Elu algus Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Konstantini ema nimi oli Olga, isa nimi oli Jakob. Kohalikud inimesed räägivad, et ema pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud arsti juurde. Õpingud Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu gümnaasiumis. 1894 1898 õppis ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille ta lõpetas õigusteadus kandidaadi kraadiga
Konstantin Päts Koostajad: Rühm: Ta sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas. Kohalikud inimesed mäletavad, et tema ema Olga pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud enam arsti juurde. Haridus Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja noore Konstantini õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Sealt siirdus ta edasi õppima Riia vaimuliku seminari, kust ta aga enne lõpetamist lahkus ja jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1898. a. lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Võitlus eestlaste õiguste eest Kuna puudus eestikeelne ajakirjandus, sai Pätsile selgeks, et eestlaste olukorra
Venemaa jäi mõnda aega ilma valitsejata. Vastavalt troonipärimisseadusele oleks pidanud trooni saama Konstantin, kes oli juba varem teatanud troonist loobumisest. Keisriks määrati Nikolai 14. detsembrile 1825. Mitmed ohvitserid, keda pärast hakati nimetama dekabristideks, peetsis Nikolaid karmiks, tagurlikuks ja liiga sõjaväelikuks. Nad üritasid katkestada Nikolaid troonile saamisest ja tahtsid troonile saada Konstantini, kehtestades konstitutsioonilise monarhia ja tõid omad väed Senati väljakule, kus nad keeldusid Nikolaile truudust vandumast, nõudes vanema troonipärija Konstantini troonileastumist. Peaväljakule kogunenud ohvitserid tapsid Nikolai saadiku Mihhaili, pärast mida väljakule kogunenud väed purustati kahurväetulega ning nende katse riigipöördeks ja kontitutsioonilise monarhia kehtestamiseks kukus läbi ning suurem osa neist saadeti Siberisse asumisele. Kui Nikolai
1881 Peterburi V gümnaasium 1884 Peterburi tütralastegümnaasium Ühiskonnategevus 1866 Vanemuise seltsi auliige 1870-1883 Eesti Aleksandi kooli peakomitee president 1871 Tartu Põllumeeste Seltsi President 1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi President Looming “Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi”, 1864 “Die estnischen Nomina auf -ne purum” “Eesti sõnadest -line lõpuga” (1903) “Pildid isamaa sündinud asjust” (1879) 11.02.1905 – Konstantini medal Ta oli tähistatud 10 kupüüril J.Hurda mälestusmark on ka Tartus, mis püstitati 1994.aastal Ta oli maetud Tartu Maarja(Raadi) kalmistule
Pisku aidanud kehvemaid ja jaganud näljastele leivapätse. Kui üks mees, kellel suur pere toita oli, palunud poolt pätsi, andnud mölder kogu leiva, öeldes:,, Mida sa poole pätsiga peale hakkad, sul suur pere, võta aga terve päts." Nii sai leivajagaja hüüdnimeks Päts, nimi kandus edasi lastele ja lastelastele ning muutus lõpuks perekonnanimeks. Eestis hakati talupoegadele perekonnanimesid andma alles pärisorjuse kaotamise järel 19. sajandi alguses. Juba Viljandi aastatel oli Konstantini isa Jakob Päts abiellunud eesti-vene päritolu Konstantini ema Olga Tumanovaga. Tüdruk oli varakult vaeslapseks jäänud. Olga oli ettevõtliku ja edasirühkiva mehe vastand. Tal oli ilumeelt. Iseloomult oli ta melanhoolne ja kinnine. Laamani järgi päris Konstantin just emalt oma suure tundelisuse. Jakobit ja Olgat õnnistati kokku kuue lapsega, kellest üks oli tütar.Tahkuranna Pätsi talus sündis tulevase Eesti iseseisvuspäeva eelõhtul, 23. veebruaril 1874 abielupaarile
