..Kokkuvõte,Kasutatud kirjandus. 1 Sissejuhatus Vana-Hiina suurele mõtlejale Konfutsiusele on omistatud väga palju teeneid ja voorusi. See Hiina mõtleja paistis silma niivõrd suure mõju ja teenetega, et tema elulugu uurides tuleb olla ettevaatlik kroonikud on sageli lisanud sellele liialdusi ja müüte. Ka eesti keeles kättesaadav materjal on küll põhjalik, kuid sageli räägivad erinevad teosed teineteisele vastu. Konfutsius (või Kong Fuzi) oli Vana-Hiina mõtleja ja õpetlane, kes elas 5. saj. e.Kr (551-479 a. e.Kr) ning mõnede arvamuste kohaselt andis tõuke uut tüüpi mõtlemisele ja kultuuriorientatsioonile, mis levis Hiinas 4. saj. e.Kr (Läänemets 2001). Konfutsius oli erakordselt silmapaistev iseseisev mõtleja, kelle ideed leiavad kuulajaid ka aastatuhandeid hiljem tänapäeval. Ühiskondlik olukord Vana-Hiinas Vana-Hiina kõrgkultuur on maailmas üks vanimatest kultuuridest; teise aastatuhande keskel e
Tartu Ülikool Usuteaduskond Greete Palksaar MENGZI Referaat Juhendaja Tarmo Kulmar Tartu 2012 Sissejuhatus: Meng zi-d võib pidada üheks silmapaistvamaks konfutisonismi edendajaks, kes rändas läbi Hiina ning arendas edasi tundud õpetaja Kong-Fuzi ideid. Tänu talle said need ideed laialdasema tuntuse. Konfutsionistlikud ideed on mõjutanud maailma märkimisväärselt. Ta on hinnatud oma inimesekeskse ühiskonna vaateviisi poolest. Tema mõttekäike ja õpetusi võime lugeda talle omistatud seitsmeosalisest raamatust Mengzi.
SISSEJUHATUS Maailmas on erinevaid arusaamu eetikast ja elupõhilistest küsimustest. Juba ammustest aegadest on inimesed üritanud luua kindlad reeglid ja piirangud, mis muudaksid ühiskonna turvalisemaks ja üksteisele mõistetavamaks. Üks sellistest filosoofiat ning eetikat käsitlev uskumus on just konfutsianism, mille alged pärinevad Hiinast. Just sellest hakkabki juttu referaadis. Referaat on jaotatud mitmeks osaks, kuid see pole teemade kaupa rühmitatud ega oma kronoloogilist järjekorda. Esialgu on lühitutvustus, hiljem hakkab täpsemad jooned konfutsianismist ja selle põhilisest loojast, mis määravadki ära konfutsianismi olemuse ja selle ülesande. Referaat põhineb suuremalt osalt teaduslikest raamatutest ning kuna teksti
Kui riigid sõdisid, ehitasid inimesed enese kaitseks riigi sees võimsaid müüre. Kuid ka vaenlased väljaspoolt Hiinat olid pidevaks ohuks. Sajandeid olid põhjast tulnud hõimud rikkunud põllumeeste rahu, röövides nende viljasaake, naisi ja lapsi. Need hõimud olid nomaadid, kes ajasid loomakarju, lambaid ja kitsi, ühelt karjamaalt teisele, ratsutades kiirelt jälitajate eest ära. Hiinlased hakkasid ehitama kaitsepiirdeid, et hoida vaenalasi eemale. Qin Shi Huangdi , Hiina esimene keiser, käskis alamatel kokku tulla ja pikendada müüre mööda põhjapiiri. Lõpp tulemuseks on legendaarne saavutus kaitsemüür, mille pikkus olevat olnud üle 10 000 li. Paljud töölised surid müüri ehitadaes ja üks hiina aja loolane on seda nimetanud ´´maailma pikimaks surnuaiaks´´Pikk müür lookles üle mägede ja läbi poolkõrbetasandike. Puuduvad täpsed andmed müüri tegelikust pikkusest ja kõrgusest. 1.1.1 Märguanded
INDIA HIINA 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse IV aastatuhat e.Kr kultuur (üks inimkonna kõrgetasemeline keraamika ja vanemaid kõrgkultuure) II aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud mälestussambad, India keerukale templid, stuupad (poolkera palkkonstruktsioonile.
