiooni korral. (Ta võib olla kontingentne või tautoloogia, kuid mitte kontradiktsioon.) Nt: A & A Valemitest p1, p2, ..., pn järeldub (tähistatakse , ik imply) valem q, kui alati, mil lähtevalemid on tõesed, on tõene ka q. Nt: A & A & B A Liitlause tõehulk (ik set of truth) on hulk, mille elementideks on komponentlausete tõeväärtuste need kombinatsioonid, mille korral liitlause on tõene. Lausete ja nende tõehulkade vaheline seos võimaldab loogika ülesandeid lahendada hulgateooria abil ja vastupidi
Ka frantsiskaanlane. Uue tee liikumine, isa moderna X via antiqua (Albert, Thomas Aquino). Õpib ja õpetab Oxfordis ja Pariisis. Hüüdnimi doctor invisibiles. Õpetab tahte primaarsust, topelttõde, nominalismi. Lutheri õpetaja oli okamist. Occami filosoofia aluseks omnipotentsuse põhimõte - asjade eksistents, põhjus ja tagajärg pole paratamatult üksteisega seotud. Looduses ei ole ju nii loomulikud kui ka jumalikud põhjused. Kogu maailm on kontingentsete mõistete kogu (kontingentne=sõltumatu). Occami habemeajamisnoa ehk ökonoomsusprintsiip: paljusust ei tule oletada ilma tungiva vajaduseta, lihtsat seletust eelistada keerulisele. NICOLAUS CUSANUS (1401-1464) Seisab keskaja-uusaja piiril. Mõjutatud uusplatonismist ja müstikast. Kasutab matemaatilisi spekulatsioone. 1440 teos "Õpetatud mitteteadmisest". Rahvuselt sakslane. Augustiinlaste ordu liige (vaan, klassikaline). 1448 saab kardinaliks. Universalistlik mõte - tahab kogu kristlaskonda ühendada
annaabi.ee 
