personal, kohtute ja vanglate töötajad, sotsiaaltöötajad ). Anoomia konseptsiooni rakendamine hälbelisusele- anoomia kirjeldab korra puudumist ühiskonnas või indiviidis, mille puhul käitumist reguleerivad normid on nõrgad. Kuritegelik kui ka seadusekuulekas käitumine saavad alguse sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalkultuurilisest keskkonnast. Kui puuduvad väärtuste normid ja võimalused eesmärke saavutada siis see võibki viia anoomia tekkele. Konfliktiteoreetiline käsitlus hälbelisusest teoreetikud keskenduvad hälbekäitumise makrosotsiaalsetele seletustele ning konflikti juured peituvad inimestes, kes kontrollivad tootmisvahendeid ja on poliitiliselt mõjuvõimsad, ning võimuta kodanike vahel. Sildistamise teooria- määratleb käitumist hälbelisena ja väidab et hälbelisus ei ole indiviidi käitumisega loodud personaalne kvaliteet, vaid loodav grupi määratluste ja reageeringutega
Lk 94-95) Anoomia on korra puudumine ühiskonnas või indiviidides, mille puhul käitumist reguleerivad normid on nõrgad , puudulikud või omavahel konfliktis Kui ühiskonnas on üldiselt eesmärgiks rikkus ja edu, aga madala sotsiaalse staatusegainimestele ei anta jätkuvalt süstemaatilisi õigusjärgseid võimalusi eesmärkide saavutamiseks Nii kuritegelik kui seaduskuulekas käitumine saavad alguse sotsiaasetest suhetest ja inimese sotsiaalsest kultuurilisest keskkonnast Konfliktiteoreetiline käsitlus hälbelisusest (lk 95-96) · Konfliktiteooriast lähtuvalt on sotsiaalne harmoonia võimatu enamikes kaasaegsetes ühiskondades. Konflikti juured peituvad võimu omavate ja võimuta kodanike vahel. · Konfliktiteoreetikud keskenduvad hälbekäitumise makrosotsiaalsetele seletustele · Õiguskaisesüsteemist arvasid konfliktiteoreetikud, et haldusaparaat on suunatud süsteemile
on tegu klassikonfliktiga, mis põhjustavad revolutsioone ja suuri sotsiaalseid muudatusi. Peamiseks põhjuseks majanduslikest tingimustest tulenev ebavõrdsus. Siiski on ajaloos enamuses juhud, kus revolutsiooni põhjustab poliitiline olukord ja mässajateks ning ühiskonna ümberkorraldajateks on haritud eliit. Revolutsiooni tulemusena ei muutu mitte klassi-, vaid poliitiline struktuur. 8. sotsiaalsete muutuste erinevad teooriad: evolutsioonilised, tsüklilised, konfliktiteoreetiline, klassikaline, neoevolutsiooniline Evolutsioonilised teooriad: populaarsed 19.sajandi Inglismaal, mille kohaselt toimus areng alt ülesse ehk metslusest (Briti kolooniad) kuni kõrgtsivilisatsioonini (Inglismaa). Usk ühtede sotsiaalsete süsteemide ülimuslikkusesse tugevdab sotsiaalset solidaarsustunnet ja loob aluse invasiooniks vähem arenenud ühiskondadesse ja nende majanduslikuks ekspluateerimiseks. Tsüklilised teooriad: 20
Patriarhaat - võim ja vara päranduvad perekonnas edasi meesliini mööda Sümmeetriline perekond - kohustused ja võim on abikaasade vahel võrdselt jaotunud Taasloodud perekond - perekond, kuhu üks või mõlemad partnerid toovad kaasa oma lapsed möödunud abieludest Üksikvanemaga pere - last või lapsi kasvatab vaid üks nende vanematest omane eelkõige kaasaegsetele ühiskondadele. Lahutus, kaaslase surm, rasestumine ilma eelneva kooseluta jne 64. Perekonna funktsionalistlik-, konfliktiteoreetiline ja mikrosotsioloogiline käsitlus. Funktsionalistlik käsitlus perekond on üks peamisi organeid, mis moodustab olulise osa nn ,,ühiskonna kehast". Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis
Filmist näiteks 28.-29. Minutil arutlevad õpetajad direktoriga õpilaste käekirjade ja oskuste üle, kes parem ja kes kehvem. Tol ajal puudusid küll igasugused IQ jms testid, mis numbrites inimeste võimekust näitavad, kuid erinevaid teste ja kontrolltöid viidi siiski läbi ja sellepõhjal said õpetajad oma kasvandikke paremusjärjestada. Haridus ja silmaring on väga austatud. Makrotasemel, ehk koolist väja analüüsides on üldine haridussüsteem siiski konfliktiteoreetiline, see avaldub juba pealevaadates selles, et erinevale sotsiaalsele kihile on loodud eraldi koolid. Lapsed on juba varakult eraldatud sotsiaalse klassi alusel, mis annab kihistumisele üha enam hoogu juurde. Käesolevas filmis diferentseeritus ja spetsialiseeritus põhimõtteliselt puudub. Kõik õpilased olenemata vanusest käivad ühistes tundides ja õpivad samu asju. Vanuse erinevus tuleneb kodusest kasvatusest ja vanematest – kunas laps kooli pandi.