24/7 · Khalistan · Sõduriks olemine oluline · iseseisvusliikumine Hiina usundid Üks inimene võib jälgida mitmeid erinevaid usutraditsioone, need täiendavad üksteist usundid Hiinas · omausundid, etnilised usundid, islam jne. Usundid Hiina Rahvavabariigis · Taoism, budism, islam, katoliiklus, protestantism · Konfutsianism? Hiinluse kultuurisüsteem · Sanjiao Budism Hiinas · Puhta maa koolkond 2.saj Hiinasse Armitabha buddhaväli Buddha amitabha - mõõtmatu valgus Nembutsu lausumine Lootossuutra Tiantai · 6-7 saj. Hiina , 8.saj Jaapanisse tendai · Lootossutra Budism Jaapanis · Zen budism · Tendai · Nichiren ( 1222- 1282) Lootossutra selle suuna aluseks
Maailmas valitseb üleüldine toimimisseadus dao (kulg). Õpetust yangi ja yini rakendamisest igapäevaelus nimetati feng shui. Hiina loodususundile oli omane esivanematekultus, mida nagu matuserituaalegi toimetas perekonna meesliige. Tähtsal kohal oli toidu ja lõhnaainete ohverdamine. Hiljem kujunes välja omalaadne ohvriraha kui asendusohver. Esivanematekultus ja vastavad rituaalid on üle läinud ka konfutsianismi ja taoismi. Konfutsianism Usundi rajajaks peetakse õpetlast Kong Fu Zi'd (551 479 ekr). Tema ütluste põhjal on hiljem kirja pandud teos ,,Lunyu" - Vesteid ja vestlusi. Kong Fuzi ehk euroopapäraselt Konfutsius on tähtsaim Hiina ühiskonnafilosoof. Õpetuse tuumaks on eetika. Selle keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus. Hiina konfutsianistliku ühiskonnnakorralduse aluseks on nn viie suhte harmoonia, mis pidi tagama tsiviilühiskonna toimimise: valitseja vooruslikkus alama kuulekus
Luulet kirjutas Catullus hellenistlik õpetatud luule. Ta tõi kreeka arhailise lüürika meetodi ladina keelde, tõlkis ka Sappho luulet. Kaasaegsetest mõjutas ta tugevalt Vergiliuse varasemat loomingut. Catullus avaldas mõju ka kunstile. Tibullus ja Propertius mõjutasid eriti renessanssi. Tibulluse eleegiad olid üsna kerged, Propertius oli raskepärasem. Teda mõjutasid hellenistlikud poeedid. Kuldse ajastu kolmik: Vergilius, Horatius, Ovidius. Vergilius kirjutas keiser Augustuse tellimusel propagandateoseid, neist kuulsaim on eepos ,,Aeneas" Rooma poetiseeritud ajalugu Aenease põgenemisest Troojast võitluseni Itaalias. Vergiliuse eeposel oli tugev järelmõju renessansi ja baroki ajal. Horatius kirjutas väga eripalgelist luulet. Elu lõpuks oli temast sisuliselt saanud Augustuse õukonnapoeet. Ta pidas kõige olulisemaks oma oode. Tema ,,Ars poetica" oli renessansi ja baroki ajal õppekirjandus, mis mõjutas ka hilisemat luuleteooriat
süsteemiks. Merelaevanduse areng tegi Hiinast domineeriva jõu Vaikse ookeani lääneosas. Elanikkond kasvas, arenesid linnad. Osati valmistada portselani ja püssirohtu. Viimane tõi kaasa tulirelvade kasutuselevõtu (pommid, rakettnooled, püssid ja kahurid).Leiutati ka paber ja trükikunst. Paberit valmistati kaltsudest. Hiljem graveeriti puutahvlile, raamatute hind alanes ja ka keskklass sai neid osta. Keisririik ja ühiskond: Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kogu riigi ülempreester ja kõrgem seaduseandja. Tiitel Taevapoeg tähistas tema võimu jumalikku päritolu. Kõik temaga seonduv oli ritualiseeritud. Enamiku ajast veetis keiser oma luksuslikus palees. Alamatega (v.a õukondlased ja kõrged aukandjad) puutus ta kokku ainult ringsõitudel ja tähtsamatel tseremooniatel. Valitsemine jäi rhkearvulise õpetatud ametnikkonna hooleks. Kujunenud olid sõjaväeline aristokraatia, mille