Konstantin Päts Mis teema valisin ? Minu teemaks on Konstantin Päts. Konstantini eluaastad * 23.02.1874 Tahkurannas 18.01.1956 Burasevos, Kalinini oblastis Venemaal Kes ta oli?? Ta oli esimene Eesti Vabariigi president. 24.04.193817.06.1940. Ta oli eesti riigitegelane ja elukutselt jurist. Kus õppis??? Lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis 18941898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, oli õigusteaduste kandidaat. Mida tegi? 19171918 Eesti Maavalitsuse esimees. 1918 Eesti Päästekomitee esimees
· 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee president · 1871 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi president · 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi president Perekond ·Laulatatud 22.07.1868 ·Abikaasa Eugenie snd Oettel ·Lapsed: Mathilde(1869-1953) Max(1871-1938) Rudolf(1874-1918) Hildegard(1873-1877) Linda(1877-1956) Helmi(1879-1881) Aumärgid · 1888 kuldne rinnal kantav jutlustajarist · 1900 Stanislause ordeni II järk · 11.02.1905 Konstantini medal (Keiserliku Vene Geograafia Seltsi kõrgeim autasu) Elutee lõpp · Surnud: 13.01.1907 Sankt-Peterburg · Maetud: 17.01.1907 Tartu Maarja (Raadi) kalmistu. ___________________ · 1989 püstitati talle Põlvasse mälestusmärk · J. Hurda mälestusmärk on ka Tartus, mis püstitati 1994. aastal
parki tema auks mälestuskivi. Rahvajutud loovad Stackelbergi (kellest 20. sajandi lõpu juttudes pr Riesenberg on saanud) juhitud tiigirajamisest mõnevõrra teistsuguse pildi kui romantilised reisikirjeldused. Osa töid on ilmselt toimunud ikalduse ja näljahäda ajal (1868. aastal?). Paistab, et tegemist oli ambitsioonika aadlidaamiga, kel ei puudunud ka peen kunstimeel. Pärast mehe surma loobus leskproua 1873. aastal talle abikaasa testamendi põhjal kuuluvast omandiõigusest poja Konstantini (1826- 1894) kasuks. Konstantinil poegi ei olnud, tema noorem tütar Helene abiellus Vääna omaniku vabahärra Peter Ernst von Stackelbergiga (1846- 1919). Riisipere läks seejärel Konstantini onupoja poja, kreisisaadik vabahärra Karl Otto von Stackelbergi (1861- 1916) kätte. Mõisateenijad olid meenutanud erinevaid episoode seoses tema ja ta abikaasa Adina, sündinud vabapreili von Dellingshauseniga (1870- 1925).
See tõestab tema osalust ja tähtsust nii Eesti Vabariigi jaoks kui ka väljaspool meie riiki. 1 Pätsi noorusaastad Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi (1848-1909) teise lapsena. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas ülesse teda lapsendanud Valga linnapea Razumovski perekonnas. Konstantin alustas kooliteed Tahkurannas. Aasta pärast otsustas Konstantini isa kolida Pärnusse. Seal jätkus Konstantini koolitee õigeusu kihelkonnakoolis, mida juhatas õpetaja Raudsepp. Kooli kutsuti juhataja järgi Raudsepa kooliks. See kooli oli täielikult vene keelne ning rahvusliku kasvatusega seal ei tegeletud. Konstantin õppis hästi. Juba noorelt tundis ta huvi ühiskondlike ja poliitiliste probleemide vastu, milleks ammutas teadmisi ka õpilaste endi salajasest raamatukogust. Õpilased andsid välja ka põrandaalust ajalehte, mida toimetas Nikolai Päts
KONSTANTIN PÄTS Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja Jakob Pätsi teise lapsena. Tal oli 3 venda Nikolai, Peeter ja Voldemar. Kohalikud inimesed mäletavad, et tema ema Olga Tumanova pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud enam arsti juurde. Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja tema õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Sealt siirdus ta edasi