tekiks sidemeid potensiaalsete vaenlastega, kogukond tugevneb, geenivara uuendamine. Vahetusfaktor (kingutus kohustab midagi samaväärset tagastama) - vahetused toimuvad ühelt perekonnalt teisele ja külalistelt pererahvale. Kingid seovad perekonda ja ühendavad neid suurema kogukonnaga. Pruutide ja peigmeeste vahetus. Kui isa annab ära oma seksuaalõiguse peigmehele, viib see uute vahetusteni kogukonnas Konfliktiteoreetiline seletus tulu saavad sugulusgrupid, perekonnapead, mehed rohkem, kui naised. Püütakse hoida varandust ühes sugulusliinis. Perekonnapead kontrollivad tänapäevalgi grupi ressursse sellega, et on abikaasa valiku juures. Seksuaalvägivald on siiani probleem. Sugulussüsteemi kirjeldab 5 muutujat korraga lubatud kaasade arv, milliste sugulaste vahel on lubatud abielu, põlvnemine ja varanduse üleminek, abikaasade elukoht ja seotus kaasade vanematega, valitsevad võimusuhted peres
Eksogaamne abielu Keelatud on abielu ühe ja sama sugukonna vm. sugulusrühma liikmete vahel. Endogaamne abielu Abielu ainult ühe ja sama ühiskondliku rühmitise liikmete vahel. Taasloodud ehk kärgpere Peremudel, kus elavad koos eri vanemate lapsed. Üksikvanemaga pere Ema/isa, kes elab lapse/lastega üksi koos. 96. Perekonna funktsionalistlik-, konfliktiteoreetiline ja mikrosotsioloogiline käsitlus. Funktsionalistlik käsitlus Perekond on üks peamisi organeid, mis moodustab olulise osa nn ,,ühiskonna kehast". Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist.
surve, mis püüab säilitada segregatsiooni ehk on olemas institutsionaliseeritud rassism. Eelarvamuste ja diskrimineerimise äärmuslik tagajärg on ettekavatsetud katse tappa tervet inimeste kategooriat. Selline praktika on genotsiid. Kõige tuntum näide on natside tapatalgud, juutide hävitamine. Tänapäeval on genotsiid üsna tavaline mõnel pool Aasias, Aafrikas ja Lähis-Idas, aga ka Lõuna-Euroopas ja Balkanil. 9. Massikultuuri kriitika (konfliktiteoreetiline lähenemine, eliit- ja massikultuur, kultuuri tootmine) Tähtsaim probleem konfliktivaatenurgas on kontrolli küsimus kultuurihegemoonia ja popkultuuri tootmise üle. Popkultuuri elemendid ei ole mitte täielikult spontaansed leiutised, mõned inimesed ja grupid peavad otsustama, mida teha ja kelle jaoks ning missugust maailmavaadet nad kannavad. Samuti on veel teine küsimus: kes otsustab mis on hea ja tõeline?. See on nn väravavahtide ja maitsekujundajate töö
kingitusi. Kihlumine ja abielu. Kihlumine noorte omavaheline leping, abielu tähtsus säilitanud tähtsuse ka sugulaste ja perekonna tasemel. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 9 Sotsioloogia alused Liina Käär 77. Perekonna funktsionalistlik-, konfliktiteoreetiline käsitlus. Funktsionalistlik käsitlus perekond on üks peamisi organeid, mis moodustab olulise osa nn ,,ühiskonna kehast". Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist.