Püha vaimu on kujutatud tuvina piltidel. Nelipühi nädalate püha, juudi traditsioonis 50 päeva pärast paasapühasid. Sel päeval tähistatakse kristliku kiriku sünniaega. Usutraditsiooni kujunemisel oli oluliseks tegelaseks juudi kirjatundja Paulus (Saul, Saulus), keda tunti eksiõpetajate vastu võitlejana. Tema arvates võis ka eksiteel inimene muutuda pattudest vabaks ta oli paganate apostel. Paulusele omistatakse väga paljusid kirjasid. Kristlikku kogukonda kiusati taga keiser Nero (kristlased süütasid Rooma), keiser Decius. Olukord muutus keiser Constantinus Suurega kristlus muudeti lubatavaks religiooniks, levis ususallivus. 342-346 hakati mittekristlikke tavasid järjepidevalt keelustama. Aastal 416. võisid riigiteenistujateks olla ainult kristlased. Kirikul pidi olema üks õpetus apostellik usutunnistus usutakse isa, poega ja püha vaimu, u 2.-3.saj; Niakaia usutunnistus 325) 1054
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid. · Sikhism ja bahai on mõjutusi saanud aabrahmlikest usunditest aga ka veedausunditest. KALENDER: · Igal usundil ja kultuuril on oma kalender aastate määratlemiseks ning aastate
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama
Rabi on judaismi isand, õpetaja Iisraeli rahvad on olnud mitmete võõrvõimude all kuigi nad pidasid oma maad, Iisraeli, enesele kuuluvaks (antud Jumala poolt). Palestiina territoorium ja Jeruusalemm oli alates 8 saj eKr erinevate riikide võimu all, kuid 1948 said nad oma riigi tagasi ning loodi Iisraeli riik. Elades võõrvõimude all on juudid pidanud kannatama tagakiusamisi ning massilisi hävitamisi. 66 pKr algas juutide ülestõus roomlaste vastu ning 70 pKr lasi keiser Titus nende templi hävitada ning roomlased vallutasid Jeruusalemma. 70 eKr hävitati keiser Tituse käsul Jeruusalemma tempel ning juudid müüdi orjadeks ning seega on ta üks suurimaid kurjategijaid juutide vastu. Lisaks veel on seda Pabüloonia kuningas Nebukadnetsar, kes lasi hävitada juutide esimese templi , Oktanh Imenitski ning Adolf Hitler, kes organiseeris suurima juutide hävitamise ning Holokausti. Ka keskajal oli palju juutidevastaseid vandenõuteooriaid
185 000. COLOSSEUM – Colosseum on amfiteater Roomas. Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas staadion Circus maximuse (270 tuhat, kaarikute võiduajamine) ja Konstantinoopoli hipodroomi (100 tuhat) järel ning suurim nendest, mis polnud mõeldud võiduajamisteks. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Colosseum ehitati Flaviuste ajal. Keiser Titus pühitses selle 80. aastal 100 päeva kestnud pidustustega Amphitheatrum Flaviumiks. Kuni 405 toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Hiljem ei leidnud Colosseum enam kasutust, ühtlasi vähenes Rooma elanike arv drastiliselt. Colosseumi kasutati kivimurruna ja see jäi varemeisse. Alles 19. sajandil hakati Colosseumi lagunemise eest kaitsma
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