VENEMAA 1801- Aleksander I sai Venemaa valitsejaks 1802-18011 korraldati põhjalikult ümber impeeriumi senine riigivalitsemise süsteem 1802- taasavati Tartu Ülikool 1817-hakati Venemaa läänealadel rajama sõjaväeasundusi 1822- Araktsejev koondas enda kätte kogu võimutäiuse, kes valitses riiki kui suurt kasarmut. 1825.detsember- Aleksander I suri ootamatult, kaks nädalat oli Venemaa ilma valitsejata ja siis tõusis troonile Konstantini asemel Nikolai. Aleksander- suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Palju haridusreforme, s.h ka mindi üle ühtsele kooli süsteemile. Nikolai I- veendumuselt hirmuvalitseja, peamine eesmärk oli kehtiva poliitilise korra säilitamine ja kindlustamine pinnapealsete ümberkorraldustega. Venestamispoliitika. Detsembrimäss. Venestamispoliitika reform mille eesmärk oli muuta ääreala Venemaa sisekubermangude sarnaseks
ja idaossa, mis koosneb paljudest mitmete erialade monograafilistest käsitlustest. Nende koostajaiks olid paljud selleaegsed tuntud teadlased nagu Baer, Lenz, Meyer, Helmersen jt. Rasket, kuid tulemusrikast reisi tähistati väärikalt. Middendorffi vastuvõtul sai teoks Vene Geograafia Seltsi asutamine 1845. aastal. Middendorff pälvis oma kuulsusrikka Siberi reisi tulemuste eest Londoni Kuningliku Geograafia Seltsi Victoria kuldmedali, Vene Geograafia Seltsi Konstantini kuldmedali ja Peterburi Teaduste Akadeemialt K. E. von Baeri kuldmedali. 1855-57 töötas Peterburi TA alalise sekretärina. Sel ajal avaldas ta oma klassikaöise töö Venemaa lindude rändeteede kohta, milleks andsid tõuke Taimõris tehtud vaatlused. Ta põhjendas lindude orienteerumist kevadisel saabumisel magnetilise vaistu alusel. Aeg on Middendorffi seisukohti korrigeerinud, kuid need püsisid aastakümneid. 1869
karmi loodusega aga andis tema vendadele ja õele palju ruumi ja vabadust lastele mängimiseks. Tema isa oli Pärnumaa Tahkunamaa valla maaomanik Jakob Päts. Tal oli neli venda ja üks õde. Ema Olga Tumanova oli hooliv ja hea. Kui Konstantinil tuli aeg kooli minna, pidi ta minema läbi tuisu ja tuule paari kilomeetri kaugusele koolimajja. Niimoodi käis ta koolis ainult aasta, kuna isa otsustas Pärnusse kolida. Uues koolis pidi Konstantin õppima usku vene keeles. Jakob, Konstantini isa, oli ka õigeusklik ja ka tema abikaasa. Selle kodu atmosfäär ja seotus liikumistega mõjutasin kindlasti noort Pätsi ja küllap ka tema arvamust venelastest ja venelikkusest vanaski põlves. Igatahes see mõjutas tema kooliteed ja haridust, et ta sündis ortodokssesse perekonda. Uskliku inimesena oli Jakob Päts otsustanud oma lastele kooliharidust anda. Ta jõudis otsusele, et saadab oma vanemad pojad Nikolai ja Konstantini Riia õigeusu vaimulikku seminari
Konstantin Ramul 30. Mai 1879- 11 Veebruar 1975 Konstantin Ramul oli: · Eesti psühholoog · Tartu Ülikooli psühholoogiaosakonna rajaja,õppejõud ning proffessor · Eestikeelse psühholoogiaterminoloogia rajaja · Tartu Ülikooli psühholoogia laboratooriumi organiseerija · Üks Akadeemilise Filosoofia Seltsi asutajaid ja ka esimehi · Korporatsioon Sakala vilistlane · Mitme raamatu autor Elulugu Sündis 30. mail 1879 Kuressaares Konstantini isa oli kauaaegne Lümanda apostliku-õigeusu preester ja nõnda möödusid poisi esimesed eluaastad peamiselt maal mängides. Fakte 6. septembril 1919 valiti Konstantin Ramul Tartu ülikooli filosoofia- ja psühholoogiadotsendiks. Valdas vene, saksa, ladina, kreeka ja prantsuse keelt. Õpetas 56 aastat psühholoogiat Ramul oli rahvusvaheliselt tunnustatud psühholoogia ajaloo uurija Ramul oli ka filosoofiateaduskonna dekaan Didaktilis-metoodilise seminari juhataja