Patriarhaat - võim ja vara päranduvad perekonnas edasi meesliini mööda Sümmeetriline perekond - kohustused ja võim on abikaasade vahel võrdselt jaotunud Taasloodud perekond - perekond, kuhu üks või mõlemad partnerid toovad kaasa oma lapsed möödunud abieludest Üksikvanemaga pere - last või lapsi kasvatab vaid üks nende vanematest omane eelkõige kaasaegsetele ühiskondadele. Lahutus, kaaslase surm, rasestumine ilma eelneva kooseluta jne 96. Perekonna funktsionalistlik-, konfliktiteoreetiline ja mikrosotsioloogiline käsitlus. Funktsionalistlik käsitlus perekond on üks peamisi organeid, mis moodustab olulise osa nn ,,ühiskonna kehast". Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis omakorda
Homogaamia kaasa valitakse endaga samast rassist, usust, rahvusest, sotsiaalsest klassist, sarnase haridusega ja ühevanune. Sarnastel inimestel kergem koos elada sarnaselt sotsialiseeritud, sarnased väärtused ja normid. Heterogaamia abikaasad erineva taustaga tutvustab inimestele erinevaid väärtusi, maailmapilti jms. 60. Perekonna funktsionalistlik-, konfliktiteoreetiline ja mikrosotsioloogiline käsitlus. Funktsionalistlik käsitlus perekond on üks peamisi organeid, mis moodustab olulise osa nn ,,ühiskonna kehast". Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda
praktika. Eelarvamused ühiskonnas viivad sageli diskrimineerimisele ja diskrimineerimine omakorda tugevdab ühiskonnas valitsevaid eelarvamusi. Institutsionaliseeritud rassism: kui diskrimineerimine kuulub normide käitumis struktuuuri,pole individuaalne, on tegemist rassismiga. Eksisteerib alati sotsiaalsel survel, hoolimata sellest,mis sina ise arvad. Ettekavatsetud katse tappa tervet inimste kategooriat kui sellist praktikat nim genotsiidiks. 9. Massikultuuri kriitika (konfliktiteoreetiline lähenemine, eliit- ja massikultuur, kultuuri tootmine) (257259). Massikultuuri kriitika: väidetakse,et massikultuur esiteks apelleerib kõige madalmale maitsele; teiseks loob tegelikkusest väärarusaamu ja tuhmistab mõtlemist; kolmandaks korrumpeerib eliitkultuuri standardeid, pkkudes kiiret kuulsust ja vara neile, kes püüavad meeldida massidele; neljandaks ei olegi tegelikult kunst kuna teda luuakse ainult kasusaamise eesmärgil.
Pimekohtingud kirjasõbrad, internet. Kingituste vahetamine erinevalt traditsioonilistest ühiskondadest, kus kingitusi vahetasid perekonnad, vahetavad kaasaegses ühiskonnas noored ise kingitusi. Kihlumine ja abielu. Kihlumine noorte omavaheline leping, abielu tähtsus säilitanud tähtsuse ka sugulaste ja perekonna tasemel. 60. Perekonna funktsionalistlik-, konfliktiteoreetiline ja mikrosotsioloogiline käsitlus. Mikrosotsioloogiline -pere sees kuidas rituaalid. Funktsionalistlik käsitlus perekond on üks peamisi organeid, mis moodustab olulise osa nn ,,ühiskonna kehast". Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda
- Olulisemad positsioonid pakuvad paremad hüvesid, mis tekitab konkurentsi ja motiveerib pingutama - Positsiooni omandamise edu sõltub andekuses - Madalamadel positsioonidel tahetakse kõrgemale kuid ollakse nõus ka muuga Omistatud staatus selline staatus mis omistatakse päritolu alused Omandatud ise omandatud Meritokraatia ühiskond kus iga inimese sots staatuse määravad tema sisemised võimed Konfliktiteoreetiline stratifikatsiooni teooria - Ühiskond koosneb konfliktis olevatest gruppidest - Erinevad grupid omavad erinvalt võimu - Rohkem hüvesid omajad võtavad need vaesematelt - Ebavõrdsus kasulik ainult ressursside omajatele - Võimul olijad takistavad teiste pääsemist sinna - Hüvede ja võimu hulk sõltub eelkõige päritolust - Halvemas olukorras olijad pole nõus aga ei saa midagi muuta
ÜHISKONDADELE. LAHUTUS, KAASLASE SURM, RASESTUMINE ILMA EELNEVA KOOSELUTA JNE PEREKONNA ELUASE - PATRILOKAALNE, MATRILOKAALNE, NEOLOKAALNE PEREKONNA PÕLVNEMISJÄRJESTUS - PATRILINEAARNE, MATRILINEAARNE, NEOLINEAARNE TRADITSIOONILISE ÜHISKONNA PEREKONNAS OLID PEREKONDLIKUD KOHUSTUSED ÜLEMAD KUI INDIVIDUAALSED ÕIGUSED, KAASAEGSES ÜHISKONNAS RÕHK PIGEM ÜKSIKISIKUL JA TEMA VAJADUSTEL 98. Perekonna funktsionalistlik-, konfliktiteoreetiline ja mikrosotsioloogiline käsitlus. Perekond kui ühiskonna üks olulisemaid alustalasid Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Ühiskonna stabiilsus ja harmoonia. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist, mis omakorda taastoodab ühiskonnas levinud kultuurilisi väärtuseid. Kas perekond taastoodab ebavõrdsust?
· kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass; · sotsiaalne mobiilsus, vertikaalne ja horisontaalne mobiilsus, põlvkonnasisene ja põlvkondadevaheline mobiilsus, struktuurne mobiilsus; · vaesuse riskirühmad, absoluutne ja suhteline vaesus, vaesuspiir, vaesuse kultuur; · sotsiaalne tõrjutus. Läbivad teoreetilised lähenemised: · K. Marx ja M. Weber (klassikäsitlused) · Funktsionalism ja konfliktiteoreetiline perspektiiv · P. Bourdieu ja teooria praktikast Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: Giddens. A. (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · Stratification and Social Class, lk 429 441; 443 470 · Poverty, Social Exclusion and Welfare, lk 480-506 Aimre, I. (2006). Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia, Tallinn: · Sotsiaalne stratifikatsioon ja mobiilsus: sotsiaalne võrdsus ja ebavõrdsus,
Mitte kõik süsteemi karakteristikud pole igal ajal ühtviisi funktsionaalsed, mõni element võib osutuda disfunktsionaalseks. T. Parsons: missugused on sotsiaalse süsteemi peamised funktsioonid e. missugused on ühiskonna funktsionaalsed põhivajadused? AGIL-süsteem: kohanemine (A), eesmärkide saavutamine (G), seesmine integratsioon(I) ja ühiskondliku süsteemi kestvus(L). Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed IV KONFLIKTITEOREETILINE SUUND KT sotsiaalseid protsesse ja sotsiaalset muutust mõjutavad konflikt ja pinged. Konfliktid esinevad väga erinevates vormides ja on iseloomulikud kõikidele ühiskondadele, sotsiaalsetele rühmadele, huvigruppidele kõige erinevamatele inimkooslustele. Konfliktsed sotsiaalsed situatsioonid tulenevad inimese enesesäilitamise vajadusest erinevate huvide kontekstis. 4
.....................................................................................126 17.1. Popkultuur........................................................................................................ 126 17.1.1. Vaba aja kasutamine:.................................................................................126 17.1.2. Popkultuur massiühiskonnas: funktsionalistlik vaatenurk........................ 127 17.1.3. Popkultuur ühiskonnas: konfliktiteoreetiline lähenemine.........................127 17.1.4. Massikultuur .............................................................................................128 17.1.5. Massimeedia.............................................................................................. 129 17.1.6. Massimeedia tähtsus ja mõju.....................................................................129 18. Religioon............................................................................
olemasoleva hüvede jaotusega nõus, kuna igaüks on saanud selle, mille ta on ära teeninud. Omistatud staatus – selline staatus (sotsiaalne positsioon) mis omistatakse inimesele tema päritolu (vanemate staatuse) alusel. Omandatud staatus – selline staatus mille inimene ise elu jooksul omandab Meritokraatia – ühiskond kus iga inimese sotsiaalse staatuse määravad tema sisemised võimed ja motivatsioon. Konfliktiteoreetiline stratifikatsiooni teooria Karl Marx, Ralf Dahrendorf, Randall Collins - ühiskond koosneb konfliktis olevatest gruppidest - erinevad grupid omavad erineval määral hüvesid ja võimu - need kes omavad rohkem hüvesid, omavad neid tänu sellele, et nad võtavad vaesematel gruppidelt osa nende hüvedest ära - ebavõrdsus on seega kasulik ainult neile kes omavad ressursse - need kes on võimul, on seal tänu sellele, et nad takistavad jõuga teiste gruppide pääsemist võimu juurde
annaabi.ee 