saamislooga, aga samuti Eesti riigi ülesehitusega. Tema nimi on kustumatult kirjutatud Eesti ajalukku. 3 Konstantin Päts - Eesti Vabariigi looja Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Kohalikud inimesed mäletavad, et tema ema Olga pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud enam arsti juurde. Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja noore Konstantini õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Siit siirdus ta edasi õppima Riia vaimuliku seminari, kust ta aga enne lõpetamist lahkus ja jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumi. 1898. a. lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a
jõudu juurde majanduskriis. 14 Konstantin Päts Tahkuranna Pätsi talus sündis tulevase Eesti iseseisvuspäeva eelõhtul, 23. veebruaril 1874 Jakob Pätsile ja Olga Pätsile teine poeg, kes ristimisel sai nimeks Konstantin. Jakobit ja Olgat õnnistati kokku kuue lapsega, kellest ainult üks oli tütar. Konstantini varajane lapsepõlv suure pereliikmena oli muretu ja turvaline. Mere lähedus avaldas sirguvale lapsele oma mõju. Meri pakkus avarust ja lasi aimata kaugete võõraste maade olemasolu. Konstantin alustas kooliteed Tahkurannas, kus tal tuli kõndida paari kilomeetri kaugusele koolimajja. Takhuranna koolis sai Päts käia vaid aasta, sest isa otsustas kolida Pärnusse ning seal jätkus Konstantini koolitee õigeusu kihelkonnakoolis. Kool oli venekeelne. Konstantin õppis hästi,
mõisteti vangi ja juhtunut seletati rahval nii, et nad kaotasid igasusguse populaarsuse. Tagantjärele on sõjalasi süüdistatud fasismilembuses, mis pole ehk päris õiglane, kuigi nad tõepoolest nii Saksamaast kui Itaaliast eeskuju võtsid. President Konstantin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis. Konstantini isa soovis lastele paremat haridust pakkuda ning seepärast koliti Pärnu lähedal asuvasse Raeküla alevisse. Noore Pätsi haridustee jätkus seal asuvas Nikolai koolis. Järgmine kooliaste viis Konstantini eesti eemale, Riia vaimulikku seminari. 1894. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda ning pärast selle lõpetamist järgnes aastane sõjateenistus Pihkvas. Noor jurist abiellus gümnaasiumipäevalit tuttava naise Helma Peediga ning asus 1900
litograafiaid. Aastatel 18161827 elas Karl von Kügelgen oma äia, Wilhelm Johann Zöge von Manteuffelii pool Viru-Jaagupi kihelkonnas Küti mõisas, kus Kügelgenid pidasid kodukooli. Selles koolis õppisid kunstniku poeg Konstantin von Kügelgen ning kaksikvenna Gerhardi poeg Wilhelm von Kügelgen ja Carl Timoleon Neff. Kõigist neist kujunesid väljapaistvad 19. sajandi maalikunstnikud. Kunstnik sai ka Konstantini tütrest Sally von Kügelgenist. 1827. aastal asus Kügelgen lõplikult elama Tallinnasse, kuid jätkas Krimmi-teemaliste teostega, maalis ideaalmaastikke. Tal valmis rida Tallinnat ja selle ümbrust kujutavat veduutmaali. Karl von Kügelgen maeti Tallinna Kopli kalmistule aga tema perekond on maetud Simuna kirikuaeda. Looming Keisri tellimusel tegi Karl von Kügelgen suuri joonistussarju Krimmi ja Soome vaadetega, viljeledes samaaegselt ka maastikumaali. K. F
litograafiaid. Aastatel 18161827 elas Karl von Kügelgen oma äia, Wilhelm Johann Zöge von Manteuffelii pool Viru-Jaagupi kihelkonnas Küti mõisas, kus Kügelgenid pidasid kodukooli. Selles koolis õppisid kunstniku poeg Konstantin von Kügelgen ning kaksikvenna Gerhardi poeg Wilhelm von Kügelgen ja Carl Timoleon Neff. Kõigist neist kujunesid väljapaistvad 19. sajandi maalikunstnikud. Kunstnik sai ka Konstantini tütrest Sally von Kügelgenist. 1827. aastal asus Kügelgen lõplikult elama Tallinnasse, kuid jätkas Krimmi-teemaliste teostega, maalis ideaalmaastikke. Tal valmis rida Tallinnat ja selle ümbrust kujutavat veduutmaali. Karl von Kügelgen maeti Tallinna Kopli kalmistule aga tema perekond on maetud Simuna kirikuaeda. Looming Keisri tellimusel tegi Karl von Kügelgen suuri joonistussarju Krimmi ja Soome vaadetega, viljeledes samaaegselt ka maastikumaali. K. F
· 1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani, novgorodlased põletavad kolmandat korda Narva. · 1368 - Ordu väed Irboska all. · 1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliinasse. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud. · 1406 - Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni. · 1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöörduvad rikkaliku röövsaagiga tagasi. · 1480 - Novgorodi allaneelanud Moskva Suurvürstiriigi esimene sõda Liivi orduga, moskoviitide röövretked Tartu Piiskopkonda. Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda, kuni Emajõe liinini, kus vallutatakse Kastre kants. · 1481 Tartu Piiskopkonna rüüstamine moskoviitide poolt. Seekordne pealetung
Võitis ordu, sest Damerowi organioseeritud rahvusvaheline koalitsioon lagunes koost. · 1397 - Teine Danzigi kongress: Riia peapiiskopkond inkorporeeriti ordusse, ordu loobus piiskoppide vasalle sõjateenistusse kutusmast ja Harju-Viru rüütelkond sai Jungingeni armukirja. · 1406 - Pihkva vürstide sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni. · 1407 - Pirita kloostri asutamine. 29. juunil tungisid pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöördusid rikkaliku röövsaagiga tagasi. · 14211422 - hakati pidama Liivimaa Maapäevi · 1435 - Valga konföderatsiooni sõlmimine. · 1442 - Tartu ja Tallinn said ametlikult Hansa eestseisjateks Novgorodi kaubakontoris. · 14431448 - sõda ordu ja Novgorodi vahel. · 1452 - Kirchholmi leping, millega Riia linn alistus nii ordule kui ka peapiiskopile.
vabal ajal tegelenud ta leiutamisega. Juba Viljandi aastatel oli Jakob Päts abiellunud eesti-vene päritolu Olga Tumanovaga, kes oli olnud mõisaslapsehoidja. Jakobil ja Olgal oli kuus last, kellest üks oli tütar. Konstantin Pätsi lapsepõlv ja kooliaastad Tuhkaranna Pätsi talus sündis tulevase Eesti iseseisvuspäeva eelõhtul, 23. veebruaril 1874 abielupaarile teine poeg, kes ristimisel sai nimeks Konstantin. Konstantini varajane lapsepõlv suure pere liikmena oli muretu ja turvaline. Ta alustas oma kooliteed Tahkurannas, kus tal tuli läbi tuisu ja tuule kõndida paari kilomeetri kaugusele koolimajja. See kestis ainult ühe aasta, sest isa otsustas Pärnusse kolida. Seal jätskus tema koolitee õigeusu kihelkonnakoolis, mida juhatas õpetaja Raudsepp. Õpetus koolis, ka usuõpetus, oli venekeelne. Rahvusliku kasvatusega koolis ei tegeletud. Konstantin õppis hästi ja tema lemmik aine oli kreeka keel, ta
Samal ajal intensiivistus J.Hurda teaduslik tegevus. Tema sulest ilmus mitu keeleteaduslikku uurimust ja jutluste kogu "Elu valgus". Peamine tähelepanu oli sel peridoodil pööratud aga rahvaluulekogu trükkitoimetamisele. Soome Kirjanduse Selts nõustus J. Hurda kogust välja andma setu rahvalaulud. Teadlase eluajal jõudis sellest monumentaalsest teosest ilmuda kaks osa, kolmas ilmus 1907. aastal. Elu lõpul omistati J. Hurdale Venemaa kõrgemaid teaduslikke autasusid- Konstantini kuldmedal. Pikka aega kestnud üle jõu käiv töö, lausa hoolimatu enesepõletamine ei saanud mööduda jälgi jätmata. 1906. aasta oktoobris tabas teda Jamburgis tõsisem haigushoog, ning detsembri keskel hakkas J. Hurda tervis kiiremini halvenema. Kahtlustati veremürgitust, kuid haiguse täpset põhjust ei suutnud arstid määrata. Veel surivoodil nõudis J. Hurt tööd, muretsedes oma rahvaluulekogu saatuse pärast. Aasta viimastel päevadel võttis haigus
Seal koolis sai ta käia vaid ühe aasta, 3 sest isa otsustas kolida Pärnusse. Seal jätkas ta õpinguid õigeusu kihelkonnakoolis, mida juhatas Raudsepp. Seega kooli kutsuti Raudsepa kooliks. Õpetus koolis oli vene- keelne, isegi usuõpetus oli venekeelne. Kuna Jakob oli tark ja valgustaud mees, siis otsustas ta oma peogadele anda hea hariduse. Nii ta saatiski oma vanemad pojad, Nikolai ja Konstantini, Riiga õigeusu vaimulikku seminari. Konstantin oli hea õpilane. Tema lemmikaineks oli kreeka keel, talle meeldis lugeda Homerose värsse. Talle meeldis ka lugeda, lisaks õpilaste raamatuhulgale võttis ta lisa ka õpetajate lugemiskogust. Juba noorelt tundis ta huvi ühiskonna ja poliitika vastu. Ju siis see tegigi ta nii armastatuks kodanikuks üle kogu Eesti, et talle endale meeldis ühiskondlike probleemide lahendamine ja ta tahtis rahvale head. Tal oli hea huumorimeel
terves maailmas üks kõige arenenumaid just majanduse, kultuuri ja eluolu poolest. Meie ajaarvamise järgi, esimestel sajanditel kogunes Rooma orjandusliku Rooma impeeriumi majandus ja kultuur ikka idaprovintsidesse, kuid need jõukad alad kannatasid hoopis vähem orjandusliku tootmisviisi allakäigu all kui lääneprovintsid ja Itaalia. 330. aastal kuulutas keiser Constantinus endiste kreeklaste asulinna Bysantioni uueks pealinnaks ning andis sellele uue nime Konstantinoopol ehk Konstantini linn. Paljude aastate ja tuhandete miilide kaugusel on Bütsantsi tsivilisatsioon esindanud üksmeelsust. Näiteks: - impeeriumi geograafilise rahulolu otsustab mitmekesisus ise nii kohalikul kui ka rahvuslikul jaotusel . - rahva kasv tsivilisatsioonis avaldab teatavad selgelt eristatavad perioodid . Bütsantsi äärealad olid aetud kõige laialdasemalt kõigi erinevate inimestega idamaalased, soome-ugrilased ja slaavid mõned neist
von Brüggenei vahel. Võitis ordu, sest Damerowi organioseeritud rahvusvaheline koalitsioon lagunes koost. 1397 Teine Danzigi kongress: Riia peapiiskopkond inkorporeeriti ordusse, ordu loobus piiskoppide vasalle sõjateenistusse kutusmast ja Harju-Viru rüütelkond sai Jungingeni armukirja. 1406 Pihkva vürstide sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni. 1407 Pirita kloostri asutamine. 29. juunil tungisid pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöördusid rikkaliku röövsaagiga tagasi. 14211422 hakati pidama Liivimaa Maapäevi 1435 Valga konföderatsiooni sõlmimine. 1442 Tartu ja Tallinn said ametlikult Hansa eestseisjateks Novgorodi kaubakontoris. 1443 1448 sõda ordu ja Novgorodi vahel. 1452 Kirchholmi leping, millega Riia linn alistus nii ordule kui ka peapiiskopile.
Kui Karakorumis kaevamisi, võrreldi kogu aeg Carpini reisikirjaga. Mongoleid külastas ka Rubruquis, temale antud ülesanne prantsuse kuninga poolt meelitada mongoleid ristisõtta islamiusuliste vastu 1254 Karakorumis. Sama põhjalikud kirjeldused kui Carpinil. Põhjapoolset Venemaad alates 1238 ei puututud kuni 1252, mil uued teated mongolite rünnakutest. Mongolid ehitasid Sarai keskust välja. 1238 kui Juri Suurvürst suri, võiks saada troonile vanuselt järgmine vend Jaroslav. Konstantini ja Juri pojad ka ihkasid suurvürstiks saada. Võitlus trooni pärast jätkub. Üsna pea mongolid suurvürsti aega reguleerima. Iga suurvürst pidi Kuldhordi khaani juures käima ja saama valitsemisüriku jarlõki, mis kinnitab vürsti valitsemisõigust minigle territooriumile. Ka väiksemad vürstid pidid käima kinnitamas. Vürstid pidid panema selga mongoli riided ja põlvitama. Eraldi jarlõkk suurvürsti jaoks. Jarosavi kohta arvati, et tal oli suurvürsti jarlõkk,
annaabi.ee 
